Rubriik: Klaas

21.09—24.09.2022
OKAPI galerii, Niguliste 2, Tallinn
Näituse avamine kolmapäeval, 21.09, kell 18.00

OKAPI Galeriis on Disainiööl eksponeeritud brändi MSK
Glass joogiklaaside väljapanek. Joogiklaasid on meie kaaslasteks hetkedel, mil on vaja tähistada-rõõmustada-tervitada – öelda toost ja võtta põhjani!

MSK Glass on kolme klaasidisaineri – Aleksandra Ehrensvärdi, Andra Jõgise ja Kristiina Oppi koostööna sündinud kaubamärk, mis on spetsialiseerunud klaasist tarbenõude valmistamisele. Kunstnike koostöö algas Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas. Esimene, Stockholmi mööblimessi (2014) jaoks sündinud toode oli kannu ja joogiklaaside komplekt “Me sobime kokku”. Ühisest ettevõtmisest kasvas välja oma kaubamärk MSK Glass.

Kõik tooted on käsitsi puhutud.

K-R kl 11—18
L kl 11—16

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. 

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.

Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus Facebookis

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

Arutletakse teemadel:

• Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
• Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
• Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

Osalejate tutvustused:

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.

Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.

Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI

Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)

8.04.2022 – 4.05.2022

HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn

Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.

Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.

Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.

Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.

Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.

Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.

Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.

Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.

Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

Alates neljapäevast, 9. detsembrist 2021 on ARS Projektiruumis avatud EKA ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika 2. kursuse installatsioonikunsti näitus “Abstraktsed seisundid.” Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2021.

Erikujulisi seisundeid uuriv väljapanek kutsub vaatajaid osalema tunnetuspõhisel rännakul, mida saadavad heli-, video- ja materjali kohalolust tulenevad impulsid. Kunstinäitusel kohtab kaheteistkümne autori loomingut, kelle teoseid seob vaid ajastule omased varjundid ja tunnetuspõhine dialoog. Luubi alla on seatud autorite isiklikud ja kureerimata tähelepanekud – peegeldused turbulentse aja kaasmõjudest.

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna-Maria Vaino, Annika Luhaäär, Ardo Teesalu, Bianca Toots, Erko Lill, Ethel Ütsmüts, Hugo Toss, Kätriin Reinart, Margus Elizarov, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Visa Nurmi

Graafiline disain: Bianca Toots, Kätriin Reinart

Juhendas: Sten Saarits

Näitus on lahti neljal päeval: 9.–12. detsembril kell 13.00–18.00

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

Detsembris leiab Tallinna vanalinna muinasjutulises nurgataguses aset Saiakangi tuba. EKA Disainiteaduskonna tudengid kutsuvad vanalinna elanikke osa saama erinevatest ühistest tegemistest.

Õdusas ruumis leiavad aset installatsioon, jutustused, filmiõhtu ja muud huvitavat. Tule viska julgelt pilk peale aadressil Saiakangi 2 ning uudista üritustest rohkem Saiakangi toa Facebooki lehel!

Juhendajad:
Eelike Virve ja Eva Liisa Kubinyi
Kursus:
Sotsiaalse innovatsiooni disain (Disainiteaduskonna valikaine)

Toimub tekstiili osakonna eestvedamisel

Tudengid:
Anna-Maria Beketova, mood
Emma-Liisa Kalvik, klaas
Saara Kuum, graafiline disain
Killu-Triin Pajumets, tekstiil
Kairit Raudla, tootedisain
Kadri Räis, keraamika

25. novembril kell 18.00 avatakse EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu” EKA II korruse A-osas (A-200)

Väljapanekul demonstreeritakse malmivalu kursuse käigus valminud töid, mille tegemist juhendasid Nils Hint (EE) ja David Snoo Wilson (UK).

Näitusel osalevad: Lucia Carno, Sophie Louise Oxley Duran, Margus Elizarov, Nele Kurvits, Valdek Laur, Elis Liivo, Urmas Lüüs,Gregorio Migliaccio, Paul Aadam Mikson, Ingmar Nilsen, Visa Nurmi, Michael O’reilly, Õnne Paulus, Pihla Leena Põldmaa, Gaida-Erica Pärn, Christopher Siniväli, Mart Talvar, Helen Tiits, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva.

Näitus jääb avatuks kuni 8. detsembrini ning on praeguste piirangute valguses avatud vaid EKA tudengitele ja töötajatele.

Näituse algatus, kujundus ja korraldus: Elis Liivo, Paul Aadam Mikson, Visa Nurmi, Õnne Paulus, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva 

Lisainfo:
Dana Lorên Vares
dana.vares@artun.ee
+37255560444

Klaasikunstnik ja EKA klaasi osakonna juhataja, dotsent Kristiina Uslar osaleb näitusel National Glass Centre Glass Prize, Sunderlandis, Inglismaal.

Näitusel osaleb 40 kunstnikku, kelle valis žürii koosseisus Sandra Blach (Glasmuseet Ebeltoft), Reino Liefkes (Victoria and Albert Museum) ja Julia Stephenson (National Glass Centre).

NGC Glass Prize on Euroopa klaasikunsti auhind, mida annab välja Rahvuslik Klaasikeskus, mis sisaldab enam kui 40 Euroopas tegutseva kunstniku tööd. Näitusel olevad kunstiteosed valis välja žürii, kuhu kuulusid Sandra Blach Glasmuseet Ebeltoftist, Reino Liefkes Victoria ja Alberti muuseumist ning Julia Stephenson riiklikust klaasikeskusest. Westoni Kultuurifondi toetatud näitusel on esindatud Inglismaa, Šotimaa, Walesi, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Norra, Taani, Poola, Itaalia, Rumeenia, Hollandi, Tšehhi, Eesti ja Belgia kunstnike tööd. See tutvustab erinevaid tehnikaid ja lähenemisviise, sealhulgas segatehnikaid, klaasivalu, puhutud klaasi, ahjutehnikaid, graveerimist, neooni, pate de verre ja video kasutamist. Näitusel on esindatud kunstnikud, kes töötavad kõigil karjäärietappidel rahvusvaheliselt tunnustatud meistritest kuni suhteliselt uute tulijateni.

NGC Glass Prize veebis

Näitus on avatud 16.10.2021–13.03.2022 

Oktoobris on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu I korrusel EKA klaasikunsti tudengi Emma-Liisa Kalviku klaasikunsti teos, „Rakvere lood“.

Teos on valminud EKA klaasi-ja keraamika tudengite ühisnäituse „KOHAL(IK)“ raames, kus pöörati tähelepanu päritolule, erinevatele paikadele ja nende mõjule. „Rakvere lood“ käsitleb eraldi igat Rakvere linnaosa ning selgitab, millest tulenevad nende nimed. „Igal meie linnaosal on oma olemus ja lugu, mida jutustada. Nad asetsevad nagu pusletükid, mis kokku moodustavad ühe suure terviku – meie linna, Rakvere“, selgitab autor.

Klaasimaali, vormivalu, keraamilise prindi ja sulatustehnikate abil, segunevad Rakvere linnaosade ajalugu ja tänapäev.

Juhendajad: Ingrid Allik, Andra Jõgis, Eve Koha, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar

Tänu: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, EKA, Agur Trükikoda

Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ning seda saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel.
E-R kell 9-19, L 10-15

Lisainfo:
Emma-Liisa Kalvik
emma-liisa.kalvik@artun.ee