Näitused
06.05.2026 — 30.05.2026
Maris Karjatse ja Sarah Nõmme näitus “Flora Erotica”

Avamine 6. mail kell 18.00 ARS Showroom galeriis
“Flora Erotica”
meelitame
kõrvetame
pehmendame
närbuma
pungume
kleepume
käärime
määndume
küütleme
pudeneme
hõngame
haihtume
kurdume
Käesolev tiiserväljapanek koondab materjale, ühiseid katsetusi ja motiive Maris Karjatse ja Sarah Nõmme ühisest märjast unenäost, kus keegi tolmeldab, õitseb ja jääb nektarist uimaseks.
See väljapanek on väike avaus roosasse palavikku, kus asjad ei püsi ühtse vormina. Kärbsepiitsad hellitavad ja noomivad, punuvad end vaibaks; kardin muutub voolavaks, turvaliseks varjualuseks. Kehatud roosad roided toetavad, pitsitavad ja hoiavad hinge kinni.
Visuaalse dekadentsi sukk venib pikemaks kui materjal välja annab, kujutis pudeneb koost hämarduva pilgu viimase kiire lõikejoonel ja kuristikku kukkudes tekib plahvatunud osakestest uus agentne materjal.
Väljapanekus kogunevad objektid ja kujutised, mis vahetavad kuju fetišeseme, botaanilise proovi ja lavastatud tõendi vahel. Justkui metamorfeeruv armuke, kes oma armsama embusesse heites paiskab laiali kogu ümbritseva mateeria, staatilised identiteedid nii et liikidevahelised piirid hägustuvad, kõik muudab olemasolevat vormi ja toimub molekulaarne risttolmlemine.
Maris Karjatse on kunstnik ja tõlkija, kes oma kunstnikupraktikas tegeleb peamiselt fotograafia ja keelelise eneseväljendusega. Tema looming käsitleb argiesemete filosoofiat, agentsust ja kehalisust ning paranemisprotsesse. Viimasel ajal on Karjatse liikunud analoogfotograafia võtete ning taimefilosoofia (taim kui keha) juurde. Karjatse on õppinud inglise filoloogiat, fotograafiat ja kaasaegset kunsti.
Sarah Nõmm on kunstnik, kelle looming käsitleb keha ja selle jõulist, habrast ning pingestatud kohalolu ruumis. Tema teosed koonduvad skulptuuri, installatsiooni ja materjalipõhise uurimuse ümber, kombineerides isiklikke kogemusi ja keha temaatikat folkloori, tabude ning rituaalide kaudu. Nõmme töid iseloomustab intiimsus ja kehalisuse poeetiline avamine, kus kohtuvad valulävi ja nauding, pehmus ja agressioon, kontroll ja alistumine.
Näitus on avatud
E-R 12-18 ja L 12-16 30. maini.
GD: Maria Izabella Lehtsaar
FB: FLORA EROTICA & ARS
Maris Karjatse ja Sarah Nõmme näitus “Flora Erotica”
Kolmapäev 06 mai, 2026 — Laupäev 30 mai, 2026

Avamine 6. mail kell 18.00 ARS Showroom galeriis
“Flora Erotica”
meelitame
kõrvetame
pehmendame
närbuma
pungume
kleepume
käärime
määndume
küütleme
pudeneme
hõngame
haihtume
kurdume
Käesolev tiiserväljapanek koondab materjale, ühiseid katsetusi ja motiive Maris Karjatse ja Sarah Nõmme ühisest märjast unenäost, kus keegi tolmeldab, õitseb ja jääb nektarist uimaseks.
See väljapanek on väike avaus roosasse palavikku, kus asjad ei püsi ühtse vormina. Kärbsepiitsad hellitavad ja noomivad, punuvad end vaibaks; kardin muutub voolavaks, turvaliseks varjualuseks. Kehatud roosad roided toetavad, pitsitavad ja hoiavad hinge kinni.
Visuaalse dekadentsi sukk venib pikemaks kui materjal välja annab, kujutis pudeneb koost hämarduva pilgu viimase kiire lõikejoonel ja kuristikku kukkudes tekib plahvatunud osakestest uus agentne materjal.
Väljapanekus kogunevad objektid ja kujutised, mis vahetavad kuju fetišeseme, botaanilise proovi ja lavastatud tõendi vahel. Justkui metamorfeeruv armuke, kes oma armsama embusesse heites paiskab laiali kogu ümbritseva mateeria, staatilised identiteedid nii et liikidevahelised piirid hägustuvad, kõik muudab olemasolevat vormi ja toimub molekulaarne risttolmlemine.
Maris Karjatse on kunstnik ja tõlkija, kes oma kunstnikupraktikas tegeleb peamiselt fotograafia ja keelelise eneseväljendusega. Tema looming käsitleb argiesemete filosoofiat, agentsust ja kehalisust ning paranemisprotsesse. Viimasel ajal on Karjatse liikunud analoogfotograafia võtete ning taimefilosoofia (taim kui keha) juurde. Karjatse on õppinud inglise filoloogiat, fotograafiat ja kaasaegset kunsti.
Sarah Nõmm on kunstnik, kelle looming käsitleb keha ja selle jõulist, habrast ning pingestatud kohalolu ruumis. Tema teosed koonduvad skulptuuri, installatsiooni ja materjalipõhise uurimuse ümber, kombineerides isiklikke kogemusi ja keha temaatikat folkloori, tabude ning rituaalide kaudu. Nõmme töid iseloomustab intiimsus ja kehalisuse poeetiline avamine, kus kohtuvad valulävi ja nauding, pehmus ja agressioon, kontroll ja alistumine.
Näitus on avatud
E-R 12-18 ja L 12-16 30. maini.
GD: Maria Izabella Lehtsaar
FB: FLORA EROTICA & ARS
01.05.2026 — 16.05.2026
“Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited” Uus Rada galeriis

Näituse avamine 01.05 kell 18:00
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Ovtšinnikova, Elo Vahtrik, Fausta Noreikaite, Giulio Cusinato
Graafiline disain: Elo Vahtrik
Joonistused: Giulio Cusinato
Näitus “Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited” uurib linnaruumi ja indiviidi suhet, keskendudes sellele, kuidas keskkondi kogetakse, selles navigeeritakse ja sisemiselt salvestatakse. Linna ei käsitleta kui fikseeritud struktuuri, vaid kui midagi, mida pidevalt kujundatakse taju, objekti, liikumise, mälu ja erinevate asustusvormide kaudu.
Avatud uurimisväljana raamitud näitus kutsub üles mõtisklema kooseksisteerimise üle jagatud (olemise)kuulamisruumide piires. „Koht” ilmub fragmentidena: tänavatel, pindadel, üleminekutel, tähelepanuta jäetud detailidel. „Ise“ ilmub vaatleja, dokumentalistina ja elanikuna, kes neid keskkondi läbi arutab, küsitleb ja/või möödub neist.
Ulatudes kodu küsimustest – ruumidest, mis toimivad varjualustena, hoides ajutisi kehasid suhteliselt turvalises kohas – avalike linnamaastikeni, kus seesama keha muutub üha enam nähtavaks, paljastab see nihe sisemiselt välisele pinge kaitse ja nähtavuse vahel ning rõhutab privaatse ja avaliku ruumi piiride ebastabiilsust.
Näitus asub Tallinnas Uus Rada galeriis, üliõpilaste juhitavas ruumis, mis asub veidi väljaspool linna peamisi institutsionaalseid ringkondi, ning peegeldab ka omaenda esitluspaika. Galerii saab osaks samast ruumilisest uurimisest, mida see korraldab, kus ligipääsu, nähtavust ja liikumist vaikselt arutatakse. Neutraalse konteineri asemel laiendab näitusepind uuritavaid tingimusi, asetades teosed institutsiooni, igapäevase läbipääsu ja jagatud linnamaastiku vahelisele lävele.
Näitus on avatud:
01.05.2026-16.05.2026
R-P 16:00-20:00
Nädala sees, kokkuleppel
Täname kunstide osakonda toetuse eest.
“Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited” Uus Rada galeriis
Reede 01 mai, 2026 — Laupäev 16 mai, 2026

Näituse avamine 01.05 kell 18:00
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Ovtšinnikova, Elo Vahtrik, Fausta Noreikaite, Giulio Cusinato
Graafiline disain: Elo Vahtrik
Joonistused: Giulio Cusinato
Näitus “Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited” uurib linnaruumi ja indiviidi suhet, keskendudes sellele, kuidas keskkondi kogetakse, selles navigeeritakse ja sisemiselt salvestatakse. Linna ei käsitleta kui fikseeritud struktuuri, vaid kui midagi, mida pidevalt kujundatakse taju, objekti, liikumise, mälu ja erinevate asustusvormide kaudu.
Avatud uurimisväljana raamitud näitus kutsub üles mõtisklema kooseksisteerimise üle jagatud (olemise)kuulamisruumide piires. „Koht” ilmub fragmentidena: tänavatel, pindadel, üleminekutel, tähelepanuta jäetud detailidel. „Ise“ ilmub vaatleja, dokumentalistina ja elanikuna, kes neid keskkondi läbi arutab, küsitleb ja/või möödub neist.
Ulatudes kodu küsimustest – ruumidest, mis toimivad varjualustena, hoides ajutisi kehasid suhteliselt turvalises kohas – avalike linnamaastikeni, kus seesama keha muutub üha enam nähtavaks, paljastab see nihe sisemiselt välisele pinge kaitse ja nähtavuse vahel ning rõhutab privaatse ja avaliku ruumi piiride ebastabiilsust.
Näitus asub Tallinnas Uus Rada galeriis, üliõpilaste juhitavas ruumis, mis asub veidi väljaspool linna peamisi institutsionaalseid ringkondi, ning peegeldab ka omaenda esitluspaika. Galerii saab osaks samast ruumilisest uurimisest, mida see korraldab, kus ligipääsu, nähtavust ja liikumist vaikselt arutatakse. Neutraalse konteineri asemel laiendab näitusepind uuritavaid tingimusi, asetades teosed institutsiooni, igapäevase läbipääsu ja jagatud linnamaastiku vahelisele lävele.
Näitus on avatud:
01.05.2026-16.05.2026
R-P 16:00-20:00
Nädala sees, kokkuleppel
Täname kunstide osakonda toetuse eest.
02.05.2026
Aedlikud paigad – kutse!
Olete oodatud sündmusele “Aedlikud paigad” EKKM-i aias laupäeval, 2. mail kell 11-17.
Kutsun teid pikendama suhet rõivaste ja tekstiilidega, jalutuskäigule ja korilusele, jagama lugusid ja toitu. Koos parandame auklikud ja kulunud kohad tekstiilesemetel ja toetame puntravärvimisega plekke. Varasem kogemus pole vajalik. Palun tooge kaasa hoolt vajavad rõivad ning midagi ühisele lõunalauale.
Tegu on Marta Konovalovi doktoriuurimuse kolmanda projektiga, mis keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile, et kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada kestlikku suhet rõivastega.
Peatse kohtumiseni,
Marta
Registreerimine: https://forms.gle/RX8jyuGeYfBALQpD6
Töökeel: Eesti ja Inglise
lisainfo: marta.konovalov@artun.ee
Marta Konovalov on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, aednik, craftivist ja loovuurija.
Aedlikud paigad – kutse!
Laupäev 02 mai, 2026
Olete oodatud sündmusele “Aedlikud paigad” EKKM-i aias laupäeval, 2. mail kell 11-17.
Kutsun teid pikendama suhet rõivaste ja tekstiilidega, jalutuskäigule ja korilusele, jagama lugusid ja toitu. Koos parandame auklikud ja kulunud kohad tekstiilesemetel ja toetame puntravärvimisega plekke. Varasem kogemus pole vajalik. Palun tooge kaasa hoolt vajavad rõivad ning midagi ühisele lõunalauale.
Tegu on Marta Konovalovi doktoriuurimuse kolmanda projektiga, mis keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile, et kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada kestlikku suhet rõivastega.
Peatse kohtumiseni,
Marta
Registreerimine: https://forms.gle/RX8jyuGeYfBALQpD6
Töökeel: Eesti ja Inglise
lisainfo: marta.konovalov@artun.ee
Marta Konovalov on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, aednik, craftivist ja loovuurija.
28.04.2026 — 17.05.2026
Vabade kunstide hindamismaraton EKA Galeriis 28.04.–17.05.2026
EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)
EKA vabade kunstide hindamismaraton
Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.
AJAKAVA:
T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)
N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)
E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)
E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)
K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)
N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (Kotzebue 10)
R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)
R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)
L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).
Vabade kunstide hindamismaraton EKA Galeriis 28.04.–17.05.2026
Teisipäev 28 aprill, 2026 — Pühapäev 17 mai, 2026
EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)
EKA vabade kunstide hindamismaraton
Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.
AJAKAVA:
T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)
N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)
E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)
E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)
K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)
N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (Kotzebue 10)
R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)
R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)
L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).
16.04.2026 — 03.05.2026
Ksenia Verbeštšuk “Hoia mind soojas”

Stsenograafia eriala tudengi Ksenia Verbeštšuki isikunäitus “Hoia mind soojas”, Roosikrantsi 8b galeriis.
Ksenia Verbeštšuki näitus on noore kunstniku pilguheit inimsusele meie tänase äreva ja kriisides vaevleva maailma kontekstis. Olles valinud oma töövahendiks soojuskaamera, vaatleb kunstnik kehasoojuse peegeldumist ruumis ning selle salvestumist ümbritsevatesse pindadesse.
Esmapilgul tehnilisena mõjuv töövahend osutub pikemas praktikas ootamatult poeetiliseks, viidates inimkeha haprusele, keskkonnatundlikkusele ja lähedusvajadusele.
Näituse kuraator: Ene-Liis Semper
Postrite kujundus: Jan-Markus Maasepp
Näitus jääb avatuks 3. maini.
Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.
Ksenia Verbeštšuk “Hoia mind soojas”
Neljapäev 16 aprill, 2026 — Pühapäev 03 mai, 2026

Stsenograafia eriala tudengi Ksenia Verbeštšuki isikunäitus “Hoia mind soojas”, Roosikrantsi 8b galeriis.
Ksenia Verbeštšuki näitus on noore kunstniku pilguheit inimsusele meie tänase äreva ja kriisides vaevleva maailma kontekstis. Olles valinud oma töövahendiks soojuskaamera, vaatleb kunstnik kehasoojuse peegeldumist ruumis ning selle salvestumist ümbritsevatesse pindadesse.
Esmapilgul tehnilisena mõjuv töövahend osutub pikemas praktikas ootamatult poeetiliseks, viidates inimkeha haprusele, keskkonnatundlikkusele ja lähedusvajadusele.
Näituse kuraator: Ene-Liis Semper
Postrite kujundus: Jan-Markus Maasepp
Näitus jääb avatuks 3. maini.
Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.
24.04.2026 — 15.08.2026
Zody Burke ja Klara Zetterholm “Ersatz Strata”

24. aprill – 15. august 2026
Avamine 23. aprillil kell 18.00
Zody Burke’i (Tallinn, NYC, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Stockholm) ühisnäitus “Ersatz Strata” Temnikova & Kasela galeriis.
Näitus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukohast, mille päritolu on küsitav. Reljeefide, skulptuuride, trükiste, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kunstnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keeles.
Näitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofen) lühijutt, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatud.
Avamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Angeles), kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse, tarbimise ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku saabumist.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Zody Burke ja Klara Zetterholm “Ersatz Strata”
Reede 24 aprill, 2026 — Laupäev 15 august, 2026

24. aprill – 15. august 2026
Avamine 23. aprillil kell 18.00
Zody Burke’i (Tallinn, NYC, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Stockholm) ühisnäitus “Ersatz Strata” Temnikova & Kasela galeriis.
Näitus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukohast, mille päritolu on küsitav. Reljeefide, skulptuuride, trükiste, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kunstnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keeles.
Näitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofen) lühijutt, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatud.
Avamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Angeles), kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse, tarbimise ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku saabumist.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
29.04.2026 — 06.05.2026
PoCoEKApop

29. aprillil kell 17.00 avatakse Solarise disainitänaval EKA keraamikaosakonna ja popkunstimuuseumi PoCo koostööst sündinud näitus PoCoEKApop, kus suurvorm-vaasid täituvad nädalaks unikaalsete lilleseadetega.
10 noort keraamikut otsisid pilkupüüdvat ja kõnekat vormi, millest võiks saada popkunstimuuseumi visiitkaart: ese, mis koos värske lilleseadega esimesena tervitab muuseumisse sisenemisel ja saadab ära väljumisel.
Tööde valmimisele eelnes ettevalmistusperiood koos muuseumikülastuse ning põhjaliku uurimistööga, mille käigus oli igal tudengil võimalus leida just teda kõnetav autor, periood või temaatika popkunstis, millega suhestuda. End popkunsti maailmas koduselt tundev külastaja leiab rohkelt viiteid, vihjeid ja äratundmisrõõmu noorte autorite värskes tõlgenduses.
Näitusel on välja pandud 10 unikaalset suuremõõdulist vaasi, mille sisse on lilleseaded teinud lillekunstnik Peter Boeijkens.
Vaataja ees rullub lahti värvikireva popi fantaasiamaailm, kus unikaalse keraamika ja lilleseadete näol kohtuvad üheks põgusaks hetkeks püsiv ja kaduv.
Näitus jääb avatuks kuni 6. maini.
Avatud: E–L 10–21, P 10–19
Tööde autorid: Arina Golubeva, Helen Griffiths, Maria Ivanova, Keily Kerem, Darja Konanõgina, Lilian Maasik, Koidu Priimägi, Lee Saarepera, Elisabeth Tõnne, Anna-Liisa Villmann
Juhendaja: Ingrid Allik
Lilleseaded vaasides: FleuR Royale flowered by Peter Boeijkens
Näituse valmimisele aitasid kaasa: Linnar Viik, PoCo, Solaris, EKA keraamikaosakond ja -töökoda
PoCoEKApop
Kolmapäev 29 aprill, 2026 — Kolmapäev 06 mai, 2026

29. aprillil kell 17.00 avatakse Solarise disainitänaval EKA keraamikaosakonna ja popkunstimuuseumi PoCo koostööst sündinud näitus PoCoEKApop, kus suurvorm-vaasid täituvad nädalaks unikaalsete lilleseadetega.
10 noort keraamikut otsisid pilkupüüdvat ja kõnekat vormi, millest võiks saada popkunstimuuseumi visiitkaart: ese, mis koos värske lilleseadega esimesena tervitab muuseumisse sisenemisel ja saadab ära väljumisel.
Tööde valmimisele eelnes ettevalmistusperiood koos muuseumikülastuse ning põhjaliku uurimistööga, mille käigus oli igal tudengil võimalus leida just teda kõnetav autor, periood või temaatika popkunstis, millega suhestuda. End popkunsti maailmas koduselt tundev külastaja leiab rohkelt viiteid, vihjeid ja äratundmisrõõmu noorte autorite värskes tõlgenduses.
Näitusel on välja pandud 10 unikaalset suuremõõdulist vaasi, mille sisse on lilleseaded teinud lillekunstnik Peter Boeijkens.
Vaataja ees rullub lahti värvikireva popi fantaasiamaailm, kus unikaalse keraamika ja lilleseadete näol kohtuvad üheks põgusaks hetkeks püsiv ja kaduv.
Näitus jääb avatuks kuni 6. maini.
Avatud: E–L 10–21, P 10–19
Tööde autorid: Arina Golubeva, Helen Griffiths, Maria Ivanova, Keily Kerem, Darja Konanõgina, Lilian Maasik, Koidu Priimägi, Lee Saarepera, Elisabeth Tõnne, Anna-Liisa Villmann
Juhendaja: Ingrid Allik
Lilleseaded vaasides: FleuR Royale flowered by Peter Boeijkens
Näituse valmimisele aitasid kaasa: Linnar Viik, PoCo, Solaris, EKA keraamikaosakond ja -töökoda
25.04.2026 — 25.05.2026
Maria Izabella Lehtsaar “Armastavates kätes”
Maria Izabella Lehtsaar
Armastavates kätes
26.04–25.05
Maria Izabella Lehtsaare soolonäituse “Armastavates kätes” avamine toimub 25. aprillil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 26.04–25.05
Keskpuur galerii Keskturul, Keldrimäe 9 (2. korrus)
Keskpuuril on hea meel esitleda Maria Izabella Lehtsaare soolonäitust “Armastavates kätes”, kus kohtuvad meediumikatsetused, kaubafetišism ja tätoveerimine 1990. aastate nostalgilise Keskturu atmosfääris.
Näituseprojektis “Armastavates kätes” muutub Keskpuur vaateaknaks. Läbi puuri võrede paistavad kolm fotot, mis ripuvad lopsaka roosa kardina taustal. Keskturu hääbunud hiilgus ja liha lõhn loovad kontrastse keskkonna millegi puhtalt esteetilise eksponeerimiseks.
Fotomeedium on kunstnikku alati köitnud, kuid jäänud pigem kõrvaliseks flirtimiseks. Harvadel juhtudel, kui fotod on tema loomingus esinenud, on ta neid ümber kujundanud – siidi- või atsetoontrükiks.
Selle projektiga jätkab kunstnik kaubafetišismi uurimist, millega ta alustas magistriõpingute ajal, süvenedes Marcel Duchampi loomingusse. Kaubafetišismi mõiste võimaldab laiemalt mõtestada kunstiteoste kaubanduslikku staatust ning väärtuse ja rikastumise kontseptsiooni.
…
Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiividega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridel. Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat ja tundlikku monokroomset graafikat, sidudes neid tekstiili, joonistamise ja luulega. Erinevate meediumite kasutus nihestab tuttavlikku ja loob mitmekihilisi tähendusi.
Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala bakalaureuseõppe (2020) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). 2023. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetel duo- ja grupinäitustel, viimane neist oli kunstniku isikunäitus Hobusepea galeriis 2026 aasta alguses.
Maria Izabella Lehtsaar “Armastavates kätes”
Laupäev 25 aprill, 2026 — Esmaspäev 25 mai, 2026
Maria Izabella Lehtsaar
Armastavates kätes
26.04–25.05
Maria Izabella Lehtsaare soolonäituse “Armastavates kätes” avamine toimub 25. aprillil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus on avatud 26.04–25.05
Keskpuur galerii Keskturul, Keldrimäe 9 (2. korrus)
Keskpuuril on hea meel esitleda Maria Izabella Lehtsaare soolonäitust “Armastavates kätes”, kus kohtuvad meediumikatsetused, kaubafetišism ja tätoveerimine 1990. aastate nostalgilise Keskturu atmosfääris.
Näituseprojektis “Armastavates kätes” muutub Keskpuur vaateaknaks. Läbi puuri võrede paistavad kolm fotot, mis ripuvad lopsaka roosa kardina taustal. Keskturu hääbunud hiilgus ja liha lõhn loovad kontrastse keskkonna millegi puhtalt esteetilise eksponeerimiseks.
Fotomeedium on kunstnikku alati köitnud, kuid jäänud pigem kõrvaliseks flirtimiseks. Harvadel juhtudel, kui fotod on tema loomingus esinenud, on ta neid ümber kujundanud – siidi- või atsetoontrükiks.
Selle projektiga jätkab kunstnik kaubafetišismi uurimist, millega ta alustas magistriõpingute ajal, süvenedes Marcel Duchampi loomingusse. Kaubafetišismi mõiste võimaldab laiemalt mõtestada kunstiteoste kaubanduslikku staatust ning väärtuse ja rikastumise kontseptsiooni.
…
Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiividega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridel. Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat ja tundlikku monokroomset graafikat, sidudes neid tekstiili, joonistamise ja luulega. Erinevate meediumite kasutus nihestab tuttavlikku ja loob mitmekihilisi tähendusi.
Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala bakalaureuseõppe (2020) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). 2023. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetel duo- ja grupinäitustel, viimane neist oli kunstniku isikunäitus Hobusepea galeriis 2026 aasta alguses.
22.04.2026 — 23.05.2026
Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn
22.04.-23.05.2026
Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17 avatakse galeriis Pallas Kõrgema Kunstikooli Pallas kolmanda kursuse ja Eesti Kunstiakadeemia teise kursuse maaliosakondade tudengite ühisnäitus “Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn”.
Tartut ja Tallinna on läbi aegade peetud konkurentideks: Tartut rahulikuks, boheemlaslikuks, poeetiliseks; Tallinna pealinnana kiireks, teravaks, trendikaks. Nende kahe vahel tajutakse tihti nähtamatut pinget ja vaikset võitlust. Näitus toob kokku kaks kooli kahest linnast. Ei olnud ette antud teemat, rangeid rolle ega siduvat kava. EKA ja Pallase tudengid said kokku huvist vaadata, mis juhtub alateadvuses ujuvate teemade, ajaspetsiifiliste tunnete ja korduvate sümbolite kohtumispunktis.
“Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn” ei räägi vastandumisest, vaid kattumisest. Antakse kunstikeeles teada, et erinevused ei kao, vaid täiendavad üksteist. Ühtlasi on tegemist kutsega segada identiteete, lasta ühel linnal sulanduda teise sisse. Kui värv lõpuks lõuendile jõuab, pole enam mingit vahet, kust sa pärit oled. Oluliseks osutub vaid see, mis alles jääb: mõte, tunne, olemus ning kes sa tegelikult ilma filtrite ja eeldusteta oled.
Näitusel esinevad:
Eesti Kunstiakadeemiast Elise Muchowski, Annette Kits, Anu Jakobson, Karoline Ruusmaa, Kirke Kirt, Esther Borrett, Iris Helme, Madliin Küla, Mia Bianca Kiigemägi.
Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Adele Maria Arengu, Elisabet Vasur, Gerli Tafenau, Gerly Piho, Ingrid Janter, Karolin Konrad, Liisa Soolepp, Maria-Netti Purga,
ÖÖ.Liibek, Nele Must, Stella Loki Leius, Hedi Kuhi, Helen Lang, Nele Luik, Delfi Oraakel, Luca Fazekas.
Tudengeid juhendasid: Anna Škodenko, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA), Veiko Klemmer, Pille Johanson (Pallas).
Näituse meeskond: Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus (EKA), Indrek Aavik (Pallas).
Plakati kujundaja: ÖÖ.Liibek.
Pressifoto: Adele Maria Arengu. Reaalsustaju. 2026. Õli lõuendil. Fragment. Foto autor Maria-Netti Purga.
Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn
Kolmapäev 22 aprill, 2026 — Laupäev 23 mai, 2026
22.04.-23.05.2026
Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17 avatakse galeriis Pallas Kõrgema Kunstikooli Pallas kolmanda kursuse ja Eesti Kunstiakadeemia teise kursuse maaliosakondade tudengite ühisnäitus “Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn”.
Tartut ja Tallinna on läbi aegade peetud konkurentideks: Tartut rahulikuks, boheemlaslikuks, poeetiliseks; Tallinna pealinnana kiireks, teravaks, trendikaks. Nende kahe vahel tajutakse tihti nähtamatut pinget ja vaikset võitlust. Näitus toob kokku kaks kooli kahest linnast. Ei olnud ette antud teemat, rangeid rolle ega siduvat kava. EKA ja Pallase tudengid said kokku huvist vaadata, mis juhtub alateadvuses ujuvate teemade, ajaspetsiifiliste tunnete ja korduvate sümbolite kohtumispunktis.
“Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn” ei räägi vastandumisest, vaid kattumisest. Antakse kunstikeeles teada, et erinevused ei kao, vaid täiendavad üksteist. Ühtlasi on tegemist kutsega segada identiteete, lasta ühel linnal sulanduda teise sisse. Kui värv lõpuks lõuendile jõuab, pole enam mingit vahet, kust sa pärit oled. Oluliseks osutub vaid see, mis alles jääb: mõte, tunne, olemus ning kes sa tegelikult ilma filtrite ja eeldusteta oled.
Näitusel esinevad:
Eesti Kunstiakadeemiast Elise Muchowski, Annette Kits, Anu Jakobson, Karoline Ruusmaa, Kirke Kirt, Esther Borrett, Iris Helme, Madliin Küla, Mia Bianca Kiigemägi.
Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Adele Maria Arengu, Elisabet Vasur, Gerli Tafenau, Gerly Piho, Ingrid Janter, Karolin Konrad, Liisa Soolepp, Maria-Netti Purga,
ÖÖ.Liibek, Nele Must, Stella Loki Leius, Hedi Kuhi, Helen Lang, Nele Luik, Delfi Oraakel, Luca Fazekas.
Tudengeid juhendasid: Anna Škodenko, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA), Veiko Klemmer, Pille Johanson (Pallas).
Näituse meeskond: Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus (EKA), Indrek Aavik (Pallas).
Plakati kujundaja: ÖÖ.Liibek.
Pressifoto: Adele Maria Arengu. Reaalsustaju. 2026. Õli lõuendil. Fragment. Foto autor Maria-Netti Purga.
30.04.2026 — 06.06.2026
Näitus “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus)

Näituse “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus) avamine 30. aprillil kell 18.00 OKAPI galeriis
Näitusel osalevad kunstnikud: Ksenia Verbeštšuk, Nina Maria Allmoslechner
Näituse kuraator: Ilja Jakovlev
Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko
Viktoriaanlikul ajastul sai amatöörfotograafiast üks “uue ja progressiivse” aja hobidest, mida peeti naistele ühiskondlikult sobivaks. Alguses arvasid mehed, et fotograafia, nagu ka joonistamine või tikkimine, aitab naistel igapäeva toimetustest kõrvale põigata ning sellega tegeletakse justkui mänguliselt. Kuid üsna kiiresti liikusid naised lillede, koduloomade ja aiavaadete kujutamisest tõsisemate väljendusviiside ja visuaalsete eksperimentideni. Nii on tänapäevani jõudnud selliste silmapaistvate viktoriaanlike naisfotograafide looming nagu Anna Atkins ja Julia Margaret Cameron.
Veidi hiljem hakkasid naised kasutama fotograafiat veelgi julgemateks, samas varjatumateks ja mitte otseselt loetavateks eneseväljendusteks, luues justkui oma unenäolisi maailmu, teravalt sotsiaalseid autoportreesid või avades olemasoleva reaalsuse “teise tasandi”, nagu näiteks Francesca Woodman ja Diane Arbus.
Analoogfotograafia on oma algusest peale läbinud mitmeid tehnoloogilisi muutusi ning ühel hetkel muutus see “alternatiivseks” viisiks reaalsuse (või selle muundunud seisundite) talletamiseks digifotograafia kasvava populaarsuse taustal. 21. sajandil tegi filmifotograafia uue tõusu, muutudes äärmiselt populaarseks kontrakultuursete liikumiste seas. Sellest hoolimata on analoogfotograafia kõigi nende perioodide vältel säilitanud oma võlu. Sellega tegeletakse, seda uuritakse, seda praktiseeritakse professionaalselt ning seda valitakse loomingulise praktika peamiseks meediumiks. Analoogfotograafia olemus peitub selle sügavuses, kaadri kordumatuses ning keerulistes suhetes keskkonna, autori ja valminud teose vahel.
Nina Maria Allmoslechner ja Ksenia Verbeštšuk tegelevad analoogfotograafiaga, kasutades seda omamoodi viisina arhiveerida erinevaid, vahel piirseisundis reaalsusi. Nende jaoks on see manuaalne fotograafia protsess isikliku mälualbumi loomiseks, milles avanevad nende endi loodud dreamlands.
Mõlemad kunstnikud, kes esinevad koos esmakordselt, astuvad dialoogi reaalsuse tajumise ja mõtestamise teemal analoogfotograafia kaudu – mitte niivõrd esteetilisest perspektiivist, kuivõrd vaimsete seisundite ja emotsioonide prisma kaudu.
Nina Maria esitleb oma aju tomogrammide seeriat koos loodusfotode ja autoportreedega metsas. Teda huvitab inimese ja teda ümbritseva keskkonna “looduste” vaheline seos aju vormi kaudu – nii visuaalselt kui ka kontseptuaalselt. Aju on siin ambivalentne vorm: ühelt poolt organ, teisalt portaal “iseenda” ja “ümbritseva” vahel. Küsimus seisneb selles, kuidas üks muutub teiseks, kus paikneb nende maailmade piir ja kas see üldse eksisteerib. Lõppkokkuvõttes loob just aju meie isikliku reaalsuse, mis seejärel taas talletub filmile. Nina Maria käsitleb ka derealisatsiooni teemat, mida ta ise kogeb, tõstatades küsimuse, kuidas inimene üldse tajub oma kohta “reaalsuses” ja mis juhtub siis, kui see tajumine on häiritud.
Ksenia tõlgendab oma reaalsuse loomist läbi fotograafia enda akti. Kaadri kompositsiooni, motiivi valiku ja valguse-varju mängu edasiandmise püüe ei teki iseenesest – see on keeruline protsess, mis toimub samuti meie peas. Pildistades inimesi, loomi ja maastikke, arhiveerib ta oma mälu, luues omamoodi albumi kohtadest ja sündmustest. Teatud mõttes on nende loodud analoogfotod ise tomogrammilaadsed autoportreed, mis eksisteerivad lahutamatult koos neid ümbritseva, kohati peaaegu sürrealistliku keskkonnaga.
Oluline teema mõlema kunstniku jaoks on ka töö tekstiga. Ksenia peab isiklikku päevikut ning saadab sageli oma töid selle katkenditega. Nina Maria avaldas sel aastal raamatu “When White Blankets”. Näitusel “kohtuvad” nad mitte ainult fotode, vaid ka teksti kaudu – seintel suurte käsitsi kirjutatud lausetena.
Avamisel pakub jooke PÕHJALA!
Näitus on avatud:
30.04–06.06.2026
K–R 12:00–18:00
L 12:00–16:00
OKAPI galerii
Niguliste tn 2, 10146, Tallinn
Täname näituse toetajaid:
OKAPI galerii, PÕHJALA
Näitus “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus)
Neljapäev 30 aprill, 2026 — Laupäev 06 juuni, 2026

Näituse “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus) avamine 30. aprillil kell 18.00 OKAPI galeriis
Näitusel osalevad kunstnikud: Ksenia Verbeštšuk, Nina Maria Allmoslechner
Näituse kuraator: Ilja Jakovlev
Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko
Viktoriaanlikul ajastul sai amatöörfotograafiast üks “uue ja progressiivse” aja hobidest, mida peeti naistele ühiskondlikult sobivaks. Alguses arvasid mehed, et fotograafia, nagu ka joonistamine või tikkimine, aitab naistel igapäeva toimetustest kõrvale põigata ning sellega tegeletakse justkui mänguliselt. Kuid üsna kiiresti liikusid naised lillede, koduloomade ja aiavaadete kujutamisest tõsisemate väljendusviiside ja visuaalsete eksperimentideni. Nii on tänapäevani jõudnud selliste silmapaistvate viktoriaanlike naisfotograafide looming nagu Anna Atkins ja Julia Margaret Cameron.
Veidi hiljem hakkasid naised kasutama fotograafiat veelgi julgemateks, samas varjatumateks ja mitte otseselt loetavateks eneseväljendusteks, luues justkui oma unenäolisi maailmu, teravalt sotsiaalseid autoportreesid või avades olemasoleva reaalsuse “teise tasandi”, nagu näiteks Francesca Woodman ja Diane Arbus.
Analoogfotograafia on oma algusest peale läbinud mitmeid tehnoloogilisi muutusi ning ühel hetkel muutus see “alternatiivseks” viisiks reaalsuse (või selle muundunud seisundite) talletamiseks digifotograafia kasvava populaarsuse taustal. 21. sajandil tegi filmifotograafia uue tõusu, muutudes äärmiselt populaarseks kontrakultuursete liikumiste seas. Sellest hoolimata on analoogfotograafia kõigi nende perioodide vältel säilitanud oma võlu. Sellega tegeletakse, seda uuritakse, seda praktiseeritakse professionaalselt ning seda valitakse loomingulise praktika peamiseks meediumiks. Analoogfotograafia olemus peitub selle sügavuses, kaadri kordumatuses ning keerulistes suhetes keskkonna, autori ja valminud teose vahel.
Nina Maria Allmoslechner ja Ksenia Verbeštšuk tegelevad analoogfotograafiaga, kasutades seda omamoodi viisina arhiveerida erinevaid, vahel piirseisundis reaalsusi. Nende jaoks on see manuaalne fotograafia protsess isikliku mälualbumi loomiseks, milles avanevad nende endi loodud dreamlands.
Mõlemad kunstnikud, kes esinevad koos esmakordselt, astuvad dialoogi reaalsuse tajumise ja mõtestamise teemal analoogfotograafia kaudu – mitte niivõrd esteetilisest perspektiivist, kuivõrd vaimsete seisundite ja emotsioonide prisma kaudu.
Nina Maria esitleb oma aju tomogrammide seeriat koos loodusfotode ja autoportreedega metsas. Teda huvitab inimese ja teda ümbritseva keskkonna “looduste” vaheline seos aju vormi kaudu – nii visuaalselt kui ka kontseptuaalselt. Aju on siin ambivalentne vorm: ühelt poolt organ, teisalt portaal “iseenda” ja “ümbritseva” vahel. Küsimus seisneb selles, kuidas üks muutub teiseks, kus paikneb nende maailmade piir ja kas see üldse eksisteerib. Lõppkokkuvõttes loob just aju meie isikliku reaalsuse, mis seejärel taas talletub filmile. Nina Maria käsitleb ka derealisatsiooni teemat, mida ta ise kogeb, tõstatades küsimuse, kuidas inimene üldse tajub oma kohta “reaalsuses” ja mis juhtub siis, kui see tajumine on häiritud.
Ksenia tõlgendab oma reaalsuse loomist läbi fotograafia enda akti. Kaadri kompositsiooni, motiivi valiku ja valguse-varju mängu edasiandmise püüe ei teki iseenesest – see on keeruline protsess, mis toimub samuti meie peas. Pildistades inimesi, loomi ja maastikke, arhiveerib ta oma mälu, luues omamoodi albumi kohtadest ja sündmustest. Teatud mõttes on nende loodud analoogfotod ise tomogrammilaadsed autoportreed, mis eksisteerivad lahutamatult koos neid ümbritseva, kohati peaaegu sürrealistliku keskkonnaga.
Oluline teema mõlema kunstniku jaoks on ka töö tekstiga. Ksenia peab isiklikku päevikut ning saadab sageli oma töid selle katkenditega. Nina Maria avaldas sel aastal raamatu “When White Blankets”. Näitusel “kohtuvad” nad mitte ainult fotode, vaid ka teksti kaudu – seintel suurte käsitsi kirjutatud lausetena.
Avamisel pakub jooke PÕHJALA!
Näitus on avatud:
30.04–06.06.2026
K–R 12:00–18:00
L 12:00–16:00
OKAPI galerii
Niguliste tn 2, 10146, Tallinn
Täname näituse toetajaid:
OKAPI galerii, PÕHJALA






















