EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna nooremteaduri Tiin Reidla doktooritööga seotud näitus “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel”
29.11.–21.04.2024 Eesti Arhitektuurimuuseumis

Eesti arhitektuuriruumi jõudis 1970. aastate keskpaiku postmodernistlik esteetika, mis 1980. aastateks oli kujunenud kümnendit iseloomustavaks stiiliks. Uus stiil tõi kaasa julge ja mängleva, karmile modernismile vastanduva arhitektuurikeele, rõhutades varasemaga võrreldes rohkem arhitekti kui kunstniku rolli. Individuaalsem lähenemine hoonete kujundamisel võimaldas kavandada kirevaid ja detailirohkeid ühiskondlikke hooneid, mida tunneme pigem hästi, kuid ka eramuid või ajastule omast sõnavara kasutades, individuaalmaju. Stiili üks ideaale oli ka madaltihe hoonestus, mis koosneks peremajadest või ridaelamutest, olles seega igati teistsugune laialt levinud kortermajade halli rütmisammu käivatest majadest. Arhitekti eneseväljendust ei piiranud tüpiseerivad suunised.

Arhitektuuriloos on 1980.–1990. aastatel ehitatud postmodernistlikke elamuid uuritud peamiselt arhitekti praksise või ehituslike suundumuste kirjeldamise kaudu, kuid laiemale publikule suunatud ülevaatenäitust eramutest veel koostatud ei ole. Arvestades kui palju neid ajastule omaseid, kaude ka tänapäeva koduideaali kujundavaid elamuid on loodud, on neile pööratud proportsionaalselt vähe tähelepanu. Näitus kergitab katteloori eelkõige neljalt elamualalt, mis on kavandatud 1970. aastate lõpust kuni 1991. aastani: Rehe tänava piirkond Viljandis, nn Arhitekti linnaosa ja Ihaste Tartus ning Ilmandu küla Tallinna külje all. Pärandivaldkonnast lähtuvalt tõstatuvad ka majadele omistatud väärtuse küsimused.

Näitus on sissevaade elamute kavandamise, ehitamise (sealjuures iseehitamise) ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980.–1990. aastatel ja baseerub Triin Reidla 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööl “Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika”.

Kuraator Triin Reidla
Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson
Fotograaf Martin Siplane
Koordinaator Anna-Liiza Izbaš

Täname Kultuurkapitali

Loe ja vaata lisaks:

Karin Paulus. Peaaegu rõve, ent väga huvitav – Sirp, 05.01.2024
KINDEL LAKS ⟩ Sellistest majadest me unistasime – Postimees, 02.12.2023
VIDEO. Vaprad ja ilusad. Eesti 80ndate eramajad näitavad ajastu ideaale ja ambitsioone – Pealinn, 01.12.2023
Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus – ERR Kultuur, 29.11.2023
GALERII ⟩ Viljandi maja ja piirkond valiti näitusele – Sakala, 25.11.2023

Konverents “Varajane ja Hiline muusika” 17.–18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika Keskuses, Pühavaimu 9.

Kas nüüdismuusika on saanud vanaks ja kas varajane muusika peab saama tänapäevaseks? Kas helilooja  inspiratsioon talletub teosesse ja muusika hoonetesse kus ta kunagi kõlanud on? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri ja mida tähendab ajalooline autentsus konservaatorile? Kuidas on muutunud viisid, kuidas inimene helisid kuulab ja tõlgendab ja kui hästi vananeb avangardmuusika?

Et arutada vana ja uue muusika seoste üle tänapäevases kultuurikontekstis ning mõista vanamuusika kultuuriloolist rolli, toimub 17. ja 18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika keskuses rahvusvaheline konverents. Lisaks heliloojate, interpreetide ja muusikateadlaste ettekannetele avame mineviku kunstipärandi tõlgendamise arutelu laiemal kultuuri- ja humanitaariaväljal.

Autentsuse ambivalentsusest konservaatori praktikas räägib EKA Kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop ning ajalooliste helikihtide materiaalsest kohalolust arhitektuuris ja ruumis EKA doktorant Andrus Laansalu. Diskussiooniküsimused puudutavad aga autentsust, ajastutruud stilistikat ning erinevate ajastute esteetikat. “Konserveerimine tundub tänasel Eesti kultuuriväljal olevat üks vähem konservatiivseid valdkondi,” selgitas teemavalikuid EKA doktorant ja Eesti Nüüdismuusika keskuse arendusjuht Maria Hansar. Üks keskne teema on arutelu nö ajastutruu esituse tähtsusest või tähtsusetusest. Sarnane diskussioon on tänaseks jõudnud ka nüüdismuusika valdkonda.

Konverentsi kava:

17. novembril kell 11.00–17.00 (eesti keeles)

Toomas Siitan             Uus ja vana – kiuslikud kategooriad

Jaan Ross                     Kuidas muusika kuulamise viisid on aja jooksul muutunud

Andrus Laansalu         Kas seinad kirjutavad muusikat?

Hilkka Hiiop                 Autentsuse ambivalentsus pärandihoius

Kerri Kotta                   Vana ja uus muusika “dissidentlike” muusikatena

Maarja Tyler                Arvo Pärt ja tintinnabuli-otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal

18. novembril kell 10.00–16.00 (inglise keeles)

Taavi-Mats Utt What Could We Learn from Original Early Music Instruments?

Andrew Lawrence-King Music of an Earlier Time: Historical Science and the Art of Performance

Liisa Hõbepappel How do Different Layers of Inspiration Become Part of the Piece?

Taavi Kerikmäe  The Paradoxes of Historically Informed performance in Contemporary Music

Halla Steinunn Stefánsdóttir Amidst an Urban Archive and Rustling Wind: Of Mediation in Digital and Nonsite Performance Environments

Konverentsi esimesel õhtul kell 19.00 esitab legendaarne  ajalooliste keelpillide virtuoos  ja dirigent Sigiswald Kuijken Mustpeade maja valges saalis nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendi ja erudiidiga ning naasta Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsiooni ajastutruudele lätetele. Teisel konserdiõhtul, 18. novembril kell 18 laotavad  meie ette muusikalise aja erinevaid kihistusi Islandi varajase muusika ansambli “Nordic Affect” liige Halla Steinunn Stefánsdóttir, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U: Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe.  Joonistatakse välja aja kihilisi struktuure ja luuakse lineaarse aja mõistet avardavaid uusi tähendusvälju nii varajase kui nüüdismuusika mõtestamiseks. Kõrvuti, vaheldumisi ja koos kõlavad varajane ja nüüdismuusika, akustiline ja elektrooniline muusika. Sarnane ja erinev.

Info: www.eccm.ee

Piletid fientas ja piletilevis

Muusikalinna noortepiletid 70% tavahinnast soodsamad.

EKA ja AS Tallinna Sadam paluvad teid projekti lõpparuande alusel valminud trükise esitlusele 6. juunil kell 13.00 EKA aatriumisse.

„Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine”

Tutvustame ka 2023. aastal sõlmitud AS Tallinna Sadam ja EKA vahel sõlmitud koostöölepingu plaane. Uus teadusprojekt keskendub Paldiskile kui Eesti mereväravale, pärandi alasele koostööle Helsingiga ja Tallinna vanalinna funktsionaalsusele.

Kolme aasta jooksul viis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ühistöös paljude osalistega läbi kaasava uuringu, kuidas hallata Tallinna vanalinna nii, et pärand oleks hoitud ning kõik asjaosalised rahul. Laia haardega uuring hõlmas nii turismi, pärandikaitse, linnaplaneerimise valdkondi kui ka kogukonna õiguste arvestamist.

Ajalooline keskkond ei ole toode. See on eelmiste põlvkondade pärand, mis on antud meile hoida ja mille meie peame andma edasi tulevastele põlvedele. Pärand ei püsi iseenesest, seda tuleb hoida ja korrastada, vahel ka uuendada. Seega sõltub kogu turismisektor väga suurel määral sellest, kuidas läheb meie muinsuskaitsel, ja meie pärandi käekäik sõltub omakorda sellest, kui lugupidavalt me seda tarbime.

2019. aastal sõlmisid AS Tallinna Sadam ja Eesti Kunstiakadeemia koostöölepingu teadusprojekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” läbiviimiseks.

Autorid: Triin Talk, Raul Kalvo, Liis Ojamäe, Katrin Paadam

Projektijuht: Riin Alatalu

Tellija: AS Tallinna Sadam

Toimetaja: Pille Epner

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kujundaja: Kristo Kooskora

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘23

tase.artun.ee

01–17.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00

Avamine 31.05 kell 16.00 Vabaduse väljakul ja kell 19.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Vabaduse väljakul toimub Kujundlikku Mõtte Labori dekonstrueeritud moe-etendus „Sul on ainult üks minut”. Seejärel antakse üle Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiad ning esmakordselt ka Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri tasemel.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille keskmeks on lõputööde näitus. Näitusel osalevad arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõpetajad. Suurem osa töid on eksponeeritud Vabaduse väljak 8 ja 6 hoonetes. Seal asuvad Tallinna Kunstihoone, Kunstnike Liidu ateljeed, Vent Space, Graafikakoda, Grafodroom ja Kunstihoone Galerii. Arhitektuuriteaduskonna lõputööd eksponeeritakse Eesti Kunstiakadeemias ja graafilise disaini eriala magistritööd on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis, mis on avatud kuni 11. juunini.

tase.artun.ee avaneb koos peanäitusega 31. mail!
Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. Lisaks näitusel olevatele teostele on veebis üleval kirjalikud lõputööd, nende seas ka kunstikultuuri teaduskonna ja doktorikooli omad.

PROGRAMM

TASE ‘23 näituse avamine ja Kujundliku Mõtte Labori etendus „Sul on üks minut”
Linda Mai Kari, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liisamari Viik
Juhendaja: Ene-Liis Semper
31.05 kell 16.00
Vabaduse väljak

Arhitektuuri TASE näituse avamine
31.05 kell 19.00
EKA, Põhja pst 7

Lõputööde avalikud kaitsmised
29.05–14.06
artun.ee/kaitsmised

TASE FILM
14.06 kell 18.30
EKA, A101, Põhja pst 7

Giidituur Anna-Liisa Villmanniga
15.06
Inglise keeles kell 15.00
Eesti keeles kell 17.00
Kogunemine Tallinna Kunstihoone ees, Vabaduse väljak 8

Arhitektuuri giidituurid Gregor Tauliga
02.06 kell 12.00 eesti keeles
16.06 kell 12.00 inglise keeles
Kogunemine EKA fuajees, Põhja pst 7

SATELLIITPROGRAMM

Ehte ja sepise kursusetööd „Säile_21:12”
Aleš Rezler, Elis Liivo, Lara Herrmann, Maarja Hallika, Madlen Hirtentreu, Madli Pajos, Helen Tiits, Paul Aadam Mikson
Juhendajad: Eve Margus ja Nils Hint
19.05–04.06, iga päev kell 14.00–20.00
Pika Jala väravatorn, Pikk Jalg 2

Klaasi ja keraamika kursusetööd „Piiritu loomus”
Annali Kruusamägi, Annika Luhaäär, Erko Lill, Helen Tiits, Kätriin Reinart, Laura Stina Parri, Marta Vikentjeva, Sara Kyllönen, Valeria Poljakova, Õnne Paulus
19.05–18.06, iga päev kell 9.00–19.00, avamine 18. mail kell 17.00
Tallinna Loomaaia endises karupuuris, Paldiski mnt 145, sissepääs loomaaia piletiga

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
Juhendaja ja kuraator: Britta Benno
23.05–17.06, T-L kell 12.00–18.00, avamine 22.05 kell 17.00
EKA Galerii, Põhja pst 7

Maaliosakonna näitus „Paraja temperatuuriga bassein”
Karola Ainsar, Luis Bruder, Maria Hindreko, Sander Karjus, Rebecca Norman, Daria Morozova, Elisa Margot Winters
Juhendad ja kuraatorid: Mihkel Ilus, Tõnis Saadoja, Anna Škodenko
25.05–09.06.23, E-R kell 12.00–18.00, avamine 24.05 kell 17.00
ARSi projektiruum, Pärnu mnt 154

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti grupinäitus „Kunagi kasvasid kirsid mu aias”
Gerda Hansen, Iryna Tanasiichuk, Siew Ching Ang, Mirjam Varik, Sarah Noonan
Kuraator: Ketlin Käpp
27–28.05 ja 01–04.06 kell 12.00–19.00 või kokkuleppel 26.05–07.06
Uus Rada galerii, Raja 11a

Kaasaegse kunsti valikaine näitus „Puu olemise varjus”
Triin Anijalg, Maria Hindreko, Sander Karjus, Kassandra Laur, Rebecca Norman, Helena Pass, Mia Rulli, Nana Schilf, Sirel Tammisto
27.05–18.06, iga päev kell 9.00–18.00, avamine 26.05 kell 17.00
Tampere maja galerii, Jaani 4, Tartu

Avatud akadeemia kursusetööd „Tekstiilidisain kiust nutilahenduseni”
Carolin Freiberg, Madde Jerbach, Piret Kuhlbars, Monika Lepik, Marit Lillenberg, Mari-Liis Lõppe, Tiia Nõmm, Heidi Renzer, Aleksander Väär
28.05–19.06, iga päev kell 9.00–23.00
EKA, I korruse klaaskoridor, Põhja pst 7

Kaasaegse kunsti magistrantide näitus „Loomingulised reaalsused”
Gerda Hansen, Mirjam Varik, Syed Sachal Rizvi, Eri Rääsk, Mari Steinberg, Anna-Liisa Kree, Mia Felić, Lara Žagar, Mohammadmojtaba Habibidavijani
Kuraator: Siim Raie
28.05–28.08, R-L kell 12.00–18.00, avamine 28.05 kell 15.00
Villa Dombrovka, Karepa, Lääne-Virumaa

Tudengite grupinäitus „Kolm tilka verd”
Agnes Milla Bereczki, Anu Kadri Uustalu, Lumimari, Kaur Joonas Karu, Kirke Mari Päll, Piret Potter, Ringo Roots, Triinu Väikmeri, Wing Kiu Mak, Denise Damaso, Camille Laurelli
31.05–14.06, K-N 13.00–20.00, R-P 11.00–18.00
Kalamaja muuseum, Kotzebue 16, sissepääs muuseumipiletiga

Sisearhitektuuri erialaprojekti näitus „Katarsis”
Marleen Armulik, Katarina Ild, Hanna Kruusma, Laura Movits, Getter Pihlak, Elle Marie Randoja, Jaan Repnikov, Sven Samyn, Mirjam Vaht
Juhendaja: Nele Tiidelepp
01–4.06 24/7, performance 31.05 kell 19.00
Mahajäetud maja üle tee EKA peauksest, Põhja pst 2

Sisearhitektuuri magistristuudio „Mõõdutunne”
Simon Baguette, Piret-Liis Carson, Päär-Joonap Keedus, Ann-Katriin Kelder, Anni Truu, Krete Tarkmees, Laura Maria Tõru, Viktoria Ugur, Mari Uibo, Eliisabet Valmas-Romanov
Juhendajad: Roland Reemaa ja Hannah Sergerkrantz
01–17.06, 09.00–23.00, avamine 31.05 kell 18.00
EKA söökla, Põhja pst 7

Kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti kursusetööd „Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”
Sandra Ernits, Mara Kirchenberg, Rose Magee, Sarah Nõmm, Siim Preiman, Leonor Talefe
Kuraator: Anita Kodanik
03–11.06, E-R kell 14.00–20.00, L–P kell 12.00–18.00, avamine 2.06 kell 18.00
Kiosk Kopli 99b hoone kõrval, Kopli trammi lõpp-peatuses

Peakorraldaja: Pire Sova
Assistent: Dana Lorên Vares
Näituse kujundus: Kaisa Maasik, Johannes Luik
Installeerimise juht: Johannes Luik
Arhitektuuri näituse kujundus: Diana Drobot, Karl Erik Miller
Kommunikatsioon: Solveig Jahnke, Andres Lõo, Maarja Pabut
Graafiline disain: Birgita Siim, Agnes Isabelle Veevo, Aaro Veiderpass, Pärtel Eelmere
Veebi koordinaator: Kert Väljak
Veebi arendaja: Patrick Zavadskis
TASE FILM: Maya Chaudhary, Terje Losvik
TASE pood: Sigrit Lõhmus

Toetajad: Eesti Kunstnike Liit, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kultuurkapital, Akzonobel, Punch

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

Kumu uus näitus tegeleb rohepöördega Eesti kunsti ajaloos ja kaasajas. 

Kumu kunstimuuseumis 5. mail avatav näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ uurib kunsti võimalusi keskkonnakriisi ajajärgul. Seni suurim kunsti ja keskkonna suhteid vaatlev näitus Eestis koondub kolme telje ümber: Eesti kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast, nüüdiskunsti võimalused keskkonnakriisiga tegelemiseks ja muuseumi rohepööre.

Tere tulemast inimese ajastusse! Meie mõju planeedi keskkonnale on kasvanud nii kõikehõlmavaks, et seda saab juba võrrelda teiste geofüüsikaliste jõududega. Selle ulatust kinnitavad mitmesugused markerid radioaktiivsetest elementidest ja süsinikhappest kuni broileriluude ja mikroplastini. Teadlaste arvates oleme seeläbi astunud holotseenist uude geoloogilisse aegkonda – antropotseeni ehk inimese ajajärku. Igapäevakeeles on sõnast „antropotseen“ ühtlasi saanud omamoodi katusmõiste varem globaalseteks keskkonnaprobleemideks nimetatud nähtustele: kliima soojenemine, rahvastiku kasv, pinnase erosioon, liikide väljasuremine jne.

Aina kiirenevad keskkonna- ja kliimamuutused tekitavad pakilise vajaduse otsida ökoloogilisi ja tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja poliitilisi lahendusi, esitades samas väljakutse kujutlusvõimele. Kuidas mõelda antropotseeni ajastul inimese ja keskkonna, looduse ja kultuuri, inimliku ja mitteinimliku piiride üle? Kuidas mõtestada üha suurenevat infohulka keskkonna ajaloo, oleviku ja tuleviku kohta ning kuidas planeedi tulevikku üldse ette kujutada? Just sealtsamast, kust probleemid on alguse saanud, võib aga otsida ka aeglast, ettevaatlikku lootust. Oma suhet keskkonda saab parandada vaid inimene ise.

Keskkond on tähtsal kohal ka kaasaegses kunstis ja muuseumis. Sama keskne on ka küsimus, kuidas sellega siis kunstis ja näitusesaalis ikkagi tegelda. Kuidas vältida lihtsalt veel ühe antropotseeniteemalise näituse koostamist? Kuidas mõelda kunsti võimalikkusest ja vajalikkusest keskkonnakriisi ajajärgul?

Kumu kunstimuuseumi antropotseeniprojekt koondub kolme telje ümber: Eesti 19. sajandi ja uuema kunstiajaloo ümbermõtestamine ökokriitilisest vaatenurgast; kaasaegsete kunstnike, muuseumi ja teadlaste koostöö; rohepöörde võimalikkus näituseloomes ja kunstimuuseumis.

Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“

Näitust ette valmistades otsime vastuseid mitmesugustele küsimustele:

• Millist rolli on kunst ja visuaalkultuur mänginud siinse keskkonna kujutamisel, kujundamisel ja kontrollimisel?
• Milline on Eesti kunstiajaloo ökokriitiliste tõlgenduste laiem tähendus globaalses kunsti- ja keskkonnaajaloos?
• Milline on kaasaegse kunsti osakaal ja võimalused antropotseeni ajajärgul? Kuidas astub see dialoogi keskkonna ja teadusega, kunsti- ja keskkonnaajalooga?
• Kust jooksevad kunsti ja (kodaniku)teaduse, kunsti ja aktivismi piirid? Ja kas neid piire on üldse vaja tõmmata?
• Kui palju ja kuidas peaks muuseum ise antropotseeni ajastul muutuma? Kuidas rohepööret muuseumis läbi viia nii, et see ei piiraks liialt kunstnike loomevabadust?

Oleme algatanud antropotseeni näituseprojekti teadlikult pika ettevalmistusajaga, tehes algust juba 2020. aastal eesmärgiga otsida vastuseid küsimustele, tekitada arutelusid, leida uusi tegevus- ja koostöövorme, õppida üksteist tundma, töötada ühtaegu kunstiajalooga ja kaasaegsete kunstnikega. Selleks oleme moodustanud mitmekülgse töörühma, kuhu on kaasatud eri tausta, kogemuste, teadmiste ja oskustega inimesi.

Kuraatorid: kultuuri- ja keskkonnaajaloolased Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool) ja Ulrike Plath (Tallinna Ülikool) ning kunstiajaloolased ja kuraatorid Bart Pushaw ((Kopenhaageni Ülikool)), Eha Komissarov (Kumu) ja Tiiu Saadoja (Kumu).

Projekti hetkel kaasatud kaasaegsed kunstnikud:
Evy Jokhova, Edith Karlson, Mari-Leen Kiipli, Laura Põld ja Lou Sheppard, Ivar Veermäe

Ruumikujundajad: LLRRLLRR (Laura Linsi ja Roland Reemaa)
Graafiline kujundaja: Maria Muuk
Projekti koordinaator: Triin Tulgiste

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.

“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

4. aprillist alustab EKAs Tallinna Ülikooli tudengite Paul Raua (Võrdlev filosoofia MA) ja Markus Saare (Kirjandusteadus MA) eestvedamisel filosoofiaseminar, kus arutatakse Prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i teooriate ja mõistete üle.

Deleuze on mõtleja, kelle jaoks on tohutult olulised filosoofia seosed võimalikult paljude teiste ja erinevate distsipliinidega (alustades kunstist ja kirjandusest ning lõpetades matemaatika ja bioloogiaga), mistõttu on arutelu sihiks just interdistsiplinaarne filosoofia. See tähendab, et teretulnud on kõiksugu pikemad kõrvalepõiked kunsti ja muude kultuurivaldkondade, aga ka reaalteaduste juurde.

Igasugune tekstide kaasa lugemine on täiesti vabatahtlik (ehkki muidugi rõõmustav) ja Deleuze’ist (ega filosoofiastki) midagi teadma ei pea, sest Deleuze kipub olema ähmane igas keeles ja igal ajal.

Seminar toimub kuuel kevadisel teisipäeval kell 18.00 ruumis A202 ning iga kord võetakse ühiselt luubi alla mõni teema või mõiste, mida Deleuze põhjalikumalt käsitlenud on.

Saame kokku:

4. aprillil

18. aprillil

9. mail

16. mail

23. mail

30. mail