Näitused

Kolmapäeval, 20.09 kell 19 avab galerii Mihhail näituse “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”. Pakume argipäeva poeesiat ja kummastust läbi kildude, plekkide, kolimise ja pooliku siseviimistluse. Teoseid ühendab elukeskkond Pirital, maagiline realism ja igapäevaesteetika, pooleli remont, juhtmed seintest ja lagedest välja rippumas. Kvaliteetparkett seal, kus peaks olema köök. See mis kaasaegsele kunstile on mitteruum, on inimese kodune mõõde, ja just kodustatuses omandab kunst arhitektoonilised tüpoloogiad.

Mis on põranda all, on järgmine põrand, kastanipuust. Hiljem sellel päeval istusin aias, juues energiajooke, vaadates asju üle helendaval ekraanil. Oli olnud üks kaetud lauaga pidu, aga ma keerasin selle üle katuse. Järjekordne. Ma tõesti lootsin, et see kodu jääb säravaks, aga nüüd on sellel plekid. Ma näen elu jälgi, tunnen ostja kahetsust. Minu kodu on sinu kodu. Igapäevane maagia või kodustatud esteetika, kuidas-iganes sa seda tahad võtta. Usk privaatsusse, kannab nüüd mind kõikjal. Lisanditega. Me lihtsalt külastame.

Osalevad kunstnikud Kadi Adrikorn, Spencer M. A., Vilen Künnapu, Anna Mari Liivrand, Joosep Maripuu, Eva Mustonen, Ann Paljuväli, Tomáš Roček, AW stuff, Anni Kivisto & Kirke Talu, Roman-Sten Tõnissoo.  Enamik kunstnikest on EKA tudengid.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu ’17 kaasaegse kunsti biennaali galeriide programmist.
Graafiline disain: Tarmo Kübard
Näitusevaated: Roman-Sten Tõnissoo
Koordinaatorid: Madli Ehasalu, Sven Parker
Tänud: Rand ja Tuulberg, Ober-Haus Kinnisvara, Merilin Paart, Hannus Luure, Eda Tuulberg, Lauri Tuulberg, Salto Arhitektuuribüroo

Avamiskuupäev: 20.09.2017 kell 19:00
Lahtiolekuajad: 21.09 – 24.09 kell 15:00 – 20:00 ja
28.09 – 1.10 kell 15:00 – 20:00
Aadress: Kosemetsa 11 Tallinn, http://www.vallikraavi.ee/projects/kosemetsa-91113/
Kohale saab bussiga nr 5, peatus Haljas tee
Kontakt: +372 5621 8422

Laupäeval 16. septembril kell 19.30 avab Urbiquity Sveta Baaris (Telliskivi 62, Tallinn) Urban Lab Tallinn residentuuri lõpunäituse “Urban cartographies”, mis on osa Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.

Näitus on avatud 16.-24. September. E.-P. 11.00-19.00.

Osalevad kunstnikud: Diego Ferrari (AR), Kamal Badhey (US), Stefano Carnelli (IT), Pablo Conejo (ES), Eve Kiiler (ET), Anna Kaarma (ET), Silvia Sosaar (ET), Mattias Malk (ET).

Näitus “Urban cartographies” on osa Urbiquity Urban Lab Tallinn residentuurist ja esitleb osalevate kunstnike, arhitektide ja linnahuviliste residentuuri raames loodud projekte. Kõik osalejad on kaardistanud konkreetseid huvipunkte, mis on Tallinnale iseloomulikud, ajalooliselt määravad või saatuslikud.Need on omakorda nädala jooksul kunsti, arhitektuuri, sotsioloogia, jt. meetodite abil projektideks raamistatud. Näitusel on teoseid nii Paljassaarest, Koplist, Lasnamäelt ja Kesklinnast ning ka konkreetsetest ruumiliste nähtuste ja vastuolude kohta Tallinna linnaruumis.

Urbiquity on kriitiline ja loominguline linnaruumiuurimisplatvorm, mis seob tugevad teoreetilised teadmised interdistsiplinaarsete praktikatega. Grupeeringu eesmärgiks on lahata protsesse, mis linnaelanike teadvuses tahaplaanile kipuvad jääma. Toetudes urbanismiteooriale, loov-praktilisele lähenemisele ning kaasavatele meetoditele, keskendub Urbiquity teadlikult just sotsiaalselt hoomamatule; sellele, mis on liialt väike või vastupidi suur, et seda möödaminnes teadvustada.

Tallinna Urban Lab on nädalane urbanisimi residentuur. Urban Labi platvorm on avatud kunstnikele, arhitektidele, sotsioloogidele, antropoloogidele ja kõigile, kes uurivad linnaruumi ning kasutavad (audio-)visuaalseid uurimismeetodeid oma projektides. Tallinna Urban Lab on osa Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.

Käesoleval aastal on Urbiquity korraldanud kaks residentuuri: Tallinnas ja Madriidis. Mõlemil on osalenud nii kohalikke kui ka välismaalasi ning nende hulgas mitmed eestlased. Kahe residentuuri töid esitletakse kohalikus kontekstis residentuuride lõpus ning üheskoos Urbiquity kureeritud lõpunäitusel, mis on osa Londoni Urban Photo Fest 2017 programmist.

Näitust toetab Kultuurkapital. Vestlus kunstnikega toimub ingliskeeles.

Lisainfo:

http://www.urbiquity.co/

www.facebook.com/events/1881233675225223/

http://2017.tab.ee/programme/satellite-programme/urbiquity-urban-lab-17/

Mattias Malk: info@mattiasmalk.com / +372 509 7775

Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile. 

Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism. 

Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides. 

Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest. 

Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee

Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile. 

Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism. 

Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides. 

Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest. 

Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee

Materjalide ja rõiva loomise viisid ning tehnoloogiad on pidevas muutumises. Maailmas käib pidev dialoog rõiva väljanägemise ja funktsionaalsuse vahel. Massimoe kõrvale tekib jõudsalt jätkusuutliku disaini näiteid ning tehnoloogial on üha kandvam roll materialide ning rõiva tootmisel. Tekstiilituleviku näitus esitleb tekstiili ja rõivadisaini traditsioonilisele tootmisele alternatiive otsides erinevaid lähenemise suundasid tekstiili ja tehnoloogia ühendamiseks. Reedesel seminaril räägivad külalised lugusid tulevikurõiva ja -tekstiili visioonidest ning kuidas need tooteks realiseeruvad. Vestlusring pakub võimaluse näitusel osalevate disainerite ja kunstnike mõttemaailmaga tutvuda.

Esinevad:
Anja Hertenberger (Holland)
Tara St James (USA)
Oscar Tomico (Holland/Spain)
Kristi Kuusk (Eesti)
ja näitusel osalejad.

Üritus on tasuta, aga palun registreeru:

RSVP kristi@spell.ee

Täpsem info: http://www.disainioo.ee/2017-program/textile-futures-talks

Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.

Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”

Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.

Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused

Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:

Möödunud suvel rohkem kui 500 uut kunstisõpra avastanud ning ligi 50-le kunstiteosele uue kodu leidnud rändgalerii galerii kutsub kõiki sõpru ja huvilisi pidulikule hooaja avamisele laupäeval, 3. juunil kell 14:00 EKKMi kõrval asuva galerii ISFAG (Põhja pst 35) hoovis.

1. juunil kell 18:00
Raamatukauplus Puänt (Pärnu mnt 4)

Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar, Pire Sova, Viktor Gurov

Tudengid ehitasid vanalinna pööningule installatsiooni, mis pakub võimalust linnakära eest hetkeks peitu pugeda

1. juunil avatakse igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus “Lõppmäng”, mis seekord leiab aset enne suurt kolimist uude majja EKA arhitektuuriosakonna ajutistes ruumides Pikal tänaval. Avatakse uksed näitus-ruumiinstallatsioonile ‘’Linnaraba’’, mis asub kooli seni suletud pööningukorrusel. Tähelepanelikul vaatlemisel, tehes seda erinevatelt distantsidelt, võib rabas märgata uskumatut liigirohkust. Näitusel esitletakse tudengite selleaastaseid stuudioprojekte: varjualust eksinud hingele, elamut lesestunud vanaprouadele, marsimaailma, riigimaja uuele haldusreformile, virtuaalseid ja abstrakseid ruumiharjutusi. Näitus on avatud 1.-11. juunini iga päev.

Autorite sõnul annab arhitektuuriosakonna vanalinna maja pööning oma robustsuse ja viimistlemata seisundiga edasi rabale iseloomuliku atmosfääri: lahtine puistevill maas meenutab õrna ja läbivajuvat maastikku, hämar valgus, linnahelide vaikne kuma ja ehituse käigus loodud laudteed viivad mõtted looduslikule rabale, kuhu kiirel kevadisel sessiajal tahaks põgeneda, aga ei jõua. Pööningule saamiseks tuleb publikul läbida trepikoda, mis muutub näituse ajaks justkui rabamaastikule omaseks vaatlustorniks. Järk-järgult kõrgusesse kasvades juhatab esimeselt korruselt algav näitus pööningul vaadeldava linnarabani.

“Sellel aastal jätkame argipäeva eest peidus olevate ruumide avastamisega. Meid rabas fakt, et potentsiaalne arhitektuurigalerii on seisnud tühjana me enda pea kohal ja kasutamata pea kümme aastat. Rohkem kui nädalaks muutub Pika tänava EKA arhitektuurkooli pööning näituseks ja seni salapära tekitanud katusealune avaneb ruumiinstallatsioonina oma täies ilus” selgitas tudengeid juhendanud arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.

Näituse kureerimisel ning objektide eksponeerimisel pööningul lähtusid tudengid inimese käitumisest päris-rabas. Tudengite aasta jooksul valminud töid eksponeeritakse näitusel kui rabas elavat florat ja faunat, mida saab tahtmise korral distantsilt binokliga vaadeldes lähemale tuua ja luubi all täpsemalt analüüsida. Eksponeeritavateks objektideks rabamaastikul on üliõpilaste tehtud projektide maketid, mis on asetatud ruumi piisavalt hõredalt ning juhuslikult, et säiliks raba õhkkond. Näitusel eksponeeritavatele projektidele iseloomulik graafika on trükitud infotahvlitele, mis on kui liike tutvustavad sildid rabas.

Näitus ‘’Linnaraba’’ on avatud 1.-11. juunini kell 11-17 iga päev. Rabas aitavad rada leida teise kursuse arhitektuuritudengid Markus Puidak, Helena Rummo, Elina Liiva, Gregor Jürna, Andrea Ainjärv ja Janeli Voll – ruumiinstallatsiooni autorid ja kuraatorid. Tudengeid juhendas arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari. Ruumiaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:

EKA arhitektuuriosakonna Facebook: https://www.facebook.com/EKAarhitektuur

Ürituse FB-leht

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071