Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 31.oktoobril Christian Paghi loeng “Mission Neighbourhood – (Re)forming communities”.

Naabruskond on linnalise elukorralduse tähtis füüsiline ja sotsiaalne mõõtkava. Kehtivas linnaplaneerimise praktikas pööratakse naabruskonna toimimiseks tähtsatele suheterägastikele aga harva piisavalt tähelepanu. Christian Pagh pühendus Oslo arhitektuuritriennaali tegevjuhi ja peakuraatorina (2021-2024) just naabruskondade linnalise ja sotsiaalse potentsiaali uurimisele. Loeng Mission Neighbourhood – (Re)forming communities ja samanimeline uurimust kokkuvõttev raamat annavad ülevaate sellest, kuidas luua jätkusuutlikumaid, mitmekesisemaid ja elanikele tähenduslikumaid naabruskondi. Sealjuures käsitleb Pagh mitmeid pakilisi linnaarengu teemasid nagu sotsiaalse taristu arendamine, looduslik mitmekesisus, liikuvus ja linnade juhtimine. Innustava eesmärgiga loeng toetub Paghi praktikas teostatud projektidele ja õppekohtadele linnaplaneerimise, disaini ja kultuurikorralduse kokkupuutepunktides.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda võtmas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.

Sügise ajakava

5. september 18:00 Arno Brandlhuber ja Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september 18:00 Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober 18:00 Christian Pagh (kuraator, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november 18:00 Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Laupäeval, 19. oktoobril toimub EKKMis EKA Tudengite Kväärühenduse (ETKÜ) poolt korraldatud Spooky Drag Night, kus astuvad üles drag-kunstnikud nii EKAst kui mujalt.

Üritusega tähistatakse uue tudengialgatuse sündi, mille eesmärk on tuua kokku EKA kväärkogukond ja seista turvalisema õppekeskkonna eest. Esinema on oodatud ka inimesed, kes sooviksid esmakordselt dragi proovida, kuid pole seni leidnud selleks võimalust.

Sõrmed sügelevad paruka, huulepulga ja soo performatiivsuse laval lahtivõtmise järele? Selleks kirjuta ETKÜ Instagrami kontole @kv22rid.ekas või meiliaadressile ekakvaar@gmail.com ja sulle leitakse koht!

Asukoht: EKKM

Aeg: 19.10 kell 20.00

Piletiinfo: Sissepääs annetusepõhine.

Lisainfo: https://fb.me/e/1SJ2IwwjT

“Paljassaare palimpsest. Rännak prügi ja aarde vahealadel.”

18. oktoobril kell 13.00–17.00 Paljassaares 

Urbanistika esmakursuslased on taaskord veetnud pool semestrit Paljassaaret uurides – seda sama maasäärt, kuhu täna suundub kogu linna jääde … ent kuhu ka kujutletakse tuleviku Tallinna uut fookuspunkti, põhjamaise pealinna kaasaegset keset. Sel reedel, 18. oktoobril, kutsuvad tudengid kõiki huvitunuid kaasa rännakule prügi ja varanduste vahele Paljassaare (post)industriaalses südames, et uurida, mis protsessid ning väärtusotsused tänast ruumi kujundavad.

Kogunemine 18. oktoobril kell 13:00 Maleva 2A maja ees.

Ligikaudu 5-kilomeetrine rännak toimub õues muutuvates maastiku- ja ilmaoludes ning lõpeb Pikakari ranna lähistel lõkke ümber. Üritus on inglise keeles.

Palun võta kaasa või valmistu vastavalt:

• suupisted + jook
• kõrvaklapid
• tass
• riietu soojalt
• kanna veekindlaid jalanõud

Rohkem infot Urbanistika sotsiaalmeediast: https://www.facebook.com/urbantallinn

+372 5696 3525

Teisipäeval, 8. oktoobril kell 18.30  Arhitektuurimuuseumis vestlusarja (H)arutus üritus “Muinsuskodud renoveerimislaines”.

Eesti on seadnud eesmärgiks renoveerida 2050. aastaks põhjalikult kõik enne käesolevat sajandit ehitatud hooned. Seekordne (H)arutus küsib, mida tähendab see muinsuskaitsealustele elamutele – kas muinsuskodud jäävad pealtvaataja rolli või sõidavad renoveerimislainega kaasa? 

Muinsuskodude positsiooni üle renoveerimislaines arutlevad TalTechi ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Katrin Koit ja restaureerimisarhitekt Mihkel Koppel. Arutelu modereerib arhitektuuripärandi spetsialist Maris Mändel.

Muinsuskaitsealuseid hooneid on energiatõhususe vaates seni käsitletud erandina, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei laiene. Kas muinsuskodude kõrvalejätmine renoveerimislainest on ikka hea mõte? Kompame erinevaid stsenaariume ning uurime, kas ja kuidas on võimalik jõuda muinsuskodudes kaasaegse elukvaliteedini, ohverdamata sealjuures muinsuskaitselisi väärtusi.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)ARUTUS toimub 8. oktoobril algusega kell 18.30 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Seekordne vestlus toimub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ja selle korraldamist toetab teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Ürituse sisu eest vastutavad selle korraldajad ja see ei peegelda tingimata Euroopa Komisjoni või CINEA arvamusi. Üritusel avaldatud seisukohtade ja arvamuste eest ei vastuta Euroopa Liit ega toetust andvad asutused.

*Sündmuse päises on kasutatud fotot Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kogust.

Sel korral toimub vestlus koostöös EKAga.

Seekordset vestlusringi toetab teadusarendusprojekt LIFE heritageHOME

Üritus on kõigile avatud ja tasuta.

Täpsem info:
Arhitektuurimuuseumi lehel ja Facebookis

Restart. Modernistlikud uuselamurajoonid muutumises

Seminar ja näituse avamine

Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn

Millised on Teise maailmasõja järgsete uuselamurajoonide uuendamise võimalused ja väljakutsed? Mida on endaga kaasa toonud pööre ühisomandist kõikehõlmava eraomandi poole? Noored praktikud Euroopa eri paigust vaatavad kunagisi uuenduslikke rajoone tänasest vaatenurgast, avades nende arhitektuurset tausta, nüüdseid kasutusviise ning elanike isiklikke lugusid.

Seminaril saavad sõna Elspeth Lee (Superposition), Rajna Avramova, Hedwig van der Linden ja Kevin Westerveld (Dérive), Ena Kukić ja Dinko Jelečević (E+D) ning Spolka kollektiiv.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna tudengid tutvustavad oma renoveerimisideid ühe Narva tüüpmajade kvartali näitel. Ürituse korraldaja on Eesti Arhitektuurimuuseum ja Architectuul koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ning see on osa Euroopa arhitektuuriplatvormi LINA programmist.

Koos seminariga esitletakse samateemalist raamatut, mille koostasid Christian Burkhard ja Triin Ojari ning kujundas Indrek Sirkel.

Samuti avatakse näitus, mille kujundasid Indrek Sirkel ja Diana Drobot.

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini 2024.

Delfti Tehnikaülikooli tudengite näituse “Mastaabiküsimus: Tallinn” avamine toimub reedel, 11. oktoobril kell 18.00 EKA fuajee trepistikul.

Näitus esitleb Delfti TÜ lõpustuudio A Matter of Scale – Architecture for the European City: Tallinn, Eesti tulemusi. Kahe semestri jooksul töötasid Delfti üliõpilased välja projekte, mis põhinesid kahekihilisel analüüsil: kontekstuaalne analüüs mitmel Tallinna rannajoonel asuval objektil ja distsiplinaaranalüüs juhtumipõhisest uuringust Tallinna arhitektuuri kohta. Projektide analüüs süveneb põhjalikult Tallinna kohalikesse oludesse: oluline on seose loomine keskaegse linna ajaloolise struktuuri, tööstuspärandi või elamurajoonidega nagu Lasnamäe; kohaliku materjali ja ehitustavade või kohaliku poliitilise kontekstiga arvestamine. Mõnda kavandit võib vaadelda kui “vastuprojekti”, mis pakub välja alternatiive käimasolevale ruumilisele arengule.

Stuudio tulemuste esitlusega Tallinna Arhitektuuribiennaalil 2024 loodetakse tuua kohalikku arhitektuuridebatti uusi vaatenurki.

Algatus: Delfti Tehnikaülikooli õppekava Methods of Analysis & Imagination: Jorge Mejía, Willemijn Wilms Floet, Klaske Havik

EKA tähistab 110 aasta juubelit sünnipäevanädalaga. 

4.-8. novembril toimuvad tuurid, loengud ja filmiseansid. Nädal päädib reedel EKA uue õppehoone avamise ja sünnipäevapeoga. Reedel toimuvad osakondade vilistlaste peod. 

Esmaspäev 

15.30 Ulvi Haagenseni doktoritöö kaitsmine | Auditoorium A-501

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

Teisipäev

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

Kolmapäev

16.00 Avatud loeng audoktor Linda van Deursen | Aula A-101

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii 

17.30 Rakenduslike teadus- ja arendustööde võitjate autasustamine | Auk

18.00 Avatud loeng audoktor Antoine Picon | Aula A-101

Neljapäev

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

19.30 Kino: Animatsiooni parimad palad | Aula A-101

Reede – PIDU!

16.00 Aktus ja audoktorite promoveerimine | Aula A-101

18.00 Osakondade peod vilistlastele | EKA peahoone (vt täpsemalt allpool!)

19.00 EKA Valge maja avamine | EKA valge maja

19.30 PIDU – muusikalised esinejad peo lõpuni | Mõlemad majad

• 19.30 – EKA Tudengite Kväärühendus | EKA valge maja
• 20.00 – DJ vaatab jooksvalt | EKA peahoone
• 21.00 – Karameel | EKA valge maja
• 21.30 – EKA Kammerkoor | EKA peahoone
• 21.45 – karaoke Helina Ristiga | EKA peahoone
• 22.30 – Motonormal | EKA valge maja
• 00.00 – Avemaria | EKA valge maja

20.30 Oksjon | Aula A-101

22.00 EKA 110 kingituse avamine | Kotzebue 2

Sündmuse kava täieneb jooksvalt.

EKA sünnipäevanädala sündmused on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. 

EKA OSAKONDADE SÜNDMUSED EKA 110 RAAMES

Esmaspäev, 4.11.

• 18:00-21:00 – EKA avatud akadeemia avatud loeng “EKA 110 I Kuidas koguda kunsti?” Avatud loeng
• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. | Aula A-101

Teisipäev, 5.11.

• 16:30 – EKA graafiline disain + tootedisain esitlevad: “Disainiteaduskonna avatud arhiiv 1966-1994” (II korruse avatud ala, A300)
• 17:00 – EKA graafiline disain + tootedisain vestlusõhtu “Disainimõte – Disaini kehtestamine murrangulistel aegadel”
• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (ruum B305)
• 19:15 – EKA uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art. (ruum B305)
• 17:00 – EKA graafika: Edmund Valtmani noore graafiku stipendiumi nominentide näitus (EKA klaasgalerii)

Neljapäev, 7.11.

• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (ruum A101)

Reede, 8.11.

• 16:00-00:00 – EKA tekstiil 110: Installatsioon “Tekstiil saja kümnes ruudus” (ruum D504)
• 10:00-17:00 – EKA interaktsioonidisaini ja animatsiooni osakonna installatsioon “Godseed” (Kotzebue 10 kelder)
• EKA uusmeedia 30: välinäituse avamine: videoinstallatsioonid
• 18:00 – EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi pidulik uurimisseminar (ruum A501)
• 18:00 – EKA klaas raamatuesitlus “Klaasimaal – valgusega maalimine” (ruum B604)
• 22:00 – EKA arhitektuur / PAKK – EKA kingituse avamine (Kotzebue 2)

VILISTLASTE KOKKUTULEKUD REEDEL, 8.11.

• 17.30 – Keraamika osakonna kokkutulek. Muuhulgas vanade õppetööde vaatamine, autorite tuvastamine (ruum B602)
• 17:30 – Moedisaini osakonna vilistlaste ja õppejõudude koosviibimine, õppetööde ja -ruumide tutvustus (ruum D507)
• 18:00 – KVI pidulik uurimisseminar ja sellele järgnev koosolemine (ruhum A501)
• 18:00 – Disain ja innovatsiooni (end. nimega Kujunduskunst) tuba avatud! Ootame kalleid tulevasi ja praegusi vilistlasi, tunniandjaid ja sõpru! (ruum D404)
• 18:00 – Tootedisaini osakonna vilistlaste ja tudengite pidu ja “kohvik” (ruum C301)
• 18:00 – Interaktsioonidisaini vilistlaste ja tudengite pidu (rum D306)
• 18:00 – Tekstiilidisaini vilistlaste ja tudengite kokkutulek (ruum D505)
• 18:00 – Fotograafia osakonna koosviibimine Maitselaboris. Võimalus tutvuda osakonna ruumide ja töökodadega. Lainurk galerii näitus (ruum B407)
• 18:00 – EKA arhitektuuriteaduskonna tutvustus ja suhtlemisruum (ruum A400)
• 18:00 – EKA õppeosakonna endiste ja praeguste töötajate kokkutulek (ruum D206)
• 18:00 – Klaasi osakonnas raamatuesitlus, pidulik koosviibimine, võimalus tutvuda klaasiosakonna töökodadega (ruum B604)
• 18:00 – Aksessuaari ja köite osakond on avatud! Ootame külla kalleid tulevasi ja praegusi vilistlasi, tunniandjaid ning sõpru. Tutvustame huvilistele aksessuaari- ja köitestuudiot ning ruumide ees klaasvitriinis on väljapanek viimaste aastate tudengite töödest. Aksessuaarimeistrid baaris nahkseid jooke valmistamas! (ruumid B510 ja B511)
• 18:00 – Ehe ja sepis osakond avatud! Ootame uudistama osakonna ruume ja töökodasid (ruum B504)
• 18:00 – EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ootab oma vilistlasi ja sõpru skulptuurikonserveerimise stuudios (ruum D308)

Näitus „Teine tapp“ on professor Jüri Kermiku, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja ning BA õppekava juhi isiknäitus, mis käsitleb disainiprotsessi dünaamikat ja viisi, kuidas selles saab ühtaegu avaneda vaade nii tulevikku kui ka minevikku.

„See on ajendatud minu pikaajalisest huvist piirkondlikult määratletava disaini vastu ja minu isiklikest kogemustest kohtades mida pean oma koduks Eestis ja Suffolkis. 2017. aastal, olles asunud elama ja töötama Suffolkis, hakkasin märkama sarnasusi ja erinevusi Eesti ja Suffolki toolide lahendustes“, kirjeldab oma uude värskesse loomingusse kanaliseeritud tähelepanekuid Jüri Kermik.

Kerged rahvapärased toolid, mis kandes märke oma päritolust, olgu selleks siis puidutreialite töölaagrid metsas või hooajaliselt tegutsevad külatöökojad, esindasid samu levinud raamikonstruktsiooniga tooli variatsioone. Kuigi nende toolide konstruktsioonis oli märgatavaid sarnasusi, paistis Suffolki tooli puhul silma üks eristuv tunnus, nimelt viis, kuidas istmeosa oli integreeritud tooliraami. Selle asemel, et moodustada istme raam tooli jalgade vahele paigutatud sidepuudest, on tüüpilise Suffolki tooli raam tapitud esijalgadega pealtpoolt. Mitme Kermiku kujundatud eseme konstruktsioon peegeldab sellest iseloomulikust tappimisviisist kerkivaid võimalusi ja piiranguid strukturaalsetele sekkumistele, proportsioonidele ja istumisviisidele.

Paralleelselt Teise tapi projektiga alustas Kermik tööd oma esivanemate talukohas Sõrve poolsaarel Saaremaal. Mikueluks nimetatud onni ehitamise kulg aitas tal kogeda, kuidas sealset ruumi võiks uuesti kujutleda ja taasluua. „Uut luues kaevasin välja vana. Kaevamise ja pinnase teisaldamise käigus leidsin maasse peidetud märke, esemeid ja nende fragmente siinsete elanike ammustest toimetustest, samuti tõendeid asukoha kunagise asetuse kohta. Leidude hulgas on maaharimise ja talupidamisega seotud tööriistad ja esemed“.

Näitusel on eksponeeritud minevikku ja tulevikku ühendav tervik, mis koosneb Jüri Kermiku kujundatud erineva funktsiooniga mööblist ning valikust väljakaevatud esemetest.

Näituse koostaja ja kujundaja: Jüri Kermik
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner

Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Näitus on osa Disainiöö programmist.

Dr Jüri Kermik on disainer, disainiajaloolane ja sisearhitektuuri professor. Ta sündis Saaremaal Kuressaares ja lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudi sisearhitektuuri ja mööblikujunduse eriala 1982. aastal. Kermik osales 1980. aastatel aktiivselt eesti noorte disainerite uue põlvkonna tegemistes keskendudes oma loomingus istmetele ja valgustitele. Seejärel alustas ta koostööd Soome ettevõttega Avarte.

Kermik kaitses 1998. aastal Londonis doktoritöö vineeritehnoloogia ajaloost mööblidisainis. Selle põhjal ilmunud monograafia „A. M. Luther 1877–1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus“ pälvis 2003. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

1998. aastal alustas Kermik õppekava juhina Northumbria ülikoolis Newcastle’is rakendades siin oma eriteadmisi nii disainis, tarbekunstis, mööblidisainis ja materjalitehnoloogias kui ka kraadi- ja doktoriõppe juhendamises. 2003-2016 juhtis ta akadeemilist tööd Brightoni ülikoolis. Ligi 30 aastat kestnud rahvusvahelise haardega karjääri jooksul on Kermik õpetanud ja pidanud loenguid mitmel pool üle maailma. 2021. aastal naases Kermik sisearhitektuuri professorina Eesti Kunstiakadeemiasse.

Disainerina huvitub Kermik koha, ruumi ja objektide – istmete, mööbli, valgustite ja materjalide –omavahelisest suhestumisest ning tema portfooliost leiab nii sisearhitektuuri teoseid, ruumiinstallatsioone, toole kui ka valgusteid väikeseeriate ja ainueksemplaride näol. Alates 1992. aastast on Kermiku töid eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel näitustel. Näitus „Teine tapp“ on tema esimene isikunäitus Eestis alates 2007. aastast.

18. septembril kell 18 vestleb Jüri Kermik Urmas Lüüsiga

19. septembril kl 18.00 esineb EKA aulas Elina Alatalo loenguga “Jagatud ruumi koosloome – arhitektide muutuva rolli mõju”.

Elina Alatalo on arhitekt ja akadeemik, kes uurib keskkonnapoliitikat Tampere Ülikoolis. Tema uusimad projektid on seotud uudse proaktiivse linnaruumiaktivismiga, keskendudes tühjade hoonete uuskasutusele ja jätkusuutlike naabruskondade arendamisele. Elina kaasasutas Insurge Spatial Practices kollektiivi, mis uurib rohujuure tasandil loodud teadmist linnaruumis. Ta õpetab Aalto Ülikoolis maastikuarhitektuuri ja koordineerib seal Co-Carbon linnalooduse uurimisrühma.

Oma praktikas keskendub Elina koosdisaini meetoditele ja iseorganiseeruvatele kogukondlikele liikumistele. Loengus arutab ta, kuidas luua mõtestatud osalusprotsesse ja kuidas tulla toime neis tekkivate segaste-veidrate olukordadega. Lisaks avab Elina ka koosdisaini teoreetilist külge, mis aitab mõista nende protsesside dünaamikat. Loeng avab läbi teostatud projektide arhitektide muutuvat rolli ja mõju.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2024. sügise ajakava

5. september Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober Christian Pagh (kultuurijuht, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Selle hooaja kuraator Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

“Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahjulik ja olenemata jäigas turuloogikas planeerimisest, oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, arusaam, mis on kasumist kasumlikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’ mõtestamine ruumikontekstis, sh uues planeeritud riigihangete korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad näidete abil oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.”

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loe lähemalt:

https://www.artun.ee/et/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/teadus/eka-arh-konverents-2024-susteemide-ehitamine/