AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Klaas
04.05.2022 — 04.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?
Disainiteaduskond
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.
Arutletakse teemadel:
- Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
- Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
- Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?
Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.
Osalejate tutvustused:

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.

Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.

Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Disainimõte vestlusõhtu nr 4: Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?
Kolmapäev 04 mai, 2022 — Esmaspäev 04 aprill, 2022
Disainiteaduskond
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.
Arutletakse teemadel:
- Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
- Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
- Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?
Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.
Osalejate tutvustused:

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.

Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.

Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
08.04.2022 — 04.05.2022
Ehrensvärd / Jõgis / Oppi “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”
Klaas
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI
Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)
8.04.2022 – 4.05.2022
HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn
Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Ehrensvärd / Jõgis / Oppi “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”
Reede 08 aprill, 2022 — Kolmapäev 04 mai, 2022
Klaas
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI
Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)
8.04.2022 – 4.05.2022
HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn
Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.02.2022 — 14.03.2022
“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel
Aksessuaaridisain
21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.
EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.
Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil.
Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Avatud aknad” 2022 näitus EKA raamatukogu akendel
Esmaspäev 21 veebruar, 2022 — Esmaspäev 14 märts, 2022
Aksessuaaridisain
21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.
EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.
Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil.
Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.12.2021 — 12.12.2021
Näitus “Abstraktsed seisundid”
Ehte- ja sepakunst
Alates neljapäevast, 9. detsembrist 2021 on ARS Projektiruumis avatud EKA ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika 2. kursuse installatsioonikunsti näitus “Abstraktsed seisundid.” Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2021.
Erikujulisi seisundeid uuriv väljapanek kutsub vaatajaid osalema tunnetuspõhisel rännakul, mida saadavad heli-, video- ja materjali kohalolust tulenevad impulsid. Kunstinäitusel kohtab kaheteistkümne autori loomingut, kelle teoseid seob vaid ajastule omased varjundid ja tunnetuspõhine dialoog. Luubi alla on seatud autorite isiklikud ja kureerimata tähelepanekud – peegeldused turbulentse aja kaasmõjudest.
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna-Maria Vaino, Annika Luhaäär, Ardo Teesalu, Bianca Toots, Erko Lill, Ethel Ütsmüts, Hugo Toss, Kätriin Reinart, Margus Elizarov, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Visa Nurmi
Graafiline disain: Bianca Toots, Kätriin Reinart
Juhendas: Sten Saarits
Näitus on lahti neljal päeval: 9.–12. detsembril kell 13.00–18.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Näitus “Abstraktsed seisundid”
Neljapäev 09 detsember, 2021 — Pühapäev 12 detsember, 2021
Ehte- ja sepakunst
Alates neljapäevast, 9. detsembrist 2021 on ARS Projektiruumis avatud EKA ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika 2. kursuse installatsioonikunsti näitus “Abstraktsed seisundid.” Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2021.
Erikujulisi seisundeid uuriv väljapanek kutsub vaatajaid osalema tunnetuspõhisel rännakul, mida saadavad heli-, video- ja materjali kohalolust tulenevad impulsid. Kunstinäitusel kohtab kaheteistkümne autori loomingut, kelle teoseid seob vaid ajastule omased varjundid ja tunnetuspõhine dialoog. Luubi alla on seatud autorite isiklikud ja kureerimata tähelepanekud – peegeldused turbulentse aja kaasmõjudest.
Näitusel osalevad kunstnikud: Anna-Maria Vaino, Annika Luhaäär, Ardo Teesalu, Bianca Toots, Erko Lill, Ethel Ütsmüts, Hugo Toss, Kätriin Reinart, Margus Elizarov, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Visa Nurmi
Graafiline disain: Bianca Toots, Kätriin Reinart
Juhendas: Sten Saarits
Näitus on lahti neljal päeval: 9.–12. detsembril kell 13.00–18.00
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia
Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.11.2021 — 15.12.2021
Saiakangi tuba kutsub kokku vanalinna elanikke
Graafiline disain
Detsembris leiab Tallinna vanalinna muinasjutulises nurgataguses aset Saiakangi tuba. EKA Disainiteaduskonna tudengid kutsuvad vanalinna elanikke osa saama erinevatest ühistest tegemistest.
Õdusas ruumis leiavad aset installatsioon, jutustused, filmiõhtu ja muud huvitavat. Tule viska julgelt pilk peale aadressil Saiakangi 2 ning uudista üritustest rohkem Saiakangi toa Facebooki lehel!
Juhendajad:
Eelike Virve ja Eva Liisa Kubinyi
Kursus:
Sotsiaalse innovatsiooni disain (Disainiteaduskonna valikaine)
Toimub tekstiili osakonna eestvedamisel
Tudengid:
Anna-Maria Beketova, mood
Emma-Liisa Kalvik, klaas
Saara Kuum, graafiline disain
Killu-Triin Pajumets, tekstiil
Kairit Raudla, tootedisain
Kadri Räis, keraamika
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Saiakangi tuba kutsub kokku vanalinna elanikke
Reede 26 november, 2021 — Kolmapäev 15 detsember, 2021
Graafiline disain
Detsembris leiab Tallinna vanalinna muinasjutulises nurgataguses aset Saiakangi tuba. EKA Disainiteaduskonna tudengid kutsuvad vanalinna elanikke osa saama erinevatest ühistest tegemistest.
Õdusas ruumis leiavad aset installatsioon, jutustused, filmiõhtu ja muud huvitavat. Tule viska julgelt pilk peale aadressil Saiakangi 2 ning uudista üritustest rohkem Saiakangi toa Facebooki lehel!
Juhendajad:
Eelike Virve ja Eva Liisa Kubinyi
Kursus:
Sotsiaalse innovatsiooni disain (Disainiteaduskonna valikaine)
Toimub tekstiili osakonna eestvedamisel
Tudengid:
Anna-Maria Beketova, mood
Emma-Liisa Kalvik, klaas
Saara Kuum, graafiline disain
Killu-Triin Pajumets, tekstiil
Kairit Raudla, tootedisain
Kadri Räis, keraamika
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.11.2021 — 08.12.2021
Klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu”
Ehte- ja sepakunst
25. novembril kell 18.00 avatakse EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu” EKA II korruse A-osas (A-200)
Väljapanekul demonstreeritakse malmivalu kursuse käigus valminud töid, mille tegemist juhendasid Nils Hint (EE) ja David Snoo Wilson (UK).
Näitusel osalevad: Lucia Carno, Sophie Louise Oxley Duran, Margus Elizarov, Nele Kurvits, Valdek Laur, Elis Liivo, Urmas Lüüs,Gregorio Migliaccio, Paul Aadam Mikson, Ingmar Nilsen, Visa Nurmi, Michael O’reilly, Õnne Paulus, Pihla Leena Põldmaa, Gaida-Erica Pärn, Christopher Siniväli, Mart Talvar, Helen Tiits, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva.
Näitus jääb avatuks kuni 8. detsembrini ning on praeguste piirangute valguses avatud vaid EKA tudengitele ja töötajatele.
Näituse algatus, kujundus ja korraldus: Elis Liivo, Paul Aadam Mikson, Visa Nurmi, Õnne Paulus, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva
Lisainfo:
Dana Lorên Vares
dana.vares@artun.ee
+37255560444
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu”
Neljapäev 25 november, 2021 — Kolmapäev 08 detsember, 2021
Ehte- ja sepakunst
25. novembril kell 18.00 avatakse EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise tudengite näitus “Hingevalu” EKA II korruse A-osas (A-200)
Väljapanekul demonstreeritakse malmivalu kursuse käigus valminud töid, mille tegemist juhendasid Nils Hint (EE) ja David Snoo Wilson (UK).
Näitusel osalevad: Lucia Carno, Sophie Louise Oxley Duran, Margus Elizarov, Nele Kurvits, Valdek Laur, Elis Liivo, Urmas Lüüs,Gregorio Migliaccio, Paul Aadam Mikson, Ingmar Nilsen, Visa Nurmi, Michael O’reilly, Õnne Paulus, Pihla Leena Põldmaa, Gaida-Erica Pärn, Christopher Siniväli, Mart Talvar, Helen Tiits, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva.
Näitus jääb avatuks kuni 8. detsembrini ning on praeguste piirangute valguses avatud vaid EKA tudengitele ja töötajatele.
Näituse algatus, kujundus ja korraldus: Elis Liivo, Paul Aadam Mikson, Visa Nurmi, Õnne Paulus, Hugo Toss, Dana Lorên Vares, Marta Vikentjeva
Lisainfo:
Dana Lorên Vares
dana.vares@artun.ee
+37255560444
Postitas Andres Lõo — Püsilink
16.10.2021 — 13.03.2022
Kristiina Uslar National Glass Centre Glass Prize’i näitusel
Klaas
Klaasikunstnik ja EKA klaasi osakonna juhataja, dotsent Kristiina Uslar osaleb näitusel National Glass Centre Glass Prize, Sunderlandis, Inglismaal.
Näitusel osaleb 40 kunstnikku, kelle valis žürii koosseisus Sandra Blach (Glasmuseet Ebeltoft), Reino Liefkes (Victoria and Albert Museum) ja Julia Stephenson (National Glass Centre).
NGC Glass Prize on Euroopa klaasikunsti auhind, mida annab välja Rahvuslik Klaasikeskus, mis sisaldab enam kui 40 Euroopas tegutseva kunstniku tööd. Näitusel olevad kunstiteosed valis välja žürii, kuhu kuulusid Sandra Blach Glasmuseet Ebeltoftist, Reino Liefkes Victoria ja Alberti muuseumist ning Julia Stephenson riiklikust klaasikeskusest. Westoni Kultuurifondi toetatud näitusel on esindatud Inglismaa, Šotimaa, Walesi, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Norra, Taani, Poola, Itaalia, Rumeenia, Hollandi, Tšehhi, Eesti ja Belgia kunstnike tööd. See tutvustab erinevaid tehnikaid ja lähenemisviise, sealhulgas segatehnikaid, klaasivalu, puhutud klaasi, ahjutehnikaid, graveerimist, neooni, pate de verre ja video kasutamist. Näitusel on esindatud kunstnikud, kes töötavad kõigil karjäärietappidel rahvusvaheliselt tunnustatud meistritest kuni suhteliselt uute tulijateni.
Näitus on avatud 16.10.2021–13.03.2022
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kristiina Uslar National Glass Centre Glass Prize’i näitusel
Laupäev 16 oktoober, 2021 — Pühapäev 13 märts, 2022
Klaas
Klaasikunstnik ja EKA klaasi osakonna juhataja, dotsent Kristiina Uslar osaleb näitusel National Glass Centre Glass Prize, Sunderlandis, Inglismaal.
Näitusel osaleb 40 kunstnikku, kelle valis žürii koosseisus Sandra Blach (Glasmuseet Ebeltoft), Reino Liefkes (Victoria and Albert Museum) ja Julia Stephenson (National Glass Centre).
NGC Glass Prize on Euroopa klaasikunsti auhind, mida annab välja Rahvuslik Klaasikeskus, mis sisaldab enam kui 40 Euroopas tegutseva kunstniku tööd. Näitusel olevad kunstiteosed valis välja žürii, kuhu kuulusid Sandra Blach Glasmuseet Ebeltoftist, Reino Liefkes Victoria ja Alberti muuseumist ning Julia Stephenson riiklikust klaasikeskusest. Westoni Kultuurifondi toetatud näitusel on esindatud Inglismaa, Šotimaa, Walesi, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Norra, Taani, Poola, Itaalia, Rumeenia, Hollandi, Tšehhi, Eesti ja Belgia kunstnike tööd. See tutvustab erinevaid tehnikaid ja lähenemisviise, sealhulgas segatehnikaid, klaasivalu, puhutud klaasi, ahjutehnikaid, graveerimist, neooni, pate de verre ja video kasutamist. Näitusel on esindatud kunstnikud, kes töötavad kõigil karjäärietappidel rahvusvaheliselt tunnustatud meistritest kuni suhteliselt uute tulijateni.
Näitus on avatud 16.10.2021–13.03.2022
Postitas Andres Lõo — Püsilink
02.10.2021 — 30.10.2021
Emma-Liisa Kalviku näitus „Rakvere lood“
Klaas
Oktoobris on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu I korrusel EKA klaasikunsti tudengi Emma-Liisa Kalviku klaasikunsti teos, „Rakvere lood“.
Teos on valminud EKA klaasi-ja keraamika tudengite ühisnäituse „KOHAL(IK)“ raames, kus pöörati tähelepanu päritolule, erinevatele paikadele ja nende mõjule. „Rakvere lood“ käsitleb eraldi igat Rakvere linnaosa ning selgitab, millest tulenevad nende nimed. „Igal meie linnaosal on oma olemus ja lugu, mida jutustada. Nad asetsevad nagu pusletükid, mis kokku moodustavad ühe suure terviku – meie linna, Rakvere“, selgitab autor.
Klaasimaali, vormivalu, keraamilise prindi ja sulatustehnikate abil, segunevad Rakvere linnaosade ajalugu ja tänapäev.
Juhendajad: Ingrid Allik, Andra Jõgis, Eve Koha, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar
Tänu: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, EKA, Agur Trükikoda
Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ning seda saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel.
E-R kell 9-19, L 10-15
Lisainfo:
Emma-Liisa Kalvik
emma-liisa.kalvik@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Emma-Liisa Kalviku näitus „Rakvere lood“
Laupäev 02 oktoober, 2021 — Laupäev 30 oktoober, 2021
Klaas
Oktoobris on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu I korrusel EKA klaasikunsti tudengi Emma-Liisa Kalviku klaasikunsti teos, „Rakvere lood“.
Teos on valminud EKA klaasi-ja keraamika tudengite ühisnäituse „KOHAL(IK)“ raames, kus pöörati tähelepanu päritolule, erinevatele paikadele ja nende mõjule. „Rakvere lood“ käsitleb eraldi igat Rakvere linnaosa ning selgitab, millest tulenevad nende nimed. „Igal meie linnaosal on oma olemus ja lugu, mida jutustada. Nad asetsevad nagu pusletükid, mis kokku moodustavad ühe suure terviku – meie linna, Rakvere“, selgitab autor.
Klaasimaali, vormivalu, keraamilise prindi ja sulatustehnikate abil, segunevad Rakvere linnaosade ajalugu ja tänapäev.
Juhendajad: Ingrid Allik, Andra Jõgis, Eve Koha, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar
Tänu: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, EKA, Agur Trükikoda
Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ning seda saab külastada raamatukogu lahtiolekuaegadel.
E-R kell 9-19, L 10-15
Lisainfo:
Emma-Liisa Kalvik
emma-liisa.kalvik@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
30.09.2021 — 30.10.2021
Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Nelja Nurga Galeriis
Klaas
Neljapäeval, 30. septembril, 2021, kell 17.00 avavad EKA klaasikunsti vilistlased, klaasikunstnikud Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Kärdla Nelja Nurga Galeriis näituse „Padjast-tekist“.
Näitusel „Padjast-tekist“ on väljas tööd, mille temaatika kõlgub une ja ärkveloleku piiril, kus kunstnikud tõlgendavad neid kahtlusi-kõhklusi, mis tabavad neid hetk enne magama jäämist, ning vahel sulanduvad ka sealt edasi esimesse unenägude minutitesse.
Kunstnikud püüavad tabada tolle üürikese hetke, mil ei suudeta enam oma mõtteid argipäeva lärmiga summutada, kuid ei ole ka veel põgenetud unenägude fantaasiarüppe. Teki all ja padja peal ei ole ruumi end peita.
Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on külastatav R-L 11.00-15.00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Nelja Nurga Galeriis
Neljapäev 30 september, 2021 — Laupäev 30 oktoober, 2021
Klaas
Neljapäeval, 30. septembril, 2021, kell 17.00 avavad EKA klaasikunsti vilistlased, klaasikunstnikud Andra Jõgis ja Maarja Mäemets Kärdla Nelja Nurga Galeriis näituse „Padjast-tekist“.
Näitusel „Padjast-tekist“ on väljas tööd, mille temaatika kõlgub une ja ärkveloleku piiril, kus kunstnikud tõlgendavad neid kahtlusi-kõhklusi, mis tabavad neid hetk enne magama jäämist, ning vahel sulanduvad ka sealt edasi esimesse unenägude minutitesse.
Kunstnikud püüavad tabada tolle üürikese hetke, mil ei suudeta enam oma mõtteid argipäeva lärmiga summutada, kuid ei ole ka veel põgenetud unenägude fantaasiarüppe. Teki all ja padja peal ei ole ruumi end peita.
Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni ja on külastatav R-L 11.00-15.00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
21.09.2021
EKAlased Disainiööl 2021
Ehte- ja sepakunst
Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.
EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.
Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.
KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKAlased Disainiööl 2021
Teisipäev 21 september, 2021
Ehte- ja sepakunst
Disainiööl saab näha Eesti Disainerite Liidu taaskasutusteemalist näitust SECOND CHANCE, mille raames on väljas ka Eesti Kunstiakadeemia ja Fotografiska restorani koostööprojekt “Toit ja nõu”. Näituse, sooja vastuvõtu osaliseks saanud, esmaesitlus oli sellesuvisel Veneetsia disainibiennaalil.
EKA keraamika, klaasi, ehte- ja sepiskunsti eriala tudengid kavandasid koostöös Fotografiska Tallinn restorani ja selle peakoka Peeter Piheliga toidunõusid ja -tarvikuid, mis oleksid kooskõlas restorani väärtustega: taaskasutus, nulljääk, jätkusuutlikkus, kohalik materjal ja värske disain.
Projekti käigus uuriti nullkulu-restoranide kogemust üle maailma, leiti uusi võimalusi purunenud nõude ümbertöötlemiseks ja avastati ootamatuid viise materjalijääkide taaskasutamiseks. Disainitudengid tarvitasid toormaterjalina vanametalli, kasutatud lauanõusid ja pokaale ning lõid neist uued, omanäolised ja restorani miljööga harmoneeruvad nõud.
KERAAMIKA, KLAAS, EHE JA SEPIS
Autorid : Indrek Linnamägi, Sofja Melikova, Kristin Sepp, Mart Talvar, Endel Maas, Taavi Teevet, Nga Man Chan, Kairit Mäeots, Rita Rebane Lonks, Cathy Saarm, Johanna Tamm, Mart Vaarpuu, Aleksandra Kazanina, Kerttu Rannik, Greete Rüütmann, Tiia Põldmets, Kristiina Väljamäe, Salome Laev, Mart Kekišev
Postitas Andres Lõo — Püsilink
















