Näitused

Esmaspäeval, 26.11.2018 kl 17.00 avab ANN PAJUVÄLI (1990) Draakoni galeriis isiknäituse „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“.

2017. aasta kevadel pälvis Ann Pajuväli magistritöö „Pick One Thing, Anything“ eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Ann Pajuväli loomingu keskmes on peamiselt joonistusteks ja graafikaks vormunud perspektiivireegleid diskreetselt manipuleerivad ruumikujutised. Tihti on tegu seni tundmata mänguväljakutega või teiste sarnaste reeglistatud olukorra mudelitega. Pinnalisele kujutisele lisab kunstnik tihti kolmemõõtmelisi objekte. Paberil kujutatud nihestatud ruumilisus kohtub reaalse ruumi kolme mõõtmega, mis tekitab erinevaid tajuperspektiive vaataja peas. Valitsevad olematud reeglid, mille rikkumine on sama suur väljakutse kui järgimine. Kõike seda võib vaadelda kas elu metafoorina, dadaistliku mänguna või hoopis millegi muuna.

Ann Pajuväli: „Põrkepinnad on kui erinevad jonnakad takistused, mis trotsides kõiki pingutusi neist läbi murda, põrkavad oma vastase tagasi. Püüdes sellisest jagu saada, kogeb, et mõni tagasilöök teeb haiget, mõni läheb viltu ja muudab suunda. Aga vastasseisu kestel õpib ka barjäärist põrkuvaid hoope tõrjuma ning kukkumisi pehmendama. Nii võib juhtuda, et vastandumine kujuneb harjutatud tegevuseks, millega kohaneb. Selle tuttavlikkus on mugav ja lohutav. Võimalik, et kaob üldse soov sein kukutada, sest tegelikult on vahel mõnus vastu seda toetuda või lasta end selle pinnalt tagasi põrgata. Sel viisil on vähemalt kindel, et maandumine on ootuspäraselt pehme.“

8. detsembril kell 15.00 avatakse Narva kunstiresidentuuris Laura Pählapuu näitus “Võta mind oma jõkke” («Возьми меня в свою реку»). Näitus jääb avatuks 28. detsembrini (kolmapäevast reedeni 12:00-20:00 ja laupäevast pühapäevani 12.00-18:00).

9. detsembril juhendab Pählapuu residentuuris noortele mõeldud töötuba EV100 haridusliku kunstiprogrammi raames.

Kõige äärmuslikumal moel muudab ruumi sõda. Idüllilistest maastikest saavad pommiaugud, baroksetest vanalinnadest rusud. Sõja ajal saavad kirkutest haiglad, koolimajadest laskemoonalaod, elumajadest staabid.

Oleme harjunud võtma sõda kui abstraktset poliitilist nähtust, kuid sõda on alati isiklik. Sõda toimub alati kellegi riigis, maalapil, kodutänaval, tagahoovis, korteris, toas. Vältides otsest vägivalla kujutamist, on sõdurid paigutatud avalikku või privaatsesse ruumi, kuhu on lisatud pateetiline hollywoodlik muusika ning klassikalisest maalikunstist tuntud sümbolid. Ühes ruumis kohtuvad ülev-pateetiline ja absurdihõngiline moment, millega on dialoogis ajalooline kuju – Sadako Sasaki. Jaapani tüdruk, kes on Hiroshima tuumaplahvatuse ning laiemalt sõjaohvri sümbolkuju.

Laura Pählapuu näitus tegeleb ruumi tähendustega ning nende tähenduste muutumise uurimisega. Kunstnikku huvitab, kuidas lihtsate videolavastuslike vahenditega muuta formaalne puhas ruum allutatuks, kaotatuks, peatselt hävivaks.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital, EV100

30. oktoobril kell 17.00 avame Vana-Võromaa Kultuurikojas EV100 kunstiprogrammi kuuluva Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi koostöönäituse “Eesti oma sinine”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega.

Näitust kureerib: Aleksandra Lehte (Pärnu Muuseum)

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Näitus jääb avatuks 09.12.

Näitus “Fibrous” avatakse 06.11.18 vanas EKA Galeriis (Security and Fear), Tallinnas. “Fibrous” on esimese Tallinnas toimuva rahvusvahelise SkulpaKuu festivali raames toimuv näitus. 6.-28. novembrini võtavad seitse rahvusvahelist skulptuuri ja installatsioonikunstnikku üle Vana EKA Galerii. Näitus käsitleb võimu ja autoriteedi teemasid. Lisaks toimub 8. novembril ekskursioon kuraatoriga ning 13. novembril vestlusring skulptuurist tänapäevases kaasaegses mõttemaailmas.

Sa suhestud sellega. Seitse kunstnikku tulevad kokku sümbiootilises suhtes, et võtta üle endine EKA galerii. Olles teadlikud koostöö reeglitest, proovivad kunstnikud kõrgustesse pürgimise asemel põimuda omavahel, ning läbi selle areneda. Näitus Fibrous tegeleb teemadega nagu võim, kontroll, valikuvabadus, tung… Temaatika on ühelt poolt avatud kunstnike individuaalsete teostega, aga teisalt väljendab seda ka viis, kuidas teosed omavahel ruumis suhestuvad. Kunstnike eesmärgiks on teha nähtavaks ühendavad kiud, piiritletud ruumi ülevõtmise ja selles püsimise strateegiaid. Väljendusviis peegeldab kunstnike sisemisi heitlusi, mis leiavad aset tasakaalu otsingutel, kui toimub millegi andmine või võtmine.

Vorm on habras, puudutamisel lahustuv. Miski pole enam sama, mis ta oli enne. See on muutlik. Ma vaatan ringi ja see imbub kõikjale, tuksleb meie veenides ning seetõttu suudame me midagi muuta.

Näituse kuraator on Laura De Jaeger, kunstiline juht on Stacey Koosel. Avamine toimub 6. novembril kell 18.00. Näitusel osalevad kunstnikud Barbara Kocsis, Ben Caro, Darja Krasnopevtseva, Johannes Luik, Laura De Jaeger, LAURi ja Martina Buck.

Fibrous on osa SkulpaKuust, rahvusvahelisest skulptuuri- ja installatsiooni festivalist. Täname Eesti Kunstiakadeemiat, EKA Üliõpilasesindust, Kalamaja pruulikoda, Peninuki craftery Marko Mrkobrad’i ja Arne Nuyts’i graafilise disaini eest.

Evita Vasiljeva avab reedel, 19. oktoobril kell 18 EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis (Põhja pst 35) näituse “Unintentional and very particular”.

Evita Vasiljeva näitus on osa EKA fotograafia osakonna 20. tegevusaasta pidustustest, mille raames toimuvad Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35) erinevad juubeliüritused. Sügisel 2018 kureerib Vitriingalerii programmi Kaisa Maasik. Eelnevalt on galeriis esinenud Vít Havránek ning Anna Mari Liivrand. Kuni 20. oktoobrini võtab Vitriingalerii vastu EKA tudengite taotlusi uueks hooajaks, tulemused kuulutatakse välja 1. novembril.

Moonutatud abstraktsete skulpturaalsete vormide väljapanek on alguse saanud Hollandis EKWC keraamikaresidentuuris viibides. Võõristavatena mõjuvad kujud on valminud 3D-saviprintimise käigus – protsess, mis mille tulemusena toimub loodava pinna korduv mõranemine. Lõplikele resultaatidele on omane huvitav vastuolu uuest ja vanast – tulevikulisest füüsisest ja antiiksest materjalist, tehnilisest meetodist ja looduslikust tekstuurist.

Näitust saab vaadata olenemata kellaajast ning see jääb avatuks kuni 2. detsembrini.

Neljapäeval 18. oktoobril kell 18.00 avab Evita Vasiljeva Tallinna Linnagaleriis näituse “Still Stands and Resilient Nows”, mis jääb avatuks kuni 25. novembrini.

Graafiline disain: Mai Bauvald ja Ran-Re Reimann

Evita Vasiljeva (1985) on peamiselt Amsterdamis ja Riias tegutsev Läti päritolu kunstnik. Evita lõpetas vabade kunstide teaduskonna Gerrit Rietveldi Akadeemias (2012) ning täiendas end kaheaastases residentuuriprogrammis De Ateliers’s Amsterdamis (2014-2016). Ta on skulptor, kes ei piiritle end füüsilise materjali valikuga. Tema viimaste näituste seas on “HYBRIDS” Lustwarandes, Tillburgis (2018) ja “Manhours in Headquarters” P/////AKT-s, Amsterdamis (2017).

Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta õpib EKA fotograafia osakonna magistriõppes, olles seal omandanud ka bakalaureusekraadi. Maasiku esimesed kuraatoriprojektid olid 2017. aastal Umbrella Grupi näitus “Tegelt on teisiti” ja Keiu Maasiku isikunäitus “Kadunud sõbrad”. Esimene isikunäitus “Green Room” toimus autori kodus 2015. aastal ja tegeles linnaruumi ja selles eksisteerivate anonüümsete suhetega, tema viimane näitus “Su armastus teeb haiget” tegeles perevägivallaga.

18.–19. oktoobril toimub Eesti Kunstiakadeemias Baltimaade arhitektuurikoolide 2018. aasta parimate diplomitööde ülevaatus. Kahe päeva jooksul esitletakse magistri-, rakendusarhitektuuri-bakalaureuse taseme lõputöid, valitakse välja parimad, avatakse diplomitöödest koosnev näitus ning tutvustatakse veebikataloogi.

Võistlustöödega saab juba eelnevalt tutvuda näitusel, mis avatakse pidulikult neljapäeval, 18. oktoobril kell 16.00 EKA II korruse galeriis (Põhja pst 7, Tallinn), kus see jääb avatuks kuni 2. novembrini.

Bakalaureuse- ja magistritööde presentatsioonid toimuvad reedel, 19. oktoobril algusega kell 10.00 EKA suures saalis. Igale osalejale on ette nähtud 15 minutit oma töö presenteerimiseks. Päeva lõpuks selgitab rahvusvaheline žürii välja parimad.

Võistlusel osalevad kokku seitsme Balti arhitektuurikooli BA ja MA tudengid ning võistlustulle astub 17 projekti: 10 Leedust, 4 Eestist ja 3 Lätist.

Sündmused on avalikud, tasuta ning kõik huvilised on oodatud osalema!

Võistlust korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös Leedu ja Läti Arhitektide Liitudega (BAUA).

Lisaks toetavad: Eesti Kultuurkapital, Läti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituut, Riia Tehnikaülikool ja Knauf.

Rohkem infot 18.–19. oktoobril EKAs toimuvate sündmuste kohta ning täpsema ajakava leiate kirjaga kaasas olevast dokumendist.

Klassikud
Anu Rank-Soans
28.09.2018-31.03.2019

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sari on jõudnud 19. näituseni, mis tutvustab disaineri ja kunstniku Anu Rank-Soansi loomingut. Esmakordselt eksponeeritakse tema mahukat tööstuskeraamikapärandit ja unikaalloomingut nii suures ulatuses, analüüsides ja avades nende maailmade erinevusi ja kokkupuutepunkte alates 1960. aastatest.

Anu Rank-Soans on keraamik, kes töötas pea terve elu tööstuses massitoodangut kujundades. Paralleelselt funktsionaalsete tarbevormide kujundamisega on ta loonud ka keraamilisi skulptuure, poppi, prügikunsti, monumentaalkunsti ja installatsioone.

Anu Rank-Soans lõpetas ERKI keraamika eriala cum laude 1967. aastal ning siirdus tööle Tallinna Ehituskeraamika Tehase Siimusti tsehhi Jõgeval. Seejärel jäigi ta aastakümneteks tööstusesse, töötades Pärnu Ehitusmaterjalide Tehases ja pärast taas Tallinna Ehituskeraamika Tehases. Rank-Soansi kujundatud tarbekeraamika on rikastanud siinset argikeskkonda juba pool sajandit, kuid mõjub siiani värskelt. Ta tõi masstootmisesse uudse vormi ja hea proportsiooniga tarbeesemeid, kujundades enamasti dekoorita, ebahariliku siluetiga nõusid ja omavahel komplekteeritavaid tootesarju. Mitmes sarjas rakendas ta moodulsüsteemi, mis lubas vorme omavahel kombineerida, muutes nad samaaegselt dekoratiivseks ja mitmeotstarbeliseks.

Samal ajal osales Rank-Soans näitusel unikaalloominguga. Kunstnikuna on ta savisse suhtunud suure lugupidamisega ning katsetanud erinevaid savi töötlemise tehnoloogiaid. Mitme oma teosega on ta avardanud moodsa keraamika olemust ja tõstnud tarbekunsti potentsiaali kaasa rääkida olulistel, ka kriitilistel teemadel.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid, täpsem info peagi muuseumi kodulehel.

Näitusega kaasneb eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille koostaja on Karin Vicente, fotograaf Madis Kurss, graafiline disain Stuudio Stuudio.

Näituse kuraator on Karin Vicente (EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut), näituse kujundasid Karli Luik, Johan Tali ja Maria Helena Luiga arhitektuuribüroost Molumba, graafilise kujunduse tegi Stuudio Stuudio.

Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Toomas Übner, Sandra Sirp, Helen Adamson, Dagmar Siida, Hille Saluäär (Antenna Translations OÜ), Refiner OÜ.

Näituse toimumist ja kataloogi ilmumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja AS Silikaat.

Näituse avamine toimub neljapäeval, 27. septembril kell 17.00.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2019.

Näitustesari Klassikud toimub ETDM-is 2000. aastast eesmärgiga esitleda ja tutvustada pikka aega tegusenud Eesti kunstnikke ja disinereid, kelle looming on olnud püsivalt kõnekas ja silmapaistev.

Täname: Eesti Kunstnike Liit, Pärnu Muuseum, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Tõnis Milling, erakogude omanikud.

Lisainfo:

Karin Vicente
karin.vicente@artun.ee
5393 1344

Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904

Panime ruumi A200 välja EKA sisearhitektuuri ja arhitektuuritudengite toolid, mis jõudsid hiljuti tagasi Helsingi disaininäda pop-up näituselt. Minge uurima!

Eelmise aasta esimese kursuse tudengite disainitud istemööbel on loodud äärmiselt piiratud materjalivalikut – tükk vineeri, puupulgad ja liim – kasutades. Tudengite juhendajaks oli Soome disainer ja arhitekt, Harvardi Ülikooli disainiõppejõud Ilkka Suppanen ning disainer Martin Relander, kes juhendavad EKAs ka sel aastal toolide erialaainet, mille idee seisneb tooli kavandamises praktiliselt võimatust materjalist.

Kiirustage näitust vaatama, saame seda lahti hoida vaid reedeni! 

Olete oodatud Noore skulptori preemianäituse 2018 “Olevik kui tundmatu” avamisele 3. oktoobril kell 18.00. Tegemist on esimese näitusega galerii uues asukohas Eesti Kunstiakadeemias, Põhja pst 7.

Nele Tiideleppa performance “Kunstnik residentuuris”
teisipäeviti kl 14.00-17.30
neljapäeviti kl 13.00-16.30
reedeti kl 13.00-16.30

Izabella Neffi performance “Tuhkatriinu II”
teisipäeviti 17.30–18.00
laupäeviti 17.30–18.00

Osalevad kunstnikud: Darja Krasnopevtseva, Izabella Neff, Johannes Luik, Katrin Enni, LAURi, Nele Tiidelepp, Olesja Semenkova, Richard Engel, Valetto Alexandre

Näitus keskendub oleviku otsingutele. Seitse noort kunstnikku, kes end ruumi ja objekti kaudu väljendavad, kutsuvad vaatajat praegusesse hetke, kus on kasutada reaalne ruum ja aktiivne ajaühik. Teoste kaudu küsitakse, kuidas ja mida me olevikuruumis näeme ning millisena jääb see paistma, muutudes minevikuks?

Seitsmendat korda toimuva Noore skulptori preemianäitus tõstab esile noori skulptoreid ja installatsioonikunstnikke, toetab nende loomingut ja avab seda laiemale publikule. Avatud konkursi korras näitusele pakutud tööd on teostatud viimase akadeemilise aasta vältel. Rahvusvaheline žürii autasustab grand prix ning II ja III preemia saajaid reisiga olulisele kunstisündmusele maailmas, preemia kuulutatakse välja näituse avamise õhtul.

Näitust korraldab EKA installatsiooni- ja skulptuuri õppetool, juhendasid Taavi Talve, Taavi Piibemann, Kirke Kangro, Art Allmägi. Tehniline abi: Sander Haugas. Graafiline disain: Stuudio Stuudio

Näitust toetab  Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Laura Põld, Kati Saarits
Kunstnikud: Mona Aghababaee, Katja Beckman, Leesi Erm, Nadia Hebson, Anna Mari Liivrand, Eva Mustonen, Leo Rohlin, Kaisa Sööt ja Koit Randmäe, Mall Tomberg, Helle Videvik
Graafiline disain: Aadam Kaarma & Sandra Kosorotova

EKKMis saab esmakordselt näha eesti tarbekunsti klassikute teoseid dialoogis noorema põlvkonna autorite materjalitundliku ning protsessipõhise loominguga. Näitus „omavahel. oskustest” toob ühte ruumi traditsioonidele toetuva tarbekunsti ning nüüdiskunstis üha enam domineerivad materjalipõhised praktikad.

Väljapaneku südamiku moodustavad kaasaegse kunsti konteksti asetatud nelja eesti tarbekunsti klassiku Leesi Ermi, Leo Rohlini, Mall Tombergi ning Helle Videviku meisterlikud teosed. Ajas muutunud, püsivaid või taasilmuvaid oskuspõhiseid loomemeetodeid aitavad avada Mona Aghababaee (Iraan), Katja Beckman (Rootsi), Nadia Hebson (Ühendkuningriik), Anna Mari Liivrand, Eva Mustonen, Kaisa Sööt ja Koit Randmäe. Näitus on mõtisklus sellistel teemadel nagu eneseküllase vormi võimalikkus kaasaegse kunsti näitusel, meisterlikkus materjalipõhiste tehnoloogiate valdamises ning aeganõudvates käsitöötehnikates töötavate autorite enesepositsioneerimise erinevused lähiminevikus vs. kaasaegsel kunstiväljal. Näitus toob esile küsimused nagu kuidas hinnata seda osa käelistes tehnikates tegutseva kunstniku tööst, mida nimetatakse tacit knowledge’iks ehk loomulikuks või kombatavaks teadmiseks? Kuidas anda edasi teadmisi oskusest? Millest koosneb oskus?

Näitusega kaasneb kataloog, mille esitlus toimub 4. novembril.

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Akzo Nobel Baltics AS, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Briti Nõukogu Eesti esindus.

Näitus on avatud 29. septembrist 4. novembrini.