AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Disainiteaduskond
07.12.2022
“Leidat otsides” vestlusring
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 7. detsembril, kell 18.00, toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A306 disainiajakirja Leida esimese numbri ilmumise puhul vestlusring “Finding Leida”.
Ruth-Helene Melioranski, Sean Yendrys, Kärt Ojavee ja Tüüne-Kristin Vaikla arutlevad uue ajakirja võimalike perspektiivide üle.
Vestlust modereerib Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe.
Disain: Alexandra Margetic ja Oliver Long
Diskussioon toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Leidat otsides” vestlusring
Kolmapäev 07 detsember, 2022
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 7. detsembril, kell 18.00, toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A306 disainiajakirja Leida esimese numbri ilmumise puhul vestlusring “Finding Leida”.
Ruth-Helene Melioranski, Sean Yendrys, Kärt Ojavee ja Tüüne-Kristin Vaikla arutlevad uue ajakirja võimalike perspektiivide üle.
Vestlust modereerib Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe.
Disain: Alexandra Margetic ja Oliver Long
Diskussioon toimub inglise keeles.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.11.2022 — 28.01.2023
Laura Põld ja Andres Tolts Kogo galeriis
Disainiteaduskond
25. novembril avatakse Kogo galeriis näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“, mis toob kokku interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga tegeleva kunstniku, EKA keraamika vilistlase Laura Põllu ning Eesti kaasaegse kunsti klassiku, ERKI disiani vilistlase, maalikunstnik ja graafik Andres Toltsi (1949–2014) teosed.
Näituse kuraator on Šelda Puķīte.
Näituse avab etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance.
„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ on avatud 28. jaanuarini.
Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.
Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.
„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ avatakse 25. novembril kell 18.00 koos etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega. Samal õhtul toimub Aparaaditehases ka Galeriide öö vol. 7. Näitust saab külastada 28. jaanuarini K–R kell 13–19, L kell 13–18. Galerii asub Tartus Aparaaditehases Kastani 42.
Laura Põld (snd 1984) on Tallinnas ja Viinis elav eesti kunstnik, kes tegeleb interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga. Oma töös uurib ta pidevalt keskkonnaajalugu, inimlikke ja ka inimeseüleseid põhioskusi ja -vajadusi, näiteks vajadust kogukonna, turvatunde ja peavarju järele. Viimase aja töödes tegeleb ta põhjalikumalt materjalide valiku ning iga materjali ajaloolise ja poliitilise kontekstiga. Sealjuures kasutab ta oma keraamikas, kudumites ja tikandites traditsioonilisi käsitöö- ja ehitusvõtteid, mis pakuvad talle huvi lugude, mälu ja oskuste säilitajana.
Laura Põld on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, Tartu Ülikoolis maalikunsti ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat. Praegu on ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni ning keraamika osakonna kaasprofessor. Ta on pälvinud mitu auhinda ja stipendiumit, näiteks Eduard Wiiralti stipendiumi (2008), Ado Vabbe stipendiumi (2013), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018) ja Claus Michaletzi preemia (2021).
Andres Tolts (1949–2014) oli maalikunstnik ja graafik, kes pälvis kunstimaailmas laialdast tähelepanu juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke Eestis. Ta oli koos Leonhard Lapini (1947–2022) ja Ando Keskkülaga (1950–2008) tuntud popkunstirühmituse SOUP ’69 asutaja. Toltsi on sageli nimetatud ainsaks tõeliseks Eesti popkunstnikuks, sest ta kasutas oskuslikult oma loomingus toorainena ümbritseva maailma visuaalset informatsiooni. Varasemal loomeperioodil oli Tolts enim tuntud kollaažide ja vormikatsetuste poolest.
Küpsema kunstnikuna pöördus ta tavapärasema maaliformaadi poole, kuid ei loobunud kunagi oma mängulisest autoripositsioonist. Tema maalidel käsitletud teemades kohtusid sageli nii triviaalsus (odavate materjalide kasutamine, postkaardi reprodutseerimine) kui ka teatud eetilised ja esteetilised seisukohad.
Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Galerii esindatavad kunstnikud on Eike Eplik, Alexei Gordin, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Laura Põld, Līga Spunde ja Elīna Vītola. Kogo galerii nimetati Tartu 2021. aasta kultuuriorganisatsiooniks.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Laura Põld ja Andres Tolts Kogo galeriis
Reede 25 november, 2022 — Laupäev 28 jaanuar, 2023
Disainiteaduskond
25. novembril avatakse Kogo galeriis näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“, mis toob kokku interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga tegeleva kunstniku, EKA keraamika vilistlase Laura Põllu ning Eesti kaasaegse kunsti klassiku, ERKI disiani vilistlase, maalikunstnik ja graafik Andres Toltsi (1949–2014) teosed.
Näituse kuraator on Šelda Puķīte.
Näituse avab etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance.
„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ on avatud 28. jaanuarini.
Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust.
Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.
„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ avatakse 25. novembril kell 18.00 koos etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega. Samal õhtul toimub Aparaaditehases ka Galeriide öö vol. 7. Näitust saab külastada 28. jaanuarini K–R kell 13–19, L kell 13–18. Galerii asub Tartus Aparaaditehases Kastani 42.
Laura Põld (snd 1984) on Tallinnas ja Viinis elav eesti kunstnik, kes tegeleb interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga. Oma töös uurib ta pidevalt keskkonnaajalugu, inimlikke ja ka inimeseüleseid põhioskusi ja -vajadusi, näiteks vajadust kogukonna, turvatunde ja peavarju järele. Viimase aja töödes tegeleb ta põhjalikumalt materjalide valiku ning iga materjali ajaloolise ja poliitilise kontekstiga. Sealjuures kasutab ta oma keraamikas, kudumites ja tikandites traditsioonilisi käsitöö- ja ehitusvõtteid, mis pakuvad talle huvi lugude, mälu ja oskuste säilitajana.
Laura Põld on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, Tartu Ülikoolis maalikunsti ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat. Praegu on ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni ning keraamika osakonna kaasprofessor. Ta on pälvinud mitu auhinda ja stipendiumit, näiteks Eduard Wiiralti stipendiumi (2008), Ado Vabbe stipendiumi (2013), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018) ja Claus Michaletzi preemia (2021).
Andres Tolts (1949–2014) oli maalikunstnik ja graafik, kes pälvis kunstimaailmas laialdast tähelepanu juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke Eestis. Ta oli koos Leonhard Lapini (1947–2022) ja Ando Keskkülaga (1950–2008) tuntud popkunstirühmituse SOUP ’69 asutaja. Toltsi on sageli nimetatud ainsaks tõeliseks Eesti popkunstnikuks, sest ta kasutas oskuslikult oma loomingus toorainena ümbritseva maailma visuaalset informatsiooni. Varasemal loomeperioodil oli Tolts enim tuntud kollaažide ja vormikatsetuste poolest.
Küpsema kunstnikuna pöördus ta tavapärasema maaliformaadi poole, kuid ei loobunud kunagi oma mängulisest autoripositsioonist. Tema maalidel käsitletud teemades kohtusid sageli nii triviaalsus (odavate materjalide kasutamine, postkaardi reprodutseerimine) kui ka teatud eetilised ja esteetilised seisukohad.
Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Galerii esindatavad kunstnikud on Eike Eplik, Alexei Gordin, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Laura Põld, Līga Spunde ja Elīna Vītola. Kogo galerii nimetati Tartu 2021. aasta kultuuriorganisatsiooniks.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
23.11.2022
Avatud loeng: Nomaadlik loovuurimus rebenditel
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 23. novembril kell 16.00 toimub EKA fuajee treppidel avatud loeng ja diskussioon loovuurimuse võimalustest tegeleda ühiskonnas keeruliste ja konfliktsetegi küsimustega kuraator ja arhitektuuriteaduri dr Ines Moreira ning kommunikatsiooni- ja meediateadlase dr Nico Carpentier praktikate näitel.
Nende mõlema loovuurimus rändab paikadesse, mis on seotud mahajäetud ehitatud pärandi ja monumentidega ning panustab keerukasse, tundlikesse ja rebendeid tekitavasse arutellu mälestusmärkide ja ajaloo tõlgendamisel loovate vahenditega.
Üritus toimub Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna ja Eesti Rahva Muuseumi museoloogia töörühma koostöös ning on osa COST EFAP „Contexts“ töörühma ühisest uurimusest Euroopa geograafilistel äärealadel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Avatud loeng: Nomaadlik loovuurimus rebenditel
Kolmapäev 23 november, 2022
Disainiteaduskond
Kolmapäeval, 23. novembril kell 16.00 toimub EKA fuajee treppidel avatud loeng ja diskussioon loovuurimuse võimalustest tegeleda ühiskonnas keeruliste ja konfliktsetegi küsimustega kuraator ja arhitektuuriteaduri dr Ines Moreira ning kommunikatsiooni- ja meediateadlase dr Nico Carpentier praktikate näitel.
Nende mõlema loovuurimus rändab paikadesse, mis on seotud mahajäetud ehitatud pärandi ja monumentidega ning panustab keerukasse, tundlikesse ja rebendeid tekitavasse arutellu mälestusmärkide ja ajaloo tõlgendamisel loovate vahenditega.
Üritus toimub Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna ja Eesti Rahva Muuseumi museoloogia töörühma koostöös ning on osa COST EFAP „Contexts“ töörühma ühisest uurimusest Euroopa geograafilistel äärealadel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2022
Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”
Aksessuaaridisain
Disainiteaduskonna avatud loeng.
Lauren Kacher “Metareality: Luues identiteeti digitaalses, laiendatud ja päris ruumis”
EKA aulas, A-101, 06. oktoobril, neljapäeval, kell 18.00. Loeng toimub inglise keeles.
Moega on toimumas revolutsioon. Analoogse ja digitaalse segus loome juba koostoimimisvõimelisi identiteete kolmes ruumis korraga: füüsilises, laiendatud ja digitaalses metaversumis.
Peamised tööriistad nagu plokiahel, 3D ja NFT-d, võivad anda loome- ja jaemüügi protsessidele rohkem võimalusi kui kunagi varem, et moodustada kergesti juurdepääsetav, jätkusuutlik ja uuenduslik tööstus.
Metareaalsus on lihtne tehe, mis määratleb nende kolme maailma ristumiskoha ja selle, kuidas saab tooteid valmistada vastavalt iga ruumi eelistele ja piirangutele. Aga mis need ruumid on, mida on võimalik luua ja kuidas me sellega käitume?
Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.
Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.
Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Lauren Kacheri avatud loeng “Metareaalsus”
Neljapäev 06 oktoober, 2022
Aksessuaaridisain
Disainiteaduskonna avatud loeng.
Lauren Kacher “Metareality: Luues identiteeti digitaalses, laiendatud ja päris ruumis”
EKA aulas, A-101, 06. oktoobril, neljapäeval, kell 18.00. Loeng toimub inglise keeles.
Moega on toimumas revolutsioon. Analoogse ja digitaalse segus loome juba koostoimimisvõimelisi identiteete kolmes ruumis korraga: füüsilises, laiendatud ja digitaalses metaversumis.
Peamised tööriistad nagu plokiahel, 3D ja NFT-d, võivad anda loome- ja jaemüügi protsessidele rohkem võimalusi kui kunagi varem, et moodustada kergesti juurdepääsetav, jätkusuutlik ja uuenduslik tööstus.
Metareaalsus on lihtne tehe, mis määratleb nende kolme maailma ristumiskoha ja selle, kuidas saab tooteid valmistada vastavalt iga ruumi eelistele ja piirangutele. Aga mis need ruumid on, mida on võimalik luua ja kuidas me sellega käitume?
Lauren (KALAU) Kacher on fügitaalse moe pioneer, disaini konsultant ja loovjuht. Alates 2012. aastast on Lauren töötanud New Yorgis, Londonis ja Pariisis parimates moemajades, sealhulgas Saint Laurent ja Loewe.
Ta asutas 2021. aastal Alterrage’i – esimese DAO juhitud moemärgi, mis kasutab plokiahela tehnoloogiat, et luua koostalitlusvõimelisi kollektsioone füüsilistes, laiendatud ja digitaalsetes ruumides, mille missiooniks on kasutada tehnoloogiat reaalse maailma aktivismi inspireerimiseks.
Lauren töötab ka loovjuhi ja konsultandina, et suunata brände looma autentseid digitaalseid kollektsioone, millel on metaversumis laiendatud reaalsus ja fügitaalne kantavus. Ta juhib Metaverse Fashion Councili loomingulist suunda ja ehitab Pariisis asuvat Web3 moetööstust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
28.09.2022
EKA uurimisgrantide infoseminar
Arhitektuuriteaduskond
28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.
Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner
EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.
Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.
Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.
Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.
Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
EKA uurimisgrantide infoseminar
Kolmapäev 28 september, 2022
Arhitektuuriteaduskond
28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.
Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner
EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.
Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.
Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.
Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.
Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.
Postitas Irene Hütsi — Püsilink
01.09.2022 — 25.09.2022
“Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad” Adamson-Ericu Muuseumis
Disainiteaduskond
Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.
Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.
Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.
Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.
Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.
Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun
Näituse kuraator: Karin Vincente
Näituse kujundaja: Villu Plink
Foto: Marina Pushkar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad” Adamson-Ericu Muuseumis
Neljapäev 01 september, 2022 — Pühapäev 25 september, 2022
Disainiteaduskond
Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.
Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.
Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.
Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.
Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.
Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun
Näituse kuraator: Karin Vincente
Näituse kujundaja: Villu Plink
Foto: Marina Pushkar
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.09.2022 — 09.09.2022
Sotsiaalse disaini päevad
Disainiteaduskond
Sotsiaalse disaini päevad
8.–9. september, EKAs
Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel?
Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:
- Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
- Miks on disain sotsiaalne praktika?
- Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?
Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda.
Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”
Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel.
Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.
Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn.
_______________
Neljapäev, 8. september / A-101
10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?
Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)
13:30 Avatud formaadid / A-307
Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.
Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.
16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.
Reede, 9. september / A-306
10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses.
Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)
13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte?
Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)
15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.
Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.
Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest
Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele
Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest
16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.
_______________
Osalemiseks palun registreeru siin.
Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079
Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sotsiaalse disaini päevad
Neljapäev 08 september, 2022 — Reede 09 september, 2022
Disainiteaduskond
Sotsiaalse disaini päevad
8.–9. september, EKAs
Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel?
Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:
- Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
- Miks on disain sotsiaalne praktika?
- Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?
Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda.
Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”
Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel.
Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.
Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn.
_______________
Neljapäev, 8. september / A-101
10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?
Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)
13:30 Avatud formaadid / A-307
Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.
Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.
16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.
Reede, 9. september / A-306
10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses.
Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)
13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte?
Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)
15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.
Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.
Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest
Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele
Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest
16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.
_______________
Osalemiseks palun registreeru siin.
Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079
Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.08.2022
LAETUS koostööprogrammi avaseminar partneritele
Disainiteaduskond
EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501.
Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.
Töötoas:
- Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
- Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
- Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.
Lisainfo:
Karin Kiigemägi
Ettevõtlussuhete ja projektikoordinaator
Tel +372 503 5096
karin.kiigemagi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
LAETUS koostööprogrammi avaseminar partneritele
Kolmapäev 24 august, 2022
Disainiteaduskond
EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501.
Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.
Töötoas:
- Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
- Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
- Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.
Lisainfo:
Karin Kiigemägi
Ettevõtlussuhete ja projektikoordinaator
Tel +372 503 5096
karin.kiigemagi@artun.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
08.06.2022
Sisseastumiste konsultatsioon Tööstus- ja digitootedisain BA
Disainiteaduskond
Sisseastujad – abituriendid ja teised erialahuvilised!
Tööstus- ja digitootedisain teeb enne kandideerimist kogu loo selgeks.
Virtuaalsel konsultatsioonil annavad vastuvõtukomisjoni liikmed Maarja Mõtus ja Mihkel-Emil Mikk ülevaate tööstus- ja digitootedisaini õppesuundadest ning jagavad näpunäiteid sisseastumiskatseteks ja portfoolio koostamiseks.
Kohad on piiratud, seega registreeri aegsalt:
https://forms.gle/7Nmaam9Tsfc3R7LG9
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 8. juunil meili teel Zoom’i link, mille vahendusel infotunniga ühineda.
Teemad, mida avame:
- Kuidas jaotub tööstus- ja digitootedisaini suundade õppetöö?
- Kuidas näevad välja sisseastumiskatsed?
- Kuidas end vestluseks ette valmistada?
- Mida panna portfooliosse?
- Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
- Mis võimalusi EKA tööstus- ja digitootedisaini õppekava sulle pakub?
- .. ning vastused Sinu küsimustele…
Sisseastumiste kohta leiad info SIIN.
Tööstusdisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Digitootedisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
Sisseastumiste konsultatsioon Tööstus- ja digitootedisain BA
Kolmapäev 08 juuni, 2022
Disainiteaduskond
Sisseastujad – abituriendid ja teised erialahuvilised!
Tööstus- ja digitootedisain teeb enne kandideerimist kogu loo selgeks.
Virtuaalsel konsultatsioonil annavad vastuvõtukomisjoni liikmed Maarja Mõtus ja Mihkel-Emil Mikk ülevaate tööstus- ja digitootedisaini õppesuundadest ning jagavad näpunäiteid sisseastumiskatseteks ja portfoolio koostamiseks.
Kohad on piiratud, seega registreeri aegsalt:
https://forms.gle/7Nmaam9Tsfc3R7LG9
Virtuaalne üritus toimub Zoom’i keskkonnas. Kõigi osalejatega jagatakse 8. juunil meili teel Zoom’i link, mille vahendusel infotunniga ühineda.
Teemad, mida avame:
- Kuidas jaotub tööstus- ja digitootedisaini suundade õppetöö?
- Kuidas näevad välja sisseastumiskatsed?
- Kuidas end vestluseks ette valmistada?
- Mida panna portfooliosse?
- Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
- Mis võimalusi EKA tööstus- ja digitootedisaini õppekava sulle pakub?
- .. ning vastused Sinu küsimustele…
Sisseastumiste kohta leiad info SIIN.
Tööstusdisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Digitootedisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Postitas Merilin Kuklas — Püsilink
03.05.2022 — 15.06.2022
“Tseremoonia vetikatele” disainiuurimuslik näitus
Disainiteaduskond
3. juunil, kell 19.00, avatakse Tallinnas, Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5), näitus “Tseremoonia vetikatele”.
Näituse “Tseremoonia vetikatele” keskmes on veekeskkond ja selle hapra ökosüsteemi lahutamatuks osaks olevad vetikaliigid. Sidudes olemasoleva teadmise veeorganismidest disain-uurimusega, käsitleb näitus vetikaid hoolivalt ja austavalt, rituaale meenutavate žestide kaudu. Nii näitavad Islandi, Soome ja Eesti ülikoolide õpilased “Tseremoonial vetikatele” kohalikust kontekstist lähtuvaid töid, mis mõtisklevad inimese ja keskkonna sümbiootilisest koosmõjust – antropotsentristliku ajastu järgsest sümbiotseenist.
Näitus “Tseremoonia vetikatele” keskendub merevetika kui alakasutatud, ent suure majandusliku potentsiaaliga bioressurssi näitel sellele, millist teadlikku disainilähenemist see nõuab, eesmärgiga jõuda nii taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate disainilahendusteni kui ka nende tööstus-skaalasse viimiseni.
Viimasel kümnendil on vetikaid uuritud võimaliku ressursina uute materjalide valmistamiseks. Vetikaid teatakse ka kui “rohelist kulda”, tuleviku biokütust ja loomsete valkude alternatiivi inimeste toidulaual. Et need kõrged ootused realiseeruks ka pikemas perspektiivis, vajame mõtteviisis radikaalset muutust, õppides salapärastest veemaailma toimimismehhanismidest ja erinevate liikide kooslustest, liikudes taastava, toetava ja toitva mudeli suunas.
Aalto Ülikooli professor ja multidistsiplinaarne disainer Julia Lohmann kirjutab: “Vetikatest saab rohkem kui lihtsalt ressurss, vaid ka meie meetod ja muusa”.
Merevees olevat suurt heterogeenset fotosünteesivõimelist organismide rühma – vetikaid peetakse suurima potentsiaalga kasutamata bioressursiks. Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor DiMa on ühe fookusteemana kohalike vetikatega tegelenud alates 2015. aastast. Katsetatud on siinseid vetikaid toormaterjalina erinevate bioplastikute valmistamiseks, toitaineterikka toiduainena kui ka võimaliku reoveefiltreeriva biomassina.. Analüüsitud on Läänemere ökosüsteemi ja vetikate rolli selles tervikuna, kaasates eksperte ja ettevõtteid Eestist ja mujalt Põhjala-Balti regioonist.
Näitusel osalevad tudengid ülikoolidest:
Aalto-Yliopisto
Aura Latva-Somppi, Élise Piquemal, Elsa Tölli, Nina Naveršnik, Zoë Robertson, Vihar Kotecha
Listaháskóli Íslands
Arngrímur Guðmundsson, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Bryndís Magnúsdóttir, Elín Dagný Kristinsdóttir, Emma Kristina A. Herrera, Helgi Jóhannsson, Jón Sölvi Walderhaug Eiríksson, Marsibil Sól Þ. Blöndal, Mekkín Guðmundsdóttir, Salóme Bregt Hollanders
Eesti Kunstiakadeemia
Cärol Ott, Indre Spitryte, Karl-Christoph Rebane, Karolin Kärm, Katarina Kruus, Kristiina Jeromans, Marion Laev
Juhendajad:
Aalto-Yliopisto
Anna van der Lei, Julia Lohmann
ListahÁskóli Íslands
Tinna Gunnarsdottir, Rúna Thors, Lee Lorenzo Lynch, Agnar Jón Egilsson, Johanna Seelemann
Eesti Kunstiakadeemia
Annika Kaldoja, Kärt Ojavee
Näituse ekspositsiooni kujunduse ja ruumi tervikliku lahenduse disainisid EKA sisearhitektuuri II kursuse tudengid Elisabeth Perk ja Roger Matthias Laas. Kursust juhendasid Kaisa Sööti ja Aadam Kaarma juhendamisel.
Näitus on avatud 04.06–15.06.2022
E-R 10.00–17.00; L-P 12.00–17.00
Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5)
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Postitas Andres Lõo — Püsilink
“Tseremoonia vetikatele” disainiuurimuslik näitus
Teisipäev 03 mai, 2022 — Kolmapäev 15 juuni, 2022
Disainiteaduskond
3. juunil, kell 19.00, avatakse Tallinnas, Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5), näitus “Tseremoonia vetikatele”.
Näituse “Tseremoonia vetikatele” keskmes on veekeskkond ja selle hapra ökosüsteemi lahutamatuks osaks olevad vetikaliigid. Sidudes olemasoleva teadmise veeorganismidest disain-uurimusega, käsitleb näitus vetikaid hoolivalt ja austavalt, rituaale meenutavate žestide kaudu. Nii näitavad Islandi, Soome ja Eesti ülikoolide õpilased “Tseremoonial vetikatele” kohalikust kontekstist lähtuvaid töid, mis mõtisklevad inimese ja keskkonna sümbiootilisest koosmõjust – antropotsentristliku ajastu järgsest sümbiotseenist.
Näitus “Tseremoonia vetikatele” keskendub merevetika kui alakasutatud, ent suure majandusliku potentsiaaliga bioressurssi näitel sellele, millist teadlikku disainilähenemist see nõuab, eesmärgiga jõuda nii taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate disainilahendusteni kui ka nende tööstus-skaalasse viimiseni.
Viimasel kümnendil on vetikaid uuritud võimaliku ressursina uute materjalide valmistamiseks. Vetikaid teatakse ka kui “rohelist kulda”, tuleviku biokütust ja loomsete valkude alternatiivi inimeste toidulaual. Et need kõrged ootused realiseeruks ka pikemas perspektiivis, vajame mõtteviisis radikaalset muutust, õppides salapärastest veemaailma toimimismehhanismidest ja erinevate liikide kooslustest, liikudes taastava, toetava ja toitva mudeli suunas.
Aalto Ülikooli professor ja multidistsiplinaarne disainer Julia Lohmann kirjutab: “Vetikatest saab rohkem kui lihtsalt ressurss, vaid ka meie meetod ja muusa”.
Merevees olevat suurt heterogeenset fotosünteesivõimelist organismide rühma – vetikaid peetakse suurima potentsiaalga kasutamata bioressursiks. Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor DiMa on ühe fookusteemana kohalike vetikatega tegelenud alates 2015. aastast. Katsetatud on siinseid vetikaid toormaterjalina erinevate bioplastikute valmistamiseks, toitaineterikka toiduainena kui ka võimaliku reoveefiltreeriva biomassina.. Analüüsitud on Läänemere ökosüsteemi ja vetikate rolli selles tervikuna, kaasates eksperte ja ettevõtteid Eestist ja mujalt Põhjala-Balti regioonist.
Näitusel osalevad tudengid ülikoolidest:
Aalto-Yliopisto
Aura Latva-Somppi, Élise Piquemal, Elsa Tölli, Nina Naveršnik, Zoë Robertson, Vihar Kotecha
Listaháskóli Íslands
Arngrímur Guðmundsson, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Bryndís Magnúsdóttir, Elín Dagný Kristinsdóttir, Emma Kristina A. Herrera, Helgi Jóhannsson, Jón Sölvi Walderhaug Eiríksson, Marsibil Sól Þ. Blöndal, Mekkín Guðmundsdóttir, Salóme Bregt Hollanders
Eesti Kunstiakadeemia
Cärol Ott, Indre Spitryte, Karl-Christoph Rebane, Karolin Kärm, Katarina Kruus, Kristiina Jeromans, Marion Laev
Juhendajad:
Aalto-Yliopisto
Anna van der Lei, Julia Lohmann
ListahÁskóli Íslands
Tinna Gunnarsdottir, Rúna Thors, Lee Lorenzo Lynch, Agnar Jón Egilsson, Johanna Seelemann
Eesti Kunstiakadeemia
Annika Kaldoja, Kärt Ojavee
Näituse ekspositsiooni kujunduse ja ruumi tervikliku lahenduse disainisid EKA sisearhitektuuri II kursuse tudengid Elisabeth Perk ja Roger Matthias Laas. Kursust juhendasid Kaisa Sööti ja Aadam Kaarma juhendamisel.
Näitus on avatud 04.06–15.06.2022
E-R 10.00–17.00; L-P 12.00–17.00
Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5)
Näitust toetavad Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu
Postitas Andres Lõo — Püsilink