AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
07.02.2025 — 08.02.2025
Seminar baltisakslastest Yale’is
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
EKA (dotsent Kristina Jõekalda) korraldab koos Yale’i ülikooliga (prof. Bradley Woodworth) 7.-8. veebr 2025 ajalooseminari baltisakslastest:
“Bulwark against the East or Imperial Outpost? Baltic Germans in the Russian Empire” (tõlkes Kaitseehitis ida vastu või tsaaririigi eelpost? Baltisakslased Vene impeeriumis).
EKAst esineb veel nooremteadur Ragne Soosalu.
Seminar toimub USAs Yale’i Ülikoolis ja on jälgitav Zoomi teel. Vt ka ilmunud ülevaadet.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Seminar baltisakslastest Yale’is
Reede 07 veebruar, 2025 — Laupäev 08 veebruar, 2025
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
EKA (dotsent Kristina Jõekalda) korraldab koos Yale’i ülikooliga (prof. Bradley Woodworth) 7.-8. veebr 2025 ajalooseminari baltisakslastest:
“Bulwark against the East or Imperial Outpost? Baltic Germans in the Russian Empire” (tõlkes Kaitseehitis ida vastu või tsaaririigi eelpost? Baltisakslased Vene impeeriumis).
EKAst esineb veel nooremteadur Ragne Soosalu.
Seminar toimub USAs Yale’i Ülikoolis ja on jälgitav Zoomi teel. Vt ka ilmunud ülevaadet.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.02.2025 — 12.02.2025
KVI avatud loeng: Charis Gullickson “Põhjamaade muuseumide dekoloniseerimine”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Dr Charis Gullickson on vanemteadur NordNorski kunstimuuseumis Norras.
Oma doktoritöös uuris ta Norra avalikke kunstimuuseume kui sotsiaalseid tegutsejaid. Kokkuvõttes väidab ta: „Selle doktoritöö eesmärk on seada kahtluse alla status quo kunstimuuseumide praktikad ja kalduvus pidada Norra riiklikult rahastatavaid kunstimuuseume „neutraalseteks“ institutsioonideks.“ Muuseumide neutraalsus takistab institutsioonidel „näha“ oma potentsiaalset transformatiivset sotsiaalset jõudu. Tema uurimisprojektist kasvas välja aktivistlik rühmitus Museer er ikke nøytrale / Museat eai leat neutrálat. Charise jaoks on tegemist nägemise õppimisega (võimusüsteemide ja hierarhiliste struktuuride mõistmine). Kui muuseumipraktikud ei suuda näha olemasolevaid struktuurilisi ja süsteemseid probleeme, ei saa nad neid ka parandada. Seega kipuvad kunstimuuseumitöötajad säilitama status quo’d ja tegutsema valitsevates, vastuolulistes raamistikes.
Selles loengus käsitletakse Norra kunstimuuseume kui asunduskolonialistlikke institutsioone ajaloolises perspektiivis. Vaatlen, kuidas kolonialism kujundab olevikku kunstimuuseumide ja kuraatoripraktikate kontekstis. Kunstimuuseumi ajaloolise teekonna analüüsimine sellest vaatenurgast lähtuvalt võib aidata näidata, miks kunstimuuseumid ja kuraatorid tegutsevad nii, nagu nad tänapäeval tegutsevad.
Juhtumiuuringud:
https://www.idunn.no/doi/full/10.18261/kk.105.1.4
https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/1369801X.2022.2161063
https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/cura.12580
Loeng toimub koostöös Kumu kunstimuuseumiga ning on seotud KUMU näitusega “Nad hakkasid kõnelema” Kumu kaasaegse kunsti galeriis, mis kutsub mõtestama inimtegevuse tagajärjel toimuvaid keskkonnamuutusi koloniaalajaloo ja selle kestva mõju kaudu. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.
Loengu toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

@nordnorskkunstmuseum
@ikkenoytrale
Loengu salvestus EKA TVs.
Postitas Annika Tiko — Püsilink
KVI avatud loeng: Charis Gullickson “Põhjamaade muuseumide dekoloniseerimine”
Teisipäev 11 veebruar, 2025 — Kolmapäev 12 veebruar, 2025
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Dr Charis Gullickson on vanemteadur NordNorski kunstimuuseumis Norras.
Oma doktoritöös uuris ta Norra avalikke kunstimuuseume kui sotsiaalseid tegutsejaid. Kokkuvõttes väidab ta: „Selle doktoritöö eesmärk on seada kahtluse alla status quo kunstimuuseumide praktikad ja kalduvus pidada Norra riiklikult rahastatavaid kunstimuuseume „neutraalseteks“ institutsioonideks.“ Muuseumide neutraalsus takistab institutsioonidel „näha“ oma potentsiaalset transformatiivset sotsiaalset jõudu. Tema uurimisprojektist kasvas välja aktivistlik rühmitus Museer er ikke nøytrale / Museat eai leat neutrálat. Charise jaoks on tegemist nägemise õppimisega (võimusüsteemide ja hierarhiliste struktuuride mõistmine). Kui muuseumipraktikud ei suuda näha olemasolevaid struktuurilisi ja süsteemseid probleeme, ei saa nad neid ka parandada. Seega kipuvad kunstimuuseumitöötajad säilitama status quo’d ja tegutsema valitsevates, vastuolulistes raamistikes.
Selles loengus käsitletakse Norra kunstimuuseume kui asunduskolonialistlikke institutsioone ajaloolises perspektiivis. Vaatlen, kuidas kolonialism kujundab olevikku kunstimuuseumide ja kuraatoripraktikate kontekstis. Kunstimuuseumi ajaloolise teekonna analüüsimine sellest vaatenurgast lähtuvalt võib aidata näidata, miks kunstimuuseumid ja kuraatorid tegutsevad nii, nagu nad tänapäeval tegutsevad.
Juhtumiuuringud:
https://www.idunn.no/doi/full/10.18261/kk.105.1.4
https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/1369801X.2022.2161063
https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/cura.12580
Loeng toimub koostöös Kumu kunstimuuseumiga ning on seotud KUMU näitusega “Nad hakkasid kõnelema” Kumu kaasaegse kunsti galeriis, mis kutsub mõtestama inimtegevuse tagajärjel toimuvaid keskkonnamuutusi koloniaalajaloo ja selle kestva mõju kaudu. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.
Loengu toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

@nordnorskkunstmuseum
@ikkenoytrale
Loengu salvestus EKA TVs.
Postitas Annika Tiko — Püsilink
17.01.2025
Hüljatud maastikud: Joaveski papivabrik
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia korraldab 13.-17. jaanuaril oma tänavuse töötoa “Hüljatud maastikud” Joaveskil.
Juba 13. korda toimuv töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite omavahelist koostööd ning mõista kogukondade vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Joaveski Küla MTÜ-ga.
Töötoa raames toimub Joaveski rahvamajas ka mitu huvilistele avatud sündmust:
Esmaspäeval 13. jaanuaril kell 19 on kõik huvilised oodatud kuulama tudengite ettekandeid pärandist filmis, Eesti paberi- ja papitööstusest, rahvusvahelistest näidetest ajaloolistele tööstushoonete uue elu andmisel, aga ka tööstusest kui problemaatilisest ja toksilisest pärandist.
Teisipäeval 14. jaanuaril kell 19 vaadatakse koos A. Tarkovski filmi “Stalker”
Reedel 17. jaanuaril kell 12 esitlevad tudengid oma nädala jooksul valminud projekte.
Töötuba jätkub läbi semestri projektide edasiarendamisega õppetöö raames ja lõppeb esitlustega maikuus EKAs.
1899. aastal asutatud Joaveski papivabrik on Lahemaa rahvuspargi suurim ajalooline tööstuskompleks. Vabriku kahel tegutsemisperioodil (1899-1930 ja 1941-1944) on Joaveskile kerkinud hulganisti tööstust toetavaid teisi rajatisi: hüdroelektrijaam, tööliselamud, abihooned, sepikoda, juhataja elamu jm. 1994. aastal vabrik suleti. 2001. aastast toimib ühes tehase osas hüdroelektrijaam, kuid suurem osa on siiani kasutuseta ja seisab tühjana. Kahtlemata on Joaveski papivabrik oluline Lahemaa pärandobjekt, mille potentsiaal on veel suuresti avastamata.
Tänavuses töötoas arutlevad erinevate erialade tudengid järgnevatel teemadel:
Tööstusmaastikud ja filmikunst
Tööstuskompleksi elavdamine ja uuesti elule äratamine
Lahemaa rahvuspargi ja tööstuse suhe
Loodus(kaitse) ja tööstus
Papivabrik kui kogukonna siduja
Juhendajad: Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast. Maastikuarhitektuuri osa juhendavad Arvi Anderson ja Katrin Koov.
Varem on Hüljatud maastike töötuba toimunud Narva Kreenholmi tehases, Kohila paberivabrikus, Peri kolhoosikeskuses, Suurpea linnakus, Kodijärve mõisas; Koeru vanadekodus; Tapa raudteejaamas; Kopli liinidel; Kiviõli tehases, Sindi manufaktuuris ja Tallinna Dominiiklaste kloostri Katariina kirikus ning Paluküla kirikus Hiiumaal. Hüljatud hoonetele kasutusperspektiivi ja reaalseid arhitektuurseid lahendusi otsides võimaldab töötuba ülikoolidel panustada pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Hüljatud maastikud: Joaveski papivabrik
Reede 17 jaanuar, 2025
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Eesti Kunstiakadeemia korraldab 13.-17. jaanuaril oma tänavuse töötoa “Hüljatud maastikud” Joaveskil.
Juba 13. korda toimuv töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite omavahelist koostööd ning mõista kogukondade vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Joaveski Küla MTÜ-ga.
Töötoa raames toimub Joaveski rahvamajas ka mitu huvilistele avatud sündmust:
Esmaspäeval 13. jaanuaril kell 19 on kõik huvilised oodatud kuulama tudengite ettekandeid pärandist filmis, Eesti paberi- ja papitööstusest, rahvusvahelistest näidetest ajaloolistele tööstushoonete uue elu andmisel, aga ka tööstusest kui problemaatilisest ja toksilisest pärandist.
Teisipäeval 14. jaanuaril kell 19 vaadatakse koos A. Tarkovski filmi “Stalker”
Reedel 17. jaanuaril kell 12 esitlevad tudengid oma nädala jooksul valminud projekte.
Töötuba jätkub läbi semestri projektide edasiarendamisega õppetöö raames ja lõppeb esitlustega maikuus EKAs.
1899. aastal asutatud Joaveski papivabrik on Lahemaa rahvuspargi suurim ajalooline tööstuskompleks. Vabriku kahel tegutsemisperioodil (1899-1930 ja 1941-1944) on Joaveskile kerkinud hulganisti tööstust toetavaid teisi rajatisi: hüdroelektrijaam, tööliselamud, abihooned, sepikoda, juhataja elamu jm. 1994. aastal vabrik suleti. 2001. aastast toimib ühes tehase osas hüdroelektrijaam, kuid suurem osa on siiani kasutuseta ja seisab tühjana. Kahtlemata on Joaveski papivabrik oluline Lahemaa pärandobjekt, mille potentsiaal on veel suuresti avastamata.
Tänavuses töötoas arutlevad erinevate erialade tudengid järgnevatel teemadel:
Tööstusmaastikud ja filmikunst
Tööstuskompleksi elavdamine ja uuesti elule äratamine
Lahemaa rahvuspargi ja tööstuse suhe
Loodus(kaitse) ja tööstus
Papivabrik kui kogukonna siduja
Juhendajad: Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast ning Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnast. Maastikuarhitektuuri osa juhendavad Arvi Anderson ja Katrin Koov.
Varem on Hüljatud maastike töötuba toimunud Narva Kreenholmi tehases, Kohila paberivabrikus, Peri kolhoosikeskuses, Suurpea linnakus, Kodijärve mõisas; Koeru vanadekodus; Tapa raudteejaamas; Kopli liinidel; Kiviõli tehases, Sindi manufaktuuris ja Tallinna Dominiiklaste kloostri Katariina kirikus ning Paluküla kirikus Hiiumaal. Hüljatud hoonetele kasutusperspektiivi ja reaalseid arhitektuurseid lahendusi otsides võimaldab töötuba ülikoolidel panustada pärandialase sisuka diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
23.01.2025
KVI uurimisseminar: Anneli Porri
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Anneli Porri on Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant-nooremteadur alates 2023. aastast.
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi (BA kunstiteaduses, 2002) ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (MA kultuuriteoorias, 2012) ning töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstihariduse lektori ja EKA-TLÜ kunstiõpetaja ühisõppekava juhina. Porri on kirjutanud kunstikriitikat kultuurimeediale, kureerinud näitusi nii Eesti kui rahvusvahelisest kaasaegsest kunstist, toimetanud kunstitrükiseid ning koostanud õppematerjale nii üld- kui kõrghariduse tasemel.
Porri akadeemiline uurimisvaldkond on seotud kunstihariduse, kunstiteose analüüsi õpetamismeetodite ja kunsti vahendamise didaktikaga. Oma doktoritööna valmisvas uuringus keskendub ta õpetamismeetoditele ja –strateegiatele, mis toetavad visuaalse pädevuse arengut eelkõige kunstiteose mõtestamisel.
Seminarist:
Teadlik ja tahtlik vaatamine on visuaalse kirjaoskuse alus ja visuaalsete piltide tõlgendamine põhineb nii meie nägemisel kui teadmisel. Seega kujutise lugemine vajab teadlikku õppimist. Kuidas aga luuakse õppeprotsessis kontakti kunstiga ja kujundatakase oskusi, mis lubavad vaatajal kunstiteost tõlgendada?
Uurimisseminaris tutvustan töös olevat uuringut kunstiajaloo õppeaine õpetamisest Eestis alates esimese kunstiajaloo õppetooli loomisest Tartu Ülikoolis. Pakun eelkõige ainedidaktikale keskenduvat vaatenurka eesti kunstiajaloole ja kunstiteadusele, vaadet kunstiajaloo õppimisele ja õpetamisele, lisakihti eesti kunstiajaloo teaduse uurimisele, mida on oma hiljutistes artiklites käsitlenud ka Krista Kodres ja Eero Kangor.
Uuringu eesmärk on problematiseerida kunstiajaloo traditsiooniliste õppemeetodite ja strateegiate valikut nii kõrg- kui üldhariduses ning selgitada hoiakuid nende suhtes vastavalt kunstiajaloo ja haridusvaldkonna mõtteviisidele ja tavadele.
Peatun järgmistel uurimisküsimustel:
1. Millised on kunstiajaloo õpetamise institutsionaalsed ja hariduspoliitilised tingimused Eesti kõrg- ja üldhariduses 1920–1990(?)?
2. Kuidas eesmärgistatakse kunstiajaloo ja kunstiga suhestumise õpet, milliseid pädevusi on seatud eesmärgiks selle abil kujundada?
3. Millised on välja kujunenud traditsioonilised kunstiajaloo õpetamise meetodid ja strateegiad, mida õppeprotsessis kasutatakse?
Postitas Annika Tiko — Püsilink
KVI uurimisseminar: Anneli Porri
Neljapäev 23 jaanuar, 2025
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Anneli Porri on Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant-nooremteadur alates 2023. aastast.
Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi (BA kunstiteaduses, 2002) ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (MA kultuuriteoorias, 2012) ning töötab Eesti Kunstiakadeemias kunstihariduse lektori ja EKA-TLÜ kunstiõpetaja ühisõppekava juhina. Porri on kirjutanud kunstikriitikat kultuurimeediale, kureerinud näitusi nii Eesti kui rahvusvahelisest kaasaegsest kunstist, toimetanud kunstitrükiseid ning koostanud õppematerjale nii üld- kui kõrghariduse tasemel.
Porri akadeemiline uurimisvaldkond on seotud kunstihariduse, kunstiteose analüüsi õpetamismeetodite ja kunsti vahendamise didaktikaga. Oma doktoritööna valmisvas uuringus keskendub ta õpetamismeetoditele ja –strateegiatele, mis toetavad visuaalse pädevuse arengut eelkõige kunstiteose mõtestamisel.
Seminarist:
Teadlik ja tahtlik vaatamine on visuaalse kirjaoskuse alus ja visuaalsete piltide tõlgendamine põhineb nii meie nägemisel kui teadmisel. Seega kujutise lugemine vajab teadlikku õppimist. Kuidas aga luuakse õppeprotsessis kontakti kunstiga ja kujundatakase oskusi, mis lubavad vaatajal kunstiteost tõlgendada?
Uurimisseminaris tutvustan töös olevat uuringut kunstiajaloo õppeaine õpetamisest Eestis alates esimese kunstiajaloo õppetooli loomisest Tartu Ülikoolis. Pakun eelkõige ainedidaktikale keskenduvat vaatenurka eesti kunstiajaloole ja kunstiteadusele, vaadet kunstiajaloo õppimisele ja õpetamisele, lisakihti eesti kunstiajaloo teaduse uurimisele, mida on oma hiljutistes artiklites käsitlenud ka Krista Kodres ja Eero Kangor.
Uuringu eesmärk on problematiseerida kunstiajaloo traditsiooniliste õppemeetodite ja strateegiate valikut nii kõrg- kui üldhariduses ning selgitada hoiakuid nende suhtes vastavalt kunstiajaloo ja haridusvaldkonna mõtteviisidele ja tavadele.
Peatun järgmistel uurimisküsimustel:
1. Millised on kunstiajaloo õpetamise institutsionaalsed ja hariduspoliitilised tingimused Eesti kõrg- ja üldhariduses 1920–1990(?)?
2. Kuidas eesmärgistatakse kunstiajaloo ja kunstiga suhestumise õpet, milliseid pädevusi on seatud eesmärgiks selle abil kujundada?
3. Millised on välja kujunenud traditsioonilised kunstiajaloo õpetamise meetodid ja strateegiad, mida õppeprotsessis kasutatakse?
Postitas Annika Tiko — Püsilink
28.01.2025
EKA rektorikandidaatide debatt
Arhitektuuriteaduskond

Teisipäeval, 28. jaanuaril 2025 kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia rektorikandidaatide avalik debatt EKA aulas.
EKA rektorikandidaatide programmid:
Rektorikandidaat Hilkka Hiiopi programm
Rektorikandidaat Kirke Kangro programm
Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. Hiiop on akadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.
Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond.
Debatiga saab liituda ka ERR-i otseülekande teel.
EKA rektori valimised toimuvad aulas reedel, 31. jaanuaril 2025 algusega kell 14.00.
Valimiskoosolekul hääletavad valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Valituks osutub rektorikandidaat, kes saab üle poole häältest.
Rektori valimistega seotud info on leitav aadressil artun.ee/rektori-valimised.
EKA uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil 2025.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
EKA rektorikandidaatide debatt
Teisipäev 28 jaanuar, 2025
Arhitektuuriteaduskond

Teisipäeval, 28. jaanuaril 2025 kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia rektorikandidaatide avalik debatt EKA aulas.
EKA rektorikandidaatide programmid:
Rektorikandidaat Hilkka Hiiopi programm
Rektorikandidaat Kirke Kangro programm
Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. Hiiop on akadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.
Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond.
Debatiga saab liituda ka ERR-i otseülekande teel.
EKA rektori valimised toimuvad aulas reedel, 31. jaanuaril 2025 algusega kell 14.00.
Valimiskoosolekul hääletavad valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Valituks osutub rektorikandidaat, kes saab üle poole häältest.
Rektori valimistega seotud info on leitav aadressil artun.ee/rektori-valimised.
EKA uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil 2025.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.01.2025 — 17.01.2025
Rahvusvahelise grupinäituse „Küllus“ avamine T1 kaubanduskeskuses
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Reedel, 3. jaanuaril kell 17.00 avatakse T1 kaubanduskeskuse teise korruse keskmise aatriumi kõrval rahvusvaheline grupinäitus „Küllus“.
Näitusel osalevad kunstnikud Emily Greenwood, Ulvi Haagensen, Cecile Hübner, Heleliis Hõim, Erki Kasemets, Sandra Kosorotova, Gary Markle ja Sigrid Viir.
Näitus võtab lähema vaatluse alla nähtamatud süsteemid tarbimisajastul. Korraldades näituse kaubanduskeskuses, paigutatakse kunstnike teosed paradoksaalsesse konteksti, kus nende loominguline identiteet seisab silmitsi ümbritseva konsumeristliku ruumiga. Tõstatub küsimus, kuidas suhestuda ümbritseva keskkonnaga, kuidas töötada ühtaegu koos tarbimise ja kapitalismi kõikjale ulatuva kohaloluga ning ka selle vastu? Näitus on kohaks, kus külastaja saab aja maha võtta, aeglustada tempot, vaadelda, hetkeks põgeneda ümbritseva informatsioonilaviini eest ning mõtiskleda.
Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Piret Arukaevu, Sylvia Burgess, Maia Hellman, Kaur Järve, Marite Kuus ja Mariam Mestvirishvili.
Näitus toimub Brigit Aropi juhendatud kureerimisseminari raames.
Näitus on avatud 03.01–17.01.2025
Lahtiolekuajad:
T–R 16.00–20.00
L–P 12.00–20.00
Näituse finissage toimub 17.01 kell 17.00. Programm algab 17.30.
Lisainformatsiooni näituse publikuprogrammi kohta avaldatakse näituse FB lehel – https://www.facebook.com/events/2404807066531874
Graafiline disain: Andrew Hill
Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri instituut ning Taidestuudium.
Eriline tänu: T1 kaubanduskeskus ja SUHE baar.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Rahvusvahelise grupinäituse „Küllus“ avamine T1 kaubanduskeskuses
Reede 03 jaanuar, 2025 — Reede 17 jaanuar, 2025
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Reedel, 3. jaanuaril kell 17.00 avatakse T1 kaubanduskeskuse teise korruse keskmise aatriumi kõrval rahvusvaheline grupinäitus „Küllus“.
Näitusel osalevad kunstnikud Emily Greenwood, Ulvi Haagensen, Cecile Hübner, Heleliis Hõim, Erki Kasemets, Sandra Kosorotova, Gary Markle ja Sigrid Viir.
Näitus võtab lähema vaatluse alla nähtamatud süsteemid tarbimisajastul. Korraldades näituse kaubanduskeskuses, paigutatakse kunstnike teosed paradoksaalsesse konteksti, kus nende loominguline identiteet seisab silmitsi ümbritseva konsumeristliku ruumiga. Tõstatub küsimus, kuidas suhestuda ümbritseva keskkonnaga, kuidas töötada ühtaegu koos tarbimise ja kapitalismi kõikjale ulatuva kohaloluga ning ka selle vastu? Näitus on kohaks, kus külastaja saab aja maha võtta, aeglustada tempot, vaadelda, hetkeks põgeneda ümbritseva informatsioonilaviini eest ning mõtiskleda.
Näituse kuraatorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Piret Arukaevu, Sylvia Burgess, Maia Hellman, Kaur Järve, Marite Kuus ja Mariam Mestvirishvili.
Näitus toimub Brigit Aropi juhendatud kureerimisseminari raames.
Näitus on avatud 03.01–17.01.2025
Lahtiolekuajad:
T–R 16.00–20.00
L–P 12.00–20.00
Näituse finissage toimub 17.01 kell 17.00. Programm algab 17.30.
Lisainformatsiooni näituse publikuprogrammi kohta avaldatakse näituse FB lehel – https://www.facebook.com/events/2404807066531874
Graafiline disain: Andrew Hill
Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri instituut ning Taidestuudium.
Eriline tänu: T1 kaubanduskeskus ja SUHE baar.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
17.12.2024
BORIS BERNSTEIN 100: RAAM JA KOONDUMISPUNKT
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (EKKÜ) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ühiskonverents, mis on pühendatud Boris Bernsteini 100. sünniaastapäevale.
Konverentsile järgneb ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri tutvustus ja traditsiooniline aastalõpu koosviibimine.
KAVA
Kell 12.45 Konverentsi avamine ja tervitused
Kell 13.00–14.30
David Vseviov. Boriss Bersntein – kuidas kiigata kaevu?
Krista Kodres. Boris Bernsteini “kunstiteadusliku proosa” teooria ja praktika
Virve Sarapik. Struktuur ja Bernstein
Paus
Kell 15.00–17.00
Eda Tuulberg. Polümetodoloogiline seiklus ringmängu ja sealt välja ehk Boris Bernstein kunstist kirjutajana 1960.–1970. aastatel
Märt Väljataga. Boris Bernstein ja kunsti defineerimise diskussioon 1990ndatel
Marek Volt. Hea kunsti algoritm
Hanno Soans. Boris Bernsteini postmodernistlik elu
Vaba mikrofon
Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri tutvustus.
Värskelt ilmunud ajakirjanumber on ökoulme teemaline, külalistoimetajateks Elle-Mari Talivee ja Ene-Reet Soovik.
Õhtu jätkub aastalõpu koosviibimisega!
Korraldajad:
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Annika Tiko — Püsilink
BORIS BERNSTEIN 100: RAAM JA KOONDUMISPUNKT
Teisipäev 17 detsember, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu (EKKÜ) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ühiskonverents, mis on pühendatud Boris Bernsteini 100. sünniaastapäevale.
Konverentsile järgneb ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri tutvustus ja traditsiooniline aastalõpu koosviibimine.
KAVA
Kell 12.45 Konverentsi avamine ja tervitused
Kell 13.00–14.30
David Vseviov. Boriss Bersntein – kuidas kiigata kaevu?
Krista Kodres. Boris Bernsteini “kunstiteadusliku proosa” teooria ja praktika
Virve Sarapik. Struktuur ja Bernstein
Paus
Kell 15.00–17.00
Eda Tuulberg. Polümetodoloogiline seiklus ringmängu ja sealt välja ehk Boris Bernstein kunstist kirjutajana 1960.–1970. aastatel
Märt Väljataga. Boris Bernstein ja kunsti defineerimise diskussioon 1990ndatel
Marek Volt. Hea kunsti algoritm
Hanno Soans. Boris Bernsteini postmodernistlik elu
Vaba mikrofon
Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi uue numbri tutvustus.
Värskelt ilmunud ajakirjanumber on ökoulme teemaline, külalistoimetajateks Elle-Mari Talivee ja Ene-Reet Soovik.
Õhtu jätkub aastalõpu koosviibimisega!
Korraldajad:
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Annika Tiko — Püsilink
16.12.2024
KVI avalik loeng: Inga Lāce “Making a Museum, Being a Guest”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Inga Lāce teadustöö on spetsialiseerunud kaasaegsele kunstile Nõukogude ja postsovetlikus Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning selle diasporas, pöörates erilist tähelepanu migratsioonile ja riikidevahelistele sidemetele. Ta oli C-MAP Kesk- ja Ida-Euroopa stipendiaat MoMAs New Yorgis (2020-2023) ning on varem kureerinud näitusi üle maailma, sealhulgas Läti paviljoni Veneetsia biennaalil (2019); Survival Kit (2017-23); Portable Landscapes Villa Vassilieffis, Läti rahvuslikus kunstimuuseumis ja James Gallery CUNYs (2018); Riga Notebook Muzeum Sztukis (2020); It Won’t Be Long Now, Comrades! Framer Framedis (2017); Performing the Fringe Konsthall C-s (2020) ja Pori kunstimuuseumis (2021).
Muuseumi loomine, külaliseks olemine
Loengus räägib Inga Lāce oma kogemustest ja tööst Almatõ kunstimuuseumi peakuraatorina, mis on 2025. aasta suvel Almatõs avatav uus eramuuseum.
Ta keskendub eelkõige järgmistele teemadele:
Qonaqtar, muuseumi kogudest koostatud grupinäitus, mis uurib külalislahkuse ja rände vahelisi seoseid ja pingeid, keskendudes Kasahstanile, Kesk-Aasiale ja naaberpiirkondadele.
Näituse pealkiri Qonaqtar (Konaktar) tuleneb kasahhi keele qонаq (qonaq) sõnast, mis tähendab „külaline“ ja on tuletatud türgi keele juurest kon- (maale või laskuma). See väljendab sügavalt juurdunud traditsiooni tervitada külalisi soojuse ja austusega, mis peegeldab nomaadide kombeid, kus reisijate võõrustamine oli oluline ellujäämiseks suurtel, sageli karmidel maastikel. Külalised võivad muidugi olla ka teistsuguse iseloomuga ja külalislahkust võidakse kuritarvitada, mille puhul näitus viitab Nõukogude Liidu sageli sunnitud rändekampaaniatele, kus Kasahstani ja Kesk-Aasia jaoks ei olnud vastuvõtmine valikuvõimalus. Eelkõige venelaste asustamine Kesk-Aasiasse 19. sajandil või korealaste ümberasustamine Kesk-Aasiasse 1930. aastatel ja nõukogude dissidentide saatmine Karagandasse – lood, mis samuti ühel või teisel moel panustasid Kasahstani ühiskonda ja kunstielu.
Külaliste muutumine kohalikeks ja kohalike muutumine külalisteks kuskil, kas põgenemise või ümberasumise tõttu on migratsiooniga seotult lõputu teema, kui siin saab seda vaadelda läbi regionaalse prisma.
Loengu toimumist toetab:

Postitas Annika Tiko — Püsilink
KVI avalik loeng: Inga Lāce “Making a Museum, Being a Guest”
Esmaspäev 16 detsember, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Inga Lāce teadustöö on spetsialiseerunud kaasaegsele kunstile Nõukogude ja postsovetlikus Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning selle diasporas, pöörates erilist tähelepanu migratsioonile ja riikidevahelistele sidemetele. Ta oli C-MAP Kesk- ja Ida-Euroopa stipendiaat MoMAs New Yorgis (2020-2023) ning on varem kureerinud näitusi üle maailma, sealhulgas Läti paviljoni Veneetsia biennaalil (2019); Survival Kit (2017-23); Portable Landscapes Villa Vassilieffis, Läti rahvuslikus kunstimuuseumis ja James Gallery CUNYs (2018); Riga Notebook Muzeum Sztukis (2020); It Won’t Be Long Now, Comrades! Framer Framedis (2017); Performing the Fringe Konsthall C-s (2020) ja Pori kunstimuuseumis (2021).
Muuseumi loomine, külaliseks olemine
Loengus räägib Inga Lāce oma kogemustest ja tööst Almatõ kunstimuuseumi peakuraatorina, mis on 2025. aasta suvel Almatõs avatav uus eramuuseum.
Ta keskendub eelkõige järgmistele teemadele:
Qonaqtar, muuseumi kogudest koostatud grupinäitus, mis uurib külalislahkuse ja rände vahelisi seoseid ja pingeid, keskendudes Kasahstanile, Kesk-Aasiale ja naaberpiirkondadele.
Näituse pealkiri Qonaqtar (Konaktar) tuleneb kasahhi keele qонаq (qonaq) sõnast, mis tähendab „külaline“ ja on tuletatud türgi keele juurest kon- (maale või laskuma). See väljendab sügavalt juurdunud traditsiooni tervitada külalisi soojuse ja austusega, mis peegeldab nomaadide kombeid, kus reisijate võõrustamine oli oluline ellujäämiseks suurtel, sageli karmidel maastikel. Külalised võivad muidugi olla ka teistsuguse iseloomuga ja külalislahkust võidakse kuritarvitada, mille puhul näitus viitab Nõukogude Liidu sageli sunnitud rändekampaaniatele, kus Kasahstani ja Kesk-Aasia jaoks ei olnud vastuvõtmine valikuvõimalus. Eelkõige venelaste asustamine Kesk-Aasiasse 19. sajandil või korealaste ümberasustamine Kesk-Aasiasse 1930. aastatel ja nõukogude dissidentide saatmine Karagandasse – lood, mis samuti ühel või teisel moel panustasid Kasahstani ühiskonda ja kunstielu.
Külaliste muutumine kohalikeks ja kohalike muutumine külalisteks kuskil, kas põgenemise või ümberasumise tõttu on migratsiooniga seotult lõputu teema, kui siin saab seda vaadelda läbi regionaalse prisma.
Loengu toimumist toetab:

Postitas Annika Tiko — Püsilink
06.12.2024
Sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas” Tartu Elektriteatris
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Reedel, 6. detsembril kell 11.00 toimub Tartu Elektriteatris hoogne postmodernismi käsitlev sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas”.
Üleminekuperioodi Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni võib pidada paljuski ainulaadseks ja erandlikuks ajaks. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sellest tulevadki rääkima eesti juhtivad kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.
AJAKAVA
11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre
12:30–13 Kohvipaus
13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin
14:30–15:30 Lõunapaus
15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv
17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)
Üritust korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm.
Üritust toetab Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas” Tartu Elektriteatris
Reede 06 detsember, 2024
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Reedel, 6. detsembril kell 11.00 toimub Tartu Elektriteatris hoogne postmodernismi käsitlev sümpoosion “Kadunud ajas nagu pisarad vihmas”.
Üleminekuperioodi Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni võib pidada paljuski ainulaadseks ja erandlikuks ajaks. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sellest tulevadki rääkima eesti juhtivad kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.
AJAKAVA
11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre
12:30–13 Kohvipaus
13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin
14:30–15:30 Lõunapaus
15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv
17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)
Üritust korraldavad TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm.
Üritust toetab Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.12.2024 — 05.12.2024
Bernt Notke seminari ja töötoa avalikud loengud Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. ja 5. detsembril toimuvad Bernt Notke seminari ja töötoa raames Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus avalikud loengud, kuhu on oodatud kõik huvilised.
NIGULISTE MUUSEUM:
Teisipäev, 3. detsember kell 17.00-18.00
Beata Možejko (Gdanski ülikool) ja Oskar Rojewski (Sileesia ülikool Katowices):
“A Happy accident for Poland…” – The Last Judgement of Hans Memling in Gdańsk
The Triptych of the Last Judgement is one of the earliest artworks by Hans Memling, and many researchers have discussed its story and style. The painting, currently in the National Museum of Gdańsk, was commissioned by Angelo di Jacopo Tani and was intended for the chapel of the Badia Fiesolana church near Florence. In 1473, due to the seizure of the ship carrying the painting by the privateer Paul Beneke, the artwork never arrived at its intended destiny. The triptych was placed in the Brotherhood of St. George Chapel in St. Mary’s Church in Gdańsk.
This paper aims to explain the details of the seizure of the Triptych of the Last Judgement based on archival research, its place within Memling’s oeuvre, the reception of Memling’s work in the Pomeranian region and recent historiographical discussions about the artwork. The presentation provides not only the background of Notke’s time but also can serve as a comparative case study for the overseas visual culture reception. Additionally, this study explains the preventive conservation opportunities for Memling’s painting in Gdańsk and its Baltic contexts to be tackled in the future.
PÜHA VAIMU KIRIK
Neljapäev, 5. detsember kell 17.00-18.00
Anja Rasche ja Kerstin Petermann (Netzwerk Kunst und Kultur der Hansestädte):
Notke versus Rode – Reflections between Genius and Craftsman
Loengud toimuvad inglise keeles.
Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Bernt Notke seminari ja töötoa avalikud loengud Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus
Teisipäev 03 detsember, 2024 — Neljapäev 05 detsember, 2024
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. ja 5. detsembril toimuvad Bernt Notke seminari ja töötoa raames Niguliste muuseumis ja Püha Vaimu kirikus avalikud loengud, kuhu on oodatud kõik huvilised.
NIGULISTE MUUSEUM:
Teisipäev, 3. detsember kell 17.00-18.00
Beata Možejko (Gdanski ülikool) ja Oskar Rojewski (Sileesia ülikool Katowices):
“A Happy accident for Poland…” – The Last Judgement of Hans Memling in Gdańsk
The Triptych of the Last Judgement is one of the earliest artworks by Hans Memling, and many researchers have discussed its story and style. The painting, currently in the National Museum of Gdańsk, was commissioned by Angelo di Jacopo Tani and was intended for the chapel of the Badia Fiesolana church near Florence. In 1473, due to the seizure of the ship carrying the painting by the privateer Paul Beneke, the artwork never arrived at its intended destiny. The triptych was placed in the Brotherhood of St. George Chapel in St. Mary’s Church in Gdańsk.
This paper aims to explain the details of the seizure of the Triptych of the Last Judgement based on archival research, its place within Memling’s oeuvre, the reception of Memling’s work in the Pomeranian region and recent historiographical discussions about the artwork. The presentation provides not only the background of Notke’s time but also can serve as a comparative case study for the overseas visual culture reception. Additionally, this study explains the preventive conservation opportunities for Memling’s painting in Gdańsk and its Baltic contexts to be tackled in the future.
PÜHA VAIMU KIRIK
Neljapäev, 5. detsember kell 17.00-18.00
Anja Rasche ja Kerstin Petermann (Netzwerk Kunst und Kultur der Hansestädte):
Notke versus Rode – Reflections between Genius and Craftsman
Loengud toimuvad inglise keeles.
Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink



![Charis Ann Gullickson_4K-1428[98]](https://www.artun.ee/app/uploads/2025/01/Charis-Ann-Gullickson_4K-142898-375x250.jpg)









