Rubriik: Tekstiilidisain

Pirjo Kääriäinen
19.02.2025
A-501 kell 16:30

“Kududes tekstiilidisaini materjaliuuendusega”

Pirjo Kääriäinen on materjalientusiast ja tekstiilispetsialist, kes töötab Soome Aalto Ülikooli disaini ja materjalide dotsendina. Ta tegutseb uurimistöö ja praktika vahel ning osaleb mitmetes biopõhistele materjalidele keskenduvates materjalide uurimisprojektides.

Alates 2011. aastast on ta arendanud interdistsiplinaarset CHEMARTSi koostööd Kunstide, Disaini ja Arhitektuuri (ARTS) ja Keemiatehnika kooli (CHEM) vahel. CHEMARTSi eesmärk on inspireerida Aalto ülikooli tudengeid ja teadlasi uurima koos biopõhiseid materjale ning looma uusi kontseptsioone nende säästvaks kasutamiseks. Enne akadeemilist karjääri töötas Pirjo Kääriäinen üle kümne aasta Soome tekstiilitööstuses ning omandas kogemusi ka ettevõtja ja loomemajanduse konsultandina.

chemarts.aalto.fi
aalto.fi/en/aalto-university-bioinnovation-center

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

“Vahu vahel” – EKA eksperimentaalvormide näitus avaneb Viru Keskuses  juba kuuedat korda!

“Vahu vahel” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite iga-aastane eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkasid elule jääkmaterjalidest loodud vahuelukad, kes võtavad alates 4. veebruarist üle Viru Keskuse aatriumi.

Viru Keskuse aatriumis avatud näitus “Vahu vahel” kutsub mõtlema, kuidas inimeste loodud tehismaterjalid mõjutavad meid ümbritsevat maailma. Näitus, mille loojateks on noored tudengid, keskendub vahtplasti ja selle sugulasmaterjalide teekonnale, alates tööstusjäätmete tekkimisest loodusvaenuliku “eluvormi” kujunemiseni, mis tasapisi lämmatab ümbritsevat keskkonda, kogub jõudu ja loob postapokalüptilisi maastikke.

Näitusel esitletavad teosed sündisid üle kuu aja kestnud kursusel, mille käigus kujunesid pakenditööstuse jääkidest unikaalsed skulptuurid. Tudengid manipuleerisid materjalidega kasutades erinevaid vormimise tehnikaid, et luua ulmelisi ja orgaanilisi kujundeid. Kuigi valdavalt pärineb inspiratsioon loodusest – taimedest, seeneniidistikust ja ebatavalisest eluvormidest – peegeldavad tööd ka inimese ja looduse vahelist konflikti.

“See on tohutu toores energia ja lõputu kogus töötunde, mille käigus need kummitavad, mullitavad ja vahutavad teosed sündisid. Nagu omaette sünkjas-must koloonia elukaid, pärit nii tudengite alateadvusest kui roosadest unenägudest”, kommenteerib üks töötoa juhendajaid, moedisainer Liisi Eesmaa. Kunstnik Flo Kasearu aga lisab: “Tudengid tegid kohutavalt mahlaseid ja mahukaid aksessuaare! Algmaterjal oli jube mõnus ja protsess nagu alati, vaevarikas ja väljakutsuv, aga materjali lõplikud ümbertöötlused hirmus nauditavad!”

„Meie soov on piisavalt šokeerida ja katsetada piire – kui suur ja kui värviline peab olema pakendijääk linnapildis, et inimene tajuks selgelt: ainus viis edasi on läbi materjaliringluse. Meil on väga suur rõõm seda teha koostöös peale kasvava põlvkonnaga – EKA andekate tudengitega,“ sõnas Viru Keskuse turunduse ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis, kellega koostöös jõuab näitusekonseptsioon keskusesse juba kuuendat aastat. 

EKA sisearhitektuuri tudengite loodud spetsiaalne näitusekujundus, mille hulgas interaktiivsed elemendid nagu puuteseinad ja helikogemused, viivad külastajad vahtplasti ja selle muteerunud keskkonna südamesse. Need loovad käegakatsutava sideme töödega, mis aitab paremini mõista materjalide mõju ja kestvust looduses. “Vahu vahel” ei paku vastuseid, vaid ärgitab külastajaid küsima: mis saab meie tekitatud prügist? Kas märkame seda ainult siis, kui see meid otseselt häirib, või sulandub see märkamatult loodusse, tekitades pöördumatut kahju?

Näitus avatakse  Viru Keskuse aatriumis 4. veebruaril kell 16:00 ja on üleval kuni 19. veebruarini. Külastus on tasuta. 

*Näitusel laialdaselt kasutatud sünteetiline PE (vahtpolüetüleen) materjal on tänapäevase tehnoloogia abil taaskäideldav ning peale oma “kunstielu” saab selle purustada ning seejärel muuta uuesti graanuliteks, mida saab uue materjali valmitamisel 70% ulatuses lisada. 

Ürituse toetajad: VIRU, EKA, Vivacolor, ETTeam Baltic OÜ, Candille, Digiprint, Reval Kondiiter, Fazer Geisha, AS Norma, Põhjala, WÕLU, Kadrioru Park

Kunstnikud: Allan Suomalainen, Anete Aurelie Aas, Halyna Yaroshenko (UKR), Hedi Leppik, Helen Tambla, Katriin Raudsepp, Kertu Seestrand, Linda Teemägi, Lucille Gonzalez (GER), Maksim Kapustin, Mihhail Zaytsev, Oskar Tammäe, Pihla Alina Teder, Roosi Mändmaa, Sofia Robbe, Tereza Bláhová (CZE)

Sisearhitektid: Airi Anderson, Brigita Praks, Carmen Pikknurm, Helena-Liisa Moks, Janet Kljuzin, Karl Oskar Palo, Kertu Bachmann, Madli Bulgarin, Raigo Tšetšin, Reigo Raal

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cristopher Siniväli, Marion Laev

Graafiline disain: Anete Ots, Mariliis Tarja

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Karmel Kull

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Merzeede (Agency Icon), Sam (E.M.A. Model Management)

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Ürituse FB: Event – Vahu Vahel

Link fotodele: https://we.tl/t-tQu5rjiBHm

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” 20.12.2024, kell 16.00-20.00, ruumis D504

Malle Antson (Pakarinen). Mägimaastiku motiiviga vaip (1978)
EKAM T 5, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/4475296

Siin näeme malbet, ühtaegu sooja ja karget maastikku jämedakoelisel gobeläänil. Lähemalt vaadates kaovad mäed ja ilmnevad lõngade ja toonide vahelised sulandumised. Tekstiilide valmistamine ja tootmine on maastikega erinevatel viisidel põimunud juba sajandeid. Materjalide kultiveerimine aina suuremas mahus vastavalt nõudlusele on põllumaid vorminud ja pinnavorme kujundanud, traditsioone toetanud ja lõhkunud. Kangaste valmistamiseks vajaliku tooraine transport on mööda erinevaid maastikke pikki distantse läbinud ja maailma majanduse ning kaubanduse kujunemisega tihedalt põimunud.

EKA õppetööna valminud Malle Antsoni gobelääni kootud ümaraid mägesid vaadates meenub Von Krahli Teatri lavastuse “Gilgameš ehk igaviku nupp” (2011)* lavakujundus, mille ühe peamise elemendina püüdis tähelepanu rõivastest koosnev meetritesse kõrguv kumer mägi ja rõivajääkidega kaetud maapind. Tänaseks teame, et tuleviku tekstiilitööstus tegeleb suures osas jääkmaterjalide ümbertöötlemisega selleks, et aina kogunevad kuhjad leiaksid uuesti kasutuse.

Installatsioon “Maastikud ja tekstiilid” on osa EKA muuseumi tekstiilikogu leidude sarjast ning on osa EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistavast ürituste sarjast.

Kuraator prof Kärt Ojavee
Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

EKA Tekstiil 110

Viridis (T)exitus / Green (T)exit

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad 16. detsembril kell 17.00 Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuses eksperimentaalsete trükikangaste näituse “Viridis (T)exitus / Green (T)exit”. 

17.12.2024–30.01.2025

Eksperimentaalseid, looduses toimuvatest protsessidest inspireeritud tekstiiliteoseid esitlevaid EKA tekstiilidisaini eriala 3. kursuse tudengid Kassandra Laur, Eleonor Tingas ja Nikolai Keller. Kolm erineva käekirja ja elukogemusega kunstnikku näitavad loodusest inspireeritud protsesse, rütme ja tekstuure, jutustades lugusid müütidest, elujälgedest ja suurlinlikest tulevikuvisioonidest. 

Esitletavad teosed peegeldavad looduslike vormide, linnaruumi ja inimliku loovuse dialooge. Noored autorid kasutavad oma loomingus eksperimentaalseid tehnikaid, et tuua esile looduse enese eksperimendid ja isiklik loodustunnetus. Tööd pakuvad võimalust peatuda hetkeks, avada uusi uksi, märgata maailma mitmekülgsust ja avastada koos autoritega, kuidas me tajume keskkonda ja selle muutumist.

Eksperimentaalsed trükitekstiilid on valminud kursusel “Trükitud tekstiilide disain 2”, mille juhendajad on tekstiilikunstnikud Lylian Lainoja ja Piret Valk. Digitrükk teostati Kiustuudios. Graafiline disain Diana Tammets

Täname EKA graafika töökoja juhatajat Maria Eriksoni ja metallitöökoja juhatajat Taavi Teevetit.

Käesoleval aastal oma 110. aastapäeva tähistav tekstiilidisaini eriala on osa EKA BA õppekavast Moe- tekstiili- ja aksessuaaridisain.

https://www.artun.ee/et/erialad/tekstiilidisain/

Kassandra Lauri litograafia teos “Ubinapuud” on inspireeritud vanast metsikust õunapuuaiast, kus saja-aastased puud kannavad ikka vilju, vaatamata nende kõrgele eale. Nende tüvedele on jäänud armid pesunööridest ja kiikedest, mis on olnud nende külge seotud. Vaatamata inim- ja ajajälgedele, kasvavad nad ikka edasi. Vahel on hoopis nende endi raske õunakoorem see, mis oksi ja harusid murrab. Puudesse on peidetud palju elujõudu ning isegi kui nende tüved poolenisti läbi saagida, ei pruugi see olla lõpp – vanad puud suudavad end ravida ja vilju edasi kanda. 

Teose jaoks on kasutatud vanu kulunud linu, mis on samuti omi päevi näinud nagu vanad viljapuud. Mingil hetkel on ju linad ja puu ka õues kohtunud, kui pesu õunapuude vahel nööril kuivas.  

Eleonor Tingase digitaaltrüki tehnikas “Elu rütmid ja vormid” uurib looduse ja linnaruumi vastastikust mõju, väljendades seda detailirohke ja tundlikult tasakaalustatud visuaalse keelega. Tööstusliku linnamaastiku hallid ja sirgjoonelised vormid sulanduvad järk-järgult eluslooduse mitmekesiste ja dünaamiliste mustritega. Hoonete ja tänavate vaoshoitud geomeetrias hakkavad ilmnema voogavad ja orgaanilised jooned, mis justkui vihjavad taimede ja lillede kasvule, tuues esile looduse pealetungi ja taassünni harmoonia. Teos kutsub vaatajat kogema looduse ja inimtekkelise kooseksisteerimise vastuolusid ja võimalusi, rütme ja vorme, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva terviku.

Nikolai Kelleri fiktiiv-arheoloogiline roostetrüki teos “Andaluusia Behemot” kirjeldab, kuidas EKA uue maja ehitamisele eelnenud arheoloogilised väljakaevamised katkestas suurejooneline leid – kaua kadunud ja otsitud Andaluusia Behemoti surilina.

Leitud kangasse mähitud müütilise olendi kivistised heidavad valgust paljudele, seni lahendamata müütidele ja lugudele Piibli ajaloos. Jäänused avastanud töötajad langesid leiule järgnenud ööl seni seletamatusse ja halvavasse õudusunenägude seisundisse.

Leid tõstatab küsimuse, kuidas see siia sattus? Arvatakse, et Revali kaupmees soetas haruldase kangatüki Hansa ajal. Teadaolevalt jõudis Hansa kaubandustee kaudu siia väärtuslikke kaupu ja aardeid. Kangas on sütitanud tohutu suurt huvi ning Eesti arheoloogia kogukond ja rahvusvahelised teadlased uurivad juhtumit jätkuvalt.

Töö oli eksponeeritud EKA 110. aasta sünnipäeval, uue õppehoone avamisel.  https://www.artun.ee/et/eka-tekstiil-tahistab-sunnipaeva-fiktiiv-arheoloogilise-textile-behemothiga/

Näitus on avatud 30. jaanuarini, 2025.

Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuse lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025.

Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium.

„Ajad on ärevad, isegi hirmsad.
Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused.
Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor.
Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.
Püha Viktor ei tapnud lohesid.
Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?”

Krista Leesi on kunstnik ja disainer, kellel lisaks omanäolisele tekstiilikunsti praktikale on ka pikaajaline õpetamise kogemus Eesti Kunstiakadeemias. Oma kontseptuaalse loominguga eristub ta tekstiilikunsti maastikul kolleegidest, olles ühtlasi ka keele mitmetähenduslikkuse uurija (raamatu „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“ autor). Leesi lõpetas 1993. aastal Eesti Kunstiakadeemia, on osalenud aastast 1992 arvukatel grupi- ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides, tema esimene isiknäitus toimus 1999. aastal.

Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Lisaks võib Leesi töid näha Tartu Kunstimuuseumi, Hiina Rahvusliku Siidi Muuseumi (Hangzhou, Hiina), Contextile Contemporary Textile Art Bienniali (Guimarãesi, Portugal) ning World Textile Arti (Miami, Florida, USA) kogudes.

2019. aasta loometegevuse eest pälvis Leesi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2020 võitis ta maailma ühe olulisema kaasaegse tekstiilikunsti biennaali „Contextile“ peapreemia. 2021. aastal toimus tal Tartu Kunstimuuseumis keelt ja visuaali kontseptuaalselt ühendav kohaspetsiifiline näitus „Verbarium”. Leesi on neljal korral valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

www.kristaleesi.ee

Kunstnik tänab: Heino Prunsvelt, Kadi Kibbermann, Äli-Ann Klooren, Leelo Leesi, Mari-Leen Leesi, Aivi Valliste.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

25. novembril kell 16. 30 toimub ruumis A501 Hanna Norrna loeng “Metamorphosis in Weaving / Metamorfoos kudumisel”.

Loeng keskendub loomepraktikale, mille keskmes on siid.

Norrna kasvatab ise siidiusse, jälgib röövikute muutumist liblikateks ning töötleb nende kookonid siidiks, mis omakorda kangastesse kootakse. Tema praktikas põimuvad mütoloogiad, spirituaalsus ja materiaalsus.

–

Hanna Norrna töötab kudumisega kui alkeemilise valemi ja rituaalse žestiga – vaikiva teadmise ja vaimsuse, mütoloogia ja materiaalsuse põimumisega. Tema praktika puudutab seda, kuidas käsitöö, kirg, haavatavus, keha ja pühadus on omavahel seotud ning nõuab oma ruumi.

Norrna kudumisprotsessi keskmes on siidiuss. Algselt metsik liik, kodustatud tuhandeid aastaid inimeste vajaduste ja toodangu jaoks. Suviti kasvatab ta oma kodus siidiusse ja jälgib röövikute muutumist liblikateks. Ta töötleb nende kookonid niidiks ja värvib need sümboolsete taimedega.

Tema kangasteljes on omakasvatatud siid paigutatud metalliliste ja loomsete materjalide sidemete ja kohtumiste süsteemidesse. Kasvavad erineva raskuskeskme ja tihedusega kihid ja põllud. Näitustel ulatub kootud materjal ruumiliste ja kohaspetsiifiliste installatsioonideni.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

30. oktoobril kell 16.30, toimub ruumis A501 Hanna Kaisa Korolaineni loeng “The making of Inspiration / Inspiratsiooni loomine”

Loeng keskendub kunstniku uurimistööle ja avab tema loomingut, mis laieneb tekstiilidelt ka teistesse meediumidesse.

Hanna Kaisa Korolainen on disainer, kunstnik ja Aalto Ülikooli õppejõud. Ta kaitses oma doktoritöö The making of Inspiration Aalto Ülikoolis 2022.

Hanna-Kaisa Korolainen on visuaalkunstnik, kelle mitmekülgne looming hõlmab tekstiili, klaasi ja keraamikat. Ta on elanud ja töötanud Pariisis, Pekingis, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks kunstnikukarjäärile õpetab ta Aalto Kunstiülikoolis disaini ja arhitektuuri ning kirjutab kunstist ja disainist.

Korolaineni töid on esitletud nii Soomes kui ka välismaal, mistõttu kuuluvad tema tööd mitmesse avalikku ja erakogusse. Tema hiljutised näitused on Emma Espoo moodsa kunsti muuseum, Helsingi disainimuuseum ja Hvitträsk, ajalooline juugendstiilis paik Helsingi lähedal.

Korolainen on lummatud ajarännakust väljamõeldud minevikku. Tema jaoks on see dialoog mineviku ja oleviku vahel ammendamatu inspiratsiooniallikas. Oma loomingulises praktikas on Korolainen pidevalt mõjutatud vanadest käsitöötehnikatest; ta on huvitatud nende uuendamisest tänapäeva maailma jaoks.

„Visandimine on kõige tuum; see on protsessi otsustav hetk. Püüan töötada võimalikult palju kätega ja võimalikult vähe arvutiga,” sõnab disainer.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

19. septembril kell 11.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus.

Kohtade arv on piiratud, seega palume kohapeal osalejatel registreeruda hiljemalt 13. septembriks ja veebis osalejatel hiljemalt 17. septembriks. Veebis osalemise link saadetakse vaid registreerunud osalejatele.

Rohkem infot ja registreerimine üritusele siit. 

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”
29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”
29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”
30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”

kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”

kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojavee, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital