Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Muinsuskaitsja, ICOMOSi asepresident ja EKA UNESCO õppetooli hoidja dotsent Riin Alatalu teeb neljapäeval, 19. juunil kell 18.00 tuuri näitusel „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“.

Alatalu sõnul andis olümpia olulise tõuke Tallinna ajaloolise pärandi väärtustamisele ja restaureerimisele. Mitmed toonased uusehitised on aga täna 20. sajandi pärandina muinsuskaitse all. Toonane linnauuendus oli läbi mõeldud ja ratsionaalne, sest enamus suurürituseks rajatud hooneid on tänagi kasutuses.

Osalemine muuseumipileti või Muuseumikaardiga. Muuseum on neljapäeviti avatud 20ni, tuuri lõppedes on võimalik näitusega tutvumist rahulikult jätkata.

Näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“ räägib Tallinna moodsaks ja rohkem merele avatuks muutumise loo ning on avatud 28. septembrini.

30.-31. mail toimub Rakveres EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna  27. kevadkonverents “Tubased asjad”, mille keskmes on ajaloolised interjöörid.

Juttu tuleb sellest, milliste meetoditega säilitada ajalugu ning kuidas me läbi oma tegevuste mõjutame ajaloo tunnetust. Oma vaatenurki jagavad filosoofid, konservaatorid, kunstiajaloolased, sisearhitektid, muusika- ja kirjandusteadlased jpt.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 30. mail kell 10:50 alates Rakvere Teatrikinos, F. R. Kreutzwaldi tn 2b.

Kell 20:00 jätkub programm Piira veterinaarkeskuse kontorihoones (C.T. von Neffi 2) kepsaka teemapeoga “Jänes, tuppa tule sa!”

Laupäeval, 31. mail kell 10:00 külastame Rehbinderi maja ja Linnakodaniku Majamuuseumi Rakveres ning kell 12:00-18:00 toimub bussiekskursioon marsruudil Rakvere – Mõdriku – Vaeküla – Pada – Aseri – Kunda – Rakvere.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 23. maini.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital

EKA lõputööde festival TASE ‘25 avaneb 28. mail kell 17.00, Projekteerijate majas, Rävala puiestee 8, Tallinn.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane lõputööde festival, kus arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad esitlevad tänavusi lõputöid nii bakalaureuse kui magistri tasemel.

Avalikul avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse ja magistri taseme üliõpilastele.

PROGRAMM

TASE ’25 avasündmuste kava kolmapäeval, 28. mail kell 16.00–23.00:

16.00 rongkäik Eesti Kunstiakadeemiast Rävala puiestee 8 hoone ette
17.00 avatseremoonia Rävala puiestee 8 esisel muruplatsil, Noore disaineri, Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku MA ja BA taseme preemiate väljakuulutamine
18.00 TASE ‘25 näituse uksed avatud
19.30 Avemaria kontsert Rävala puiestee 8 esisel muruplatsil
21.00 Taavet Kirja DJ-set
23.00 peo lõpp

Lisaks on kohal Hulkur Baar ja ÖKU toiduauto. 

TASE pop-up pood
28.05.–1.06.25 Rävala puiestee 8 esimese korruse fuajee, avatud K 18.00–23.00 N–P 13.00–19.00

TASE ANIMA 2025 animatsiooni lõputööde linastus reedel, 13. juunil kell 17.00–19.00 kinos Sõprus, sissepääs tasuta.
Osalevad: Paulina Belik, Maya Chaudhary, Nataliia Domini, Kate Jansone, Timofei Jerjomenko, Annaliisa Lepik, Anne Lucas, Natalya Mirzoyan, Léo Dominique Mourey, Katrina Oll, Mia Rulli, Yiyang Sun, Alex Toodu, Kaisa Vallaots, Lukas Wind, Shunyuan Yao

Arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskondade lõputööd
Rävala puiestee 8, Tallinn
29.05.–19.06.25, avatud iga päev kell 13.00–19.00, sissepääs tasuta

Kaasaegse kunsti magistrantide Yvette Bathgate & Jake Shepherdi lõpuprojekt „ruum kogunemiseks, ruum kasvamiseks“
EKKMi kogukonnaaed, Kursi 5, Tallinn
28.05.–19.05.25, avatud ööpäevaringselt, osavõtt tasuta
Programm on valminud koostöös Keithy Kuuspu, Kati Saaritsa, Feminist Culture House, ja Laura De Jageriga.

Taidestuudiumi magistrandi Alyona Movko-Mägi lõpuprojekt „Olend. Looja. Soo.“
Galerii Seek, Väike-Pääsukese 5, Tallinn
6.06.–27.09.25, avatud juuni–august kell 20.00–2.00, september 20.00–00.00, sissepääs 7€/5€

Graafilise disaini magistrantide lõputööde tutvustav sündmus „Cover, Show“
Skoone bastion, Tallinn
6.06. kell 11.00–19.00
Osalevad: Fatima-Ezzahra El Khammas, Hanafi Gazali, Rok Ifko Krajnc, Linnea Lindgren, Laura Martens, João Pedro Nogueira, Karthik Palepu, Archil Tsereteli

Ehtekunsti magistrandi Dana Lorên Varese lõputöö „Sisemised sfäärid“
Von Krahli teatri proovisaal, Telliskivi tn 60a-9, Tallinn
2.–3.06.25, sissepääs raudtee poolt, tasuta

Gregor Tauli juhitud sisearhitektuuri bakalaureuse ja magistri lõputööde tutvustus, algus Rävala puiestee 8 fuajees:
Kolmapäeval, 4. juunil kell 15.00–16.00, eesti keeles

Sotsiaalse Disaini Stuudio – sotsiaalse disaini magistrantide sündmuste sari ja installatsioon
Väljapanek lõpeb värskete abiturientide aruteluga teemal “Mis on sotsiaalne disain?”.
6.–7.06.25 Rävala puiestee 8 esimese korruse fuajee, osavõtt tasuta. Rohkem infot: facebook.com/SotsiaalseDisainiStuudio

Arhitektuuriteaduskonna näitusetuurid

Avatud kõikidele ruumihuvilistele, nii sisseastujatele kui ka valdkonna proffidele:
4. juunil kl 15 – 16 sisearhitektuuri lõputööd, õppekava juht Gregor Taul
11. juunil kl 16 – 17.30 arhitektuuri tase täna, dekaan Sille Pihlak
18. juunil kl 13 – 14.30 arhitektuuriteaduskonna lõputöid tutvustab arhitekt ja magistriõppe juht prof Toomas Tammis
18. juunil kl 15 – 16.30 arhitektuuriteaduskonna lõputöid tutvustab arhitekt ja magistriõppe juht prof Toomas Tammis

Registreeri end tuurile siin.

Anna-Liisa Villmanni juhitud ringkäigud Noore disaineri, Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku MA ja BA taseme preemiate laureaatidega, algus Rävala puiestee 8 fuajees:
Laupäeval, 31. mail kell 13–14.30, eesti keeles
Laupäeval, 14. juunil kell 13–14.30, eesti keeles
Laupäeval, 14. juunil kell 14.30–16.00, inglise keeles

Lõputööde avalikud kaitsmised

Lõputööde kaitsmised Eesti Kunstiakadeemias ja TASE lõputööde festivalil aadressil Rävala puiestee 8, Tallinn 26.05.–11.06.2025

Tutvu ajakavaga veebilehel artun.ee/kaitsmised

Tutvu TASE ‘25 programmi ja lõpetajate loeteluga veebilehel tase.artun.ee – veeb avaneb 23. mail. Lõputööde kirjalike osadega saab tutvuda EKA Digivaramus aadressil eka.access.preservica.com.

Sündmus Facebookis 

13. mail 2025 toimub kahe pärandiga tegeleva UNESCO õppetooli – Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute ning Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise – ühisseminar.

Vestlusringis osalevad prof. Kristin Kuutma, dr. Elo-Hanna Seljamaa, dr. Riin Alatalu ja dr. Anneli Randla, modereerib dr. Kristina Jõekalda. Sõpruskohtumine on suunatud mõlema õppetooli õppejõududele ja tudengitele, eesmärgiga vahetada kogemusi ning jagada oma tegemisi ja edasisi plaane UNESCO raames.

Vestlusringis astuvad üles Tiina-Mall Kreem (Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis), Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), modereerib Ulrike Plath (Tallinna Ülikool).

Kogumikust:
Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?

Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath

Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal

Väljaandja: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2025

Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga.

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Maris Saagpakk

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Reet Pius, Kadi Polli, Anne Untera

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Reet Bender, Triin Kröönström, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Linda Kaljundi, Kairit Kaur, Tiina-Mall Kreem

Seminaris võtame kokku EKA uurimisprojekti „Kunstiajalugu kontakttsoonis: populaarne ja fiktsionaalne Eesti kunsti(ajaloo)kirjutuses“ (2023–2024) tulemused.

Meie eesmärk oli tegeleda kunsti(ajaloo) erinevate representatsiooniviisidega ehk uurida, kuidas mingi kunstimaailma väline meedium kunsti on esitlenud, ning kas ja kuidas see on muutnud meile – akadeemilistele uurijatele – tuttavaid kunsti tähendusi. Igaüks meist tegeles erineva „vahendajaga“: ilukirjandus, film, ajakirjandus, pärandiloome, skeemi- ja fotojutustus, teleesitlus, kunstikriitika.

Seminaril esitleme ka meie projekti üht lõpptulemust – „Vikerkaare“ erinumbrit (2025/4–5), mille meie projekti puudutava osa koostas Johannes Saar. Artiklite autorid lisaks talle Epp Lankots, Kädi Talvoja, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres.

Avalikus loengus tutvustab Victoria Donovan, kuidas dekoloniaalne mõtlemine on mõjutanud tema uurimistööd ja projekte, ning samuti oma uut raamatut „Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East“ (2025). See raamat on portree Ukraina idaosa kultuurist ja ühiskonnast enne seda, kui seda laastas Venemaa täiemahuline sissetung. See on  teekonna vormis kirja pandud ajalugu, mis kulgeb läbi imekauni Donbassi ning kirjeldab selle minevikku ja olevikku ning sealse rahva visadust, loovust ja iseseisvust. Loengu teises osas vestleb Victoria Donovan raamatu üle ajaloolase ja kuraatori Linda Kaljundiga (EKA).

Victoria Donovan on Ukraina ja Ida-Euroopa uuringute professor ning St Andrewsi Ülikooli Globaalse (Post)Sotsialismi Keskuse direktor. Tema praktikas lõikuvad pärandiuuringud, linnaajalugu, visuaalne antropoloogia ja rakenduslikud humanitaarteadused. Tema kaasautorlusel on loodud arvukalt akadeemilist uurimistööd, kirjutisi, näitusi, arhiive, kogukondlikke töötubasid ja kunstipraktikaid, mis tegelevad Ida-Ukraina ja Ühendkuningriigi tööstusajaloo ja -pärandiga. Donovanilt on ilmunud raamatud „Chronicles in Stone: Preservation, Patriotism, and Identity in Northwest Russia (2019), “Limits of Collaboration: Art, Ethics, and Donbas” (2022) ja “Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East” (2025).

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.