Näitused

Head kolleegid ja tudengid,

Olete oodatud EKA muuseumi näituse “Nähtamatu monumentaalmaal. EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995” lõunatuurile 29. oktoobril kell 13.00. Tuuri viib läbi näituse kuraator, EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

“Tuuril saab näha nähtavat, kuid kuulda nähtamatut,” ütleb Reeli, kes oskab väga mahlaselt jutustada põnevaid lugusid välja pandud tööde, tuntud ja ka tundmatuks jäänud autorite, arhitektuuris valmis tehtud teoste ning nende saatuselugude kohta.

Tuurile pääseb EKA aatriumis asuvast galerii uksest.

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundus: Kristi Kongi

Avatud 8.10–5.11.2020 T-L kl 12–18
NB! Huvilised saavad oma osakondadele tellida erituure, soovi korral julgesti pöörduda: reeli.koiv@artun.ee

Rohkem infot

EKA fotograafia osakonna tudengid osalevad oma teostega Eesti kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmuvas erinumbris ja näitusel.

Kultuurilehe Sirp 80. juubeli puhul ilmub 9. oktoobril lehe erinumber ja avatakse näitus, milles osalevad EKA fotograafia osakonna tudengid. Sirbi ja Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna koostöös lõid tudengid uusi kunstiteoseid, aluseks võttes kultuurilehe kaheksa aastakümne jooksul ilmunud kujundused ja arhiivifotod. Kursuseprojektist vormunud näituse pealkiri „Hulgad“ kajastab kultuuri ja hulkade suhet, kitsamalt ka kultuurilehe suhet massidega. Eriväljaande on kujundanud disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna vilistlane Aimur Takk – visuaalne materjal tudengite teostest, kaheksa Sirbi kaasautori lühiesseed ja originaalsed kirjatüübid on koondatud 36-leheküljeliseks ajalehe formaati järgivaks teoseks, mis ilmub koos Sirbiga. Kultuuri järjepidevusele ja põlvkondade vahelisele sidemele keskenduvate esseede autorid on Doris Kareva, Kristel Pappel, Mele Pesti, Hanna-Linda Korp, Toomas Kall, Ott Karulin, Jan Kaus ja Tõnis Jürgens.

09.10.2020 kell 15 avatakse  Balti jaama tunnelis näitus, kus kõrvuti kleebitud ja omavahel haakuvad ajalehe küljed moodustavad  süsteemse tervikteose. Näitusel osalevad fotograafia osakonna tudengid  ja Erasmus programmi vahetustudengid Andra Junalainen, Joosep Kivimäe, Meike Dietzel, Ivor Lõõbas, Laura Binggeli, Laura Maala, Markus Mikk, Anna-Liisa Purge, Imbi Sõber ja Elo Vahtrik. Tudengite teosed, mida ajalehe erinumbris ja näitusel esitletakse, on valminud fotograafia osakonnas Laura Kuuse ja Camille Laurelli juhendatud kursuse “Kunstiprojekt” tulemusena.

Kursuse eesmärk oli teose loomine Eesti avalike fotoarhiivide materjalide põhjal, rakendades visuaalse materjali taaskasutuse ideed. Tudengid külastasid Sirbi arhiivi, Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi ning töötasid digitaalselt kättesaadavate arhiividega (Digar, Fotis).

Kursus toimus osaliselt kevadisel isolatsiooniperioodil, mistõttu läbivaks teemaks valitud hulkade mõiste muutus erinevate käsitluste kaudu eriti kõnekaks. Oma teostes mõtestavad tudengid ühiskonda, kultuuri, keskkonda ja enese kohta selles. Paralleelselt Balti jaama tunnelis aset leidva näitusega toimub Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis kultuurilehe fotograafi Piia Ruberi fotonäitus „Tõsted. Sirbi portreed“, mille kuraator on Anneli Porri. Näitus avatakse 9. oktoobril kell 16 Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis.

Sirbi erinumber ilmub 9. oktoobril ilmuva ajalehenumbri vahel. Samuti jõuab erinumber Sirbi tellijateni ja seda jagatakse ka näituse avamisel.

EKA muuseumi näitus
NÄHTAMATU MONUMENTAALMAAL
EKA maalitudengite monumentaalkunst 1962–1995

8.10–6.11.2020 EKA Galeriis
Näituse avamine ja kataloogi esitlus 7.10 kell 17.00 EKA galeriis, sissepääs üksnes Kotzebue tänavalt.
Palume kanda maski!

Näitusel tutvustatakse EKA muuseumi põnevat monumentaalmaali kavandite kollektsiooni aastatest 1962–1995, milles on ideelahendusi erinevate tööde teostamiseks freskos ja sgrafiitos, mosaiigis ja vitraažis – kõigis klassikalistes monumentaalmaali tehnikates. Monumentaalmaali tehnoloogilise eripära esiletoomiseks on eksponeeritud ka 12 materjalis valminud tööd, mille hulgas on õppetööde (sh diplomitööde) raames sündinud vitraaže, mosaiike ning kaks EKA endisest asukohast, Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost: Valentin Vaheri tsirkuseteemaline fresko ning fragmendid Urve Dzidzaria sööklas asunud märgilise tähendusega sgrafiitost. Näitust täiendab Kai Kaljo loodud video, kus kunstnikega tehtud intervjuude vahendusel vaagitakse monumentaalmaali saatust ja hävimislugusid.

Monumentaalmaali õpe Eesti Kunstiakadeemias (endises ENSV Riiklikus Kunsitiinstituudis) sai hoo sisse 1960. aastatel – alguses peamiselt Lepo Mikko juhendamisel. Kümnendi keskpaiku võttis selle ala spetsiifiliste tehnikate õpetamisel teatepulga üle nooruke Dolores Hoffmann, kes oli 1962. aastal endale välja võidelnud võimaluse maalida lõputööna hiiglaslik fresko Tallinnas Koplis asunud ja praeguseks lammutatud kino Rahu fuajeesse. Monumentaalmaali õppe järjepidevuse hoidmine ja edasiarendamine oli alates 1970. aastate algupoolest suures osas Dolores Hoffmanni õlul. Ta suutis oma vaimustusega arhitektuuriga seotud maalikunstist nakatada pea kolmandiku maalikunsti õppima asunutest – nende aastate 162 maali osakonna lõpetajast valis monumentaalmaali oma erialaks 49 tudengit. Monumentaalmaal kuulus toona kõigi maalitudengite õppekavasse ning parimad kavandid säilitati. Seetõttu on valikus silmapaistvamate monumentaalmaalile spetsialiseerunud ja sellele truuks jäänud autorite – Eva Jänese, Urve Dzidzaria jt tööde kõrval ka mitmete tuntud tahvelmaalijate tööd, nagu Uno ja Mari Roosvalt, Tiit Pääsuke, Peeter Mudist, Jüri Kask, Jaan Toomik, Kaido Ole jt.

Näeme ka 1990. aastate keskpaigast tänaseni EKA-s monumentaalmaali õppe tehnilist poolt elus hoidva Heldur Lassi kooliaegseid töid, samuti Tartus Kõrgemas Kunstikoolis Pallas sama missiooni kandnud Valentin Vaheri ja Heli Tuksami teoseid. Nii kavandid kui ka materjalis tööd annavad tunnistust nii nende aastate õppetöö tasemest kui ka toonaste tudengite süvenemisastmest antud ülesandesse. Monumentaalteoseid on kavandatud koolidesse, lasteaedadesse, pioneeride paleedesse, mitmesuguste asutuste puhkeruumidesse, pulmamajadesse jm ühiskondlikesse hoonetesse, teiste seas teada-tuntud Pegasuse kohvik, Viru hotell ja Noorsooteater (praegune Linnateater).

–

Näitusel esineb 46 kunstnikku (lisaks mitmed anonüümseks jäänud autorid) kokku 138 tööga. Ekspositsiooni lõviosa pärineb EKA muuseumi kogudest, kuid täienduseks on valitud ka autorite käes olnud teoseid. Näituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni Rahu kinost eemaldatud fresko fragment (1962–1963), hiliseim Ivika Luisu mosaiigi tehnikas diplomitöö osa (1995).

Näitusega kaasneb kataloog (160 lk), mis sisaldab dokumentaalfotode ja teoste näidetega illustreeritud käsitlust monumentaalmaali õppest EKA-s aastatel 1962–1995, heites valgust ka neile õnnelikele kordadele, mil tudengid said oma ideid arhitektuuris teostada – siinkohal oli märkimist vääriv Dolores Hoffmanni koostöö sisearhitektuuri õppejõu Aate-Heli Õunaga. Kataloogi nimestikesse on koondatud info monumentaalmaali eriala lõpetanud kunstnike ja nende diplomitööde kohta, samuti üliõpilaskunsti kohta, mida näitusesaali tuua pole võimalik – arhitektuuris teostunud monumentaalmaalide kohta koos fotodega. Otsingute käigus õnnestus tuvastada 44 tööd, millest tänasel päeval alles on pooled. Kataloogi koostaja, monumentaalmaali käsitleva ülevaatliku artikli ja nimestike autor on Reeli Kõiv.

Kataloogis on vaatluse all ka valdkonna saatus ja staatus tänasel päeval. Kai Kaljo mälestustel põhineva essee kõrval kooruvad arvamused välja Gregor Tauli juhitud maalikunstnike vestlusringis, kus eri põlvkondi esindavad kunstnikud räägivad isiklikele kogemustele toetudes monumentaalmaalist, selle võimalustest ja kohast tulevikus. Kataloogi on kujundanud Tiina Sildre, toimetanud Kristi Metste ning inglise keelde tõlkinud Epp Aareleid.

Näituse kuraator: Reeli Kõiv

Näituse kujundus: Kristi Kongi

Näituse töögrupp: Heldur Lassi, Mihkel Ilus, Karmo Migur, Hilkka Hiiop, Taavi Tiidor

Täname: Eesti Kultuurkapital, OÜ JÄRSI, OÜ Grano Digital, EKA galerii, Dolores Hoffmann, Kai Kaljo, Epp Kubu, Gregor Taul, Tiina Sildre, Kristi Metste, Epp Aareleid, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Urve Dzidzaria, Eva Jänes, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Kaarel Kurismaa, Jüri Kask, Heldur Lassi, Hilja Nairis-Piliste, Saima Vaitmaa, Robert Suvi, Üüve Vahur, Heli Tuksam, Valentin Vaher, Andrei Lobanov, Valev Sein, Kalli Sein, Tiina Tammetalu, Inga Aru, Ivika Luisk, Rene Aua, Kaido Ole, Kai Kallas, Heinart Puhkim, Ilmar Köök, Tiina Meeri, Heie Marie Treier, Aate-Heli Õun, Epp Maria Kokamägi, Iris Uuk, Reet Reidak, Hilkka Hiiop, Solveig Jahnke, Sirli Aavik, Pire Sova, Pärtel Eelmere

14. septembril kell 17.45 avavad sisearhitektuuri ja arhitektuuri osakond Põhjala tehases (Marati 5) ühiselt viimase kolme aasta esmakursuslaste kontseptsioonitoolide ja -pinkide välknäituse “ISTE”, mis kuulub kuni pühapäevani kestva Disainiöö programmi. 

Prototüüp-istmed on valminud erialaprojekti “Istemööbel” käigus. Mööblimaailma ust paotav õppeülesanne lubab tudengil kasutada vaid väikest tükki vineeri, puupulki ja liimi, ent ise valmis ehitatav tulemus peab kandma oma autori keharaskust. Kuidas habras/õhuke materjal vastupidavaks muuta? Milline on minimaalne materjalikogus, mis inimkeha kannab? Kursust on viimasel kolmel aastal juhendanud disainer ja arhitekt Ilkka Suppanen, Aalto Ülikooli õppejõud Martin Relander ning arhitekt, disainer ja õppejõud Yrjö Wiherheimo, EKA puutöökojas toetab tudengeid meister Avo Tragel.

Avamisele on teretulnud kõik, näitus on avatud 15.-20. septembrini 2020. Lahtiolekuajad: T-L 12-20, P 12-18.

Rohkem infot  siit.

Jane Jacobs
“Kardina taga”
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35.
Toimumisaeg: 9. september – 5. oktoober 2020.

“Kardina taga” on pensionär, kes elab ja saab endaga vaikselt hakkama. Statistikaameti andmetel moodustavad pensionärid 25.1% rahvastikust. Mõnikord käime kardina taga külas, aga me ise ei ela seal, kus tuleb toime tulla väga vähesega. Eestis on EL riikidest enim pensionäre, kes elavad vaesuspiiril. Pensionärid ei marsi tänavatel pärast 2020. aasta veebruaris avaldatud Eurostati uuringuid, mis näitavad, et Eesti pensionärid on suhteliselt kõige vaesemad võrreldes teiste rikaste riikide eakaaslastega. Me ei lükka kardinat eest, et vaadata, kuidas vanem generatsioon päriselt hakkama saab. Kas astume isegi vaikselt kardina taha? Mis neist sammastest saab? “Kardina taga” on Jane Jacobsi installatsioon Vitriingaleriis, millega autor märgistab taolist paradoksaalset normaalsust.

Viited: Eurostat, ERR uudised

Jane Jacobs on kollektiiv, mis sekkub ja korraldab üritusi, et esile tõsta keskkonna- ja kogukonnaprobleeme. Kollektiiv alustas oma tegevust 2016. aastal New Yorgis Sandra Nuudi algatusel. Jane Jacobs kasutab ruume ja meediume vastavalt võimalusele, et tõsta esile aktuaalseid probleeme.
janejacobs.co

Näitus on avatud ööpäevaringselt kuni 5. oktoobrini 2020.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Põhja pst 35

Näituse uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. Näitus on saanud oma nime Georges Didi-Hubermani raamatust „La ressemblance par contact: archéologie, anachronisme et modernité de l’empreinte“, 2008.

Näituse on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. Näitusega kaasneb filmiprogramm, kus linastuvad teemat avavad kunstnikufilmid.

Kunstnikud: Ann Pajuväli (EE), Ari Pelkonen (FI), Augustas Serapinas (LT), Cecilia Mandrile (US/UK), Claire Hannicq (FR), Elena Loson (AR), Dénes Kalev Farkas (EE/HU), Inka Bell (FI), Inma Herrera (ES/FI), Liis-Marleen Verilaskja (EE), Lina Nordenström (SE), Maria Erikson (EE/FI), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Maria Valkeavuolle (FI), Riin Maide (EE), Tatu Tuominen (FI), Viktor Gurov (EE).

Kuraatorid: Liina Siib, Maria Erikson (EKA graafika osakond)
Näituse kujundus: Kaire Rannik
Graafiline disain: Viktor Gurov
Tõlkijad: Tiina Randviir, Richard Adang
Risograafitrükk: Pärtel Eelmere

Täname: Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond ja graafilise disaini osakond, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, EKA galerii, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Tanel Asmer, Pire Sova, Kaido Kruusamets, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock.

Carl-Robert Kagge
Nelja-sõela pilt
Vitriingalerii, Tallinn, Põhja pst 35
14. august 2020 – 7. september 2020
Kuraator: Lilian Hiob

14. augustist on avatud Carl-Robert Kagge isikunäitus „Nelja-sõela pilt“ EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis. Näituse kuraator on Lilian Hiob.

Tegu on Vitriingalerii asukohast lähtuva kohaspetsiifilise teosega, mis toob vaataja ette hauntoloogilise kujutise Instagrami lõpmatust andmebaasist. Asendades galerii klaasist seinad väändunud plastikust lõuendiga, jätkab Kagge oma autoritehnika edasiarendamist.

Näituse nimi viitab ühelt poolt manuaalsele tehnikale, mida kunstnik motiivide plastikule kandmiseks kasutab, siiditrükile ehk sõeltrükile. Teisest küljest märgib see protsessi, mille internetti laetud kujutis vaatajani jõudmiseks läbib: teisendumine ekraani kaudu, millelt kujutist parasjagu tarbitakse.

Carl-Robert Kagge on maalikunstnik, kelle looming keskendub sotsiaalmeediast leitud piltidele ning nende teisendamisele füüsilisse vormi. Kunstniku autoritehnikaks on saanud siiditrüki kasutamine ning kujutiste kandmine erivormilisele sulatatud plastikule. Kogudes visuaalset materjali erinevatelt internetiplatvormidelt, loob Kagge subjektiivse arhiivi minevikust ja olevikust, millel on siiski vähe seost kollektiivselt tajutava reaalsusruumiga. Ta loob oma teostes juba eksisteeriva visuaalse materjali põhjal unikaalse pildivälja, mida ei pruugi olla lihtne selgepiiriliselt kategoriseerida. Kagge navigeerib osavalt mitme välja vahealal: maal, trükitehnika, disain, internetikultuur, tehnoloogia ning grafiti. Vaadates Kagge teoseid arvutiekraanil, võib jääda mulje, justkui oleks tegu Photoshopi compidega, kuid füüsilises ruumis eksponeerituna on need maal-hübriidid – hägustatud, peaaegu äratundmatuseni abstraheeritud fotod. Sarnane efekt tekib siis, kui telefon aeglase internetiühenduse tõttu Instagramis pilti täiskvaliteedis ei kuva. Kõik see jätab vaataja vastakuti hüperfüüsilisusega: seguga virtuaalsest ja materiaalsest, mis on võtnud peaaegu et kummituslikku vormi. Kagge looming peegeldab oskuslikult seisundit, mis inimest järjest enam valdab – aegruum, kus tehnoloogiast on saanud tehislik jäse, mis kehaga kõikjal kaasas käib, ning kus on võimatu vahet teha reaalsel ja simulatsioonil.

Näitus jääb avatuks 7. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Lisainfo saamiseks vaata üritust Facebookis.

Pressikontakt: Lilian Hiob, lilian.hiob@artun.ee, +372 5272556

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti lõpukursuse tudengi Taavi Teeveti lõputöö isikunäituse “Eligius Mauritiuse õuel“ avamine kolmapäeval, 19.augustil, kell 18.00, Mauritiuse õuel(Vene 12-1b), Tallinna vanalinnas.

Näitusel eksponeeritakse enam kui 50 eksperimentaalse maavalu tehnikas pronksist valatud objekti, mis võtavad kehastada Teeveti lõputöö “Mäletades surma. X kohtumist surmaga” vaadeldud surma kohalolu igapäevaelus ja kunstniku mälestustes. Näitusetöid juhendasid Piret Hirv ja Eve Margus-Villems.

Näitus jääb avatuks 22. augustini.
12.00-19.00

Näituse facebooki üritus
Lisainfo:
Taavi Teevet
BA, ehte- ja sepakunst | Eesti Kunstiakadeemia
email taavi.teevet@artun.ee
tel. 56947532

Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika

Kunstnikufilmide programm
26.07.2020 kell 15.00–16.10

Tartu Elektriteater
Tartu Ülikooli kirik, Jakobi 1

Sissepääs tasuta

Filmid:
– Ari Pelkonen. Remain. 2014. 6’09”
– Maria Valkeavuolle. S E O M / I W N M. 2019. 11′
– Claire Hannicq. L’Étoile dans la caverne. 2017. 16’27”
– Augustas Serapinas. Jõusaal (Gym). 2012 . 6’29”
– Ann Pajuväli. Play Sets. 2019. 4’30”
– Riin Maide. Alati on midagi, mida keegi ei mäleta. There Are Always Some Things That No One Recalls. 2020. 5’45”
– Tatu Tuominen. Standing in the Ruins. 2015. 3’19”
– Inma Herrera. Flaying. 2018. 7’39”

Filmiprogramm on osa Tartu Kunstimajas toimuvast näitusest, mille uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele erinevate lausungite kaudu ning graafilise aktiviteedi avaldumisele post-distsiplinaarsel ajastul. Aluseks on võetud materjal ja öeldiseks see, mida materjal teeb. Minnakse graafiliste toimemehhanismide algusesse ja otsitakse graafika kokkupuutepunkte teiste distsipliinidega. 

Näitused on kureerinud Liina Siib ja Maria Erikson EKA graafika osakonnast, esinevad kunstnikud Euroopast ja Ameerikast. 

Info: Liina Siib, liina.siib@artun.ee

Alates 16.juulist on EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis avatud Eliis Lauli näitus ”NIVEA FOTODOSE”.

Näituse pealkiri viitab samanimelisele Nivea tootekampaaniale Saksamaal, mis võimaldab legendaarset Nivea kreemipurki personaliseerida enda valitud fotoga. Taoline igapäevane ja funktsionaalne laialt tuntud tarbeese võiks seeläbi omandada teatud sentimentaalse väärtuse.

Väljapanekuga püüab kunstik tõlgendada piire kunsti ja tarbeeseme vahel, kui vahendid nende kahe kombineerimisel on igapäevased ja kõigile kättesaadavad, ent sisu võib hakata määrama tellija ise.

Teos valmis 2020. aasta veebruaris Offenbachis Zollamt Galeries toimunud näituse “We all arrived with art” jaoks ning mille autor on kohandanud käesolevaks väljapanekuks Vitriingaleriis.

Näitust saab vaadata olenemata kellaajast ning see jääb avatuks kuni 10. augustini.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) seinal, Põhja pst 35

Vitriingalerii visuaalse kujunduse autorid on Mai Bauvald ja Ran-Re Reimann.

Üritus Facebookis.