Rubriik: Tekstiilidisain

Tekstiil 110: Päivi Vaarula avatud loeng “Materjali ja sisu koostöö tekstiilikunstis”

29. aprillil kell 17.00 ruumis A501

Päivi Vaarula on Soome tekstiilikunstnik, kes elab ja töötab Hämeenlinnas. Vaarula tegeleb materiaalsete vahenditega, kasutades kangastelgi ja looduslikke värvaineid, järgides hoidmise põhimõtteid nii kontseptuaalselt kui ka tehniliselt. Ta on tuntud oma isikupäraste kolmemõõtmeliste kootud pindade poolest, kus ta kasutab oskuslikult villa väljendusvõimalusi, et anda oma töödele sügavust ja tekstuursust. Tema looming saab alguse tähelepanelikult argielu jälgimisest ja käsitleb sageli keskkonnaga seotud küsimusi.

Päivi Vaarula kunst on eksponeeritud enam kui 70 grupinäitusel. Tal on olnud 18 isikunäitust nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Kunstnikutegevuse kõrval on Päivi Vaarula töötanud üle 30 aasta lektorina ülikoolides, pidanud loenguid ja töötubasid paljudes riikides, sealhulgas Soomes, Taanis, Saksamaal, Jaapanis, Walesis, Šotimaal, Inglismaal ja Islandil.
Vaarula jagab ettekandes mõtteid oma teekonnast tekstiilikunstis ja kunstist laiemalt.

Kuni 29.aprillini on HOP galeriis (Hobusepea tänav 2, Tallinn) avatud ka Päivi Vaarula isikunäitus “Meelelahutus/Entertainment”.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskendunud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab valida EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta kaitse.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikas, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Tule laupäeval, 10. mail kohtuma EKA vabade kunstide ja disainitudengitega Tartus!

KUS: Raekojaplats 1, Tartu (Stella Soomlais showroom)
MILLAL: 10. mai kell 10–16

10. mail on sul võimalus saada selgeks, mis päriselt EKAs toimub – ja kuidas ka sina meile õppima võid tulla.

Kui sind huvitab kunst või disain ning oled kaalunud EKAsse õppima asumist, siis see sündmus on sulle! Suurepärane võimalus tutvuda erialadega, kohtuda EKA tudengite ja õppejõududega, osaleda töötubades, saada sisseastumise kohta infot ja nõuandeid – ning muidugi küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Kavas:

• Osale töötubades: proovi päriselt järele sarnaseid ülesandeid nagu sisseastumisel (valminud tööd sobivad ka portfoolisse)!
• Võta kaasa oma portfoolio või tööd – saad kohapeal tagasisidet ja soovitusi, kuidas veel paremaks teha.
• Räägi tudengitega – küsi, kuidas nad EKAsse jõudsid, milline oli sisseastumine ja mis tunne on EKAs õppida.
• Pop-Up pood EKA tudengite ja õppejõudude loominguga.
• Sisseastumisinfo. Avaldusi saab esitada kuni 9. juunini SAISis, aga miks mitte avaldus juba 10.mail ära täita koos EKA tudengite abiga!

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 10.00-11.00 Samm-sammult juhised, kuidas kandideerida Eesti Kunstiakadeemia õppekavadele.
• 11.00-12.30. Disainiprotsess: kuidas ideest saab päris toode? Tootedisaini töötuba,  mida juhendavad magistritudengid Mariann Hendrikson ja Karolin Eks.
• 11.00-12.00 Autode visandamine: Kuidas sünnib auto disain? Tule joonista! Juhendab autodisainer ja tootedisaini osakonna juht Björn Koop.
• 11.00-12.00 Aksessuaaridisaini portfoolio juhendamine: kuidas oma ideid portfoolios hästi esitleda? Nõu annab erialajuht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Akessuaaridisaini töötuba. Juhendab aksessuaaridisaini eriala juht Stella Runnel.
• 12.00-13.00 Moe portfoolio juhendamine: näita oma töid ja küsi tagasisidet. Nõu annab Marion Laev.
• 13.30-14.30 Disain sõnade ja piltidega: graafilise disaini töötuba. Juhendab Graafilise disaini tudeng.
• 12.30-14.30 Ruumikujunduse töötuba: kujundame ruume, kus on hea olla! Juhendab ruumikujunduse lektor Maarja Valk-Falk.
• 14.30-16.00 Köite töötuba: Jaapani köide. Juhendab köite eriala tudeng Rita Lenore Viitkar.
• 13.00-14.30 Maali töötuba: automaatmaalimine. Juhendab maali eriala tudeng Anu Jakobson.
• 14.30-16.00 Graafika töötuba: templid linoollõike tehnikas. Juhendab graafika eriala tudeng Ronja Jõgi.

Ootame kõiki loovate huvidega noori – tule kohale, vaata, küsi, katseta ja saa inspiratsiooni.

Lisainfo: katlin.leokin@artun.ee

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

Tekstiilidisain: Siirdetrükk sünteetilistele taaskasutusmaterjalidele

Juhendajad: EKA tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Pihla Alina Teder ja Kadri Vulkan.
Ruum: D502
Osalejate arv töötoas: 10

Töötoa käigus õpitakse, kuidas ümber disainida sünteetilisi materjale ja pikendada seeläbi nende eluiga.  Selleks teostatakse teise ringi sünteetilisele T-särgle või kangale värvikad, šablooni- ja kollaažtehnikas mustrid. Lisaks tekstiilidisaini kavandamisele ja trükkimisele, leiab praktilisi näited, kuidas loodusteadused päriselt toimivad.

Siirdetüki puhul siirdatakse värv paberilt kangale kuumpressi abil. Paberid on eelnevalt maalitud disperioonvärvidega (uuri enne nt keemiatunnis, mis on dispersioon). Värv kantakse sünteeskiulisele tekstiilile sublimatsiooni meetodil (uuri nt füüsika tunnis, mis on sublimatsioon).

Kõigile tekstiilidisaini puudutavale küsimustele saate uurida vastuseid töötoa juhendajatelt.

Võta kaasa valge või heledavärviline, polüestrist või polüamiidist T-särk vm ese, mida sooviksid töötoas ümber disainida. Kui Sul sellist toodet ei ole, saad kasutada ka töötoas pakutavaid  materjale.

Töötuba on hea võimalus täienda praktiliste töödega oma erialast portfooliot, mis on vaja esitada EKAsse õppima kandideerides.

Toimumisajad:

• K 16.04 kl 17:00-19:15
• K 23.04 kl 17:00-19:15
• R 02.05 kl 16:00-18:15
• R 09.05 kl 16:00-18:15

Aksessuaaridisain: Koti kavandamine ja maketeerimine paberis

Juhendaja: Katriin Raudsepp
Ruum: B510
Osalejate arv töötoas: 8

Töötoas juhendab teise kursuse aksessuaaridisaini tudeng, kuidas muuta tavalised paberkotid millekski palju ägedamaks – ainulaadseteks disainiideedeks. See on loov ja käed-külge lähenemine, mida saab päriselt kasutada erialastes projektides. Just nii töötavadki meie tudengid iga päev, kui nad oma ideid välja töötavad.

Kui tunned, et tahaksid oma loomingulisi oskusi värskendada ja astuda sammukese lähemale disainerikarjäärile, siis see töötuba on just sulle! Töötoa tulemusi soovitame julgelt lisada oma sisseastumisportfooliosse.

Toimumisajad:

• R 25.04 kl 15:00–16:30
• R 9.05 kl 15:00–16:30
• K 21.05 kl 15:00–16:30
• E 26.05 kl 15:00–16:30
• E 2.06 kl 15:00–16:30

Köite kõrvaleriala*: Jaapani köite tegemine

Juhendaja: Rita Lenore
Ruum: B511
Osalejate arv töötoas: 8

Jaapani köite tegemine kasutades EKAs tekkivaid paberijääke, kaante lisamine, fooliumtrükk. Töötuba sobib sulle, kui sind huvitab paberi- ja trükiste loomine ning loominguline lähenemine materjalidele.

*Köite kõrvaleriala on võimalik valida, kui asud EKAsse õppima aksessuaaridisaini või graafilist disaini.

Toimumisajad:

• E 21.04. kl 15:00-16:00
• N 8.05. kl 15:00-16:00
• R 23.05. kl 15:00-16:00
• T 27.05. kl 15:00-16:00

Moedisain: drapeerimine

Juhendajad: Maria Roosiaas ja Jaagup Kaiv
Ruum: D507
Osalejate arv töötoas: 12

Drapeerimise töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. 

Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida saab esitada EKA vastuvõtukomisjonile.

Toimumisajad:

• L 26.04. kl 12:00-13:30
• L 3.05. kl 12:00-13:30

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

27.märtsil kell 16:30 ruumis A501 

Judit Eszter Kárpáti ja Esteban de la Torre on polüdistsiplinaarne kunstnike duo EJTECH [ˈeɪtɛk’]. Nad tegelevad hüperfüüsiliste liideste ning programmeeritavate materjalide ja tekstiilidega, et uurida subjekti ja objekti vahelisi sensoorseid ja kontseptuaalseid suhteid.

Heli, ruum, valgus ja aeg kui materjali ehitusplokid on nende praktikas esmatähtsad elemendid, analüüsides läbi nende tehnoloogia ja inimkeha vahelisi mustreid. 

Tulemuseks on performatiivsed installatsioonid, heliskulptuurid ja dünaamilised pinnad. EJTECH on mõjutatud uusmaterialismi filosoofiast ja somaesteetikast ning nende eesmärk on pakkuda tööriistu liminaalsuse, kolmanda ruumi ja tabamatu hetkes oleku uurimiseks.

Nende töid on esitletud galeriides, festivalidel ja näitustel: Jaapani meediakunsti festival, Euroopa meediakunsti festival, Sensorium Festival, Smithsoniani Hirshhorni muuseum, Holoni disainimuuseum, Ludwigi muuseum, Budapesti Kunsthalle, LRRH galerii, Collegium Hungaricum Berlin, Trafo kaasaegse kunsti galerii L, galerii HayArt, galerii Yserevan, Horzont Centre E. Space, iii Instrument Inventors Initiative, Rewire jne.

EJTECH on loonud tellitud kunstiteoseid kultuuriasutustele ja kaubamärkidele, nagu DIOR, Blade Runner 2049, Dune: teine ​​osa, Material ConneXion.

Nad korraldavad regulaarselt uue meedia kunsti ja loovtehnoloogia töötubasid ja loenguid rahvusvaheliselt. 2020. aastal asutasid nad Soft Interfaces Labi, et jätkata MOME-s oma uurimustööd. 

Hetkel baseerub EJTECH Ungaris, Budapestis. 

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Pirjo Kääriäinen
19.02.2025
A-501 kell 16:30

“Kududes tekstiilidisaini materjaliuuendusega”

Pirjo Kääriäinen on materjalientusiast ja tekstiilispetsialist, kes töötab Soome Aalto Ülikooli disaini ja materjalide dotsendina. Ta tegutseb uurimistöö ja praktika vahel ning osaleb mitmetes biopõhistele materjalidele keskenduvates materjalide uurimisprojektides.

Alates 2011. aastast on ta arendanud interdistsiplinaarset CHEMARTSi koostööd Kunstide, Disaini ja Arhitektuuri (ARTS) ja Keemiatehnika kooli (CHEM) vahel. CHEMARTSi eesmärk on inspireerida Aalto ülikooli tudengeid ja teadlasi uurima koos biopõhiseid materjale ning looma uusi kontseptsioone nende säästvaks kasutamiseks. Enne akadeemilist karjääri töötas Pirjo Kääriäinen üle kümne aasta Soome tekstiilitööstuses ning omandas kogemusi ka ettevõtja ja loomemajanduse konsultandina.

chemarts.aalto.fi
aalto.fi/en/aalto-university-bioinnovation-center

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

“Vahu vahel” – EKA eksperimentaalvormide näitus avaneb Viru Keskuses  juba kuuedat korda!

“Vahu vahel” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite iga-aastane eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkasid elule jääkmaterjalidest loodud vahuelukad, kes võtavad alates 4. veebruarist üle Viru Keskuse aatriumi.

Viru Keskuse aatriumis avatud näitus “Vahu vahel” kutsub mõtlema, kuidas inimeste loodud tehismaterjalid mõjutavad meid ümbritsevat maailma. Näitus, mille loojateks on noored tudengid, keskendub vahtplasti ja selle sugulasmaterjalide teekonnale, alates tööstusjäätmete tekkimisest loodusvaenuliku “eluvormi” kujunemiseni, mis tasapisi lämmatab ümbritsevat keskkonda, kogub jõudu ja loob postapokalüptilisi maastikke.

Näitusel esitletavad teosed sündisid üle kuu aja kestnud kursusel, mille käigus kujunesid pakenditööstuse jääkidest unikaalsed skulptuurid. Tudengid manipuleerisid materjalidega kasutades erinevaid vormimise tehnikaid, et luua ulmelisi ja orgaanilisi kujundeid. Kuigi valdavalt pärineb inspiratsioon loodusest – taimedest, seeneniidistikust ja ebatavalisest eluvormidest – peegeldavad tööd ka inimese ja looduse vahelist konflikti.

“See on tohutu toores energia ja lõputu kogus töötunde, mille käigus need kummitavad, mullitavad ja vahutavad teosed sündisid. Nagu omaette sünkjas-must koloonia elukaid, pärit nii tudengite alateadvusest kui roosadest unenägudest”, kommenteerib üks töötoa juhendajaid, moedisainer Liisi Eesmaa. Kunstnik Flo Kasearu aga lisab: “Tudengid tegid kohutavalt mahlaseid ja mahukaid aksessuaare! Algmaterjal oli jube mõnus ja protsess nagu alati, vaevarikas ja väljakutsuv, aga materjali lõplikud ümbertöötlused hirmus nauditavad!”

„Meie soov on piisavalt šokeerida ja katsetada piire – kui suur ja kui värviline peab olema pakendijääk linnapildis, et inimene tajuks selgelt: ainus viis edasi on läbi materjaliringluse. Meil on väga suur rõõm seda teha koostöös peale kasvava põlvkonnaga – EKA andekate tudengitega,“ sõnas Viru Keskuse turunduse ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis, kellega koostöös jõuab näitusekonseptsioon keskusesse juba kuuendat aastat. 

EKA sisearhitektuuri tudengite loodud spetsiaalne näitusekujundus, mille hulgas interaktiivsed elemendid nagu puuteseinad ja helikogemused, viivad külastajad vahtplasti ja selle muteerunud keskkonna südamesse. Need loovad käegakatsutava sideme töödega, mis aitab paremini mõista materjalide mõju ja kestvust looduses. “Vahu vahel” ei paku vastuseid, vaid ärgitab külastajaid küsima: mis saab meie tekitatud prügist? Kas märkame seda ainult siis, kui see meid otseselt häirib, või sulandub see märkamatult loodusse, tekitades pöördumatut kahju?

Näitus avatakse  Viru Keskuse aatriumis 4. veebruaril kell 16:00 ja on üleval kuni 19. veebruarini. Külastus on tasuta. 

*Näitusel laialdaselt kasutatud sünteetiline PE (vahtpolüetüleen) materjal on tänapäevase tehnoloogia abil taaskäideldav ning peale oma “kunstielu” saab selle purustada ning seejärel muuta uuesti graanuliteks, mida saab uue materjali valmitamisel 70% ulatuses lisada. 

Ürituse toetajad: VIRU, EKA, Vivacolor, ETTeam Baltic OÜ, Candille, Digiprint, Reval Kondiiter, Fazer Geisha, AS Norma, Põhjala, WÕLU, Kadrioru Park

Kunstnikud: Allan Suomalainen, Anete Aurelie Aas, Halyna Yaroshenko (UKR), Hedi Leppik, Helen Tambla, Katriin Raudsepp, Kertu Seestrand, Linda Teemägi, Lucille Gonzalez (GER), Maksim Kapustin, Mihhail Zaytsev, Oskar Tammäe, Pihla Alina Teder, Roosi Mändmaa, Sofia Robbe, Tereza Bláhová (CZE)

Sisearhitektid: Airi Anderson, Brigita Praks, Carmen Pikknurm, Helena-Liisa Moks, Janet Kljuzin, Karl Oskar Palo, Kertu Bachmann, Madli Bulgarin, Raigo Tšetšin, Reigo Raal

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cristopher Siniväli, Marion Laev

Graafiline disain: Anete Ots, Mariliis Tarja

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Karmel Kull

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Merzeede (Agency Icon), Sam (E.M.A. Model Management)

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Ürituse FB: Event – Vahu Vahel

Link fotodele: https://we.tl/t-tQu5rjiBHm

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” 20.12.2024, kell 16.00-20.00, ruumis D504

Malle Antson (Pakarinen). Mägimaastiku motiiviga vaip (1978)
EKAM T 5, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/4475296

Siin näeme malbet, ühtaegu sooja ja karget maastikku jämedakoelisel gobeläänil. Lähemalt vaadates kaovad mäed ja ilmnevad lõngade ja toonide vahelised sulandumised. Tekstiilide valmistamine ja tootmine on maastikega erinevatel viisidel põimunud juba sajandeid. Materjalide kultiveerimine aina suuremas mahus vastavalt nõudlusele on põllumaid vorminud ja pinnavorme kujundanud, traditsioone toetanud ja lõhkunud. Kangaste valmistamiseks vajaliku tooraine transport on mööda erinevaid maastikke pikki distantse läbinud ja maailma majanduse ning kaubanduse kujunemisega tihedalt põimunud.

EKA õppetööna valminud Malle Antsoni gobelääni kootud ümaraid mägesid vaadates meenub Von Krahli Teatri lavastuse “Gilgameš ehk igaviku nupp” (2011)* lavakujundus, mille ühe peamise elemendina püüdis tähelepanu rõivastest koosnev meetritesse kõrguv kumer mägi ja rõivajääkidega kaetud maapind. Tänaseks teame, et tuleviku tekstiilitööstus tegeleb suures osas jääkmaterjalide ümbertöötlemisega selleks, et aina kogunevad kuhjad leiaksid uuesti kasutuse.

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” on osa EKA muuseumi tekstiilikogu leidude sarjast ning on osa EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistavast ürituste sarjast.

Kuraator prof Kärt Ojavee
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

EKA Tekstiil 110

Viridis (T)exitus / Green (T)exit

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad 16. detsembril kell 17.00 Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuses eksperimentaalsete trükikangaste näituse “Viridis (T)exitus / Green (T)exit”. 

17.12.2024–30.01.2025

Eksperimentaalseid, looduses toimuvatest protsessidest inspireeritud tekstiiliteoseid esitlevaid EKA tekstiilidisaini eriala 3. kursuse tudengid Kassandra Laur, Eleonor Tingas ja Nikolai Keller. Kolm erineva käekirja ja elukogemusega kunstnikku näitavad loodusest inspireeritud protsesse, rütme ja tekstuure, jutustades lugusid müütidest, elujälgedest ja suurlinlikest tulevikuvisioonidest. 

Esitletavad teosed peegeldavad looduslike vormide, linnaruumi ja inimliku loovuse dialooge. Noored autorid kasutavad oma loomingus eksperimentaalseid tehnikaid, et tuua esile looduse enese eksperimendid ja isiklik loodustunnetus. Tööd pakuvad võimalust peatuda hetkeks, avada uusi uksi, märgata maailma mitmekülgsust ja avastada koos autoritega, kuidas me tajume keskkonda ja selle muutumist.

Eksperimentaalsed trükitekstiilid on valminud kursusel “Trükitud tekstiilide disain 2”, mille juhendajad on tekstiilikunstnikud Lylian Lainoja ja Piret Valk. Digitrükk teostati Kiustuudios. Graafiline disain Diana Tammets

Täname EKA graafika töökoja juhatajat Maria Eriksoni ja metallitöökoja juhatajat Taavi Teevetit.

Käesoleval aastal oma 110. aastapäeva tähistav tekstiilidisaini eriala on osa EKA BA õppekavast Moe- tekstiili- ja aksessuaaridisain.

https://www.artun.ee/et/erialad/tekstiilidisain/

Kassandra Lauri litograafia teos “Ubinapuud” on inspireeritud vanast metsikust õunapuuaiast, kus saja-aastased puud kannavad ikka vilju, vaatamata nende kõrgele eale. Nende tüvedele on jäänud armid pesunööridest ja kiikedest, mis on olnud nende külge seotud. Vaatamata inim- ja ajajälgedele, kasvavad nad ikka edasi. Vahel on hoopis nende endi raske õunakoorem see, mis oksi ja harusid murrab. Puudesse on peidetud palju elujõudu ning isegi kui nende tüved poolenisti läbi saagida, ei pruugi see olla lõpp – vanad puud suudavad end ravida ja vilju edasi kanda. 

Teose jaoks on kasutatud vanu kulunud linu, mis on samuti omi päevi näinud nagu vanad viljapuud. Mingil hetkel on ju linad ja puu ka õues kohtunud, kui pesu õunapuude vahel nööril kuivas.  

Eleonor Tingase digitaaltrüki tehnikas “Elu rütmid ja vormid” uurib looduse ja linnaruumi vastastikust mõju, väljendades seda detailirohke ja tundlikult tasakaalustatud visuaalse keelega. Tööstusliku linnamaastiku hallid ja sirgjoonelised vormid sulanduvad järk-järgult eluslooduse mitmekesiste ja dünaamiliste mustritega. Hoonete ja tänavate vaoshoitud geomeetrias hakkavad ilmnema voogavad ja orgaanilised jooned, mis justkui vihjavad taimede ja lillede kasvule, tuues esile looduse pealetungi ja taassünni harmoonia. Teos kutsub vaatajat kogema looduse ja inimtekkelise kooseksisteerimise vastuolusid ja võimalusi, rütme ja vorme, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva terviku.

Nikolai Kelleri fiktiiv-arheoloogiline roostetrüki teos “Andaluusia Behemot” kirjeldab, kuidas EKA uue maja ehitamisele eelnenud arheoloogilised väljakaevamised katkestas suurejooneline leid – kaua kadunud ja otsitud Andaluusia Behemoti surilina.

Leitud kangasse mähitud müütilise olendi kivistised heidavad valgust paljudele, seni lahendamata müütidele ja lugudele Piibli ajaloos. Jäänused avastanud töötajad langesid leiule järgnenud ööl seni seletamatusse ja halvavasse õudusunenägude seisundisse.

Leid tõstatab küsimuse, kuidas see siia sattus? Arvatakse, et Revali kaupmees soetas haruldase kangatüki Hansa ajal. Teadaolevalt jõudis Hansa kaubandustee kaudu siia väärtuslikke kaupu ja aardeid. Kangas on sütitanud tohutu suurt huvi ning Eesti arheoloogia kogukond ja rahvusvahelised teadlased uurivad juhtumit jätkuvalt.

Töö oli eksponeeritud EKA 110. aasta sünnipäeval, uue õppehoone avamisel.  https://www.artun.ee/et/eka-tekstiil-tahistab-sunnipaeva-fiktiiv-arheoloogilise-textile-behemothiga/

Näitus on avatud 30. jaanuarini, 2025.

Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuse lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025.

Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium.

„Ajad on ärevad, isegi hirmsad.
Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused.
Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor.
Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.
Püha Viktor ei tapnud lohesid.
Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?”

Krista Leesi on kunstnik ja disainer, kellel lisaks omanäolisele tekstiilikunsti praktikale on ka pikaajaline õpetamise kogemus Eesti Kunstiakadeemias. Oma kontseptuaalse loominguga eristub ta tekstiilikunsti maastikul kolleegidest, olles ühtlasi ka keele mitmetähenduslikkuse uurija (raamatu „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“ autor). Leesi lõpetas 1993. aastal Eesti Kunstiakadeemia, on osalenud aastast 1992 arvukatel grupi- ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides, tema esimene isiknäitus toimus 1999. aastal.

Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Lisaks võib Leesi töid näha Tartu Kunstimuuseumi, Hiina Rahvusliku Siidi Muuseumi (Hangzhou, Hiina), Contextile Contemporary Textile Art Bienniali (Guimarãesi, Portugal) ning World Textile Arti (Miami, Florida, USA) kogudes.

2019. aasta loometegevuse eest pälvis Leesi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2020 võitis ta maailma ühe olulisema kaasaegse tekstiilikunsti biennaali „Contextile“ peapreemia. 2021. aastal toimus tal Tartu Kunstimuuseumis keelt ja visuaali kontseptuaalselt ühendav kohaspetsiifiline näitus „Verbarium”. Leesi on neljal korral valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

www.kristaleesi.ee

Kunstnik tänab: Heino Prunsvelt, Kadi Kibbermann, Äli-Ann Klooren, Leelo Leesi, Mari-Leen Leesi, Aivi Valliste.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.

Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.

Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.

–

Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.

Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.

Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital