Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” 

Reedel, 24. oktoobril kell 17.00, Eesti Arhitektuurimuuseumis

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Selle keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) 25. oktoobrist kuni 30.novembrini.

Loe lähemalt:  https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/joonistatud-paralleelilmad/

LOENG EI TOIMU esineja haigestumise tõttu!

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

13. novembril kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengute kava 2025 sügisel

25.09  Elke Krasny (Viini Kunstiakadeemia) “Architecture and the Right to Care”

16.10 Leslie Kern (Toronto) “Towards a Feminist City.”

13.11 Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity”

27.11 Robert Mull (London) “The Free World”

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

14. oktoobril algusega kell 16.00 korraldavad EKA urbanistika tudengid vahehindamiste ürituse „Stromka“ Pelguranna tn 57 vastas asuvas pargis, Tallinnas.

Kutsume postkaartide töötuppa, koos toidu ja joogiga, et Stromka kohta rohkem teada saada.

Olete südamest oodatud.

///

Tere,

Tervitused Stromkast! Esmapilgul tundub see puhkuseidüllina mere, metsa ja avarate niitude vahel. Kuid küsige inimestelt ja saate kiiresti teada teistlaadi lugudest ja vastuoludest. Ilmselt on Stromkal oma ajaloo tõttu mõnevõrra negatiivne kuvand. Selle identiteeti kujundavad mitmesugused kogemused, eelarvamused ja kuuluvus. Mis teeb selle mitmekihilise koha eriliseks? Ja kas Stromka üldse on koht või on see kujutlusvõime, konstruktsioon, tunne?

Teie otsustate, milline kuvand teil Stromkast on. Meie oma on vaid üks paljudest. Mida teie näete?

Ootame teid toidu ja joogiga töötuppa: kujundage oma Stromka postkaart ja avastage koos meiega selle paiga narratiivide, piltide ja tegelaste mitmekesisust.

Heade soovidega rannapingilt

EKA PAKKu igaaastane renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu toimub 9. oktoobril kell 16.00 Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn (Vabaduse väljak 10).

Ürituse fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks, värske trükise esitlus ning tudengitööde näituse avamine.

Toome kokku ülikoolide teadlased, praktikud ja otsustajad, et jagada värskeid uurimistulemusi ning arutada, kuidas renoveerimislainet targalt ellu viia – nii energiatõhususe kui ka ruumikultuuri kvaliteedi mõttes. Avame Veneetsia arhitektuuribienaalil avamisel hinnatud EKA tudengitööde näituse “SLendersüsteemid” ning esitleme trükist “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine”.

Palun anna enda tulekust märku SIIN!

KAVA

16.00 Avasõnad

16. 00 Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu.
Fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks. Mõtteid jagavad ning lahendusi pakuvad välja nii arhitektid, ettevõtjad kui ka avaliku sektori esindajad.
Volkswagen Passati loogika järgi saab hakata kortermaju renoveerima?

Vaata üritust otse SIIT.

16.05 Renoveerimismaratoni hetkeseis / Kliimaministeerium

16.15 Veneetsia arhitektuuribiennaali 2025 Eesti paviljoni “Las ma soojendan sind” kogemus
Helena Männa ja Keiti Lige, EKA

16.25 SOFTacademy – naabruskonnapõhine tervikliku renoveerimise pilootprojekt
Kadri Auväärt, Tallinna Strateegiakeskus

16.35 sLender fassaad
Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA PAKK

17.00 “SlenderSüsteemid” erialastuudio tudengitööde tutvustused

17.35 Trükise “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” esitlus
Koostajad: Riina Lii Parve, Siiri Liis Huttunen, Triin Reidla, Siim Tanel Tõnisson
Väljaandjad: Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitseosakond ja Eesti Kunstiakadeemia

17.45 Paneeldiskussioon “Kuidas edasi?”
Moderaator: Siim Tuksam, EKA
Ootused renoveerimislainele on seatud kõrgeks nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Lõpuks kipuvad kõik diskussioonid aga taanduma küsimusele, kes kõik selle ilu kinni maksab. Kas innovatsioon projekteerimises ja ehituses saab teha renoveerimise odavamaks? Mis on need innovatsiooni kohad tööstuse seisukohast?

18.15 Näitus on avatud (suupisted ja tervitusjook)

__________________________________

“Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” annab ülevaate Eestis enam levinud nõukogudeaegsetest tüüpkorterelamutest eesmärgiga selgitada, kuidas renoveerides parandada elukeskkonna kvaliteeti ilma arhitektuurset kvaliteeti kaotamata. Selleks kirjeldab trükis hoonetüüpidele omaseid arhitektuurseid kvaliteete, millest lähtuda ning annab soovitusi, kuidas parimale praktikale tuginedes neile uuendades läheneda.

__________________________________

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengid kaitsesid 10. mail Veneetsia arhitektuuribiennaalil arhitektuuri ja linnaplaneerimise 3. kursuse erialastuudio tööd “SlenderSüsteemid – ringsed tehastoodetud mahulise renoveerimise lahendused paneelmajadest naabruskondadeni Lasnamäe näitel”. Näitus kohvermakettidega avatakse 9. oktoobril Avalinna kaasamiskeskuses.

Ürituse toimumist ja korraldamist toetavad:

Slovakkia ja Eesti arhitektuurivisioonid: näitus ja vestlusring

Arhitektuuriteaduskonna dekaani Sille Pihlaku juhtimisel toimub koos Slovakkia arhitektidega vestlusring Slovakkia ja Eesti arhitektuuri tänapäevasest arengust ning tulevikuvisioonidest.

Samas avame ka Bratislava Kunsti- ja disainiakadeemia tudengite maastiku/looduse /arhitektuurinäituse.

Kohtumise avab Slovakkia suursaadik Helsingist ning pakutakse Slovakkia veine.

Näitust ja üritust korraldab Slovakkia Helsingi saatkond.

Olete oodatud!

Mil moel on naiste vajadused linnaplaneerimises tähelepanuta jäänud ning mida teha, et muuta linnaruum kõigile sobilikumaks? Loeng keskendub meestekeskse planeerimispraktika ajaloole ja näitab, millist mõju see on avaldanud liikumisvõimalustele, hooletööle ja turvalisusele. Tuues esile feministlikust teooriast ja linnaplaneerimisest pärit põhimõtteid, tutvustab Leslie Kern mitmesuguseid näiteid üle maailma, kus on kasutatud õiglasemaid, võrdsemaid ja jätkusuutlikumaid lähenemisi linnaehitusele.

Leslie Kern on linnauurija ja kirjanik, kelle missiooniks on aidata kaasa linnaruumi muutmisele õiglasemaks, erinevate kasutajatega arvestavamaks ja jätkusuutlikumaks keskkonnaks. Ta on avaldanud raamatud “Feministlik linn: kuidas nõuelda ruumi meestekeskses maailmas” (Feminist City: Claiming Space in a Man-Made World, Verso 2021) ja “Gentrifikatsioon on paratamatu ja teisi valesid” (Gentrification is Inevitable and Other Lies, Verso 2022) ning koos Roberta Hawkinsiga “Kõrged ootused: Kuidas jääda akadeemias ellu, muuta seda paremaks ja luua ülikool uueks” (Higher Expectations: How to Survive Academia, Make It Better for Others, and Transform the University, Between the Lines Books 2024). Aastatel 2009 – 2024 oli ta geograafia ja keskkonna ning soouuringute külalisprofessor Kanadas Mount Allisoni Ülikoolis, kuid loobus akadeemilisest elust, et keskenduda kirjutamisele, naiste võimestamisele konsultandi ja coach’ina ning tegevusele akadeemilise karjääritoetajana. Oma uurimistöö eest on ta saanud Fulbrighti preemia, Kanada eluasemeuuringute auhinna ja mitmeid grante; tema kirjutisi on avaldanud The Guardian, Vox, Bloomberg, LitHub, Refinery29 ja teised platvormid.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

Seminar “Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain” Eesti Arhitektuurimuuseumis

Ootame osalema neljapäeval, 25. septembril toimuvale seminarile, mis on osa näituse “Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus” lõpuprogrammist.

Seminaril tulevad vaatluse alla olümpialinnad – fookuses on nende planeerimine, arhitektuur ja disain. Kuidas on erinevad linnad olümpiamängude korraldamist kavandanud? Mida tähendab ühele linnale suursündmuse korraldamine? Kui laia haardega on olümpiaurbanism? Millised erinevad disainiilmingud on olümpiamängudega kaasnenud? Kuidas valmistuti enne 1980. aasta purjeregatti Tallinnas?

Seminaril kõnelevad:

John R. Gold (Bartlett School of Architecture, University College London)
Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum)
Valerio della Sala (Universitat Autonoma de Barcelona)
Margaret Gold (London Metropolitan University)
Ivar Sakk (Eesti Kunstiakadeemia)
Liisa Ryynänen (kunstik – arhitekt, FI)
Kalev Vapper (spordiajakirjanik, purjetaja)
Grete Tiigiste (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Seminar toimub 25. septembril kell 13–18 Eesti Arhitektuurimuuseumis, täpne päevakava peatselt.

Osavõtt on tasuta, kuid palume eelregistreeruda.

Publikuprogramm näitusel „30×30“ EKA Galeriis
Sündmustel osalemine on tasuta!

Neljapäev, 11.september kell 16.00–18.00
Sündmus „See ei ole veel kõik…“
Sisearhitektuuri kogude avamine ja joonestamistund sisearhitektuuri osakonna juhataja Malle Jürgensoniga. (EKA Galerii teisel korrusel, eesti keeles)
NB! Kohtade arv on piiratud, pane end kirja siin.

Pühapäev, 14. september
Kell 13.00 kuraatorite Madli Kaljuste ja Paco Ulmani ringkäik (eesti keeles)
Kell 14.00 kuraatorite ringkäik (inglise keeles)

Pühapäev, 21. september kell 15.00–17.00
Vabas vormis vestlusõhtu, kus arutletakse teemade ümber, mis nii näitust planeerides, kui näituse ajal esile kerkisid.

Näitus „30×30“ on EKA Galeriis avatud 21. septembrini. Loe rohkem näitusest siit.