Üritused

1923. aastal kutsuti Tallinna Kunsttööstuskooli keraamika õppetooli juhatajaks Ungari keraamik Géza Jakó (1886–1943), kes töötas Eestis kuni 1934. aastani. Géza Jakó töö lõi Tallinna keraamikale korraliku tehnilise baasi. Ungari meistri käe all said tugeva erialase ettevalmistuse mitukümmend noort keraamikut ja valmis ka esimene eestikeelne keraamikaõpik.

Meenutamaks Géza Jakó panust Eesti keraamikaõpetusse valmis 2002. aastal koostöös Ungari Suursaatkonnaga kunstnikust reljeefne mälestustahvel, mis paigaldati Kunsttööstuskooli järeltulija Tallinna Kunstiülikooli seinale. 2013. aastal kui hoone lammutati, läks tahvel ehituse käigus kaduma. Ungari Välismajanduse- ja Välisministeeriumi toel tehti mälestustahvlist koopia. See meenutab Ungari professori panust EKA keraamikaosakonna ajalukku nüüd juba uue hoone seinal.

Mälestustahvel avati Eesti Kunstiakadeemias 10. oktoobril 2019.

Mektory kutsub Sind suurejoonelisele ringmajanduse häkatonile, mis toimub 18.-20. oktoobril Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses parimate mentorite ja ekspertide juhendamisel. See on Sinu võimalus kohtuda mõttekaaslastega, lahendada ettevõtete reaalseid probleeme ning võita lahedaid auhindu! Kohal on Reet Aus, Kristo Elias, Mihkel Tamm (Pillirookõrs) ja ringmajanduse eksperdid.

Häkatoni lõpus valib rahvusvaheline žürii välja 10 ideed, keda ootavad kasvu ja skaleerimise töötoad Soomes ja Riias ning Tehnopoli poolt korraldatud kiirendiprogramm Eestis.

MIKS OSALEDA HÄKATONIL?
– Võimalus kohtuda mõttekaaslaste ja teiste inspireerivate inimestega, kellest võivad saada Sinu eluaegsed sõbrad või tulevased äripartnerid.
– Ringmajandus on jätkusuutliku ettevõtluse tulevik. Saad teada, mida vajad selles valdkonnas edasi liikumiseks ja reaalsete tuleviku väljakutsete lahendamiseks.
– Tööta 48 tundi nagu start-up Eesti suurimas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Tutvu meie ainulaadse 270- kraadise Videal ScreenX panoraamsaali ja uue Innovatsiooni HUBiga.

KUIDAS OSALEDA?
Täida lühike registreerimisvorm enda koha kindlustamiseks SIIN. Kohtade arv on piiratud!
Enne häkatoni on tulekul ka ringmajanduse aruteluõhtu. Ole infoga kursis ning jälgi ÜRITUSE või MEKTORY Facebooki lehte!

PS! Häkaton toimub inglise keeles.

Küsimuste korral kirjuta: kaisa.hansen@taltech.ee

Projekti läbiviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond (Kesk-Läänemere Interreg Programm 2014-2020).

25. septembril kell 17.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.

1978. aastal alustas tollane EKA professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkondade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.

Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.

Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.

Lisainfo:
Anna Lindpere
EKA kommunikatsioonijuht
anna.lindpere@artun.ee
56463229

Kadri Viires
Raamatu koostaja, uurimisreiside juht,
kunstnik ja õppejõud
kadri.viires@artun.ee
5140864

Sel reedel, 20. septembril saavad Eesti Arhitektuurikeskuses kokku arhitektid, disainerid, puitmajatootjad ja digiehituse eksperdid, et leida uudseid lahendusi senistele kitsaskohtadele Eesti puitmaja sektori arengus.

Ürituse ellu toojateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Arhitektuurikeskus. Koostöös Garage48-ga valmistatakse üritusel ette ideed, mida Future of Wood arendusnädalavahetusel juba esmasteks prototüüpideks ehitada.

“Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk on tõsta ehitussektori tootlikkust ning kõige mõjuvamad vahendid selleks on ehitusprotsessi digitaliseerimine ja võimalikult paljude tegevuste viimine platsilt tehasesse. Viimase osas on puitmajade sektor tubli teenäitaja, mida ilmestab juba ligi kümme aastat kestnud järjepidev tootmis- ja ekspordimahtude kasv. Järgmise arenguhüppe saavutamise eelduseks on riigi ja sektori tihe koostöö – antud üritus on hea võimalus seda koostööd edendada.
“Future of Wood” häkatoni eelüritusel tahame konkretiseerida need kitsaskohad, mis takistavad tehastes toodetud majade arengut Eestis. Loodame sellest üritusest saada häid ideid, mida saaksime juba 4. oktoobril algaval häkatonil prototüüpida või mõne muu tegevuse raames lahendama hakata,” kommenteerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digitaalehituse valdkonnajuht Jaan Saar.

Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Renee Puusepp sõnul on ehitussektor killustatud ning selle parandamiseks peab muutuma nii haridussüsteem kui ka tööstus ning tarneahelad. “Eelkõige on tarvis praegused ressursinõudlikud ja keskkonda kahjustavad ehitustehnoloogiad ja -meetodid asendada loodussõbralike ja jätkusuutlike alternatiividega. Puit on äärmiselt sobilik materjal, millele abil vähendada Eesti ehitussektori süsinikujalajälge. Selleks näeme vajadust välja töötada puidupõhine teenuse- ja tarneahel hoonete kavandamisest, tootmise ja halduseni. ”

Kitsaskohtade leidmisele ja ideedega töötamisele aitavad kaasa mentorid Eesti Kunstiakadeemiast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning ettevõtetest nagu Harmet, Welement ja Kodasema. Päeva modereerib Startup Estonia juht Maarika Truu.

Lisainfo ja üritusele registreerumine.

Kadri Kõivik
Garage48 Future of Wood projektijuht
kadri@garage48.org
+37256698471

Pühapäeval, 22. septembril kell 10–17 toimub EKA ümbruses Autovaba päev, mille raames suletakse mootorsõidukitele liikumiseks Nunne tänav (Toompuiestee kuni Suur-Kloostri tn), Põhja pst (Suurtüki tn kuni Kesk-Kalamaja tn) ja Kopli tn (Vana-Kalamaja tn-Kotzebue tn).

See tähendab, aga jalakäijate ja uut tüüpi sõidukite pidu – selleks puhuks toome EKA õppehoone ette meie tootedisaini osakonnas valmistatud tõukerataste prototüübid ja mudelid, mida saavad kõik huvilised huvilistele vaadata ja proovida. Näitus on avatud kell 11–15.

Juhendaja Heikki Zoova sõnul on disaini mõõt inimene. “Tõukeratta funktsioon, konstruktsioon ja ehitus on hästi nähtav, arusaadav ja tema väärtus kasutaja poolt kiiresti mõõdetav. Nendel põhjustel on tootedisaini tudengite üks esimene erialaülesanne aastate jooksul olnud tõukeratas. Sel ajal toimunud märkimisväärne muutus tõukside disainis ja kasutuses paistab teravalt silma linna- ja meediapildis. Lihtne laste mänguasi on muutunud laia sihtgrupi kõrgtehnoloogiliseks liikumisvahendiks ja digitaalset platvormi kasutavaks ärimudeliks, mis nõuab oma osa linnaruumis ja seniste liikumisreeglite ümbervaatamist. Ilmnenud uued probleemid sisaldavad disainitudengitele ülesannet ja võimalusi ka uuteks lahendusteks. Selliseid katsetusi on näha näiteks elektrisõiduki mudelites, kus lisaks tehnilisele funktsionaalsusele tegeletakse ka teenuse ja kasutajaliidese disainiga,” ütles EKA tootedisaini tunnustatud õppejõud Heikki Zoova.

Samuti toimub autovaba päeva raames kell 13 kaks uue õppehoone ekskursiooni, üks eesti ja teine vene keeles.

20. ja 21. septembril kell 19 näeb Narvas NART kunstiresidentuuri saalis EKA animatsiooni osakonnas valminud filmide valikprogramme.

Kahel õhtul linastuvad programmid annavad ülevaate animatsiooni osakonnas 12. aasta jooksul valminud animafilmidest alustades esimestest ja lõpetades nende kõige värskemate paladega.

Kahel päeval viibivad Narvas ka animatsiooni osakonna esimeste kursuste tudengid, kes osalevad dokumetaalanimatsiooni töötoas, mida viivad läbi Ksenja Okhapkina ja Priit Tender. Okhapkina on eesti/vene viimaste aastate edukaim dokumentalist, kes võitis hiljaaegu Karlovy Vary filmifestivali peapreemia dokfilmi kategoorias. Tema film “Surematu” on valitud eesti Oscari-kandidaadiks.

Programmid

Multikultiki 1 ehk Light My Fire

20. septembril kell 19

Valik Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas valminud animafilmidest aastatest 2007 – 2017.

Multikultiki 2 ehk Sweet Sweat

21. septembril kell 19

Valik Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas valminud animafilmidest aastatest 2015 – 2019.

Vaata animatsiooni osakonna filme ka meie Vimeo lehel.

3. septembril kell 17.00 toimub EKA galeriis Dolores Hoffmanni freskoga “Hommik” seotud üritus Õhtu “Hommikuga”. Sõna saavad: näituse tegijad, fresko autor, tema õpilased ja kaasteelised, sh. prototüüpidena teosesse paigutatud sõbrad ning põlvkonnakaaslased.

Üritusel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut ning viiakse läbi performance, mille käigus kunstnik signeerib freskost teisaldatud, iseseisvat järelelu elavaid fragmente. Kell 18.30 linastub Hoffmanni loometegevust jälgiv dokumentaalfilm “Jagatud valgus”, filmi juhatavad sisse režissöör Kullar Viimne ja produtsent Erik Norkroos.

Augusti alguses avatud näituse Rahutu “Hommik” keskmes on lammutatud Rahu kinost päästetud Dolores Hoffmanni seinapannoo “Hommik”. Teadaolevalt on tegu Eesti varaseima nõukogude perioodist pärineva freskotehnikas monumentaalmaaliga, mis valmis 1963. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professori Hilkka Hiiopi sõnul on tore, et fresko on jõudnud ringiga tagasi EKA-sse: “Freskopannoo “Hommik” oli Dolores Hoffmanni lõputöö. Ta oli EKA tudeng ja hiljem ka pikka aega õppejõud ning nüüd olid EKA tudengid need, kes seda freskot Rahu kinos lahti võtsid ja teisaldasid.”

Kokku demonteeriti ja säilitati ligikaudu 50% maalingust, osa sellest on jõudnud EKA muuseumi kogudesse. Näitusel eksponeeritakse hävinud pannood projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek võimaldab vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise üle.

Näitust Rahutu “Hommik” saab EKA galeriis külastada 7. septembrini.

EKA galerii on avatud T–R kell 12–18. Veel selle aasta sees pakub galerii kunstihuvilistele avastamiseks kolme uut näitust. Septembris on galerii Tallinna arhitektuurbiennaali näituse ‘Kole loeb ka’ päralt, mis näitab rahvusvaheliste arhitektuuriülikoolide tudengite kõige otsingulisemaid projekte. Oktoobris võõrustab galerii EKA vabade kunstide magistrante, kes lähtuvad mõistest enesehool ja väljendavad seda läbi erinevate meediumite, mille kaudu loodav sümbioos toob esile kõnealuse sõnaühendi tähenduslikku mitmekesisust. Novembris saab galeriis näha EKA kaasaaegse kunsti õppekava magistrandi Marta Vaariku isikunäitust.

Täiendav info:
Hilkka Hiiop
hilkka.hiiop@artun.ee
56 577 980

Reedel, 23. augustil kell 15.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid EKA esisel haljasalal Põhja puiesteel puuriidast inspireeritud ja puidust ehitatud varjualuse, mis pakub võimalust tänavamelu eest peitudes ümbritsevat jälgida. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sünnist. Objekt jääb linnakodanikele ja külalistele järele proovimiseks kuni 4. oktoobrini, misjärel kolitakse see Lahemaale, kuhu on viidud ka kõik varasemate aastate varjualused.

Varjualune RIIT on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite loodud ning suvise ehituspraktika käigus ellu viidud projekt – varjualuse kavandamine ja ehitamine on läbi aastate olnud EKA arhitektuuritudengite õppeülesanne, mis kestab läbi kogu esimese õppeaasta.

Puidust installatsiooni sisse tekib erineva pikkusega puitprusside kasutamise tõttu põnev avade ja peidupaikadega liigendatud ruum. Varjualust iseloomustab ka teatud vabadus: selle üksikuid detaile ja fragmente võib asendada, ilma et teose üldilme sellest oluliselt muutuks. Varjualune kerkis EKA ette kaheksa päevaga, ehitusmeeskonda kuulus 15 arhitektuuritudengit.

Tänavuse varjualuse idee autori, teise kursuse arhitektuuritudengi Johann Ortin Õuna sõnul lähtub objekti idee sellest, et varjualuse ruumi loomiseks kasutatav puit on asetatud ühes suunas. “Lähtepunktiks oli argiobjekt, millele muidu väga tähelepanu ei pöörata – tavaline puuriit. Materjali ladumise suund annab ruumile liikuvust ja elu, valitud tehnika laseb luua peidupaiku ja tekitada avatud alasid,” selgitas Õun.

TULE AVAMA!