Üritused
04.09.2025
EKA teaduskohvik: Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?
4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”. Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.
Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.
Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul .
Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.
Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).
Lisainfo: triin.kao@artun.ee
*
Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.
Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.
*
Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.
Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.
Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.
Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.
Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.
EKA teaduskohvik: Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?
Neljapäev 04 september, 2025
4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”. Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.
Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.
Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul .
Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.
Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).
Lisainfo: triin.kao@artun.ee
*
Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.
Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.
*
Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.
Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.
Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.
Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.
Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.
15.09.2025
EKA Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss 2025
EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.
Tallinna linna poolt on konkursi peapreemiaks 1000 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d). Auhinnafondi kogumaht on kuni 3600 eurot ning välja antakse vähemalt 2 auhinda.
Konkursile on oodatud:
– EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemusi võiks tulevikus kasutada ettevõttes või mõnes organisatsioonis.
– EKA töötajate ja teadurite uurimus- või projektitööd, millel on praktiline rakendusvõimalus ka väljaspool akadeemilist keskkonda.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2024-31.08.2025.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril 2025 aadressile koostoo@artun.ee. Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.
Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna linn.
Tutvu eelmise aasta võitjatega SIIN (lühivideod).
Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet
EKA Rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurss 2025
Esmaspäev 15 september, 2025
EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.
Tallinna linna poolt on konkursi peapreemiaks 1000 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d). Auhinnafondi kogumaht on kuni 3600 eurot ning välja antakse vähemalt 2 auhinda.
Konkursile on oodatud:
– EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemusi võiks tulevikus kasutada ettevõttes või mõnes organisatsioonis.
– EKA töötajate ja teadurite uurimus- või projektitööd, millel on praktiline rakendusvõimalus ka väljaspool akadeemilist keskkonda.
Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2024-31.08.2025.
Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril 2025 aadressile koostoo@artun.ee. Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.
Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna linn.
Tutvu eelmise aasta võitjatega SIIN (lühivideod).
Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet
25.06.2025 — 28.06.2025
Rebecca Green „LA BABY“ EKA Galeriis 25.–28.06.2025
Rebecca Green
„LA BABY“
EKA Galeriis 25.–28.06.2025
Avatud K 14–18 N–R 12–18
Etendus sündmus: L 28.06. 18.00–22.00
Sissepääs tasuta
Tere tulemast sündmusele „LA BABY“, sinu isiklikku sissevaatesse Los Angelese eksootilisse fantaasiasse, siinsamas Eestis. Raha? Olemas. Päikesepaiste? Olemas. Kardashianite salajased seerumid? Selles pead juba ise kohapeal veenduma…
Osaliselt näitus, osalt pehme uurimus ja osalt päikesepaisteline etenduseksperiment, „LA BABY“ tõstatab küsimuse, mida Los Angeles meile lubab?
Jälgides sümbolite sürreaalset globaalset rännet ja representatsioonide peeneid mutatsioone nende tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal Californiast Eestisse, mõtleme, kas kõik tahavad olla LA BABYd?
Projekti algataja: Rebecca Green
Toestajad: Kirte Jõesaar, William Primett, Liisamari Viik,
Javier Cárcel Hildalgo-Saavedra, Ksenia Verbeštšuk
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas
EKA Galerii sündmusi toetavad Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Performance sündmuse jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Rebecca Green „LA BABY“ EKA Galeriis 25.–28.06.2025
Kolmapäev 25 juuni, 2025 — Laupäev 28 juuni, 2025
Rebecca Green
„LA BABY“
EKA Galeriis 25.–28.06.2025
Avatud K 14–18 N–R 12–18
Etendus sündmus: L 28.06. 18.00–22.00
Sissepääs tasuta
Tere tulemast sündmusele „LA BABY“, sinu isiklikku sissevaatesse Los Angelese eksootilisse fantaasiasse, siinsamas Eestis. Raha? Olemas. Päikesepaiste? Olemas. Kardashianite salajased seerumid? Selles pead juba ise kohapeal veenduma…
Osaliselt näitus, osalt pehme uurimus ja osalt päikesepaisteline etenduseksperiment, „LA BABY“ tõstatab küsimuse, mida Los Angeles meile lubab?
Jälgides sümbolite sürreaalset globaalset rännet ja representatsioonide peeneid mutatsioone nende tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal Californiast Eestisse, mõtleme, kas kõik tahavad olla LA BABYd?
Projekti algataja: Rebecca Green
Toestajad: Kirte Jõesaar, William Primett, Liisamari Viik,
Javier Cárcel Hildalgo-Saavedra, Ksenia Verbeštšuk
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas
EKA Galerii sündmusi toetavad Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Performance sündmuse jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
09.06.2025
Kataloogi EKA LOG “Taandatud aeg” esitlus ja film Liina Siibist
Olete oodatud vabade kunstide teaduskonna uue kataloogi EKA LOG “Taandatud aeg” esitlusele, mis toimub 9. juunil kell 17.00 Eesti Kunstiakadeemia aulas, A101.
EKA LOG koondab vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistrantide loomingut ja kunstnike profiile, esitades neid kolmikaastate kaupa. Kataloogi tekstid on kirjutanud kuraatorõppe tudengid. Värskelt ilmunud number keskendub aastatel 2016–18 lõpetanud noortele kunstnikele. Peatselt on oodata ka järgmiste lendude katalooge.
_____
“Naine, kes võtab vähe ruumi”

Esitlusele järgneb filmiõhtu algusega kell 18.30 EKA aulas (A-101), kus linastub Indrek Spungini dokumentaalfilm „Naine, kes võtab vähe ruumi“. Film toob vaatajani kunstniku ja EKA õppejõu Liina Siibi loomingu ja mõttemaailma lähivaate, pakkudes süvitsi minevat pilguheitu tema loomeprotsessi. Film annab võimaluse mõista, kuidas Siibi looming suhestub laiema ühiskondliku kontekstiga ning milline on tema roll eesti kaasaegses kunstis. Filmi operaator on Sten-Johan Lill, helirežissöör Taavi Aavik, produtsent Anu Veermäe-Kaldra ja tootjafirma Menufilmid OÜ.
Pärast linastust toimuval vestlusringil osalevad filmi režissöör Indrek Spungin ja Liina Siib.
Film avab EKA esmaspäevaste filmiõhtute sarja, mille jätku on oodata sügissemestril.
Kevadiste tervitustega
EKA vabade kunstide teaduskond
Kataloogi EKA LOG “Taandatud aeg” esitlus ja film Liina Siibist
Esmaspäev 09 juuni, 2025
Olete oodatud vabade kunstide teaduskonna uue kataloogi EKA LOG “Taandatud aeg” esitlusele, mis toimub 9. juunil kell 17.00 Eesti Kunstiakadeemia aulas, A101.
EKA LOG koondab vabade kunstide teaduskonna kaasaegse kunsti magistrantide loomingut ja kunstnike profiile, esitades neid kolmikaastate kaupa. Kataloogi tekstid on kirjutanud kuraatorõppe tudengid. Värskelt ilmunud number keskendub aastatel 2016–18 lõpetanud noortele kunstnikele. Peatselt on oodata ka järgmiste lendude katalooge.
_____
“Naine, kes võtab vähe ruumi”

Esitlusele järgneb filmiõhtu algusega kell 18.30 EKA aulas (A-101), kus linastub Indrek Spungini dokumentaalfilm „Naine, kes võtab vähe ruumi“. Film toob vaatajani kunstniku ja EKA õppejõu Liina Siibi loomingu ja mõttemaailma lähivaate, pakkudes süvitsi minevat pilguheitu tema loomeprotsessi. Film annab võimaluse mõista, kuidas Siibi looming suhestub laiema ühiskondliku kontekstiga ning milline on tema roll eesti kaasaegses kunstis. Filmi operaator on Sten-Johan Lill, helirežissöör Taavi Aavik, produtsent Anu Veermäe-Kaldra ja tootjafirma Menufilmid OÜ.
Pärast linastust toimuval vestlusringil osalevad filmi režissöör Indrek Spungin ja Liina Siib.
Film avab EKA esmaspäevaste filmiõhtute sarja, mille jätku on oodata sügissemestril.
Kevadiste tervitustega
EKA vabade kunstide teaduskond
05.06.2025
Urbanistika magistriõppekava infotund
EKA urbanistika magistriõppekava täiendav vastuvõtt kestab 19. juunini 2025. Sellega seoses on kõiki magistriõppehuvilised oodatud osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 5. juunil 2025 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Urbanistika magistriõppekava infotund
Neljapäev 05 juuni, 2025
EKA urbanistika magistriõppekava täiendav vastuvõtt kestab 19. juunini 2025. Sellega seoses on kõiki magistriõppehuvilised oodatud osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 5. juunil 2025 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
27.05.2025
EKA ringdisain 2025: magistritööde kaitsmine
Ringdisaini magistritööde kaitsmine toimub teisipäeval, 27. mail kl 10.00 – 13.00 EKAs, ruumis A501.
10.00 – 10.50 Susanna Belinda Kõgel “Moedisaineri roll tarbija moeteadlikkuse tõstmisel”. Retsensent Liisa Kanemägi
11.00 – 11.50 Anu Muiste “Maalikunstniku korduvkasutatav modulaarne pakend”. Retsensent Veiko Liis.
12.00 – 12.50 Eva Reiska “Ioncell Fibers from Fallen Tree Leaves”. Retsensent Katrin Kabun.
Magistritöid juhendasid Karl Joonas Alamaa, Triin Jerlei, Maria Pukk, Marie Vinter ja Inge Schlapp-Hackl.
Magistritöid hindab komisjon koosseisus Reet Aus, Heikki Zoova, Marion Laev, Maria Pukk ja Külliki Kesa.
Komisjoni sekretär on Kärt Viljalo.
Ringdisaini magistrantide töödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas, Rävala puiestee 8 esimesel korrusel ning TASE veebinäitusel.
Näitus on avatud 28. maist 19. juunini, iga päev kell 12.00 – 18.00.
Astuge läbi!
EKA ringdisain 2025: magistritööde kaitsmine
Teisipäev 27 mai, 2025
Ringdisaini magistritööde kaitsmine toimub teisipäeval, 27. mail kl 10.00 – 13.00 EKAs, ruumis A501.
10.00 – 10.50 Susanna Belinda Kõgel “Moedisaineri roll tarbija moeteadlikkuse tõstmisel”. Retsensent Liisa Kanemägi
11.00 – 11.50 Anu Muiste “Maalikunstniku korduvkasutatav modulaarne pakend”. Retsensent Veiko Liis.
12.00 – 12.50 Eva Reiska “Ioncell Fibers from Fallen Tree Leaves”. Retsensent Katrin Kabun.
Magistritöid juhendasid Karl Joonas Alamaa, Triin Jerlei, Maria Pukk, Marie Vinter ja Inge Schlapp-Hackl.
Magistritöid hindab komisjon koosseisus Reet Aus, Heikki Zoova, Marion Laev, Maria Pukk ja Külliki Kesa.
Komisjoni sekretär on Kärt Viljalo.
Ringdisaini magistrantide töödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas, Rävala puiestee 8 esimesel korrusel ning TASE veebinäitusel.
Näitus on avatud 28. maist 19. juunini, iga päev kell 12.00 – 18.00.
Astuge läbi!
19.06.2025
EKA lõpuaktused 2025
2025. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 19. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).
- kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
- kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool
Lõpetajatele on galeriis reserveeritud nimelised istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.
Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee
EKA lõpuaktused 2025
Neljapäev 19 juuni, 2025
2025. aasta lõpuaktused toimuvad neljapäeval, 19. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).
- kell 11.00 disaini- ja kunstikultuuri teaduskond ning doktorikool
- kell 15.00 arhitektuuri- ja vabade kunstide teaduskond ning doktorikool
Lõpetajatele on galeriis reserveeritud nimelised istekohad (palume 15 min enne algust kohal olla). Õnnitlejad saavad istuda aulas, jälgida aktust fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.
Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee
20.05.2025 — 21.05.2025
Co(h)e(r)cion: Lagunenud ja juurdunu vahel

20.–21. mai
EKA tudengid vallutavad unustatud militaarvaremed Astangul, Tallinnas
Co(h)e(r)cion on kohaspetsiifiline rühmanäitus, mille loovad Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi (MaCA) tudengid ajaloolistes laskemoonaladudes Astangul, Tallinnas. Kunagine tsaariarmeele kuulunud militaarrajatis ja hiljem rangelt valvatud Nõukogude laskemoonakompleks on tänaseks suuresti unustatud ja hüljatud.
Neli rahvusvahelist kaasaegset kunstnikku –
Fausta Norekaite (Leedu), Denis Lebedev (Saksamaa), Giulio Cusinato (Itaalia) ja Kroplya (Valgevene) – vahendavad selle ainulaadse maastiku kihilist ajalugu heli, keele, ökoloogia, kujutise ja interaktiivsete elementide kaudu.
Näituse pealkiri Co(h)e(r)cion on sõnamäng, mis peegeldab paiga mitmetähenduslikku iseloomu ja selles peituvat ajalugu – ühendades kooslust (cohesion), sundust (coercion) ja erosiooni (erosion).
Astangu salapärane õhustik inspireeris kunstnikke uurima teemasid, mis ulatuvad kaugemale inimteadvusest. Co(h)e(r)cion kutsub sind kogema neid kunstilisi kehastusi, mis tegelevad kaotuse, paigamälu ja loodusjõududega.
Näituse kaudu tõstatatakse ka küsimusi varemete rollist posthumanistliku kunsti eetikas – uurides, kuidas kunstiline sekkumine võiks toimuda sidusamal, läbimõeldumal ja integreeritumal viisil.
20.–21. mail Astangu tunnellaos toimuv näitus julgustab Ko(h)e(r)sioon külastajaid uurima emotsioone ja tundeid mis on sündinud paiga pärandi ja kunstnike loomingu sümbioosist ja mis loob vaatajale nähtamatu, saladuslikku maailma.
Kuraator: Anastassia Janovskaja
Asukoht:
Näitus toimub Astangu metsas, Haabersti, Tallinn.
Koordinaadid: 59°23’50.6″N 24°37’35.0″E
Täpse asukoha leiad skaneerides alloleva QR-koodi või klõpsates lingi:
https://maps.app.goo.gl/UiC3KA5CYYYknW3u5
Asukoha kaart on leitav ka flaieril.

Co(h)e(r)cion: Lagunenud ja juurdunu vahel
Teisipäev 20 mai, 2025 — Kolmapäev 21 mai, 2025

20.–21. mai
EKA tudengid vallutavad unustatud militaarvaremed Astangul, Tallinnas
Co(h)e(r)cion on kohaspetsiifiline rühmanäitus, mille loovad Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi (MaCA) tudengid ajaloolistes laskemoonaladudes Astangul, Tallinnas. Kunagine tsaariarmeele kuulunud militaarrajatis ja hiljem rangelt valvatud Nõukogude laskemoonakompleks on tänaseks suuresti unustatud ja hüljatud.
Neli rahvusvahelist kaasaegset kunstnikku –
Fausta Norekaite (Leedu), Denis Lebedev (Saksamaa), Giulio Cusinato (Itaalia) ja Kroplya (Valgevene) – vahendavad selle ainulaadse maastiku kihilist ajalugu heli, keele, ökoloogia, kujutise ja interaktiivsete elementide kaudu.
Näituse pealkiri Co(h)e(r)cion on sõnamäng, mis peegeldab paiga mitmetähenduslikku iseloomu ja selles peituvat ajalugu – ühendades kooslust (cohesion), sundust (coercion) ja erosiooni (erosion).
Astangu salapärane õhustik inspireeris kunstnikke uurima teemasid, mis ulatuvad kaugemale inimteadvusest. Co(h)e(r)cion kutsub sind kogema neid kunstilisi kehastusi, mis tegelevad kaotuse, paigamälu ja loodusjõududega.
Näituse kaudu tõstatatakse ka küsimusi varemete rollist posthumanistliku kunsti eetikas – uurides, kuidas kunstiline sekkumine võiks toimuda sidusamal, läbimõeldumal ja integreeritumal viisil.
20.–21. mail Astangu tunnellaos toimuv näitus julgustab Ko(h)e(r)sioon külastajaid uurima emotsioone ja tundeid mis on sündinud paiga pärandi ja kunstnike loomingu sümbioosist ja mis loob vaatajale nähtamatu, saladuslikku maailma.
Kuraator: Anastassia Janovskaja
Asukoht:
Näitus toimub Astangu metsas, Haabersti, Tallinn.
Koordinaadid: 59°23’50.6″N 24°37’35.0″E
Täpse asukoha leiad skaneerides alloleva QR-koodi või klõpsates lingi:
https://maps.app.goo.gl/UiC3KA5CYYYknW3u5
Asukoha kaart on leitav ka flaieril.

22.05.2025
Film: Nathaniel Kahn “My Architect”

22. mail kell 18.00 esitleb filmilooja Nathaniel Kahn EKAs filmi “My Architect” oma isast, Eestist pärit maailmakuulsast arhitektist, Louis Kahnist ning tema loomingust.
Kohapeal toimub ka vestlus Nathanieliga ning võimalus küsimusi küsida.
Treiler ja info:
https://www.imdb.com/title/tt0373175/
„Hämmastaval kombel õitseb see isiklik saaga “Kodanik Kane’i”-laadseks meditatsiooniks selle üle, kas keegi on tõeliselt teadlik – aga silmapaistvaks teoseks on noorema Kahni lummavad vaated, mis näitavad nii tema isa hoonete eepilist suursugusust kui ka nende vaimset intiimsust.“
– Robert Kolker, New York Magazine
„Üks selle või ükskõik millise aasta parimaid filme.“
– Leonard Maltin, Hot Ticket
„Haarava draama ja pinge poolest on vähe väljamõeldud filme, mis suudaksid võrrelda hr Kahni odüsseiaga läbi aja ja ruumi.“
– Andrew Sarris, The Observer
Louis I. Kahn, kes suri 1974. aastal, oli üks kahekümnenda sajandi suurimaid arhitekte, luues hulga hooneid, mis L.A. Timesi sõnade kohaselt „muudavad teie elu“. Kuid ta jättis maha vallaspoja Nathanieli ning isikliku elu, mis on täis saladusi ja murtud lubadusi. „Minu arhitekt“ viib meid südantlõhestavale, kuid humoorikale teekonnale, kus Nathaniel püüab taasühenduda oma surnud isaga. Kaasahaarav jutustus viib meid Penn Stationi meestetualettruumist, kus pankrotis Kahn üksi suri, Bangladeshi sagivatele tänavatele ja Jeruusalemma poliitika sisemistesse pühapaikadesse, aga ka unustamatute kohtumiste kaudu maailma kuulsaimate arhitektidega. Dokumentaalfilmis, millel on dramaatilise mängufilmi emotsionaalne mõju, saab Nathanieli teekonnast universaalne identiteediuurimus – ning kunsti ja lõppkokkuvõttes ka elu enda tähistamine.
Film: Nathaniel Kahn “My Architect”
Neljapäev 22 mai, 2025

22. mail kell 18.00 esitleb filmilooja Nathaniel Kahn EKAs filmi “My Architect” oma isast, Eestist pärit maailmakuulsast arhitektist, Louis Kahnist ning tema loomingust.
Kohapeal toimub ka vestlus Nathanieliga ning võimalus küsimusi küsida.
Treiler ja info:
https://www.imdb.com/title/tt0373175/
„Hämmastaval kombel õitseb see isiklik saaga “Kodanik Kane’i”-laadseks meditatsiooniks selle üle, kas keegi on tõeliselt teadlik – aga silmapaistvaks teoseks on noorema Kahni lummavad vaated, mis näitavad nii tema isa hoonete eepilist suursugusust kui ka nende vaimset intiimsust.“
– Robert Kolker, New York Magazine
„Üks selle või ükskõik millise aasta parimaid filme.“
– Leonard Maltin, Hot Ticket
„Haarava draama ja pinge poolest on vähe väljamõeldud filme, mis suudaksid võrrelda hr Kahni odüsseiaga läbi aja ja ruumi.“
– Andrew Sarris, The Observer
Louis I. Kahn, kes suri 1974. aastal, oli üks kahekümnenda sajandi suurimaid arhitekte, luues hulga hooneid, mis L.A. Timesi sõnade kohaselt „muudavad teie elu“. Kuid ta jättis maha vallaspoja Nathanieli ning isikliku elu, mis on täis saladusi ja murtud lubadusi. „Minu arhitekt“ viib meid südantlõhestavale, kuid humoorikale teekonnale, kus Nathaniel püüab taasühenduda oma surnud isaga. Kaasahaarav jutustus viib meid Penn Stationi meestetualettruumist, kus pankrotis Kahn üksi suri, Bangladeshi sagivatele tänavatele ja Jeruusalemma poliitika sisemistesse pühapaikadesse, aga ka unustamatute kohtumiste kaudu maailma kuulsaimate arhitektidega. Dokumentaalfilmis, millel on dramaatilise mängufilmi emotsionaalne mõju, saab Nathanieli teekonnast universaalne identiteediuurimus – ning kunsti ja lõppkokkuvõttes ka elu enda tähistamine.
13.06.2025
TASE Anima ’25
TASE Anima ’25
Kino Sõprus 13.06. kell 17.00–19.00
Sissepääs tasuta
Ootame teid Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni bakalaureuse ja magistrantide lõputööde linastusele TASE Anima ‘25, mis toimub 13. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus. Sissepääs on tasuta.
Linastus toimub EKA lõputööde festivali TASE ’25 raames. TASE on Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane suursündmus, mille keskmeks lõputööde näitus, kus arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad esitlevad tänavusi magistritöid ning valikut bakalaureusetöödest ja portfooliotest. TASE ‘25 toimub Tallinnas Rävala puiestee 8 hoones 29. maist 19. juunini.
Tutvu TASE programmi, asukohtade ja lõpetajate töödega lehel https://tase.artun.ee
Osalevad: Paulina Belik, Maya Chaudhary, Nataliia Domini, Timofei Jerjomenko, Annaliisa Lepik, Natalya Mirzoyan, Léo Dominique Mourey, Katrina Oll, Mia Rulli, Yiyang Sun, Alex Toodu, Kaisa Vallaots, Lukas Wind, Shunyuan Yao
Korraldavad: Lyza Karoly Jarvis, Sander Põldsaar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso
Graafiline disain: Mette Mari Kaljas, Rasmus Lukas, Nelli Viisimaa
Jookidega tervitab Punch Club.
TASE Anima ’25
Reede 13 juuni, 2025
TASE Anima ’25
Kino Sõprus 13.06. kell 17.00–19.00
Sissepääs tasuta
Ootame teid Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni bakalaureuse ja magistrantide lõputööde linastusele TASE Anima ‘25, mis toimub 13. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus. Sissepääs on tasuta.
Linastus toimub EKA lõputööde festivali TASE ’25 raames. TASE on Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane suursündmus, mille keskmeks lõputööde näitus, kus arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad esitlevad tänavusi magistritöid ning valikut bakalaureusetöödest ja portfooliotest. TASE ‘25 toimub Tallinnas Rävala puiestee 8 hoones 29. maist 19. juunini.
Tutvu TASE programmi, asukohtade ja lõpetajate töödega lehel https://tase.artun.ee
Osalevad: Paulina Belik, Maya Chaudhary, Nataliia Domini, Timofei Jerjomenko, Annaliisa Lepik, Natalya Mirzoyan, Léo Dominique Mourey, Katrina Oll, Mia Rulli, Yiyang Sun, Alex Toodu, Kaisa Vallaots, Lukas Wind, Shunyuan Yao
Korraldavad: Lyza Karoly Jarvis, Sander Põldsaar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso
Graafiline disain: Mette Mari Kaljas, Rasmus Lukas, Nelli Viisimaa
Jookidega tervitab Punch Club.





