Rubriik: Tekstiilidisain

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna õppejõud Kadi Kibbermann ja Piret Valk avavad 20.11.2025 Tallinna Botaanikaaia palmisaalis taimedest inspireeritud tekstiiliinstallatsioonide näituse “BOTEXSEMANTILINE AED / HORTUS BOTEXEMANTICUS” 

Näitusel esitletakse eksperimentaalseid tekstiiliinstallatsioone, mis jutustavad taimede rollist ja tähendusest kunstnike elus – taimedest saadavatest materjalidest ja nende ellujäämis-strateegiatest. 

Näitus vastab väljakutsele kohaneda maailmas, milles põlvkondadevaheline mälu on asendumas juhendite ja eeskirjadega; suured lood vaesunud keelelühenditeks ja vahetud kontaktid virtuaalseteks. Orientiirideks taimepimedail tehismaastikel on saanud algoritmid.  

Tasakaalu hoidmise tugijuurteks pärismaailmaga, on kunstnikel kontakt loodusega ja suhted teiste liikidega. Uuritakse, mida võiks taimedelt õppida läbi praktilise huvi, poeetiliste tõlgenduste ja neile tugineva kunstipraktika. Inspiratsiooniks on taimemaailma mitmekesisus, sellele olemuslik ja eripärane – vormid, mustrid ja tekstuurid; vajalikkus inimestele ja keskkonnale; võime kohaneda muutustega ja jääda ellu ka väga keerulistes tingimustes. Teostes ühendatakse teadmised ja praktilised kogemused, et näidata taimede olulisust põhjatu ressursside allikana – väetisena, mis pakub eeskuju-köitraage ja ideede-idusid, kiumaterjale ja looduslikke värve; taimedega suhtlemine aga tervist ja tasakaalu. Taimed aitavad mäletada ja kujutada identiteeti kinnitavaid lugusid. 

Tänases maailmas kohanemiseks on näituse kontekstis loodud uus suhtluskeel BOTEX. Botaanika + tekstiil + poeesia + tähendused = BOTEXsemantika

BOTEXsemantilises aias kasvavad BOTEXoofid.

BOTEXoofid on sünteesitud taimedest ja tekstiilidest.

BOTEXit räägivad taimi armastavad BOTEXegeedid, taimede ja nende strateegiate tõlkimiseks BOTEXoofide kaudu.

BOTEXoofid nimetab ja järjestab BOTEXonoomiliseks süsteemiks INDEX BOTEXEMANTICUM. 

BOTEXsemantilises aias võib avastada, milliseid võimalusi pakub tekstiilikunst taimede pakutavate teadmiste tõlgendamiseks ja eksperimentaalsete kogemuste edasiandmiseks. Taimed ja tekstiilid kohtuvad teostes looduslike kiudude, juurte, taimsete värvide ja bioplasti vormis. Installatsioonid on kasvatatud, kedratud, taimedega värvitud, tikitud, trükitud, vilditud või plisseeritud. 

Näitus on avatud kuni 04.01.2026

Tallinna Botaanikaaia palmimaja ja kasvuhoonete lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

18.11 16.00

Veebinar Teamsis:
https://events.teams.microsoft.com/event/5c5cc647-a839-4491-a006-cc7c3dc2013d@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Bintan Titisari (järeldoktor, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Looduslike värvainete ökosüsteem tekstiili- ja moetööstuses“ (inglise keeles, veebis)

Looduslik värvimine on üks vanimaid traditsioone Euroopa tekstiilitööstuses, mis on sügavalt seotud kultuuripärandi ja kohaliku käsitööga. Tänapäeval on see taas esile kerkimas olulise praktikana tekstiili- ja moetööstuses, ulatudes väikestest töökodadest suuremahulise tootmiseni. See loeng uurib looduslike värvainete laiemat ökosüsteemi, uurides, kuidas need on seotud pärandi, jätkusuutlikkuse, disainipraktika ja trendide prognoosimisega. Käsitöönduslike ja tööstuslike lähenemisviiside vaheline seos võib tunduda killustatuna, kuid igaüks neist annab väärtuslikke teadmisi ja innovatsiooni. Neid omavahelisi seoseid ära tundes saame paremini aru, kuidas looduslikud värvained pakuvad lisaks sidemele traditsioonidega ka teed moe ja tekstiilide jätkusuutlikuma ja loomingulisema tuleviku poole.

Bintan Titisari (PhD), Leedsi Ülikool, järeldoktor. Bintan Titisari (PhD) on järeldoktor Leedsi Ülikooli Disainikoolis. Tema uurimishuvid on tekstiili- ja moedisaini valdkonnas, keskendudes tekstiilidisaini, värvainete, jätkusuutlike tavade ja tarbijakäitumise interdistsiplinaarsetele aspektidele. Tal on üle kümne aasta pikkune akadeemiline kogemus Indoneesias, Bruneis ja Ühendkuningriigis ning ta on õpetanud ja arendanud kursusi jätkusuutliku moe, käsitöödisaini, resistentvärvimise ja nutikate tekstiilide alal. Oma tekstiilivalmistamise praktikas ühendab ta looduslikke värvaineid resistentvärvimise tehnikaga, et luua ainulaadseid tekstiile. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

11.11 16.00

Deb Bamford (doktorant, Leedsi Ülikool, Colour4CRAFTS)

„Mida saame peitsainete kasutamisest õppida?”
Loeng toimub inglise keeles, veebis:

https://events.teams.microsoft.com/event/6355e460-52b0-4614-95e0-18bc75c3a832@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Looduslikul värvimisel on peitsained sageli vajalikud. Need ained aitavad värvimolekulidel kiuga seonduda ja võivad mõjutada lõplikku värvitooni. Nende efektiivsus sõltub kiu tüübist, kasutatavast värvainest ja peitsimismeetodist. Kõige sagedamini kasutatavad peitsid on mitmesugused metallisoolad, mille hulgas on ajalooliselt eriti populaarsed alumiiniumipõhised ühendid. Kuidas peitsid toimivad ja mida tuleks nende kasutamisel arvestada?

Deb Bamford, Leedsi Ülikool, doktorant. Deb Bamford on Leedsi Ülikooli Disainikooli doktorant. Tema uurimishuvid hõlmavad värvainete, värvimise ja tekstiilide ajalugu. Tema väitekirja pealkiri on „Uuringud looduslike värvainete peitsimisprotsessi parandamiseks puuvillal ja villal alumiiniumsoolade või alternatiivsete biopeitside abil“. Ta on ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liige.

–

Loeng on osa sarjast „Tekstiilivärvid minevikust ja tulevikust: Colour4CRAFTS kogemuse jagamine“, mille algatas ELi Horizon projekt Colour4CRAFTS.

Veebiseminaride sari toob kokku ELi Horizon projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutada ja jagada oma teadmisi mineviku ja tuleviku tekstiilivärvide kohta. Sarja korraldavad Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EL-i programmi „Horisont“ projekt Colour4CRAFTS ühendab multidistsiplinaarse meeskonna, kuhu kuuluvad uurimisinstituutide ja teadus- ja arendusettevõtete eksperdid, et uurida biopõhist tekstiilivärvimist traditsioonilises ajaloolises perspektiivis ning kombineerituna tipptasemel värvainete biosünteesi tehnoloogiate ja veevabade pealekandmistehnikatega. Colour4CRAFTS-i liikmed on Helsingi Ülikool, Lapi Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

Toimub eesti keeles, hübriidloeng EKA TVs https://tv.artun.ee/colour4crafts

Ülle Saatmäe (tekstiilikunstnik)

“Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Loeng tutvustab kohalikku taimmaterjali, eriti suure tanniinisisaldusega taimi ning kontaktprintimise ehk taimetrüki olemust ning eksperimente erinevate võtete kombineerimisel. Juttu tuleb ka tanniini ja raua koosmõju fenomenist ning katsetustest rauarikka mudaga värvimise ja taimetrüki ühendamisel.

Ülle Saatmäe (s 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti alal 1993. Sellest ajast alates on Ülle töötanud mitmetes sisustustekstiile loovates ettevõtetes ja paralleelselt osalenud näitustel autoriloominguga. Viimane on enamasti inspireeritud loodusest ja inimese-looduse suhetest. Suurematel isikunäitustel “Rippuvad aiad” (Tallinn, HOP galerii 2020), “Üleaedsed” (Tallinn, Kastellaani maja 2023) ja “Mälestusi Eedenist” (Porvoo, Galleria Maari 2024) on Ülle eksponeerinud suuremõõtmelisi taimetrükis kangaid ja fotosid tööprotsessist. Taimetrükk on tehnika, kus taimekujutised jäädvustuvad kangale otsekontaktis pika aja jooksul kuumas ja niiskes keskkonnas. Ülle on tehnikat arendanud viimased kaheksa aastat.

–

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

12.10 2025 avati Łódźi Linnagaleriis rahvusvaheline noore tekstiilikunsti näitus, triennaal YTAT (Young Textile Art Triennial). 

Näitus toimub viiendat korda ja on osa 18. Lodži rahvusvahelise tekstiili triennaali programmist. Tudengite näitusel osaleb 27 kõrgkooli, neist 7 Poolast. Igast koolist oli oodatud üks osaleja tekstiilikunsti ja üks tekstiilidisaini kategoorias.

EKA tekstiili osakonda esindavad Kassandra Laur (BA 2025) kunsti kategoorias ja Kristina Oja ( BA 2024) tekstiilidisaini kategoorias.

Kassandra Laur

Installatsioon Kodumaa/ Installation Motherland

Installatsioon põimib kokku erinevaid lugusid Oskar Looritsa raamatust “Eesti rahvausundi maailmavaade” ning minu enda lapsepõlvemälestusi. Nende jutustuste põhjal lõin ruumi, mis tundus kodusena, kasutades selleks looduse poolt pakutud materjale. Mäletan, kuidas mu vanaema alati hoiatas mind – ära jää magama keset sookailu välja, muidu ei pruugi sa enam kunagi ärgata. Loorits kirjutab oma raamatus samuti vaimudest, kes kaitsevad metsa pahatahtlike inimeste eest, ilmutades end huntide, madude või teiste loomadena. On ka lugu sellest, kuidas ketramiseks saab jõudu ammutada Ööemalt, kui kuuled öösel öömardikate praksumist.

Kristina Oja

Ma olin kadunud/ I was lost

Uurides oma perekonda ja nende lugusid, jutustan oma kollektsiooni kaudu eneseavastamise teekonda. Kudumismasin on tööriist, mis aitab mul väljendada emotsioone, isegi kui mälestused on hääbumas. Kudumismasin võib olla tujukas – mõnikord ei meeldi talle teatud lõng või ta jätab silmuseid vahele. Sellega tegelemine nõuab kannatlikkust. Selle tundmaõppimine võtab aega. Selle protsessi käigus saan selgemalt aru, kuidas ühenduse puudumine vanavanematega on mõjutanud minu kujunemist naiseks ja disaineriks.

Kas seda tunnet, mis tekib teadmisest, et ma ei ole kunagi oma vanavanemaid kohanud, võib nimetada leinaks? Erinevate kudumistehnikate kaudu uurin neid tundeid, mis minus vanavanemate peale mõeldes esile tulevad: lihtsad ja tagasihoidlikud koed muutuvad uueks kihiks, kui neid kanda. Mängulised koed on inspireeritud fotodest, mis on jäädvustanud kadunud hingi ootamatutes, rõõmsates hetkedes. See on minu isiklik lugu, mis näitab, kuidas olen aastate jooksul püüdnud paikata enda sees olevat tühimikku. Kas seda saab nimetada leinaks, kui ma pole neid inimesi kunagi kohanud?

See kollektsioon on minu viis väljendamiseks, kui sõnadest jääb väheks.

Näitus on avatud 31. detsembrini 2025 Łódźi Linnagaleriis.

Lähemalt: https://ytat.asp.lodz.pl/

21.10 16.00

Veebinar Teamsis 

Riikka Räisanen (professor, Helsingi Ülikool, Colour4CRAFTS konsortsiumi juht)
“Traditsioonist tulevikku: keemia loodusliku värvipaleti taga” (inglise keeles, veebis)

Ühiskonnad püüavad saavutada suuremat jätkusuutlikkust ja tekstiilide värvimine on olnud arutlusel, kuna see on üks tööstusharudest, mis kasutab tohutul hulgal energia- ja veevarusid ning saastab keskkonda värvimisprotsesside halva kontrolli tõttu. Samuti on fossiilsete ressursside kasutamisest loobumise eesmärk suunanud uuringuid looduslike ja biopõhiste lahenduste uurimisele materjalides ja värvimises. Enne 19. sajandi keskpaika ja sünteetiliste värvainete värvikeemia revolutsiooni pakkusid ainsad kasutatavad värvained looduslikud allikad. Praegu on looduslikud värvained muutunud disainerite ja käsitööliste seas populaarsemaks.

“Oma loengus tutvustan mõningaid hiljutisi uuringuid biopõhiste värvainete ja uudsete lahenduste valdkonnas, kuidas neid erinevates materjalides ja lõpptoodetes rakendada.”

Erilist tähelepanu pööratakse EL-i programmi „Horisont“ rahastatava Colour4CRAFTS projekti materjalidele ja selle multidistsiplinaarsetele meeskondadele, kuhu kuuluvad teadlased arheoloogia, ajaloo, tekstiilitehnoloogia ja käsitöö, keemia, disaini ja tuleviku-uuringute valdkonnast.

Riikka Räisanen on Helsingi Ülikooli käsitööteaduse ja käsitööpedagoogika professor. Tema taust on keemias ja loodusteadustes, käsitööuuringutes ja hariduses. Tal on üle kahekümne aasta kogemust looduslike värvainete ja tekstiilide uurimisel ning ta on avaldanud arvukalt artikleid ja raamatuid sellel teemal. 2016. aastal pälvis ta Ühendkuningriigi Värvijate ja Värvijate Seltsi hõbemedali looduslike värvainete valdkonna uurimistöö eest. Ta on Colour4CRAFTS konsortsiumi juht.

–

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Alustab uus loengusari “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS. 

Esimene “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval” veebinar toimub 14. oktoobril kell 16.00. 

https://events.teams.microsoft.com/event/e0218e9f-ab65-4315-b9d7-a0d1d162fd53@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Riina Rammo (Tartu Ülikooli arheoloogiadotsent, Colour4CRAFTS)
Liis Luhamaa (Tartu Ülikooli tekstiilispetsialist, Colour4CRAFTS)

“Mineviku värvimaailm: Eesti arheoloogiline ja ajalooline tekstiil” (veebis)

Loengu esimeses osas annab Riina Rammo ülevaate Eesti arheoloogilistest tekstiilileidudest ja neis kasutatud värvainetest. Arutelu algab viikingiajast (800–1050), kuna varaseimad leiud pärinevad sellest perioodist, ja jätkub kuni 17. sajandini.

Teises osas tutvustab Liis Luhamaa looduslike värvainete ja tekstiilivärvimise tehnikate maailma, tuginedes kirjalikele ülestähendustele ja ajaloolistele tekstiilidele 18.–20. sajandist. Loeng hõlmab nii kohalikke värvaineid kui ka neid, mis on saabunud kaugetest maadest ja leidnud siin kasutust.

Liis Luhamaa, Tartu Ülikool, tekstiilispetsialist. Liis Luhamaa on käsitööspetsialist ja praktiline värvija, kellel on bioloogia ja keskkonnatehnoloogia taust. Lisaks on tal magistrikraad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvakäsitöö osakonnast. Ta tegeleb ka eesti rahvarõivaste teemaga ja uurib ajaloolisi rõivaid. Ta on EL Horizon projekti Colour4CRAFTS meeskonna liige.

Riina Rammo, Tartu Ülikool, dotsent. Riina Rammo on arheoloog, kes töötab dotsendina Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas. Tema peamine uurimishuvi on arheoloogilised tekstiilid, pöörates erilist tähelepanu tehnoloogiale, rõivastele ja säilitamisega seotud küsimustele. Ta on Tartu Ülikooli Colour4CRAFTS meeskonna juht.

–

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

EKA ringdisaini tudengid ja DiMa labor ootavad Disainiöö näitusele “UPMADE® Keenias”

29. septembril avatakse Disainiöö raames Krulli kvartalis näitus “UPMADE® Keenias: DiMa + EKA ringdisain”, kus on väljas Keenia tekstiilitehase jääkidest loodud loometööd.

Näituse avamine toimub esmaspäeval, 29.09 kell 18.30 Krulli kvartalis @Mehaanikatsehh ruumides. Lahtiolekuajad  30.09-04.10 kell 11.00–20.00 ja pühapäeval 05.10 kell 11.00–18.00.

Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi – see on märkimisväärne tooraine- ja energia tarbija ning tekitab rohkelt jäätmeid. Keenias, kus tööstus hoogsalt kasvab, ei ole jätkusuutlikkuse põhimõtteid veel süsteemselt juurutatud. 

Keenias Eldoretis asuvas Rivatexi tekstiilitehases õpetati ja rakendati koostöös Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega Eesti teadus- ja disainipõhist UPMADE® mudelit, mis põhineb väärtustaval ringlussevõtul ehk upcyclingul. Eesmärk oli vähendada tootmise keskkonnajalajälge, arendada oskusi ning aidata viia kohalikku tööstust ringmajanduse põhimõtete ja kliimaeesmärkidega kooskõlla.

Tudengid disainisid tehase tekstiilijääkidest nii rõivaid, aksessuaare, lampe, päevavarje kui mitmeid muid esemeid. Näitustel tutvustavad oma loometöid 2024.–2025. aastal algatuses osalenud EKA ringdisaini magistritudengid Doreen Mägi, Eva Liis Lidenburg, Kaisa Ilves, Lisandra Türkson, Maria Rojiko Nisu, Mariann Hendrikson, Marit Saare, Mart Maide, Marta Konovalov, Merily Mikiver ja Eva Reiska. Tudengeid juhendasid Reet Aus, Maria Pukk ja Lisandra Türkson.

Näitus on osa projektist „UPMADE oskusteabe viimine Keeniasse“, mille eestvedaja on EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor (DiMa). Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga. Projekt oli rahastatud Kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest, tudengite õpiränded toimusid Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames.

Projekti kajastav EKA x T4EU podcast “Rethinking Fashion Waste”, kus vestlevad Reet Aus ja Anna Lohmatova, saab kuulata SIIT.

29. septembrist kuni 5. oktoobrini toimuva Disainiöö programmist leiab mitmeid teisigi EKA algatusi. Näiteks sateliitprogrammina toimuvad EKA disaininädal ja moekunstnike näitus, samuti löövad tudengid kaasa Eesti disainikoolide väljapanekul. Disainiöö avaetendust “Kaasatus on tegu” korraldab EKA õppejõud Reet Aus.

Disainiöö programm 2025 on leitav siit.

Fotod: DiMa erakoga

30. mail kell 15:00 EKA valge maja monumentaalstuudios

Bart Hessi looming on taktiilne ja intuitiivne. Ületades disaini, moe ja kunsti piire, moodustavad tema tööd uurimusliku sarja, mille läbivaks liiniks on materiaalsus, (virtuaal)reaalsus ja tehnoloogia. Hess töö fookuses on inimese ja materjali ning looduse ja tehnoloogia vaheline suhe, mida ta käsitleb läbi materjaliuuringute, animatsiooni, video ja foto meediumite. Oma töödes otsib ta pinget külgetõmbe ja eemaletõuke vahel, uurides materjalide ja inimese naha vahelist intiimset suhet.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital