AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Tekstiilidisain
05.06.2023 — 14.06.2023
Disain ja rakenduskunst MA ja MAT BA kaitsmised
Aksessuaaridisain
| Õppekava Disain ja rakenduskunst magistritööde kaitsmised 05.06–07.06.2023 ning Moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini erialade bakaureusetööde ja portfooliote kaitsmised 08.06.2023 ja 14.06.2023.
|
| Õppekava Disain ja rakenduskunst magistritööde kaitsmised 05.06–07.06.2023
Kaitsmised toimuvad aadressil Põhja pst 7, ruum A501 algusega kell 10.00 05.06.2023, ruum A501 Komisjon: Juss Heinsalu (esimees), Tinna Gunnarsdóttir (välisliige), Sandra Kosorotova (välisliige), Kärt Ojavee, Stella Runnel 10.00–10.10 sissejuhatus (Juss Heinsalu) 10.10–10.55 Kerli Valter (aksessuaaridisain) 11.00–11.45 Liis Kalda (moedisain) 13.25–14.15 lõunapaus 15.05–15.50 Sigrid Barranco Ballonga (aksessuaaridisain) 15.55–16.40 Marion Laev (moedisain) 16.45–17.30 Xenia Joost (moedisain) 06.06.2023, ruum A501 Komisjon: Juss Heinsalu (esimees), Siim Karro (välisliige), Veiko Liis, Urmas Lüüs, Piret Puppart, Marta Konovalov (Põldma) (asendusliige) Kaitsmise keel: eesti 10.00–10.10 Sissejuhatus (Juss Heinsalu) 10.10–10.55 Anete Vihm (tekstiilidisain) 11.00–11.45 Anna Viik (moedisain) 11.50–12.35 Dina Aller (aksessuaaridisain) 12.40–13.25 Violetta Riidas (tekstiilidisain) 13.25–14.15 lõunapaus 14.15–15.00 Anni Vallsallu (aksessuaaridisain) 15.05–15.50 Riina Samelselg (tekstiilidisain) 16.45–17.30 Liis Tisler (aksessuaaridisain) 17.35–18.20 Maria Kristiin Peterson (tekstiilidisain) 07.06.2023, ruum A501 Komisjon: Juss Heinsalu (esimees), Keiu Krikmann (välisliige), Urmas Lüüs, Kärt Ojavee, Ketli Tiitsar (välisliige), Piret Hirv (asendusliige) Kaitsmise keel: eesti 10.00–10.10 Sissejuhatus (Juss Heinsalu) 11.00–11.45 Kristina Kivirand (tekstiilidisain) 13.25–14.15 lõunapaus 15.05–15.50 Mari-Triin Kirs (tekstiilidisain) Moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini erialade bakalaureusetööde ja portfooliote kaitsmine 08.06.2023 ja 14.06.2023 Tekstiilidisaini eriala kaitsmised 08.06.2023 Komisjon: Piret Puppart (esimees), Kärt Ojavee, Krista Leesi, Eve Kask, Ingrid Helena Pajo (välisliige) Kaitsmiste keel: eesti 10.00-10.30 Helena Kisant (tekstiilidisain) 10.30-11.00 Anastasia Makarova (tekstiilidisain) 11.00-11.30 Marin Nooni (tekstiilidisain) 11.30-12.00 Liilia Pilden (tekstiilidisain) 12.00-12.30 Laura-Maria Vahimets (tekstiilidisain) 12.30-13.00 Carl-Rasmus Õunaste (tekstiilidisain) 13.00-13.30 Liisbet Karjel (tekstiilidisain) Aksessuaaridisaini eriala kaitsmised 08.06.2023 Kaitsmiste keel: eesti 15.00-15.30 Rita Volkov 15.30-16.00 Kaileen Palmsaar 16.00-16.30 Mai Riin Salumaa Moedisaini eriala kaitsmised 14.06.2023 Komisjon: Piret Puppart (esimees), Kärt Ojavee, Anu Samarüütel-Long, Eha Komissarov (välisliige), Lilli Jahilo (välisliige), Aivar Lätt (Antonio) (välisliige) Kaitsmise keel: eesti 9.30-10.00 Karl Joonas Alamaa 10.00-10.30 Mirjam Mõttus 10.30-11.00 Siim Oja 11.00-11.30 Anete Pedaru 11.30-12.00 Agathe Peri 12.00-12.30 Kärolin Raadik 12.30-13.00 Lisette Sivard Magistri- ja bakalaureusetööde praktilise osaga on võimalik tutvuda TASE näitusel Tallinna Kunstihoones ning veebinäitusel: tase.artun.ee Näitus on avatud 17. juunini, iga päev kell 12.00–18.00 Olete lahkesti oodatud! |
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Disain ja rakenduskunst MA ja MAT BA kaitsmised
Esmaspäev 05 juuni, 2023 — Kolmapäev 14 juuni, 2023
Aksessuaaridisain
| Õppekava Disain ja rakenduskunst magistritööde kaitsmised 05.06–07.06.2023 ning Moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini erialade bakaureusetööde ja portfooliote kaitsmised 08.06.2023 ja 14.06.2023.
|
| Õppekava Disain ja rakenduskunst magistritööde kaitsmised 05.06–07.06.2023
Kaitsmised toimuvad aadressil Põhja pst 7, ruum A501 algusega kell 10.00 05.06.2023, ruum A501 Komisjon: Juss Heinsalu (esimees), Tinna Gunnarsdóttir (välisliige), Sandra Kosorotova (välisliige), Kärt Ojavee, Stella Runnel 10.00–10.10 sissejuhatus (Juss Heinsalu) 10.10–10.55 Kerli Valter (aksessuaaridisain) 11.00–11.45 Liis Kalda (moedisain) 13.25–14.15 lõunapaus 15.05–15.50 Sigrid Barranco Ballonga (aksessuaaridisain) 15.55–16.40 Marion Laev (moedisain) 16.45–17.30 Xenia Joost (moedisain) 06.06.2023, ruum A501 Komisjon: Juss Heinsalu (esimees), Siim Karro (välisliige), Veiko Liis, Urmas Lüüs, Piret Puppart, Marta Konovalov (Põldma) (asendusliige) Kaitsmise keel: eesti 10.00–10.10 Sissejuhatus (Juss Heinsalu) 10.10–10.55 Anete Vihm (tekstiilidisain) 11.00–11.45 Anna Viik (moedisain) 11.50–12.35 Dina Aller (aksessuaaridisain) 12.40–13.25 Violetta Riidas (tekstiilidisain) 13.25–14.15 lõunapaus 14.15–15.00 Anni Vallsallu (aksessuaaridisain) 15.05–15.50 Riina Samelselg (tekstiilidisain) 16.45–17.30 Liis Tisler (aksessuaaridisain) 17.35–18.20 Maria Kristiin Peterson (tekstiilidisain) 07.06.2023, ruum A501 Komisjon: Juss Heinsalu (esimees), Keiu Krikmann (välisliige), Urmas Lüüs, Kärt Ojavee, Ketli Tiitsar (välisliige), Piret Hirv (asendusliige) Kaitsmise keel: eesti 10.00–10.10 Sissejuhatus (Juss Heinsalu) 11.00–11.45 Kristina Kivirand (tekstiilidisain) 13.25–14.15 lõunapaus 15.05–15.50 Mari-Triin Kirs (tekstiilidisain) Moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini erialade bakalaureusetööde ja portfooliote kaitsmine 08.06.2023 ja 14.06.2023 Tekstiilidisaini eriala kaitsmised 08.06.2023 Komisjon: Piret Puppart (esimees), Kärt Ojavee, Krista Leesi, Eve Kask, Ingrid Helena Pajo (välisliige) Kaitsmiste keel: eesti 10.00-10.30 Helena Kisant (tekstiilidisain) 10.30-11.00 Anastasia Makarova (tekstiilidisain) 11.00-11.30 Marin Nooni (tekstiilidisain) 11.30-12.00 Liilia Pilden (tekstiilidisain) 12.00-12.30 Laura-Maria Vahimets (tekstiilidisain) 12.30-13.00 Carl-Rasmus Õunaste (tekstiilidisain) 13.00-13.30 Liisbet Karjel (tekstiilidisain) Aksessuaaridisaini eriala kaitsmised 08.06.2023 Kaitsmiste keel: eesti 15.00-15.30 Rita Volkov 15.30-16.00 Kaileen Palmsaar 16.00-16.30 Mai Riin Salumaa Moedisaini eriala kaitsmised 14.06.2023 Komisjon: Piret Puppart (esimees), Kärt Ojavee, Anu Samarüütel-Long, Eha Komissarov (välisliige), Lilli Jahilo (välisliige), Aivar Lätt (Antonio) (välisliige) Kaitsmise keel: eesti 9.30-10.00 Karl Joonas Alamaa 10.00-10.30 Mirjam Mõttus 10.30-11.00 Siim Oja 11.00-11.30 Anete Pedaru 11.30-12.00 Agathe Peri 12.00-12.30 Kärolin Raadik 12.30-13.00 Lisette Sivard Magistri- ja bakalaureusetööde praktilise osaga on võimalik tutvuda TASE näitusel Tallinna Kunstihoones ning veebinäitusel: tase.artun.ee Näitus on avatud 17. juunini, iga päev kell 12.00–18.00 Olete lahkesti oodatud! |
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.05.2023
Koopia – Skulptuuri töötoa esitlus
Aksessuaaridisain
Neljapäeval 18. mail kell 18.00 esitavad aksessuaari-, tekstiili- ja moedisaini II. kursuse tudengid kursusel “Skulptuurne artefakt” valminud töid.
Skulptuuri töötuba keskendus kopeerimise diskursusele ja ajaloole.
Autorid: Hanna Tiina Pekk, Jaagup Kaiv, Karin Nahkur, Kassandra Laur, Kristiina Tali, Kristina Oja, Liisi Hinto, Maria Roosiaas, Regina Vanner, Rita Lenore Viitkar, Romet Kaljo, Ron-Jonas Verlin, Triin Anijalg
Juhendajad: Marko Odar, Sten Saarits
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Koopia – Skulptuuri töötoa esitlus
Neljapäev 18 mai, 2023
Aksessuaaridisain
Neljapäeval 18. mail kell 18.00 esitavad aksessuaari-, tekstiili- ja moedisaini II. kursuse tudengid kursusel “Skulptuurne artefakt” valminud töid.
Skulptuuri töötuba keskendus kopeerimise diskursusele ja ajaloole.
Autorid: Hanna Tiina Pekk, Jaagup Kaiv, Karin Nahkur, Kassandra Laur, Kristiina Tali, Kristina Oja, Liisi Hinto, Maria Roosiaas, Regina Vanner, Rita Lenore Viitkar, Romet Kaljo, Ron-Jonas Verlin, Triin Anijalg
Juhendajad: Marko Odar, Sten Saarits
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.05.2023
Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis
Aksessuaaridisain
Hispaania Saatkond ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad:
Hispaania moekunstnik Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis toimub kolmapäeval, 10. mail, 2023 kell 16.00 Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A–501.
Kõik moehuvilised ja -sõbrad on oodatud!
Juan Duyos on Hispaanias tuntud moedisainer, kes teiste seas disainib Hispaania kuningaperele. Eestis esmaesitlusele tulev moekollektsioon on inspireeritud Eesti maast, moest ja käsitöökultuurist.
“Visiit Eesti loodusesse, folkloorse ja tänapäevase sümbioos ning vanade võtete uus kasutamine oli kollektsiooni “Estonia” algtõukeks,” sõnab Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini professor Piret Puppart, kes oli Duyose Eesti reisi teejuht ning ka ise oma loomingus eesti etnoloogiast, loodusest ja folkloorist ideid ammutab. Puppart lisab:
„Eestis on kaks suurepärast disainiinspiratsiooni allikat, mida olen aastate jooksul disainimeelsetele inimestele tutvustanud – üks neist on loodus ja selle orgaaniline koht igapäevaelus. Meil pole kõrgeimaid puid, pikimaid jõgesid, võimsaimaid mägesid, kuid meil on kindel mõtteviis ja selle kõigega suhestumine. Võime näha ja mõista teistmoodi — see teebki meie looduses viibimise erakordseks. Teine oluline aspekt on see, et traditsioon on elav kultuur, mitte ainult muuseumivara. Juan Duyosel oli võimalus näha rahvarõivaid ja nende meistreid neid aktiivselt valmistamas siin ja praegu.”
Piret Pupparti arvates kogub tänu Duyose “Estonia” kollektsioonile ka Eesti ise tuntust. Näiteks, kollektsiooni esitleti mullusel Madridi moenädalal, millest ilmus välisajakirjanduses ulatuslik kajastus.
“Mood ja reisimine käivad käsikäes. Uue linna uudsus või võõras keskkond võib ergutada kujutlusvõimet. Selline oli Hispaania moelooja Juan Duyose juhtum, kes tähistas 25 aastat moeloojana lennurajal südasuvisest Eesti-reisist inspireeritud kollektsiooniga,” sõnab moedisainer ja EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart.
Palume oma osalemisest teavitada RSVP lingi kaudu.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis
Kolmapäev 10 mai, 2023
Aksessuaaridisain
Hispaania Saatkond ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad:
Hispaania moekunstnik Juan Duyose moekollektsiooni “Estonia” esmaesitlus Eestis toimub kolmapäeval, 10. mail, 2023 kell 16.00 Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis A–501.
Kõik moehuvilised ja -sõbrad on oodatud!
Juan Duyos on Hispaanias tuntud moedisainer, kes teiste seas disainib Hispaania kuningaperele. Eestis esmaesitlusele tulev moekollektsioon on inspireeritud Eesti maast, moest ja käsitöökultuurist.
“Visiit Eesti loodusesse, folkloorse ja tänapäevase sümbioos ning vanade võtete uus kasutamine oli kollektsiooni “Estonia” algtõukeks,” sõnab Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini professor Piret Puppart, kes oli Duyose Eesti reisi teejuht ning ka ise oma loomingus eesti etnoloogiast, loodusest ja folkloorist ideid ammutab. Puppart lisab:
„Eestis on kaks suurepärast disainiinspiratsiooni allikat, mida olen aastate jooksul disainimeelsetele inimestele tutvustanud – üks neist on loodus ja selle orgaaniline koht igapäevaelus. Meil pole kõrgeimaid puid, pikimaid jõgesid, võimsaimaid mägesid, kuid meil on kindel mõtteviis ja selle kõigega suhestumine. Võime näha ja mõista teistmoodi — see teebki meie looduses viibimise erakordseks. Teine oluline aspekt on see, et traditsioon on elav kultuur, mitte ainult muuseumivara. Juan Duyosel oli võimalus näha rahvarõivaid ja nende meistreid neid aktiivselt valmistamas siin ja praegu.”
Piret Pupparti arvates kogub tänu Duyose “Estonia” kollektsioonile ka Eesti ise tuntust. Näiteks, kollektsiooni esitleti mullusel Madridi moenädalal, millest ilmus välisajakirjanduses ulatuslik kajastus.
“Mood ja reisimine käivad käsikäes. Uue linna uudsus või võõras keskkond võib ergutada kujutlusvõimet. Selline oli Hispaania moelooja Juan Duyose juhtum, kes tähistas 25 aastat moeloojana lennurajal südasuvisest Eesti-reisist inspireeritud kollektsiooniga,” sõnab moedisainer ja EKA moeosakonna juhataja Piret Puppart.
Palume oma osalemisest teavitada RSVP lingi kaudu.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.04.2023 — 14.04.2023
Tekstiilidisaini näitus “Stitch-Sensory-Story”
Disainiteaduskond
Näitus “Stitch-Sensory-Story”
Osalejad:
Marie Kanger, Marion Laev, Agnes Isabelle Veevo, Gréta Þorkelsdóttir, Paula, Xingpei Shen
Juhendaja:
Zane Shumeiko
Aeg: 05.04.–14.04.2023, kell 09.00-20.00
Graafiline disain: Gréta Þorkelsdóttir
Näitusel Stitch-Sensory-Story on eksponeeritud 2023. aasta kevadel tekstiilidisaini osakonna poolt pakutava Experimentaalse vabatikandi masina- ja käsitikandi kursuse käigus valminud tudengitööd.
Kursusel uuriti erinevatel materjalidel ja pindadel eksperimentaalse õmblemise tehnikaid ja protsesse, kasutades vaba liikumisega masina ja käsitsi õmblustehnikaid.
See uuris osalejate sensoorseid kogemusi — taktiilsus, visuaalne, auditiivne, lõhn ja muud — valmistamise ajal ja pärast seda. Iga õpilane teostas oma isikliku õmmeldud loo, mis on seotud mälu, emotsiooni, füüsilise või sensoorse elamusega.
Iga töö juurde on lisatud õpilaste kirjutatud tekst oma kogemusest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Tekstiilidisaini näitus “Stitch-Sensory-Story”
Kolmapäev 05 aprill, 2023 — Reede 14 aprill, 2023
Disainiteaduskond
Näitus “Stitch-Sensory-Story”
Osalejad:
Marie Kanger, Marion Laev, Agnes Isabelle Veevo, Gréta Þorkelsdóttir, Paula, Xingpei Shen
Juhendaja:
Zane Shumeiko
Aeg: 05.04.–14.04.2023, kell 09.00-20.00
Graafiline disain: Gréta Þorkelsdóttir
Näitusel Stitch-Sensory-Story on eksponeeritud 2023. aasta kevadel tekstiilidisaini osakonna poolt pakutava Experimentaalse vabatikandi masina- ja käsitikandi kursuse käigus valminud tudengitööd.
Kursusel uuriti erinevatel materjalidel ja pindadel eksperimentaalse õmblemise tehnikaid ja protsesse, kasutades vaba liikumisega masina ja käsitsi õmblustehnikaid.
See uuris osalejate sensoorseid kogemusi — taktiilsus, visuaalne, auditiivne, lõhn ja muud — valmistamise ajal ja pärast seda. Iga õpilane teostas oma isikliku õmmeldud loo, mis on seotud mälu, emotsiooni, füüsilise või sensoorse elamusega.
Iga töö juurde on lisatud õpilaste kirjutatud tekst oma kogemusest.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
09.10.2022 — 31.12.2022
EKA tekstiilikunstnikud 4. noore tekstiilikunsti triennaalil Lodžis
Tekstiilidisain
Eestit esindavad Lodži Noore tekstiilikunsti 4. triennaalil (YTAT) EKA tektsiilikunstnikud Helena Kisant, Anni Kivisto ja Krista Leesi.
Lodzis asuva Strzemiński kaunite kunstide akadeemia kutsele vastas koguni 18 kunstikooli 11 riigist: Rootsist, Eestist, Soomest, Leedust, Jaapanist, USA-st, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Poolast. Nende koolide õpilased ja viimaste aastate lõpetajad tutvustavad konkursinäitusel viimase kolme aasta huvitavamaid teostusi.
EKAt on esindamas 3 autori tööd:
Helena Kisant “looduse nahk”
Disainiteaduskonna Tekstiilidisain, II kursus BA 2021/2022
Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk
Anni Kivisto „Argielu ja loomeprotsessi ristumine: käsitsi valmistatud vaip punch-nõela tehnikas“
Disainiteaduskonna tekstiilidisaini magistriõppekava 2020/2021
Juhendajad: Taavi Hallimäe, Johanna Ulfsak
Esmakordselt on ürituse üheks elemendiks näitus YTAT MENTORS, kus esitletakse konkursil osalema kutsutud kunstiakadeemiate akadeemiliste õppejõudude töid.
Selles rühmas on väljas tekstiili osakonna dotsent Krista Leesi tööga “CANT STOP DANCIN'”
Näitus on avatud 9. oktoobrist 31. detsembrini 2022 linna kunstigaleriis Lodžis, 44, Sienkiewicza tänaval, Poolas.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA tekstiilikunstnikud 4. noore tekstiilikunsti triennaalil Lodžis
Pühapäev 09 oktoober, 2022 — Laupäev 31 detsember, 2022
Tekstiilidisain
Eestit esindavad Lodži Noore tekstiilikunsti 4. triennaalil (YTAT) EKA tektsiilikunstnikud Helena Kisant, Anni Kivisto ja Krista Leesi.
Lodzis asuva Strzemiński kaunite kunstide akadeemia kutsele vastas koguni 18 kunstikooli 11 riigist: Rootsist, Eestist, Soomest, Leedust, Jaapanist, USA-st, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Poolast. Nende koolide õpilased ja viimaste aastate lõpetajad tutvustavad konkursinäitusel viimase kolme aasta huvitavamaid teostusi.
EKAt on esindamas 3 autori tööd:
Helena Kisant “looduse nahk”
Disainiteaduskonna Tekstiilidisain, II kursus BA 2021/2022
Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk
Anni Kivisto „Argielu ja loomeprotsessi ristumine: käsitsi valmistatud vaip punch-nõela tehnikas“
Disainiteaduskonna tekstiilidisaini magistriõppekava 2020/2021
Juhendajad: Taavi Hallimäe, Johanna Ulfsak
Esmakordselt on ürituse üheks elemendiks näitus YTAT MENTORS, kus esitletakse konkursil osalema kutsutud kunstiakadeemiate akadeemiliste õppejõudude töid.
Selles rühmas on väljas tekstiili osakonna dotsent Krista Leesi tööga “CANT STOP DANCIN'”
Näitus on avatud 9. oktoobrist 31. detsembrini 2022 linna kunstigaleriis Lodžis, 44, Sienkiewicza tänaval, Poolas.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
08.10.2022 — 09.11.2022
Maryliis Teinfeldt-Grins avab Siguldas isikunäituse
Tekstiilidisain
Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.
Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.
Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.
Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.
Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.
Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.
Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Maryliis Teinfeldt-Grins avab Siguldas isikunäituse
Laupäev 08 oktoober, 2022 — Kolmapäev 09 november, 2022
Tekstiilidisain
Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.
Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.
Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.
Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.
Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.
Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.
Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001
Postitas Andres Lõo — Püsilink
19.09.2022 — 26.03.2023
Krista Leesi erakordsete tekstiilide näitusel Prantsusmaal
Tekstiilidisain
19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.
EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.
Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.
Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.
IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.
Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.
Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.
Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.
Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Krista Leesi erakordsete tekstiilide näitusel Prantsusmaal
Esmaspäev 19 september, 2022 — Pühapäev 26 märts, 2023
Tekstiilidisain
19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.
EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.
Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.
Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.
IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.
Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.
Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.
Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.
Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.04.2022 — 15.05.2022
EKA tekstiilidisaini näitus „Pehmed piirikõnelused“ Vilniuses
Tekstiilidisain
25. aprillil, 2022 avati Vilnius Academy of Arts galeriis “Artifex” EKA tekstiilidisaini osakonna näitus “Soft Negotiations” („Pehmed piirikõnelused“).
Väljapanek esitleb Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude töid, mis kutsuvad kaasa mõtlema tekstiilidisaini kõikehõlmava rolli teemal. Lisaks tavapärastele rollidele tekib uusi hübriidvorme, milles loomeuurimuse kontekstis esitatakse materjali kaudu uusi teadmisi. Näidatakse uusi arenevaid tehnoloogilisi lähenemisviise, milles digitaalsete omadustega või erinevatel tasanditel tehnoloogiaga läbi põimunud tekstiil vahendab sotsiaalse interaktsiooni disaini koostööprotsesse.
Nii nagu lõim ühendab koe piire, olles üksteisele sillaks, kutsume tekstiilidisaini osakonna näitusel „Pehmed piirikõnelused“ mõtisklema tekstiili rolli üle tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas. Näitusel esitab EKA tekstiilidisaini osakond nüüdisaegseid suundi, mis paiknevad sageli teiste valdkondade piirialadel või sulanduvad nendega. See omakorda loob uue, multidistsiplinaarse lähenemise, kus tekstiil võib olla struktuuri, idee, protesti, sõnumi, eneseväljenduse, mustri või lihtsalt värvide kombinatsiooni edasikandjana väga erinevates vormides.
Näitusel on kolm mõttelõnga, mis omavahel kindlasti ka ristuvad:
Tekstiil kui PRO(TEST)
#kriitilised ja kontseptuaalsed praktikad
Tekstiil kui LABOR
#eksperimentaalne praktika #teadusega flirtimine #biotekstiilid #uued materjalid ja struktuurid
Tekstiil kui HEAOLU
#keskkonnast ja heaolust hooliv disain #jätkusuutlikkus #taaskasutus #tervishoid #sotsiaalne vastutus #teraapia
Näitusel osalejad: Frank Abner, Arife Dila Demir, Katrin Kabun, Kadi Kibbermann, Mari-Triin Kirs, Kristi Kuusk + Ana Tajadura-Jiménez (Universidad Carlos III de Madrid) + Aleksander Väljamäe (University of Tartu), Krista Leesi, Kille- Ingeri Liivoja + Juulia Aleksandra Mikson, Greth-Ann Loog + Riina Samelselg + Anete Vihm, Nithikul Nimkulrat (OCAD UNIVERSITY), Marin Nooni, Maria Kristiin Peterson, Piret Roos + Liisa Torsus, Zane Shumeiko, Marie Vihmar + Sirje Sasi (TLU), Piret Valk, Varvara & Mar + Sebastian Mealla
Kuraatorid: Varvara Guljajeva (HKUST(GZ)), Kristel Laurits, EKA Department of Textile Design
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Piret Valk
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Piret Valk
Näitus on avatud 15.maini Vilnius Academy of Arts galeriis “Artifex” Gaono g.1, T-P 12:00-18:00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA tekstiilidisaini näitus „Pehmed piirikõnelused“ Vilniuses
Pühapäev 24 aprill, 2022 — Pühapäev 15 mai, 2022
Tekstiilidisain
25. aprillil, 2022 avati Vilnius Academy of Arts galeriis “Artifex” EKA tekstiilidisaini osakonna näitus “Soft Negotiations” („Pehmed piirikõnelused“).
Väljapanek esitleb Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude töid, mis kutsuvad kaasa mõtlema tekstiilidisaini kõikehõlmava rolli teemal. Lisaks tavapärastele rollidele tekib uusi hübriidvorme, milles loomeuurimuse kontekstis esitatakse materjali kaudu uusi teadmisi. Näidatakse uusi arenevaid tehnoloogilisi lähenemisviise, milles digitaalsete omadustega või erinevatel tasanditel tehnoloogiaga läbi põimunud tekstiil vahendab sotsiaalse interaktsiooni disaini koostööprotsesse.
Nii nagu lõim ühendab koe piire, olles üksteisele sillaks, kutsume tekstiilidisaini osakonna näitusel „Pehmed piirikõnelused“ mõtisklema tekstiili rolli üle tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas. Näitusel esitab EKA tekstiilidisaini osakond nüüdisaegseid suundi, mis paiknevad sageli teiste valdkondade piirialadel või sulanduvad nendega. See omakorda loob uue, multidistsiplinaarse lähenemise, kus tekstiil võib olla struktuuri, idee, protesti, sõnumi, eneseväljenduse, mustri või lihtsalt värvide kombinatsiooni edasikandjana väga erinevates vormides.
Näitusel on kolm mõttelõnga, mis omavahel kindlasti ka ristuvad:
Tekstiil kui PRO(TEST)
#kriitilised ja kontseptuaalsed praktikad
Tekstiil kui LABOR
#eksperimentaalne praktika #teadusega flirtimine #biotekstiilid #uued materjalid ja struktuurid
Tekstiil kui HEAOLU
#keskkonnast ja heaolust hooliv disain #jätkusuutlikkus #taaskasutus #tervishoid #sotsiaalne vastutus #teraapia
Näitusel osalejad: Frank Abner, Arife Dila Demir, Katrin Kabun, Kadi Kibbermann, Mari-Triin Kirs, Kristi Kuusk + Ana Tajadura-Jiménez (Universidad Carlos III de Madrid) + Aleksander Väljamäe (University of Tartu), Krista Leesi, Kille- Ingeri Liivoja + Juulia Aleksandra Mikson, Greth-Ann Loog + Riina Samelselg + Anete Vihm, Nithikul Nimkulrat (OCAD UNIVERSITY), Marin Nooni, Maria Kristiin Peterson, Piret Roos + Liisa Torsus, Zane Shumeiko, Marie Vihmar + Sirje Sasi (TLU), Piret Valk, Varvara & Mar + Sebastian Mealla
Kuraatorid: Varvara Guljajeva (HKUST(GZ)), Kristel Laurits, EKA Department of Textile Design
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Piret Valk
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Piret Valk
Näitus on avatud 15.maini Vilnius Academy of Arts galeriis “Artifex” Gaono g.1, T-P 12:00-18:00.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
18.04.2022
EKA tekstiilidisaini osakond esitleb Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”
Disainiteaduskond
Esmaspäeval, 18. aprillil, kell 16.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond EKA auditooriumis A-100 Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”.
Doktorant Kabuni raamatuks vormitud villa teejuht on sündinud praktilisest vajadusest ja soovist kaasa aidata villa ajaloolise ja ka majandusliku väärtuse taastamisele. Raamat on koostatud tekstiilidisaineri poolt ning mõeldud eelkõige tudengitele, disaineritele, sisearhitektidele aga kindlasti ka kõigile huvilistele, kel soov mõista villa kui taastuva ressursi väärtust, villas pidevalt toimuvaid protsesse ja nende tulemusena avalduvaid villa funktsionaalseid omadusi. Nii eesti- kui ingliskeelsena ilmuva raamatu eesmärk on arusaadavas keeles avada villakius toimuva tagamaad – kuidas vill materjalina ümbruskonda mõjutab ja ennast mõjutada laseb, et tõsta seeläbi huvi villa laiema ja teadlikuma kasutamise vastu.
Hõlpsalt taastuva bioressursina vastab vill kindlasti tuleviku materjalidele pandud ootustele – aktiivse materjalina pakub vill mitmekülgseid rakendusvõimalusi ning ka alternatiivi veel domineerivatele sünteetilistele kiududele.
Lambavill on läbi ajaloo olnud üks väärtuslikemaid tekstiilikiude ja omanud olulist rolli kogu ühiskonna arengus. Seoses süntees- ja tehiskiudude kasutusele tulekuga ning lambakasvatuses toimunud struktuurimuudatustega, on villast viimasel poolsajandil saanud lambaliha tootmise kaasprodukt, jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabanenda, seda isegi põletades või maha mattes. Samas pole lambavilla olemus ajas muutunud, vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis on andnud põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks.
Autor Katrin Kabun on alates 2014. a Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas tegelenud lambavilla rakendamise võimaluste ja tehnoloogia arendamisega. Villa uurimine läbib nii tema magistri- kui ka doktoritööd ning on keskne tema õppejõutöös tudengitega.
Raamatu väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
Autor: Katrin Kabun
Teadustoimetaja: Sander Õun
Sisutoimetaja: Diana Tuulik
Keeletoimetaja: Svea Aavik
Kujundaja: Janika Vesberg
Fotod: iStock, Shutterstock, Katrin Kabun, Gilleke Kopamees, Sandra Urvak
SEM fotod: Valdek Mikli
Tõlge inglise keelde: OÜ Tritek
Trükk: Booksfactory
ISBN 978-9916-6-1952-0
Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Kontakt:
Kadi Kibbermann
EKA tekstiilidisaini osakond
kadi.kibbermann@artun.ee
626 7316
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA tekstiilidisaini osakond esitleb Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”
Esmaspäev 18 aprill, 2022
Disainiteaduskond
Esmaspäeval, 18. aprillil, kell 16.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond EKA auditooriumis A-100 Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”.
Doktorant Kabuni raamatuks vormitud villa teejuht on sündinud praktilisest vajadusest ja soovist kaasa aidata villa ajaloolise ja ka majandusliku väärtuse taastamisele. Raamat on koostatud tekstiilidisaineri poolt ning mõeldud eelkõige tudengitele, disaineritele, sisearhitektidele aga kindlasti ka kõigile huvilistele, kel soov mõista villa kui taastuva ressursi väärtust, villas pidevalt toimuvaid protsesse ja nende tulemusena avalduvaid villa funktsionaalseid omadusi. Nii eesti- kui ingliskeelsena ilmuva raamatu eesmärk on arusaadavas keeles avada villakius toimuva tagamaad – kuidas vill materjalina ümbruskonda mõjutab ja ennast mõjutada laseb, et tõsta seeläbi huvi villa laiema ja teadlikuma kasutamise vastu.
Hõlpsalt taastuva bioressursina vastab vill kindlasti tuleviku materjalidele pandud ootustele – aktiivse materjalina pakub vill mitmekülgseid rakendusvõimalusi ning ka alternatiivi veel domineerivatele sünteetilistele kiududele.
Lambavill on läbi ajaloo olnud üks väärtuslikemaid tekstiilikiude ja omanud olulist rolli kogu ühiskonna arengus. Seoses süntees- ja tehiskiudude kasutusele tulekuga ning lambakasvatuses toimunud struktuurimuudatustega, on villast viimasel poolsajandil saanud lambaliha tootmise kaasprodukt, jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabanenda, seda isegi põletades või maha mattes. Samas pole lambavilla olemus ajas muutunud, vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis on andnud põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks.
Autor Katrin Kabun on alates 2014. a Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas tegelenud lambavilla rakendamise võimaluste ja tehnoloogia arendamisega. Villa uurimine läbib nii tema magistri- kui ka doktoritööd ning on keskne tema õppejõutöös tudengitega.
Raamatu väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
Autor: Katrin Kabun
Teadustoimetaja: Sander Õun
Sisutoimetaja: Diana Tuulik
Keeletoimetaja: Svea Aavik
Kujundaja: Janika Vesberg
Fotod: iStock, Shutterstock, Katrin Kabun, Gilleke Kopamees, Sandra Urvak
SEM fotod: Valdek Mikli
Tõlge inglise keelde: OÜ Tritek
Trükk: Booksfactory
ISBN 978-9916-6-1952-0
Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia
Kontakt:
Kadi Kibbermann
EKA tekstiilidisaini osakond
kadi.kibbermann@artun.ee
626 7316
Postitas Andres Lõo — Püsilink
20.04.2022
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Aksessuaaridisain
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Disainimõte vestlusõhtu nr 3: Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?
Kolmapäev 20 aprill, 2022
Aksessuaaridisain
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”
Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.
Arutletakse teemadel:
Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?
Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.
Osalejate tutvustused:
Maria Kristiin Peterson on kudumidisainer ja tekstiilidisaini magistrant Eesti Kunstiakadeemias. Omades küll varasemat tausta turundusspetsialisti ja kultuurikorraldajana, on tema tekstiilidisaini õpingud ja tööalased projektid viimasel viiel aastal loonud kogemuspagasi ja süvitsi teadmiseid ringdisainist tekstiili- ja moetööstuse valdkonnas. Töötades Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris, juhib ta mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte, mis keskenduvad moetööstuse ringsemaks muutmisele ja seda läbi tarbijajärgse tekstiilijäätme ümbertöötlemise, väärtustava taaskasutuse rakendamise ja jätkusuutlike materjalide arendamise. Oma uurimistöös keskendub ta Eestis tekkinud tarbijajärgsest tekstiilist mehaanilise ümbertöötluse tulemusel saadud lõnga arendusele ning kudumidisainile, analüüsides disaineri rolli ümbertöödeldud materjalist valmivate tootearenduste protsessides.
Kerli Kant-Hvass on pikaajalise ja rahvusvahelise kogemusega jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse ekspert. Kerli on õppinud rahvusvahelist äri ja sotsiaalettevõtlust ning omab sotsiaalteaduste doktorikraadi Copenhagen Business Schoolist, kus uuris ringmajanduse ärimudelite innovatsiooni moetööstuses. Kerli on töötanud ringmajanduse teemadega üle 15 aasta, omades kogemust nii era- kui avalikust sektorist ning panustanud kodanikuühiskonda Eestis, Taanis ja USA-s. Tema fookusvaldkondadeks on jätkusuutlik areng ja vastutustundlik ettevõtlus, ringmajandus ja ärimudelite innovatsioon, moetööstuse ringse ökosüsteemi arendamine ning sektoriülene koostöö. Ta on arendanud ringmajandust moekontsernis Bestseller ning viimased aastad panustanud ka Eesti tekstiilide ringmajanduse arendamisse Uuskasutuskeskuse ja mitme teise ettevõtmise kaudu. Kerli on nõustamisfirma Revaluate kaasasutaja ja külalislektor CBS ja EBS juures.
Kersti Mikkov on disainer, innovaator ja tehnoloog. Pika rahvusvahelise kogemusega rõivaste tehnoloogia ja tootmise poolelt, on Kersti vastutustundliku ja funktsionaalse disaini praktiseerija ja töötab nüüd jälle Eestis. Oma brändiga Susimust seab ta iga päev küsimuse alla meie arusaamad ja eeldused (moe)maailma kohta. Miks ignoreerib moemaailm inimese pikkust? Kuidas jõuda riiete vajaduspõhise tarbimiskultuurini? Kuidas rakendada uusi tehnoloogiaid nii, et oleksime efektiivsemad ilma oma inimlikkust kaotamata? Kõigile neile küsimustele otsib Kersti aktiivselt vastuseid, katsetab läbi ja jagab oma leide maailmaga.
Linda Männik omab pikaajalist kogemust rõivaste tootmise ja müügi valdkonnas. Üheteist aasta jooksul on tema kliendiportfelli kuulunud nii erakliendid kui ka suured rahvusvahelised ettevõtted. Teekonda alustas ta Sangari kaupluse müügikonsultandina, huvi kasvades teksiilivaldkonna vastu viis tee Tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldust õppima. Täna on Linda Protex Balti müügiosakonna juht ning ettevõtte juhtkonna liige. Lisaks müügitööle on tema töö oluliseks osaks ettevõtte protsesside parendamine ja arendus. Selle pika teekonna jooksul on Linda vedanud nii T-särkide tootmise kui ka “targa”rõiva projekte.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Postitas Maarja Pabut — Püsilink