Üritused

EKA moeosakonna äsjased vilistlased Ron-Jonas Verlin (Ron Verlin), Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk esitlevad Solaris keskuses oma 2025.a kevadel edukalt kaitstud lõpukollektsioonide parimaid töid.

Disainerite valitud teosed on Solaris keskuse disainitänaval uudistamiseks väljas 29.09-12.10.2025.

Otsid ainulaadseid leide, ägedaid outfite, põnevaid leide või väikeseid disainividinaid?

EKA Kirbukas on just see koht, kust sa kõike seda leiad, toetad taaskasutust ning naudid mõnusat melu!

Koht: EKA peamaja Põhja pst 7

Aeg: laupäev, 20.september kell 10.00-15.00

Kohtume kirbukal!

Publikuprogramm näitusel „30×30“ EKA Galeriis
Sündmustel osalemine on tasuta!

Neljapäev, 11.september kell 16.00–18.00
Sündmus „See ei ole veel kõik…“
Sisearhitektuuri kogude avamine ja joonestamistund sisearhitektuuri osakonna juhataja Malle Jürgensoniga. (EKA Galerii teisel korrusel, eesti keeles)
NB! Kohtade arv on piiratud, pane end kirja siin.

Pühapäev, 14. september
Kell 13.00 kuraatorite Madli Kaljuste ja Paco Ulmani ringkäik (eesti keeles)
Kell 14.00 kuraatorite ringkäik (inglise keeles)

Pühapäev, 21. september kell 15.00–17.00
Vabas vormis vestlusõhtu, kus arutletakse teemade ümber, mis nii näitust planeerides, kui näituse ajal esile kerkisid.

Näitus „30×30“ on EKA Galeriis avatud 21. septembrini. Loe rohkem näitusest siit.

Neljapäeval, 11. septembril kell 18.00 toimub EKA Väligalerii ees Liisa Kruusmägi ja Lukas Weidingeri ühise teose „Ilm kui vestlusteema“ avamine ja vestlus kunstnikega. Sündmus toimub inglise keeles ja seda modereerib David Schilter. Halva ilma korral toimub vestlus siseruumides. Teos on huvilistele nähtav ööpäevaringselt 26. oktoobrini.

Loe rohkem näitusest siit.

1.–2. septembril toimub taas EKA koolilaat, kus saab osta endale koolitarbeid ja EKA logoga rõivaid, kustukaid, pliiatseid, EKA kalenderteatmikke, märkmeplokke jpm. Laadale tulevad müüma oma tooteid ka professionaalsed kunstitarvete poed Galerii-G ja Skizze Vunder, kelle sortimendis leiate kvaliteetsed tarvikud maalimiseks, joonistamiseks, visandamiseks jm.

EKA koolilaat on avatud esmaspäeval ja teisipäeval kl 12–16.00 EKA peahoone fuajees.

Eesti Kunstiakadeemia kutsub 29. septembrist 5. oktoobrini rännakule noore disaini eri ajakihtide vahele.

Näitus ja ürituste programm toovad kokku EKA disaini mineviku pärandi, oleviku mitmekesisuse ning tulevikusuunad, avades uksed värsketele ideedele ja loomejulgusele.

EKA disaininädala jooksul toimub hulk sündmusi:

Avalikud loengud ja vestlusõhtud – inspireerivad kohtumised, kus disainerid, õppejõud ja tudengid arutlevad disaini rolli ja tähenduse üle tänases maailmas.

Disaini töötoad – meie tudengid ja õppejõud pakuvad võimalust kogeda disaini loomise protsessi vahetult ning avastada uusi teadmisi ja oskusi eri valdkondades. Töötubadesse on oodatud kõik huvilised, keda köidab kaasaegne disainimõtlemine ja praktiline katsetamine.

Pop-up pood: Pop-up pood pakub külastajatele haruldast võimalust soetada ainulaadseid tooteid, toetada noorte disainerite teekonda ja viia koju killuke EKA loomingulisest energiast. Soeta noort ja värsket disaini otse loojatelt.

Tule saa osa noore disaini elavast ja pidevalt muutuvast maastikust – vaadata tagasi, olla kohal ja piiluda tulevasse.

EKA disaininädala kava leiad siit:

29.september-5.oktoober näitus “Mineviku jooned, tuleviku suunad” Näitus on avatud E-R kell 10-19, L-P kell 10-15 EKA Valges majas, aadressil Kotzebue 10.

Näituse avamine toimub 29.09 kell 16.00.

Loovuurimuslikku projekti tutvustav näitus “Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“. Näitus avatud EKA raamatukogus E-R kell 10-18, L 1-15

29.09 – 5.10 Disain & Innovatsioon õppekava 10. juubelinäitus, Avatud: E–R kell 10–19, L–P kell 10–15 EKA Valge maja, Kotzebue 10.

30.09 -1.10 kahepäevane sotsiaalse disaini töötuba “Designing Our Future for All”, I päev kell 9:45-13:00, II päev 14:00-17.15 + iseseisev töö kahe päeva vahel. Töötuba toimub EKA valges majas, Kotzebue 10.

Töötoa täpne kirjeldus ja ajakava.
Vajalik eelregistreerumine.

30.09 kell 17.30 ERKI moeshow vestlusõhtu – vestlusõhtu toob kokku ERKI Moeshow korraldajad, disainerid ja vilistlased, et arutada moelava tähendust, loomeprotsessi kulissidetaguseid lugusid ning ERKI rolli Eesti disainimaastikul. See on võimalus kuulata inspireerivaid kogemusi, esitada küsimusi ja vaadata, kuidas noored moeloojad oma ideid ellu viivad. Vestlevad Michelle Anette Amberg, Cristopher Siniväli ja Britten Pärkson. Vestlust juhib Aivar Antonio Lätt. Toimub EKA peamaja fuajees, Põhja pst 7.

30.september kell 14-16 avatud õpituba “Aedlik aeglus”. Juhendajad Marta Põldma ja Jane Remm (kohad on täis). Toimub EKA valge maja monumentaalstuudios, Kotzebue 10. (Lisa end ootejärjekorda)

1.oktoober kell 17.30 avatud loeng “Disaini loovuurimus: Keha-kaasav mäng lastele ja nende kaugel elavatele vanavanematele”. Lektor Kristi Kuusk. Asukoht EKA fuajee, Põhja pst 7

2.oktoober kell 18.00 LEIDA artiklikogumiku esitlus – uue väljaande tutvustus, mis koondab disainivaldkonna mõtestamist ja analüüsi. Ürituse toimumiskoht EKA fuajee (Põhja pst 7) (Anna oma tulekust teada)

7. oktoober kell 19 Disain ja innovatsioon õppekava 10 aasta juubeli tähistamine EKA Valge maja monumentaalstuudios (Kutsetega)

EKA disaininädala Facebook üritus siin.

Eesti Kunstiakadeemias on arhitekte koolitatud juba 75 aastat! Tähistame seda arhitektuuriteaduskonnas terve algava õppeaasta jooksul. 

Olete oodatud juubeliaasta avamisele 28. augustil 2025 EKA aulas:

• kell 18.00 koos avasõnade ja sõnavõttudega avame arhitektuuriteaduskonna värske ajalehe “c400”. Peatoimetajad Diana Drobot ja Linda Li Arro.
• 18.30 vaatame sisse pikima traditsiooniga arhitektuuri õppeainele “30 x 30”, millest annavad ajaloolise ülevaate näituse kuraatorid doktorant Paco Ernest Ulman ja Madli Kaljuste.
• 19.00 avame EKA Galeriis näituse „30 x 30. Näitus EKA arhitektuuriosakonna graafika arhiivist“.

Arhitektuur loob materiaalse raamistiku ja tingimused kogu ühiskonna toimimiseks ning arenemiseks. Kitsamas mõttes on arhitektuur süsteemide loomise ja ehitamise kunst.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti ruumihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates arhitektuuri, linnaplaneerimise, sisearhitektuuri ja urbanistika valdkonda.

Dekaan Sille Pihlak: On oluline märgata ruumihariduse tendentse, mis üha hoogustavad integreerima eetilisi teemasid tehnoloogia valdkonda, milleks ka arhitektuur on. Oluline on sotsiaalne vastutus nagu ligipääsetavus, kättesaadavus, kaasamine, aga ka kliimamuutuste mõjus olev keskkonnaeetika – materjalide päritolust elurikkuseni. Iga ülikooli kohustuseks on ka kohaliku kultuuri põimimine ja identiteedi tugevdamine ruumiloome kaudu.

On hea tõdeda, et need teemad on juba aastakümneid olnud juuretasandil seotud meie õppesse. Oleme hoidnud enda haridust pidevalt kohanduva ja kaasajalisena, sest just sellist ruumikultuuri on Eestis vaja!

Kõik on oodatud tähistama Narva kunstiresidentuuri 10. aastapäeva

Juubelipäeva kava – 5. september 2025:

12.00 – Saabumine NARTi (Joala 18), tervituskohv ja suupisted. Tutvustame maja ning kunstiresidentuuri tänast tegevust ja tulevikuplaane.

13.00 – Lõuna ja bussituur Narva linnas. Tuuril näeme näiteks Ihor Tkatšivkõi (Ukr) vastvalminud skulptuuri Stockholmi väljakul ning NARTi paadi sisseõnnistamist Narva Veneetsias.

15.00 – Ametlik juubeliprogramm direktori villas ehk NARTis: esitleme juubeliks valminud videot, pakume torti ja mullijooki, arutleme kunsti sotsiaalse mõõtme üle ning loome otseühenduse endiste residentidega üle maailma.

17.00 – Kunstituur Kreenholmi tehases.

19.00 … – Vaba aeg. Soovijatel on võimalus osa saada Station Narva festivali kontsertidest Narva Muuseumis või liituda õhtuse koosviibimisega NARTis.

Juubelipäev langeb kokku samal nädalavahetusel toimuva Station Narva muusikafestivaliga. Reedel on Tulevikupäev, mille programm haakub osaliselt ka juubelikavaga. Samuti ootavad nädalavahetuse jooksul külalisi mitmed NARTi korraldatud sündmused nagu Narva Veneetsia Annuale ehk ühepuulootsiku päev koos paadisõitudega, Ukraina skulptori teose pidulik avamine linnarahvale, Kreenholmi kogukonnaaia lõikuspidu ning majatuurid. Teisisõnu on põhjust jääda pikemaks.

Palume registreeruda 1. septembriks, täites vormi siin: https://forms.gle/zidoyoBbvjXMz4vK6.

Vormis saate märkida, kas soovite tulla Tallinnast Narva ja/või tagasi ühise bussiga. Ööbimist me kõigile pakkuda ei saa, ent kui plaanite jääda, andke teada ja püüame leida lahenduse.

Kui olete juba varem oma osalemist kinnitanud, palume siiski täita ka registreerimisvorm, et oskaksime arvestada Teie toidu- ja programmieelistustega. Juubelisündmust toetavad Kultuurkapital ja Briti Nõukogu.

Reedel, 29. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2025/26. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.