Rubriik: Visuaalne kommunikatsioon

23.03.2022

Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?

FB event 23.03 disainimõte
eka lehel postitus

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

  • Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
  • Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
  • Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
  • Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
  • Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

 

Osalejate tutvustused:


Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

 


Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.


Henrik Roonemaa
on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.


Laura Pappa
on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?

Kolmapäev 23 märts, 2022

FB event 23.03 disainimõte
eka lehel postitus

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

  • Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
  • Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
  • Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
  • Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
  • Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

 

Osalejate tutvustused:


Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

 


Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.


Henrik Roonemaa
on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.


Laura Pappa
on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

 

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

 

REGISTREERU SIIN

 

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

 

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

10.12.2021

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine hindamine

IMG_1724
Markus Pruudel. bkkmg19. donut
Johanna Raudsepp. donut
Silvia Zvirgzdins. donut
P. Timberg. bkkmg19. donut
Alisa B. bkkmg19. donut
Kristi Markov. bkkmg19. donut

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine lõpptulemusena valminud üliõpilaste tööd

3D graafika on graafilise disaini üks oluline osa, millel on olemas enda kasutus- ja loomeloogika, tarkvaralised võimalused ning erinevad tehnilised aspektid.

Antud praktilise õppetöö käigus arendasid tudengid enda esmased praktilised oskused 3D graafika loomiseks ning õppisid seda kasutama erinevat tüüpi visuaalses kommunikatsioonis.

Õppeprotsessis valmistasid tudengid kaks 3D lahendust – 3D sõõrik ja vaba animeeritud projekt.

Juhendajaks oli Kaspar Kuldkepp.

Üliõpilased: Alisa Butenko , Johanna Raudsepp, Kristi Karkov, Kristofer Kamberg, Markus Pruudel, Paula Timberg, Silvia Zvirgzdinš

Meedia allikas: https://www.instagram.com/eka_mg3d/

Postitas Andrei Špakovs — Püsilink

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine hindamine

Reede 10 detsember, 2021

IMG_1724
Markus Pruudel. bkkmg19. donut
Johanna Raudsepp. donut
Silvia Zvirgzdins. donut
P. Timberg. bkkmg19. donut
Alisa B. bkkmg19. donut
Kristi Markov. bkkmg19. donut

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine lõpptulemusena valminud üliõpilaste tööd

3D graafika on graafilise disaini üks oluline osa, millel on olemas enda kasutus- ja loomeloogika, tarkvaralised võimalused ning erinevad tehnilised aspektid.

Antud praktilise õppetöö käigus arendasid tudengid enda esmased praktilised oskused 3D graafika loomiseks ning õppisid seda kasutama erinevat tüüpi visuaalses kommunikatsioonis.

Õppeprotsessis valmistasid tudengid kaks 3D lahendust – 3D sõõrik ja vaba animeeritud projekt.

Juhendajaks oli Kaspar Kuldkepp.

Üliõpilased: Alisa Butenko , Johanna Raudsepp, Kristi Karkov, Kristofer Kamberg, Markus Pruudel, Paula Timberg, Silvia Zvirgzdinš

Meedia allikas: https://www.instagram.com/eka_mg3d/

Postitas Andrei Špakovs — Püsilink

12.04.2021 — 22.04.2021

Meediagraafika tudengid teavitasid üldsust pärilikust verehaigusest

Installatsioon okasroosike meediagraafika
1
2
3
4
default
6
default
8
9
10
11
12
13
14

Mitmete Eesti linnuste juures sai kuni 22.aprillini vaadelda Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud väliinstallatsiooni. Installatsioon on inspireeritud Okasroosikese muinasjutust ning juhib tähelepanu veritsushaiguste olemasolule ja mõjule ühiskonnas.

Eesti Hematoloogide Selts koostöös Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaiglaga korraldas 12-22. aprillini veritsushaigustele tähelepanu juhtiva kampaania, mille raames sai üle Eesti näha Okasroosikese muinasjutust inspireeritud Kunstiakadeemia tudengite loodud väliinstallatsioone, osaleda virtuaalsetes töötubades ja loengutes ning kuulata taskuhäälinguid nii meedikute kui ka patsientidega. Kampaaniaga sooviti veritsushäirete olemasolu ja mõju ühiskonnas rohkem teadvustada.

Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Rossi sõnul otsustati seekord võtta ette laiem kampaania ning kaasata ka Kunstiakadeemia tudengid, kes innovatiivse lähenemise abil esitlevad Eesti linnuste ja losside juures veritsushaiguse mõju inimesele läbi muinasjutumaailma.

„Tudengid esitasid ligi kümmekond erinevat ja väga andekat veritsushaigustele tähelepanu pööravat loomingulist lahendust, mille hulgast valisime välja sobivamad, mis võiksid inimesi kõnetada ning teemasse paremini süvenema panna,“ ütles Ross.

Kuna veritsushaigused on ajalooliselt seotud losside ja aadlisooga ning mingis mõttes sümboliseerivad müüti hemofiilia ja siniverelisuse seotusest, siis olid valitud installatsioonide asukohtadeks just Eesti lossid ning linnused. Kampaania raames paigutasid kaheksasse Eesti linna väliinstallatsioonid, mis juhivad tähelepanu veritsushäiretele, installatsioonidega sai alates 12. aprillist tutvuda nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Rakveres, Põltsamaal, Narvas, Kuressaares kui ka Viljandis. 17. aprillil.

Eriala juht Ionel Lehari arvates oli ühisprojekti kogemus väga positiivne ning on veendunud, et tulevikus  meediagraafika erialal lisandub taolisi koostööprojekte veelgi.

Juhendaja: Kerstin Raidma
Tudengid: Mart Erman, Karl Kristjan Kits, Kaspar Kallaste, Inga Protassova, Jakko Pitk.

 

Allikas: Regionaalhaigla

Postitas Andrei Špakovs — Püsilink

Meediagraafika tudengid teavitasid üldsust pärilikust verehaigusest

Esmaspäev 12 aprill, 2021 — Neljapäev 22 aprill, 2021

Installatsioon okasroosike meediagraafika
1
2
3
4
default
6
default
8
9
10
11
12
13
14

Mitmete Eesti linnuste juures sai kuni 22.aprillini vaadelda Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud väliinstallatsiooni. Installatsioon on inspireeritud Okasroosikese muinasjutust ning juhib tähelepanu veritsushaiguste olemasolule ja mõjule ühiskonnas.

Eesti Hematoloogide Selts koostöös Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaiglaga korraldas 12-22. aprillini veritsushaigustele tähelepanu juhtiva kampaania, mille raames sai üle Eesti näha Okasroosikese muinasjutust inspireeritud Kunstiakadeemia tudengite loodud väliinstallatsioone, osaleda virtuaalsetes töötubades ja loengutes ning kuulata taskuhäälinguid nii meedikute kui ka patsientidega. Kampaaniaga sooviti veritsushäirete olemasolu ja mõju ühiskonnas rohkem teadvustada.

Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Rossi sõnul otsustati seekord võtta ette laiem kampaania ning kaasata ka Kunstiakadeemia tudengid, kes innovatiivse lähenemise abil esitlevad Eesti linnuste ja losside juures veritsushaiguse mõju inimesele läbi muinasjutumaailma.

„Tudengid esitasid ligi kümmekond erinevat ja väga andekat veritsushaigustele tähelepanu pööravat loomingulist lahendust, mille hulgast valisime välja sobivamad, mis võiksid inimesi kõnetada ning teemasse paremini süvenema panna,“ ütles Ross.

Kuna veritsushaigused on ajalooliselt seotud losside ja aadlisooga ning mingis mõttes sümboliseerivad müüti hemofiilia ja siniverelisuse seotusest, siis olid valitud installatsioonide asukohtadeks just Eesti lossid ning linnused. Kampaania raames paigutasid kaheksasse Eesti linna väliinstallatsioonid, mis juhivad tähelepanu veritsushäiretele, installatsioonidega sai alates 12. aprillist tutvuda nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Rakveres, Põltsamaal, Narvas, Kuressaares kui ka Viljandis. 17. aprillil.

Eriala juht Ionel Lehari arvates oli ühisprojekti kogemus väga positiivne ning on veendunud, et tulevikus  meediagraafika erialal lisandub taolisi koostööprojekte veelgi.

Juhendaja: Kerstin Raidma
Tudengid: Mart Erman, Karl Kristjan Kits, Kaspar Kallaste, Inga Protassova, Jakko Pitk.

 

Allikas: Regionaalhaigla

Postitas Andrei Špakovs — Püsilink