Üritused

3. novembril kl 15 toimub Eesti Kunstiakadeemias raamatu “Lõpetamata Linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” esitlus. Sõna saavad nii kolm aastat kestnud uurimisprojekti kui raamatu valmimisse oma panuse andnud osapooled. EKA fuajees näeb raamatuesitluse puhul ka valikut makettidest ning animatsiooni, mis valmis kevadel Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud Lõpetamata linna näituse tarbeks. Nii uurimisprojekt kui raamat valmisid kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusel.

Üritusel saab osaleda ka zoomi vahendusel

Äsja raamatupoodidesse jõudnud 400-leheküljeline kogumik võtab kokku kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimunud uurimisprojekti “Lõpetamata linn” käigus peetud arutelud. Raamat on mõeldud kõikidele, kel on huvi mõelda Tallinna potentsiaalile tulevikulinnana – mida me Tallinnalt tulevikus ruumiliselt ootame, mida linn vajab ja millised probleemid linnaehituslikult seljatama peab, et olla atraktiivne nii elu- kui tööpaigana.

25 autorit Eestist ja mujalt vaatlevad Tallinna potentsiaali arhitektide ja linnaplaneerijate vaatenurgast, lahates linna nii tervikuna kui pöörates tähelepanu võtmekohtadele. Eraldi peatükid tegelevad Lasnamäe ning teiste sama perioodi paneelelamupiirkondade ruumilise tulevikuga, vanalinna ümbritseva bastionivöö ala potentsiaaliga, Tallinna rohealade ja sinivõrgustikuga. Laiemalt vaadatakse, millises reeglite, lubade ja statistika taustsüsteemis toimub Tallinnas linnaehitus võrreldes teiste sarnase profiili ja suurusega linnadega Euroopas – Vilniuse, Helsingi, Zürichi, Kopenhaageni, Praha ja Riiaga. Lisaks küsitakse, kuidas saaksime planeerida paremat Tallinna, kasutades kõiki arvandmeid, mida on võimalik tehnoloogia abil täna linna kohta kokku koguda.

Kogumikku “Lõpetamata linn” on võimalik osta suurematest raamatupoodidest, Eesti Arhitektuurimuuseumist ning EKA raamatukogust.

Püsiviide

Garage48, EKA, TSENTER ja Eesti Teaduste Nõukogu koostöös toimub 2021.  aastal viies Garage48 Future of Wood. Kutsutakse arendama uudseid ja kliimasäästlikke lahendusi arhitektuuris, puidu töötlemises ning metsanduses.

26.–28. novembril toimub FoW taas Väimelas, TSENTER kompetentsikeskuses, kus Garage48 Future of Wood alguse saigi.

Auhinnafond on üle 10 000 €. Lisaks toitlustus, TSENTRI masinapark ja materjalid, mentorite tugi ning avarad tööruumid, mis toetavad 48 tunni vältel intensiivset loomingulist tiimitööd ja prototüüpimist. Kõike seda eesmärgiga tuua ühte ruumi kokku Eesti puidutööstus ja vaadata tulevikku. Kuidas majandada metsa jätkusuutlikumalt? Kuidas kasutada ära tootmisjääke ja väärindada puitu?

Rohkem infot ürituse kodulehel

Facebookis

Registreeru SIIN

Kohtumiseni Väimelas!

Püsiviide

Kunstiakadeemia traditsioonilise Rebastepeo asemel toimub olude sunnil hoopis Rebastepäev, mis toimub 4. novembril, Kunstiakadeemia aatriumis. Üles astuvad performatiivsete etteastetega selle aasta hulljulgemad esmakursuslased.

Üritus algab kell 18:00

Performance’id kell 19.00

Üles astuvad ka EKA omad DJ-d CT Venom ja Alexandra BB (Karin Nahkur ja Sandra Mäesepp)

Avatud on ka pop-up baar!

EKA Rebastepäev Facebookis 

EKA Rebastepäeva korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus

Püsiviide

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

Püsiviide

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

Püsiviide

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

Püsiviide

Tähistame koos oma Transform4Europe alianssi partnerülikoolidega  20. Euroopa keeltepäeva. Reedel, 24. septembril toimub online-üritus, mille raames saab lähemalt tutvuda kas bulgaaria, katalaani, eesti, saksa, itaalia, leedu, poola või hispaania keelega.

EKA-t esindavad üritusel Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Matthias Jost ja Interaktsiooniosakonna külalislektor Nesli Hazal Akbulut. Nende ettekanded toimuvad kella 10.30 ja 11.30 vahel.

Jost on pärit Saksamaalt, kuid ta on Eestis elanud 21 aastat. Eesti keelt kasutab ta rääkimiseks, mõtlemiseks ja tõlkimiseks. Vahel annab ta loenguid ja seminarigi eesti keeles.

Akbulut kolis Eestisse neli aastat tagasi. Täppide ja kriipsudega tähed, mille hääldamine on tavaliselt välismaalastele paras väljakutse, teda ei kohutanud. Tegelikult osutus see päris lihtsaks, sest ka türgi keeles on olemas ö ja ü täht.

Lisaks osalevad üritusel rahvusvaheliste ettevõtete esinejad, kes jagavad isiklikke kogemusi kultuuridevahelisest ja mitmekeelsest suhtlemisest, selle väljakutsetest ja headest tavadest.

Osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Registreerida saab kuni 22. septembrini (k.a.).

Ürituse kohta leiab rohkem infot ja saab registreerida sellel lehel.

Püsiviide

„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?

Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.

Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.

Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa

Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa

Graafiline disain: Maria Muuk

Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis

Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)

Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa

Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser

Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Püsiviide

15. septembril toimub doktorikooli töötoa “Local Stories and Visual Narratives” raames Mark Gottdieneri avalik loeng “Postmodern semiotics”. 

Loeng toimub 15.09 kl 18–20 Zoomi vahendusel. Loengut on võimalik jälgida kohapeal aulas (A101).

Mark Gottdiener (s 1943) on pikaajaline tunnustatud sotsioloogiaprofessor Buffalo ülikoolis. Teda peetakse üheks kõige olulisemaks linnasotsioloogia asjatundjaks USAs.

15. ja 16. septembril EKAs toimuv rahvusvaheline doktorikooli töötuba “Local Stories and Visual Narratives” keskendub kohalike lugude kasutamisele linnauuringutes, huvitavate kohtade külastustele, analüüsile ja aruteludele Tallinna näitel. Osalejad mõtestavad kohalike lugude seoseid ühiskonna ja ruumi ajalooliste, semantiliste ning arhetüüpsete teemadega.

Üritus toimub COST programmi CA18126 Writing Urban Places raames, mis on suunatud eelkõige narratiivsete meetodite võimaluste uurimisele ja rakendamisele Euroopa keskmise suurusega linnade arengus.

Korraldustoimkond:

Klaske Havik (TU Delft), Panu Lehtovuori (Tampere University), Jüri Soolep, Andres Ojari, Irene Hütsi, Tiina Tammet (EKA Tallinn)

Sündmust toetab Euroopa Regionaalarengu Fond

Püsiviide