Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond kutsub Melbourne’i Kuningliku Tehnoloogia Instituudi (RMIT) õppejõu ja kuraatori Kate Rhodese kahepäevasele seminarile disainist ja disainipraktikatest.

Seminari eesmärgiks on arutleda disaini loomise ja sellest mõtlemise viiside – sealhulgas disaini kureerimise – omavaheliste alusseoste üle.

Registreerimine ja seminari alustekstid: tootedisain@artun.ee.

Kate Rhodes on RMIT arhitektuuri- ja disainiteaduskonda ühendava platvormi Design Hub kuraator. Tema viimaste näituste hulka kuuluvad: New Agency: Owning Your Future (koostöös arhitektuuribürooga Sibling Architecture); Workaround: Women Design Action (kaaskuraatorid Fleur Watson ja Naomi Stead); ja graafilise disaini stuudio Experimental Jetset ülevaatenäitus Superstructure (kaaskuraator Fleur Watson).

RMIT Design Hub väljapanekud resoneeruvad enamasti disaini ja arhitektuuri õpetamisel ja praktiseerimisel esilekerkivate küsimustega.

Rohkem infot:
Anna-Liisa Laarits
Tootedisaini osakonna projektide koordinaator
anna-liisa.laarits@artun.ee

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad:

Loenguseeria “Rahvusvaheline laeng” 2017/2018 õppeaastal

Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis)
07.12 kell 18 loeng Teaduste Akadeemia saalis
08.12 kell 10 seminar KVIs

Tunnustatud kuraator Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis) tutvustab Tallinnas oma viimase aja kureerimisprojekte: Los Angelese tööstuspiirkonnas asunud projektiruumi Fahrenheit, räägib feministlikust kureerimisest seoses näitusega “Seven Sisters” Varssavis eelmisel suvel, kuhu ta kutsus esinema kuus naiskunstnikku ning tööst Araabia kunstnikega näituse “I Hear You Laughing” raames, mille kureeris koostöös Myriam Ben Salahiga Stavangeri Kunsthalles Norras.

Martha Kirszenbaum töötas pikalt Los Angelese näitusepinna ja residentuurprogrammiga Fahrenheit. Varasemalt on ta töötanud MoMA meediaosakonnas, Pariisis Georges Pompidou muuseumis ja New Yorgi New Museumis. Ta on teinud projekte koostöös Varssavi kaasaegse kunsti muuseumi, Viini Belvedere Museum/21er Hausi, Marrakechi biennaali, Palais de Tokyo ja Kunsthalle Mulhouse’iga. Kirszenbaum kirjutab väljaannetele Flash Art, CURA, Kaleidoscope ja Mousse ning on viinud läbi seminare kureerimisest Pariisi ülikoolides Parsons ja Université Paris VIII.

Loengule järgneb seminar 08.12 kell 10.15 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminari registreerumiseks ja lugemismaterjali saamiseks kirjutage palun karin.vicente@artun.ee

Kõik loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

Loenguseeria raames tulevad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. Sarjaga tähistatakse kuraatori õppesuuna avamist KVI magistrantuuris. Loenguseeria raames esinevad 2017. ja 2018. aastal kuraator Vincent Honoré (09.11.2017) kuraator Vasif Kortun (23.11.2017), kuraator Martha Kirszenbaum (detsember), documenta14 kuraator Dieter Roelstraete (jaanuar), luuletaja ja kunstikriitik Quinn Latimer (veebruar), kuraator Lumi Tan (märts), kunstikriitik Andrew Berardini (aprill), feministlik kuraator Maura Reilly (mai), kuraator ja kriitik Antonia Alampi (mai).

Üritust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Baltic-American Freedom Foundation, Eesti Teaduste Akadeemia

Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel. 

Loe lähemalt Maalehest

Vaata ERR-i uudislõiku

Tartu Postimees kirjutab

TV3 uudislõik

Postimehe lisa Arter

ERR Nädal

KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)

——————————————————————————-

Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest

——————————————————————————-

Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.

Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?

Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.

Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.

Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.

Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.

Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

———————————————————————————-

Joanna Figiel public lecture on artistic work

———————————————————————————-

On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.

„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.

What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?

What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?

To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.

To name a few, I will:

-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.

-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)

-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists

-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.

Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“

Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.

——————————————————————————————

A workshop about the relationships of art and work.

——————————————————————————————

Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)

In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.

The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?

In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?

Recommended reading

Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/

Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum

https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts

https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification

www.art-workers.org

Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory

Further readings:

Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia

PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/

Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/

Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf

WAGE?

Bulletpoints to think about:

thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?

artist income

content of their art academies’ curriculum

expectations vs reality of the art world/art economy

precarity

competition vs individuality

internalisig/personalising systemic issues

collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising

burnout/work-life balance

Possible steps:

– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?

– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?

– mapping precarity

17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.

Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu. 

Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis. 

Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).

Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. 

Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee. 

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond kutsub kõiki 30.-31.mail Haapsallu kevadkonverentsile “Minu muinsuskaitse. Arutlusi kultuuripärandist 21. sajandil”.

Konverentsi ettekannete osa toimub laupäeval, 30.mail Läänemaa Ühisgümnaasiumi aulas, F. J. Wiedemanni 15. Sõna saavad Lilian Hansar, Kristin Kuutma, Kurmo Konsa, Eik Hermann, Helen Sooväli-Sepping, Aivo Hirmo, Riin Alatalu, Hilkka Hiiop, Leele Välja, Tarvi Sits ja Siim Raie; paneeldiskussiooni juhib Liisa Pakosta. Haapsalu linnuse uuenduskavasid tutvustab kohapeal Anton Pärn.

Päeva lõpetab pidu “Tsaari oodates” Haapsalu raudteejaamas. Pakume sööki-jooki ja jalakeerutust, üles astub ka Haapsalu päris oma bänd “Shoot the Piano Player”. Lisaks üllatused ja auhind parimale kostüümile.

Konverentsile paneb punkti pühapäevane ringsõit Läänemaal.

Konverentsi kava leiate siit

Lisainfo: Maris Veeremäe, tel. 56226344.

Registreerimine: link.artun.ee/konv15

Reedel, 19.detsembril algusega kell 09:00 toimub EKA Suur-Kloostri 11 õppehoones muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrikonverents. Esinejad tutvustavad lühidalt magistritööde teemasid ja eesmärke ning peatuvad detailsemalt uurimuste ühel alateemal.  

Kõik huvilised on lahkelt palutud osa saama!