AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Arhitektuuriteaduskond
20.01.2023 — 30.04.2023
Prognoos ja Fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel
Arhitektuuriteaduskond
Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.
Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.
Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.
Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.
Pressipildid leiate siit.
Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.
„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“
Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).
Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.
Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.
Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Prognoos ja Fantaasia. Piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel
Reede 20 jaanuar, 2023 — Pühapäev 30 aprill, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.
Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.
Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.
Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.
Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.
Pressipildid leiate siit.
Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.
„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“
Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).
Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.
Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.
Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.01.2023
Vestlussari (H)ARUTUS: Keerulised monumendid. Vaade Narvast.
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Arhitektuurimuuseum, Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Kunstiakadeemia viivad vestlussarja (H)ARUTUS üheskoos Narva.
21. jaanuaril võtame (h)arutada mälestusmärgid, mälukultuur ja pärandi tulevik Narvas.
Viimasel poolel aastal on Eesti üldsus tegelenud monumentide ja nõukogudeaegse pärandi lahkamisega – milline monument sobib ja milline mitte? Narva linn oli esimene, kus monumendid ja sümbolid avalikust ruumist ära viidi.
Jaanuarikuisel vestlusõhtul arutame koos kohaliku kogukonnaga pärandi tähenduste üle – on see asukoha-, võimu- või rahvuspõhine nähtus? Mil viisil ja keda tuleks kaasata avalikku diskussiooni, mis on lahvatanud monumentide ja ehisdekoori ümber?
Narva on püstitatud sel aastatuhandel ka uusi monumente, neist tuntuim on Paul Kerese mälestusmärk, aga ka 2000. aastal (taas)avatud „Rootsi lõvi“ ning protsendikunsti teosena valminud „Padi“ Eesti Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone ees. Mõtleme ühiselt uute monumentide mõju üle ning analüüsime, milliseid monumente on tänasesse linnaruumi põhjust lisada. Narva päranditeemas on olulised Narva ajalooline vanalinn ja selle taastamise väljavaated.
Vestlusõhtul osalevad ekspertidena Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm; arhitekt ja Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev ning narvalane, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse tudeng Jaroslavna Nazarova. Vestlust modereerib Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor, arhitektuuriteadlane Triin Ojari.
(H)ARUTUS algab 21. jaanuaril, 2023, kell 16.00 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).
Sündmus on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.
NB! Küsimusi küsida ja kaasa arutada saab igaüks oma emakeeles.
Osalemine tasuta.
Pärast vestlusõhtut pakume suupisteid ning seejärel, kell 18 algab NART-i filmiõhtu.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Vestlussarja (H)ARUTUS toetavad Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo RASK.
Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Vestlussari (H)ARUTUS: Keerulised monumendid. Vaade Narvast.
Laupäev 21 jaanuar, 2023
Arhitektuuriteaduskond
Eesti Arhitektuurimuuseum, Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Kunstiakadeemia viivad vestlussarja (H)ARUTUS üheskoos Narva.
21. jaanuaril võtame (h)arutada mälestusmärgid, mälukultuur ja pärandi tulevik Narvas.
Viimasel poolel aastal on Eesti üldsus tegelenud monumentide ja nõukogudeaegse pärandi lahkamisega – milline monument sobib ja milline mitte? Narva linn oli esimene, kus monumendid ja sümbolid avalikust ruumist ära viidi.
Jaanuarikuisel vestlusõhtul arutame koos kohaliku kogukonnaga pärandi tähenduste üle – on see asukoha-, võimu- või rahvuspõhine nähtus? Mil viisil ja keda tuleks kaasata avalikku diskussiooni, mis on lahvatanud monumentide ja ehisdekoori ümber?
Narva on püstitatud sel aastatuhandel ka uusi monumente, neist tuntuim on Paul Kerese mälestusmärk, aga ka 2000. aastal (taas)avatud „Rootsi lõvi“ ning protsendikunsti teosena valminud „Padi“ Eesti Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone ees. Mõtleme ühiselt uute monumentide mõju üle ning analüüsime, milliseid monumente on tänasesse linnaruumi põhjust lisada. Narva päranditeemas on olulised Narva ajalooline vanalinn ja selle taastamise väljavaated.
Vestlusõhtul osalevad ekspertidena Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm; arhitekt ja Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev ning narvalane, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse tudeng Jaroslavna Nazarova. Vestlust modereerib Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor, arhitektuuriteadlane Triin Ojari.
(H)ARUTUS algab 21. jaanuaril, 2023, kell 16.00 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).
Sündmus on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.
NB! Küsimusi küsida ja kaasa arutada saab igaüks oma emakeeles.
Osalemine tasuta.
Pärast vestlusõhtut pakume suupisteid ning seejärel, kell 18 algab NART-i filmiõhtu.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Vestlussarja (H)ARUTUS toetavad Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo RASK.
Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.02.2023
EKA doktoriõppe infotund 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 8. veebruaril 2023 kell 15.00 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini.
EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Kunst ja disain
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.
Infotunni salvestus SIIN: https://forms.gle/fPNPAd4oMXDzK6JM8
Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/
Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/
Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
EKA doktoriõppe infotund 2023
Kolmapäev 08 veebruar, 2023
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 8. veebruaril 2023 kell 15.00 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini.
EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:
- Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
- Kunst ja disain
- Muinsuskaitse ja konserveerimine
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.
Infotunni salvestus SIIN: https://forms.gle/fPNPAd4oMXDzK6JM8
Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/
Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/
Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
18.12.2022
kunst ja linn
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
“Kunst ja linn” – happening-lavastus Telliskivi Loomelinnakus – kutsub külla ja uurima, mida kunst ja loovus teevad kaasaegses kapitalistlikus linnas. Kuidas kasutatakse loovust ja kunsti tänapäeva linnade loomisel, kes on loovklass ja kuidas loomelinnakust osa saada?
EKA urbanistika ja arhitektuuritudengid kutsuvad kõiki võtma erinevaid rolle, mis tegelevad loovuse küsimustega, kutsudes mängijat nägema Telliskivi loomelinnakut läbi seitsme erineva tegelase pilgu. Millisena näeks endise tehase pensionil tööline seda kohta tänapäeval, kui salatehase üksluise tööga tsitadell on avanenud mitmekülgseks loomekülaks, mille ümbert müürid vaikselt kaovad? Kuidas on olla kunstnik galeriis, mis ei esinda enam kunstiruumi väärtust kriitilise jõu või antiteesina, vaid toimib pigem pisikese osakesena suuremas loomingulises supis? Või kuidas saaks hiljuti Eestisse kolinud noor disainer siseneda piirkonda loova tööjõuna, mitte pelgalt tarbijana? Jne jne.
Kui oled valmis mängima, siis kohtume Telliskivis pühapäeval, 18. detsembril kell 12-15. Tule võida koos meiega: parimatele mängijatele ootavad ees imelised auhinnad!
Postitas Keiti Kljavin — Püsilink
kunst ja linn
Pühapäev 18 detsember, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
“Kunst ja linn” – happening-lavastus Telliskivi Loomelinnakus – kutsub külla ja uurima, mida kunst ja loovus teevad kaasaegses kapitalistlikus linnas. Kuidas kasutatakse loovust ja kunsti tänapäeva linnade loomisel, kes on loovklass ja kuidas loomelinnakust osa saada?
EKA urbanistika ja arhitektuuritudengid kutsuvad kõiki võtma erinevaid rolle, mis tegelevad loovuse küsimustega, kutsudes mängijat nägema Telliskivi loomelinnakut läbi seitsme erineva tegelase pilgu. Millisena näeks endise tehase pensionil tööline seda kohta tänapäeval, kui salatehase üksluise tööga tsitadell on avanenud mitmekülgseks loomekülaks, mille ümbert müürid vaikselt kaovad? Kuidas on olla kunstnik galeriis, mis ei esinda enam kunstiruumi väärtust kriitilise jõu või antiteesina, vaid toimib pigem pisikese osakesena suuremas loomingulises supis? Või kuidas saaks hiljuti Eestisse kolinud noor disainer siseneda piirkonda loova tööjõuna, mitte pelgalt tarbijana? Jne jne.
Kui oled valmis mängima, siis kohtume Telliskivis pühapäeval, 18. detsembril kell 12-15. Tule võida koos meiega: parimatele mängijatele ootavad ees imelised auhinnad!
Postitas Keiti Kljavin — Püsilink
30.01.2023
Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele
Urbanistika
EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 30. jaanuaril 2023 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2023 ning kestab kuni 6. märtsini.
Lisainfo vastuvõtu kohta.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Urbanistika magistriõppekava infotund sisseastujatele
Esmaspäev 30 jaanuar, 2023
Urbanistika
EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 30. jaanuaril 2023 kell 16:00 Zoomis.
Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.
Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.
Registreeru SIIN
Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:
Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2023 ning kestab kuni 6. märtsini.
Lisainfo vastuvõtu kohta.
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
06.12.2022
EI MIDAGI: Tühjuse teooriad ja urbanismid
Arhitektuuriteaduskond
Tere tulemast linnauuringute stuudio NO-THING: Theories and Urbanisms of the Void viimase projekti NO-ZINE #1: This is Not a Pizza lõplikule ülevaatele ja käivitamisele.
Uurimisstuudio uurib kriitiliselt potentsiaalide ja vastupanu narratiive, mis kaasnevad linna lõhede, tühjuste ja tühermaadega. Ehkki linnaruumi keskmes olev tühjus näib lubavat midagi avalikku, jagatud ja demokraatlikku, on selle “eimiski” ühtlasi ka soodne pinnas spekulatsioonideks. Mida võiks öelda kaasaegse mittemillegi väärtustamise vaatenurgast? Miski pole tegelikult midagi?
NO-ZINE #1 uurib kaasaegset linna läbi selle tajutava teise – selle tühjuse –, kududes ulmet, võltsitud reklaame, GAN-i viipasid ja esseesid ettevõtjatest, ujulatest ja müügilettidest, et uurida protsesse ja jõud, mis kujundavad linna täna.
Lõplikule ülevaatele järgneb NO-ZINE #1: See pole pizza. Levitamiseks on saadaval piiratud arv eksemplare.
Õpilased: Christian Hörner, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtaz, Carl-Magnus Meijer, Luca Ritter, Paul Simon, Nora Soo, Paula Viedenbauma
Lõplikud kriitikud: Maroš Krivý ja Bettina Schwalm
Kursuse juhendajad: Leonard Ma ja Helen Runting
Graafilise disaini tugi: Oliver Long
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EI MIDAGI: Tühjuse teooriad ja urbanismid
Teisipäev 06 detsember, 2022
Arhitektuuriteaduskond
Tere tulemast linnauuringute stuudio NO-THING: Theories and Urbanisms of the Void viimase projekti NO-ZINE #1: This is Not a Pizza lõplikule ülevaatele ja käivitamisele.
Uurimisstuudio uurib kriitiliselt potentsiaalide ja vastupanu narratiive, mis kaasnevad linna lõhede, tühjuste ja tühermaadega. Ehkki linnaruumi keskmes olev tühjus näib lubavat midagi avalikku, jagatud ja demokraatlikku, on selle “eimiski” ühtlasi ka soodne pinnas spekulatsioonideks. Mida võiks öelda kaasaegse mittemillegi väärtustamise vaatenurgast? Miski pole tegelikult midagi?
NO-ZINE #1 uurib kaasaegset linna läbi selle tajutava teise – selle tühjuse –, kududes ulmet, võltsitud reklaame, GAN-i viipasid ja esseesid ettevõtjatest, ujulatest ja müügilettidest, et uurida protsesse ja jõud, mis kujundavad linna täna.
Lõplikule ülevaatele järgneb NO-ZINE #1: See pole pizza. Levitamiseks on saadaval piiratud arv eksemplare.
Õpilased: Christian Hörner, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtaz, Carl-Magnus Meijer, Luca Ritter, Paul Simon, Nora Soo, Paula Viedenbauma
Lõplikud kriitikud: Maroš Krivý ja Bettina Schwalm
Kursuse juhendajad: Leonard Ma ja Helen Runting
Graafilise disaini tugi: Oliver Long
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.12.2022
Urbanistid esitlevad mitteajakirja
Urbanistika
Urbanistika osakond esitleb teisipäeval, 6. detsembril, kell 19.00 ajakirja, kus tutvustatakse urbanistika 3. stuudio lõpptulemust.
Sel semestril on urbanistika teise kursuse tudengid tegelenud teemaga “linnalik eimiski”. Antud juhul kadus nn “pitsa karbist” ja teoks on saanud mitteajakiri, mis sisaldab individuaalseid töid, mis on inspireeritud erinevatest linnatühjadest.
MUR21′ kõigi aegade viimase stuudio tähistamiseks korraldab urbanistika osakond ürituse, et anda kõigile maitset tehtud tööst.
Uude “EKA ajakirjade raamatukokku” panustamiseks palautakse kõigil oma panus anda – kui soovitakse arhiivi midagi lisada, võetagi asi kaasa.
3. stuudiot õpetasid Helen Runting ja Leonard Ma.
Kaastööd tegid Nora Soo, Paul Simon, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtiaz, Luca Liese Ritter, Christian Hörner, Carl-Magnus Meijer, Paula Veidenbauma
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urbanistid esitlevad mitteajakirja
Teisipäev 06 detsember, 2022
Urbanistika
Urbanistika osakond esitleb teisipäeval, 6. detsembril, kell 19.00 ajakirja, kus tutvustatakse urbanistika 3. stuudio lõpptulemust.
Sel semestril on urbanistika teise kursuse tudengid tegelenud teemaga “linnalik eimiski”. Antud juhul kadus nn “pitsa karbist” ja teoks on saanud mitteajakiri, mis sisaldab individuaalseid töid, mis on inspireeritud erinevatest linnatühjadest.
MUR21′ kõigi aegade viimase stuudio tähistamiseks korraldab urbanistika osakond ürituse, et anda kõigile maitset tehtud tööst.
Uude “EKA ajakirjade raamatukokku” panustamiseks palautakse kõigil oma panus anda – kui soovitakse arhiivi midagi lisada, võetagi asi kaasa.
3. stuudiot õpetasid Helen Runting ja Leonard Ma.
Kaastööd tegid Nora Soo, Paul Simon, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtiaz, Luca Liese Ritter, Christian Hörner, Carl-Magnus Meijer, Paula Veidenbauma
Postitas Andres Lõo — Püsilink
01.12.2022
Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused
Arhitektuuriteaduskond
“We are among you” – Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused neljapäeval, 1. detsembril, algusega 18.00 toimuvad Ülemiste rongijaamas.
EKA urbanistika I aasta magistrandid esitlevad oma Majaka-Sikupilli kandi uurimusi kureeritud jalutuskäiguna.
“We are among you” juhtteemad keerlevad õiglase linnaruumi, taktikalise ruumiloome ja sotsiaal-kultuuriliste erisuste ümber.
Info Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused
Neljapäev 01 detsember, 2022
Arhitektuuriteaduskond
“We are among you” – Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused neljapäeval, 1. detsembril, algusega 18.00 toimuvad Ülemiste rongijaamas.
EKA urbanistika I aasta magistrandid esitlevad oma Majaka-Sikupilli kandi uurimusi kureeritud jalutuskäiguna.
“We are among you” juhtteemad keerlevad õiglase linnaruumi, taktikalise ruumiloome ja sotsiaal-kultuuriliste erisuste ümber.
Info Facebookis
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.11.2022
Garage48 Future of Wood makeathoni infotunnid
Arhitektuuriteaduskond
Liituge meiega 21. novembril, kell 18.00-20.00, et saada rohkem teavet Garage48 Future of Wood:Rebuild Ukraine makeathoni kohta.
PÄEVAKORD
– Avasõnad ja makeatoni tutvustus.
– Ülevaade väljakutsetest
– Startup Estonia Challenge: Puidutööstus 2050. aastal
– Thermory & Ülemiste City Challenge: linnakeskkonna taaselustamine puiduga
– Tutvu saadetud ideedega ja esitle oma ideed, et leida meeskonnaliikmeid Ukrainast
– Matšide leidmine läbimurderuumide kaudu
– Lõpusõnad
Lõplik meeskonna moodustamine toimub makeathoni alguses 25. novembril. Eelveebiseminar on lisavõimalus, et alustada kosjasobitamist juba varem.
Kuidas pitching töötab? Osalejad, kellel on idee, esitlevad ideed 90-sekundilise pitchi kaudu. Pärast ideede esitamist hõlbustame Suumi vahetubades kosjasobitamist.
Liituge meiega veebiseminaril ZOOMIS
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Garage48 Future of Wood makeathoni infotunnid
Esmaspäev 21 november, 2022
Arhitektuuriteaduskond
Liituge meiega 21. novembril, kell 18.00-20.00, et saada rohkem teavet Garage48 Future of Wood:Rebuild Ukraine makeathoni kohta.
PÄEVAKORD
– Avasõnad ja makeatoni tutvustus.
– Ülevaade väljakutsetest
– Startup Estonia Challenge: Puidutööstus 2050. aastal
– Thermory & Ülemiste City Challenge: linnakeskkonna taaselustamine puiduga
– Tutvu saadetud ideedega ja esitle oma ideed, et leida meeskonnaliikmeid Ukrainast
– Matšide leidmine läbimurderuumide kaudu
– Lõpusõnad
Lõplik meeskonna moodustamine toimub makeathoni alguses 25. novembril. Eelveebiseminar on lisavõimalus, et alustada kosjasobitamist juba varem.
Kuidas pitching töötab? Osalejad, kellel on idee, esitlevad ideed 90-sekundilise pitchi kaudu. Pärast ideede esitamist hõlbustame Suumi vahetubades kosjasobitamist.
Liituge meiega veebiseminaril ZOOMIS
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.11.2022
Terminipäev
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kutsuvad
uusi arhitektuuri- ja inseneeriavaldkonna termineid tutvustavale arutelule
neljapäeval 10. novembril algusega kell 17.30 Eesti Kunstiakadeemia suures saalis.
Inseneeria valdkonna termineid tutvustab Riho Oras (EEL).
Arhitektuuri valdkonna termineid tutvustab Katrin Koov (EAL).
Küsimustele vastavad EALi ja EELi ühise terminikomisjoni liikmed Katrin Koov, Margit Mutso, Riho Oras ja Targo Kalamees.
Päeva lõpetab kohvilaud.
! Palun anna oma tulekust teada 9. novembriks SIIN.
Terminipäeva toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Ehitusinseneride Liit
Postitas Tiina Tammet — Püsilink
Terminipäev
Neljapäev 10 november, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) kutsuvad
uusi arhitektuuri- ja inseneeriavaldkonna termineid tutvustavale arutelule
neljapäeval 10. novembril algusega kell 17.30 Eesti Kunstiakadeemia suures saalis.
Inseneeria valdkonna termineid tutvustab Riho Oras (EEL).
Arhitektuuri valdkonna termineid tutvustab Katrin Koov (EAL).
Küsimustele vastavad EALi ja EELi ühise terminikomisjoni liikmed Katrin Koov, Margit Mutso, Riho Oras ja Targo Kalamees.
Päeva lõpetab kohvilaud.
! Palun anna oma tulekust teada 9. novembriks SIIN.
Terminipäeva toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Ehitusinseneride Liit
Postitas Tiina Tammet — Püsilink







