AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
24.10.2016 — 28.10.2016
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Esmaspäev 24 oktoober, 2016 — Reede 28 oktoober, 2016
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
27.01.2016 — 29.01.2016
KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest
Kunstikultuuri teaduskond
KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)
——————————————————————————-
Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest
——————————————————————————-
Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.
Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?
Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.
Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.
Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.
Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.
Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.
Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
———————————————————————————-
Joanna Figiel public lecture on artistic work
———————————————————————————-
On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.
„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.
What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?
What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?
To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.
To name a few, I will:
-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.
-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)
-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists
-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.
Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“
Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.
——————————————————————————————
A workshop about the relationships of art and work.
——————————————————————————————
Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)
In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.
The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?
In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?
Recommended reading
Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/
Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum
Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts
https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification
Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory
Further readings:
Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia
PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/
Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/
Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
WAGE?
Bulletpoints to think about:
thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?
artist income
content of their art academies’ curriculum
expectations vs reality of the art world/art economy
precarity
competition vs individuality
internalisig/personalising systemic issues
collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising
burnout/work-life balance
Possible steps:
– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?
– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?
– mapping precarity
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Reede 29 jaanuar, 2016
Kunstikultuuri teaduskond
KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)
——————————————————————————-
Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest
——————————————————————————-
Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.
Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?
Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.
Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.
Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.
Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.
Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.
Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
———————————————————————————-
Joanna Figiel public lecture on artistic work
———————————————————————————-
On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.
„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.
What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?
What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?
To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.
To name a few, I will:
-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.
-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)
-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists
-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.
Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“
Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.
——————————————————————————————
A workshop about the relationships of art and work.
——————————————————————————————
Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)
In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.
The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?
In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?
Recommended reading
Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/
Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum
Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts
https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification
Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory
Further readings:
Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia
PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/
Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/
Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
WAGE?
Bulletpoints to think about:
thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?
artist income
content of their art academies’ curriculum
expectations vs reality of the art world/art economy
precarity
competition vs individuality
internalisig/personalising systemic issues
collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising
burnout/work-life balance
Possible steps:
– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?
– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?
– mapping precarity
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
12.01.2016
evald okase pannood ajaloomuuseumis valgustati infrapunakaameraga
Kunstikultuuri teaduskond
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
evald okase pannood ajaloomuuseumis valgustati infrapunakaameraga
Teisipäev 12 jaanuar, 2016
Kunstikultuuri teaduskond
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Kunstiharidus
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
Kunstiharidus
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink
30.05.2015 — 31.05.2015
eka muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XVII kevadkonverents toimub 30.-31.mail haapsalus
Kunstikultuuri teaduskond
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond kutsub kõiki 30.-31.mail Haapsallu kevadkonverentsile “Minu muinsuskaitse. Arutlusi kultuuripärandist 21. sajandil”.
Konverentsi ettekannete osa toimub laupäeval, 30.mail Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas, F. J. Wiedemanni 15. Sõna saavad Lilian Hansar, Kristin Kuutma, Kurmo Konsa, Eik Hermann, Helen Sooväli-Sepping, Aivo Hirmo, Riin Alatalu, Hilkka Hiiop, Leele Välja, Tarvi Sits ja Siim Raie; paneeldiskussiooni juhib Liisa Pakosta. Haapsalu linnuse uuenduskavasid tutvustab kohapeal Anton Pärn.
Päeva lõpetab pidu “Tsaari oodates” Haapsalu raudteejaamas. Pakume sööki-jooki ja jalakeerutust, üles astub ka Haapsalu päris oma bänd “Shoot the Piano Player”. Lisaks üllatused ja auhind parimale kostüümile.
Konverentsile paneb punkti pühapäevane ringsõit Läänemaal.
Konverentsi kava leiate siit
Lisainfo: Maris Veeremäe, tel. 56226344.
Registreerimine: link.artun.ee/konv15
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
eka muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XVII kevadkonverents toimub 30.-31.mail haapsalus
Laupäev 30 mai, 2015 — Pühapäev 31 mai, 2015
Kunstikultuuri teaduskond
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond kutsub kõiki 30.-31.mail Haapsallu kevadkonverentsile “Minu muinsuskaitse. Arutlusi kultuuripärandist 21. sajandil”.
Konverentsi ettekannete osa toimub laupäeval, 30.mail Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas, F. J. Wiedemanni 15. Sõna saavad Lilian Hansar, Kristin Kuutma, Kurmo Konsa, Eik Hermann, Helen Sooväli-Sepping, Aivo Hirmo, Riin Alatalu, Hilkka Hiiop, Leele Välja, Tarvi Sits ja Siim Raie; paneeldiskussiooni juhib Liisa Pakosta. Haapsalu linnuse uuenduskavasid tutvustab kohapeal Anton Pärn.
Päeva lõpetab pidu “Tsaari oodates” Haapsalu raudteejaamas. Pakume sööki-jooki ja jalakeerutust, üles astub ka Haapsalu päris oma bänd “Shoot the Piano Player”. Lisaks üllatused ja auhind parimale kostüümile.
Konverentsile paneb punkti pühapäevane ringsõit Läänemaal.
Konverentsi kava leiate siit
Lisainfo: Maris Veeremäe, tel. 56226344.
Registreerimine: link.artun.ee/konv15
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
09.01.2015 — 31.01.2015
Okupatsioonide Muuseumis on avatud XXXVI soome-ugri ekspeditsiooni näitus „Piirist ja piiritusest“.
Kunstikultuuri teaduskond
1978. aastal Eesti Kunstiakadeemia professori Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimisreiside näol on tegu juba aastakümnetevanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. 2013. aasta suvel olid kunstitudengid antropoloogilistel välitöödel Narvas, Narva-Jõesuus, Kudrukülas, Jaanilinnas ja Vanakülas. Välitööde eesmärgiks oli uurida Narva piire – nii füüsilisi, mõttelisi kui metafoorseid – ja kuidas kohalikud tajuvad neid piire.
Piiriteema on alati aktuaalne, eraldades üht ruumi teisest, on piir ka nende ruumide kokkupuutepunktiks ja ühisosaks. Riigipiir ei ole ainult allkirjastatud leping, vaid ka kehaline kogemus. Toetudes välitöödel kogutud muhedatele jutustustele, ongi näituse keskmes piiri kehalisuse aspekt: kuidas piir lõhnab? mis maitse on piiril? kas piirist saab läbi hammustada? kas piiril on püksid jalas?
Ja kui piiri ei ole, kas siis on piiritus?
Välitöödel osalesid: Kalle Keskrand, Hendrik-Julius Kits, Mihkel Reha, Eva Sepping, Ave Taavet, Madis Tuuder ja välitööde juhendaja Marika Alver.
Ekspeditsiooni läbiviimist toetas rahaliselt Kultuurkapital ning Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.
Näitus jääb Okupatsioonide Muuseumis avatuks jaanuarikuu lõpuni.
Lisainfo:
Marika Alver
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Okupatsioonide Muuseumis on avatud XXXVI soome-ugri ekspeditsiooni näitus „Piirist ja piiritusest“.
Reede 09 jaanuar, 2015 — Laupäev 31 jaanuar, 2015
Kunstikultuuri teaduskond
1978. aastal Eesti Kunstiakadeemia professori Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimisreiside näol on tegu juba aastakümnetevanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. 2013. aasta suvel olid kunstitudengid antropoloogilistel välitöödel Narvas, Narva-Jõesuus, Kudrukülas, Jaanilinnas ja Vanakülas. Välitööde eesmärgiks oli uurida Narva piire – nii füüsilisi, mõttelisi kui metafoorseid – ja kuidas kohalikud tajuvad neid piire.
Piiriteema on alati aktuaalne, eraldades üht ruumi teisest, on piir ka nende ruumide kokkupuutepunktiks ja ühisosaks. Riigipiir ei ole ainult allkirjastatud leping, vaid ka kehaline kogemus. Toetudes välitöödel kogutud muhedatele jutustustele, ongi näituse keskmes piiri kehalisuse aspekt: kuidas piir lõhnab? mis maitse on piiril? kas piirist saab läbi hammustada? kas piiril on püksid jalas?
Ja kui piiri ei ole, kas siis on piiritus?
Välitöödel osalesid: Kalle Keskrand, Hendrik-Julius Kits, Mihkel Reha, Eva Sepping, Ave Taavet, Madis Tuuder ja välitööde juhendaja Marika Alver.
Ekspeditsiooni läbiviimist toetas rahaliselt Kultuurkapital ning Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s.
Näitus jääb Okupatsioonide Muuseumis avatuks jaanuarikuu lõpuni.
Lisainfo:
Marika Alver
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
19.12.2014
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents
Kunstikultuuri teaduskond
Reedel, 19.detsembril algusega kell 09:00 toimub EKA Suur-Kloostri 11 õppehoones muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents. Esinejad tutvustavad lühidalt magistritööde teemasid ja eesmärke ning peatuvad detailsemalt uurimuste ühel alateemal.
Kõik huvilised on lahkelt palutud osa saama!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents
Reede 19 detsember, 2014
Kunstikultuuri teaduskond
Reedel, 19.detsembril algusega kell 09:00 toimub EKA Suur-Kloostri 11 õppehoones muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents. Esinejad tutvustavad lühidalt magistritööde teemasid ja eesmärke ning peatuvad detailsemalt uurimuste ühel alateemal.
Kõik huvilised on lahkelt palutud osa saama!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
30.10.2014 — 02.11.2014
rode-detektiivid lübeckis
Kunstiharidus
30.oktoobrist 02.novembrini avanes Rode-uurijate seltskonnal erakordne võimalus viia läbi põhjalikud tehnilised uuringud Lübecki St. Annen-Museumis asuvale ainsale Hermen Rode poolt signeeritud altarile, nn. Luukase-retaablile. Uurijate gruppi kuulusid lisaks Tartu Ülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse keemikutele ning MTÜ Arheovisioon pildindusspetsialistidele ka EKA doktorant Andres Uueni ning projekti koordinaator, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop.
XRF-aparaadi abil viidi läbi altari elementide kaardistus (mittelõhkuv meetod, mille abil saab teada kunstiteoses kasutatud materjalide koosluse), võeti täpsustavaks analüüsimiseks mikroproovid ning fotografeeriti teos nii kõrgresolutsioonilise fotogrammeetrilise 3D mudelina kui infrapuna valguses. Väga põneva võrdlusmaterjali ning lähtepunkti edasiseks interpretatsiooniks andis kahe altari maaliväljade alusjoonistuste võrdlus: kui Niguliste altari puhul on Rode Töökoda kasutanud väga detailset ettevalmistavat joonistust ning töö on täis pentimenti‘sid e. kompositsioonimuudatusi, siis Lübecki altaril on alusjoonis minimaalne. Seega võiks Luukase-altari ainus kompositsioonimuudatus anda täpsustavat informatsiooni seni küsitavusi tekitanud dateeringule.
Uuringute läbiviimine oli ajastatud k.a. septembrikuus Lübeckis avatud suurnäituse ‘Lübeck um 1500’ kolleegiumi seminari toimumisajale. Kohal oli keskaja uurijate tõeline raskekahurvägi. Näituse peakuraatorite, dr Jan Richteri ja dr Jörg Rosenfeldi palvel tegime ettekande ka meie projektist ‘Rode altar lähivaates’, millele lisasime värsket videodokumentatsiooni Lübeckis läbiviidud uuringutest. Esitlus pälvis tõsist poolehoidu. Kolleegiumi ettepanekul kaaluvad kuraatorid võimalust kaasata näitusele ka Niguliste Rode-projektiga seotud materjale nii filmide kui multimeediaprogrammide näol. Oleksime tõeliselt uhked, kui Eesti saaks anda oma panuse sellise rahvusvahelise haardega näituse valmimisele!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
rode-detektiivid lübeckis
Neljapäev 30 oktoober, 2014 — Pühapäev 02 november, 2014
Kunstiharidus
30.oktoobrist 02.novembrini avanes Rode-uurijate seltskonnal erakordne võimalus viia läbi põhjalikud tehnilised uuringud Lübecki St. Annen-Museumis asuvale ainsale Hermen Rode poolt signeeritud altarile, nn. Luukase-retaablile. Uurijate gruppi kuulusid lisaks Tartu Ülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse keemikutele ning MTÜ Arheovisioon pildindusspetsialistidele ka EKA doktorant Andres Uueni ning projekti koordinaator, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop.
XRF-aparaadi abil viidi läbi altari elementide kaardistus (mittelõhkuv meetod, mille abil saab teada kunstiteoses kasutatud materjalide koosluse), võeti täpsustavaks analüüsimiseks mikroproovid ning fotografeeriti teos nii kõrgresolutsioonilise fotogrammeetrilise 3D mudelina kui infrapuna valguses. Väga põneva võrdlusmaterjali ning lähtepunkti edasiseks interpretatsiooniks andis kahe altari maaliväljade alusjoonistuste võrdlus: kui Niguliste altari puhul on Rode Töökoda kasutanud väga detailset ettevalmistavat joonistust ning töö on täis pentimenti‘sid e. kompositsioonimuudatusi, siis Lübecki altaril on alusjoonis minimaalne. Seega võiks Luukase-altari ainus kompositsioonimuudatus anda täpsustavat informatsiooni seni küsitavusi tekitanud dateeringule.
Uuringute läbiviimine oli ajastatud k.a. septembrikuus Lübeckis avatud suurnäituse ‘Lübeck um 1500’ kolleegiumi seminari toimumisajale. Kohal oli keskaja uurijate tõeline raskekahurvägi. Näituse peakuraatorite, dr Jan Richteri ja dr Jörg Rosenfeldi palvel tegime ettekande ka meie projektist ‘Rode altar lähivaates’, millele lisasime värsket videodokumentatsiooni Lübeckis läbiviidud uuringutest. Esitlus pälvis tõsist poolehoidu. Kolleegiumi ettepanekul kaaluvad kuraatorid võimalust kaasata näitusele ka Niguliste Rode-projektiga seotud materjale nii filmide kui multimeediaprogrammide näol. Oleksime tõeliselt uhked, kui Eesti saaks anda oma panuse sellise rahvusvahelise haardega näituse valmimisele!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
20.10.2014 — 23.10.2014
‘rode altarpiece in close-up’ kolmas töötuba: ‘rode investigation workshop’
Kunstiharidus
20.-23.oktoobril 2014 leidis aset Rode-projekti kolmas töötuba, mille fookuses olid seekord analüütilised instrumentaalmeetodid (kunsti)pärandi uurimises. Ürituse korraldas EKA doktorikool koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli ja Eesti Kunstimuuseumi filiaali, Niguliste muuseumiga.
Üritus toimus kolmes osas: loengud, õpitoad ja praktiline uurimine. 20.-21.oktoobril pidasid Nigulistes loenguid rahvusvahelised tippspetsialistid, keemikud dr Ulla Knuutinen ja prof Ivo Leito, neile sekundeeris emeriitprofessor Anne van Grevenstein. Ulla andis ülevaate instrumentaalanalüüside võimalustest pärandiuuringutel ning tõi näiteid isiklikest kogemustest Soomes ja Pompeis, kus ta aastaid erinevates projektides on osalenud. Anne jätkas samal teemal konservaatori pilgu läbi, vaadeldes enda poolt juhitud van Eyckide Genti altari konserveerimis- ja uurimisprojekti näitel loodusteaduslike uuringute osatähtsust erialases tegevuses. Ivo andis ülevaate Tartu Ülikooli võimalustest uuringute vallas, s.t. milliseid meetodeid saame Eestis rakendada.
Pärandi uurimise seisukohalt võime olla uhked, et siinsed võimalused ei jää alla kaasaegsele tasemele maailmas, spetsialistidena peame vaid oskama neid oma tegevuses rakendada.
Niguliste-päevade pärastlõunased sessioonid toimusid õpitubadena ning keskendusid eri valdkondade spetsialistide (loodusteadlane – konservaator – kunstiajaloolane) koostööle uurimisküsimuse formuleerimisel, analüüsimeetodite kaalumisel ning proovide võtmisel-dokumenteerimisel.
Teise päeva pärastlõunase sessiooni lõpuks oli välja valitud neli uuritavat skulptuuri Rode altarist (Gertrud, Filippus, Jaakobus Vanem ning üks nimetu hilisem predella skulptuur), moodustatud neli töögruppi ning võetud skulptuuridelt mikroproovid.
22.oktoobril kogunes juba väiksem seltskond Tartu Ülikooli Chemicumis, näpus Rode altari tibatillukesed proovitükid. Kahe Tartu-päeva käigus viisime dr Signe Vahuri käe all läbi kõik hetkel kättesaadavad instrumentaalanalüüsid (mikroanalüüsid, IP spektromeetria, SEM-EDS jt.) ning iga töögrupp vormistas oma skulptuuri kohta analüüsitulemuste interpretatsiooni.
Ürituse lõppakordina viis Rode-projekti IT-spetsialist ja EKA doktorant ühes isikus Andres Uueni kokku eelmisel Rode-workshopil ‘Rode Imaging Event’ prototüübina lahendatud idee luua objekti 3D mudelist uuringutulemusi koondav infokonteiner (vt. http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event) selle ürituse resultaatidega – Gertrudi skulptuuri 3D mudelile said kantud analüüsitud mikroproovide informatsioon.
Töötoa resultaatidega saab tutvuda lehel http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/investigation-workshop-of-rode-altarpiece/workshop-results
Töötubade käigus oli esmakordne ja erakordne võimalus olla nii lähedal reaalsetele masinatele ning oma käega viia läbi analüüsid, mis reeglina on vaid loodusteadlaste pärusmaa. Eesmärgiks oli teadvustada võimalusi, mida saame rakendada pärandi uurimisel ning osata loodusteadlastelt küsida küsimusi, mille vastused võiksid kaasa aidata muinsuste mõistmisele.
Täname selle võimaluse eest TÜ analüütilise keemia õppetooli, prof Ivo Leitot ja eelkõige dr Signe Vahurit, kes meid kahe päeva jooksul kannatust kaotamata suunas nende imepisikeste tükikeste analüüsimisel. Vt. ka analüütilise keemia õppetooli blogipostitust http://www.ut.ee/EACH/workshop-rode-altarpiece-in-close-up/
Kokku osales töötubades umbes 70 kuulajat, sellest Tartu praktilises osas ligi 20 inimest. Osalejate seas oli nii konserveerimiseriala tudengeid kui ka praktikuid ning muinsuskaitse spetsialiste. Loodame, et suutsime toimunud üritusega anda oma panuse laiemasse erialasesse tegevusse ning tihendada interdistsiplinaarset koostööd.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
‘rode altarpiece in close-up’ kolmas töötuba: ‘rode investigation workshop’
Esmaspäev 20 oktoober, 2014 — Neljapäev 23 oktoober, 2014
Kunstiharidus
20.-23.oktoobril 2014 leidis aset Rode-projekti kolmas töötuba, mille fookuses olid seekord analüütilised instrumentaalmeetodid (kunsti)pärandi uurimises. Ürituse korraldas EKA doktorikool koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli ja Eesti Kunstimuuseumi filiaali, Niguliste muuseumiga.
Üritus toimus kolmes osas: loengud, õpitoad ja praktiline uurimine. 20.-21.oktoobril pidasid Nigulistes loenguid rahvusvahelised tippspetsialistid, keemikud dr Ulla Knuutinen ja prof Ivo Leito, neile sekundeeris emeriitprofessor Anne van Grevenstein. Ulla andis ülevaate instrumentaalanalüüside võimalustest pärandiuuringutel ning tõi näiteid isiklikest kogemustest Soomes ja Pompeis, kus ta aastaid erinevates projektides on osalenud. Anne jätkas samal teemal konservaatori pilgu läbi, vaadeldes enda poolt juhitud van Eyckide Genti altari konserveerimis- ja uurimisprojekti näitel loodusteaduslike uuringute osatähtsust erialases tegevuses. Ivo andis ülevaate Tartu Ülikooli võimalustest uuringute vallas, s.t. milliseid meetodeid saame Eestis rakendada.
Pärandi uurimise seisukohalt võime olla uhked, et siinsed võimalused ei jää alla kaasaegsele tasemele maailmas, spetsialistidena peame vaid oskama neid oma tegevuses rakendada.
Niguliste-päevade pärastlõunased sessioonid toimusid õpitubadena ning keskendusid eri valdkondade spetsialistide (loodusteadlane – konservaator – kunstiajaloolane) koostööle uurimisküsimuse formuleerimisel, analüüsimeetodite kaalumisel ning proovide võtmisel-dokumenteerimisel.
Teise päeva pärastlõunase sessiooni lõpuks oli välja valitud neli uuritavat skulptuuri Rode altarist (Gertrud, Filippus, Jaakobus Vanem ning üks nimetu hilisem predella skulptuur), moodustatud neli töögruppi ning võetud skulptuuridelt mikroproovid.
22.oktoobril kogunes juba väiksem seltskond Tartu Ülikooli Chemicumis, näpus Rode altari tibatillukesed proovitükid. Kahe Tartu-päeva käigus viisime dr Signe Vahuri käe all läbi kõik hetkel kättesaadavad instrumentaalanalüüsid (mikroanalüüsid, IP spektromeetria, SEM-EDS jt.) ning iga töögrupp vormistas oma skulptuuri kohta analüüsitulemuste interpretatsiooni.
Ürituse lõppakordina viis Rode-projekti IT-spetsialist ja EKA doktorant ühes isikus Andres Uueni kokku eelmisel Rode-workshopil ‘Rode Imaging Event’ prototüübina lahendatud idee luua objekti 3D mudelist uuringutulemusi koondav infokonteiner (vt. http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event) selle ürituse resultaatidega – Gertrudi skulptuuri 3D mudelile said kantud analüüsitud mikroproovide informatsioon.
Töötoa resultaatidega saab tutvuda lehel http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/investigation-workshop-of-rode-altarpiece/workshop-results
Töötubade käigus oli esmakordne ja erakordne võimalus olla nii lähedal reaalsetele masinatele ning oma käega viia läbi analüüsid, mis reeglina on vaid loodusteadlaste pärusmaa. Eesmärgiks oli teadvustada võimalusi, mida saame rakendada pärandi uurimisel ning osata loodusteadlastelt küsida küsimusi, mille vastused võiksid kaasa aidata muinsuste mõistmisele.
Täname selle võimaluse eest TÜ analüütilise keemia õppetooli, prof Ivo Leitot ja eelkõige dr Signe Vahurit, kes meid kahe päeva jooksul kannatust kaotamata suunas nende imepisikeste tükikeste analüüsimisel. Vt. ka analüütilise keemia õppetooli blogipostitust http://www.ut.ee/EACH/workshop-rode-altarpiece-in-close-up/
Kokku osales töötubades umbes 70 kuulajat, sellest Tartu praktilises osas ligi 20 inimest. Osalejate seas oli nii konserveerimiseriala tudengeid kui ka praktikuid ning muinsuskaitse spetsialiste. Loodame, et suutsime toimunud üritusega anda oma panuse laiemasse erialasesse tegevusse ning tihendada interdistsiplinaarset koostööd.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
16.10.2014 — 17.10.2014
rahvusvaheline teaduskonverents ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’ bad homburgis
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil.
Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
rahvusvaheline teaduskonverents ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’ bad homburgis
Neljapäev 16 oktoober, 2014 — Reede 17 oktoober, 2014
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil.
Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink