AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Fotograafia
31.10.2023 — 25.11.2023
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
Fotograafia
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
24.10.2023
Kunstnikuvestlused: Peter Fraser ja Esther Hovers
Fotograafia
Teisipäeval, 24. oktoobril kell 18.00 toimuvad EKAs A-501 Peter Fraseri ja Esther Hoversi kunstnikuvestlused. Kunstnikud viibivad Tallinnas seoses meistriklasside läbiviimisega Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas.
Peter Fraser on fotokunstnik, kes on alates 1980. aastate algusest süvitsi tegelenud värvifotograafiaga. Tema teosed peegeldavad intensiivset filosoofilist vaatepunkti igapäevastele teemadele ja materjalidele ning kunstnik on enesele tihti esitanud küsimuse “Mis on reaalne?” samaaegselt vaadeldes erinevaid ühiskondlikke valupunkte.
Fraser sündis 1953. aastal Walesis ja on lõpetanud fotograafia eriala Manchesteri Polütehnikumis 1976. aastal. Fraser hakkas pildistama Plaubel Makina kaameraga aastal 1982 ning 1984. aastal toimus tal ühisnäitus koos William Egglestoniga Arnolfini kunstigaleriis Bristolis. Fraser läks samal aastal USA-sse ja veetis peaaegu kaks kuud koos William Egglestoniga. Just sellel ajal otsustas ta pühenduda värvifotograafia väljendusvõimaluste uurimisele.
Fraser esitati rahvusvahelisele Citibanki fotograafiapreemiale 2004. aastal ning 2014. aastal omistati talle Kuningliku Fotograafiaühingu auliikme tiitel. Fraser on osalenud rahvusvahelistel näitustel pea 40 aastat, mille hulka kuuluvad märkimisväärsed isikunäitused nagu näiteks Photographers’ Gallery’s (London, 2002), PhotoEspanas (2017), Camden Art Centre’s (2018) ja Tate St Ives’is (2013), millega kaasnes ka Tate Monograph kunstnikuraamatu väljaandmine.
Viimaste olulisemate näituste hulgas on “Mathematics” Photo Espana’s (Madriid, 2017) ja Camden Arts Centre’is (London, 2018). 2021. a. pälvis Peter Fraser Pollock Krasneri Fondi auhinna uute teoste loomiseks Euroopas (kunstnik pildistas seeriad Saksamaal, Prantsusmaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Kreetal ja Eestis) – seda kõike ajal, mida iseloomustas aina suurem mure ja ärevus tuleviku ees. Alates 1988. aastast on Peter Fraseri loomingust avaldatud 12 raamatut (vt. kodulehte). Tema teoseid leidub mitmetes avalikes kollektsioonides, sh Arts Council of England, Tate London, Briti Nõukogu, Fondation A Stichting (Brüssel), Mast Foundation (Bologna), Yale’i Briti Kunsti Keskus (USA) ja erakogudes üle maailma.
https://www.peterfraser.net
INSTAGRAM peter_fraser9
Esther Hovers uurib oma kunstnikupraktikas võimu, poliitika ja kontrolli teostamist läbi linnaplaneerimise ja avaliku ruumi kasutamise. Ta on õppinud fotograafiat, aga oma loomingus töötab hetkel installatiivsete võtetega, milles fotod, joonistused, tekst ja film mängivad võrdselt olulist osa.
Kunstnik on oma teoseid eksponeerinud Aperture Foundation’is (New York City, USA); Lianzhou fotofestivalil (Hiina) ja Foam fotomuuseumis (Amsterdam) jm. Tema teoseid on avaldatud New York Times’is, Washington Post’is ja M – Le Magazine du Monde’s ja Wired’is.
2019. aastal töötas Hovers NARS Foundation residentuuris (The New York Art Residency and Studios), Brooklynis, New Yorgis. Hetkel elab Hovers Hollandis.
https://estherhovers.com
INSTAGRAM estherhovers
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstnikuvestlused: Peter Fraser ja Esther Hovers
Teisipäev 24 oktoober, 2023
Fotograafia
Teisipäeval, 24. oktoobril kell 18.00 toimuvad EKAs A-501 Peter Fraseri ja Esther Hoversi kunstnikuvestlused. Kunstnikud viibivad Tallinnas seoses meistriklasside läbiviimisega Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonnas.
Peter Fraser on fotokunstnik, kes on alates 1980. aastate algusest süvitsi tegelenud värvifotograafiaga. Tema teosed peegeldavad intensiivset filosoofilist vaatepunkti igapäevastele teemadele ja materjalidele ning kunstnik on enesele tihti esitanud küsimuse “Mis on reaalne?” samaaegselt vaadeldes erinevaid ühiskondlikke valupunkte.
Fraser sündis 1953. aastal Walesis ja on lõpetanud fotograafia eriala Manchesteri Polütehnikumis 1976. aastal. Fraser hakkas pildistama Plaubel Makina kaameraga aastal 1982 ning 1984. aastal toimus tal ühisnäitus koos William Egglestoniga Arnolfini kunstigaleriis Bristolis. Fraser läks samal aastal USA-sse ja veetis peaaegu kaks kuud koos William Egglestoniga. Just sellel ajal otsustas ta pühenduda värvifotograafia väljendusvõimaluste uurimisele.
Fraser esitati rahvusvahelisele Citibanki fotograafiapreemiale 2004. aastal ning 2014. aastal omistati talle Kuningliku Fotograafiaühingu auliikme tiitel. Fraser on osalenud rahvusvahelistel näitustel pea 40 aastat, mille hulka kuuluvad märkimisväärsed isikunäitused nagu näiteks Photographers’ Gallery’s (London, 2002), PhotoEspanas (2017), Camden Art Centre’s (2018) ja Tate St Ives’is (2013), millega kaasnes ka Tate Monograph kunstnikuraamatu väljaandmine.
Viimaste olulisemate näituste hulgas on “Mathematics” Photo Espana’s (Madriid, 2017) ja Camden Arts Centre’is (London, 2018). 2021. a. pälvis Peter Fraser Pollock Krasneri Fondi auhinna uute teoste loomiseks Euroopas (kunstnik pildistas seeriad Saksamaal, Prantsusmaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Kreetal ja Eestis) – seda kõike ajal, mida iseloomustas aina suurem mure ja ärevus tuleviku ees. Alates 1988. aastast on Peter Fraseri loomingust avaldatud 12 raamatut (vt. kodulehte). Tema teoseid leidub mitmetes avalikes kollektsioonides, sh Arts Council of England, Tate London, Briti Nõukogu, Fondation A Stichting (Brüssel), Mast Foundation (Bologna), Yale’i Briti Kunsti Keskus (USA) ja erakogudes üle maailma.
https://www.peterfraser.net
INSTAGRAM peter_fraser9
Esther Hovers uurib oma kunstnikupraktikas võimu, poliitika ja kontrolli teostamist läbi linnaplaneerimise ja avaliku ruumi kasutamise. Ta on õppinud fotograafiat, aga oma loomingus töötab hetkel installatiivsete võtetega, milles fotod, joonistused, tekst ja film mängivad võrdselt olulist osa.
Kunstnik on oma teoseid eksponeerinud Aperture Foundation’is (New York City, USA); Lianzhou fotofestivalil (Hiina) ja Foam fotomuuseumis (Amsterdam) jm. Tema teoseid on avaldatud New York Times’is, Washington Post’is ja M – Le Magazine du Monde’s ja Wired’is.
2019. aastal töötas Hovers NARS Foundation residentuuris (The New York Art Residency and Studios), Brooklynis, New Yorgis. Hetkel elab Hovers Hollandis.
https://estherhovers.com
INSTAGRAM estherhovers
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.10.2023
Andrei Kedrini joonistamisklubi näitusel “Transs”
Fotograafia
EKA graafilise disaini vilistlane Andrei Kedrin teeb 25. oktoobril kell 17.00–18.30 Tallinna Kunstihoones, näitusel “Transs” joonistamisklubi.
Kaasaegsed näitused tekitavad meis emotsioone, mälestusi ja uusi vaatenurki ning reaktsioone, mida me ei pruugi oodata. Siiski, et süveneda kunstiteoste ja kunstnike kontseptsioonidesse ja praktikatesse, on olemas erinevaid lähenemisviise, mis pakuvad praktilist vaatlust ning aitavad leida fookust ja uusi seoseid. Kunstniku Andrei Kedrini juhendatud joonistamisklubi avab võimaluse kogeda näituseid teises valguses.
18. oktoobril al kell 17.00 ootame osalema esimeses joonistamisklubis Kunstihoone Lasnamäe paviljonis, kus erinevate joonistusmaterjalide abil saab avastada uusi viise kunstiteostega suhtlemiseks Tallinna fotokuu peanäitusel “Transs” (kuraator llari Laamanen).
Kõik on teretulnud osalema, olenemata nende joonistamiskogemusest. Paviljonis on olemas joonistamismaterjalid, kuid julgustame teid kaasa võtma oma märkmikud.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Andrei Kedrini joonistamisklubi näitusel “Transs”
Kolmapäev 25 oktoober, 2023
Fotograafia
EKA graafilise disaini vilistlane Andrei Kedrin teeb 25. oktoobril kell 17.00–18.30 Tallinna Kunstihoones, näitusel “Transs” joonistamisklubi.
Kaasaegsed näitused tekitavad meis emotsioone, mälestusi ja uusi vaatenurki ning reaktsioone, mida me ei pruugi oodata. Siiski, et süveneda kunstiteoste ja kunstnike kontseptsioonidesse ja praktikatesse, on olemas erinevaid lähenemisviise, mis pakuvad praktilist vaatlust ning aitavad leida fookust ja uusi seoseid. Kunstniku Andrei Kedrini juhendatud joonistamisklubi avab võimaluse kogeda näituseid teises valguses.
18. oktoobril al kell 17.00 ootame osalema esimeses joonistamisklubis Kunstihoone Lasnamäe paviljonis, kus erinevate joonistusmaterjalide abil saab avastada uusi viise kunstiteostega suhtlemiseks Tallinna fotokuu peanäitusel “Transs” (kuraator llari Laamanen).
Kõik on teretulnud osalema, olenemata nende joonistamiskogemusest. Paviljonis on olemas joonistamismaterjalid, kuid julgustame teid kaasa võtma oma märkmikud.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
10.10.2023
Kunstnikuvestlus: Roger Balleni
Fotograafia
Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakdeemia ruumis A-501 Ameerika kunstniku ja fotograafi Roger Balleni kunstnikuvestlus. Vestlusele on oodatud kõik huvilised!
USAs sündinud Roger Ballen on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil. Alates 1995. aastast hakkas Balleni esteetika siiski ületama traditsioonilise fotograafia piire. Tema ainulaadses multimeedia stiilis elavad inimesed, figuurid ja loomad hoolikalt kujundatud lavastustes, mida kaunistavad ürgsed, lapsemeelsed joonistused ning mida võib võrrelda “absurdi teatriga”. See iseloomulik stiil – hirmutav ja köitev – on vallutanud vaatajate kujutlusvõime kogu maailmas.
Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse “Ballenesque’iks”, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu oma ainulaadsele ja võimsale joonistamise, maalimise ja kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Alates 1995. aastast on Balleni tööd muutunud provokatiivseks reaalsuse ja kujutlusvõime sulandumiseks. Tuntud kogumikud, sealhulgas “Outland”, “Boarding House”, “Asylum of the Birds” ja “The Theatre of Apparitions”, ületavad traditsioonilise dokumentaalfotograafia piirid ning hõlmavad maali, joonistust, skulptuuri ja filmi. Tema iseloomulikus stiilis on “võõrad”, loomad, leitud esemed, juhtmed ja lapselikud märgid, mis tekitavad sürrealistliku absurditeatri.
Balleni töödest on juba üle kolmekümne aasta korraldatud näitusi mainekates institutsioonides. Eriline sündmus oli tema otsus eksponeerida oma töid Pariisis Halle Saint Pierre’is 2019. aastal, mis on pühendatud art brut’ile ja autsaider-kunstile. Näitust on edukalt eksponeeritud veel Jakopici galeriis Ljubljanas, Sloveenias, samuti Kunstmuseum Den Haagis, Haagis.
Ballen viidib Eestis seoses oma näitusega “Maailm Roger Balleni moodi” Fotografiskas, Tallinnas ning see on retrospektiivne näitus, mis muudab külastajad osavõtjateks elavates piltides – installatsioonide, videote, joonistuste ja fotograafia üldkunstiteoses.
Pileti näituse avamisele 13. oktoobril saab soetada siit: https://fienta.com/et/roger-balleni-naituse-avamine.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kunstnikuvestlus: Roger Balleni
Teisipäev 10 oktoober, 2023
Fotograafia
Teisipäeval, 10. oktoobril kell 17:30 toimub Eesti Kunstiakdeemia ruumis A-501 Ameerika kunstniku ja fotograafi Roger Balleni kunstnikuvestlus. Vestlusele on oodatud kõik huvilised!
USAs sündinud Roger Ballen on töötanud Johannesburgis ja selle ümbruses alates 1970ndatest aastatest. Esialgu dokumenteeris ta apartheidi ajastu lõpu lähedal äärealadel elavaid valgeid lõuna-aafriklasi, andes nende vaimset seisundit edasi karmi mustvalge fotograafia abil. Alates 1995. aastast hakkas Balleni esteetika siiski ületama traditsioonilise fotograafia piire. Tema ainulaadses multimeedia stiilis elavad inimesed, figuurid ja loomad hoolikalt kujundatud lavastustes, mida kaunistavad ürgsed, lapsemeelsed joonistused ning mida võib võrrelda “absurdi teatriga”. See iseloomulik stiil – hirmutav ja köitev – on vallutanud vaatajate kujutlusvõime kogu maailmas.
Pärast omapärase stiili väljatöötamist, mida nimetatakse “Ballenesque’iks”, sai Roger Ballenist üks oma põlvkonna silmapaistvamaid kunstnikke ja fotograafe. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse tänu oma ainulaadsele ja võimsale joonistamise, maalimise ja kollaaži sidumisele koos erinevate skulpturaalsete tehnikate kasutamisega keerulistes installatsioonides, leiutades uue, hübriidse esteetika, mis on kindlalt juurdunud fotokunstis. Alates 1995. aastast on Balleni tööd muutunud provokatiivseks reaalsuse ja kujutlusvõime sulandumiseks. Tuntud kogumikud, sealhulgas “Outland”, “Boarding House”, “Asylum of the Birds” ja “The Theatre of Apparitions”, ületavad traditsioonilise dokumentaalfotograafia piirid ning hõlmavad maali, joonistust, skulptuuri ja filmi. Tema iseloomulikus stiilis on “võõrad”, loomad, leitud esemed, juhtmed ja lapselikud märgid, mis tekitavad sürrealistliku absurditeatri.
Balleni töödest on juba üle kolmekümne aasta korraldatud näitusi mainekates institutsioonides. Eriline sündmus oli tema otsus eksponeerida oma töid Pariisis Halle Saint Pierre’is 2019. aastal, mis on pühendatud art brut’ile ja autsaider-kunstile. Näitust on edukalt eksponeeritud veel Jakopici galeriis Ljubljanas, Sloveenias, samuti Kunstmuseum Den Haagis, Haagis.
Ballen viidib Eestis seoses oma näitusega “Maailm Roger Balleni moodi” Fotografiskas, Tallinnas ning see on retrospektiivne näitus, mis muudab külastajad osavõtjateks elavates piltides – installatsioonide, videote, joonistuste ja fotograafia üldkunstiteoses.
Pileti näituse avamisele 13. oktoobril saab soetada siit: https://fienta.com/et/roger-balleni-naituse-avamine.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
06.10.2023 — 26.11.2023
Fotokuu peanäitus „Transs“
Fotograafia
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avatakse 6. oktoobril kell 18.00 seitsmenda Tallinna Fotokuu rahvusvaheline peanäitus „Transs“, mis uurib inimeste igapäevast sõltuvust ekraanidest.
Näitusel osaleb 17 kunstnikku kaheksast riigist, kaasatud on ka kolm kunstnikeduot ja üks rühmitus. Mitu kunstnikku astuvad oma teostega Eestis üles esmakordselt. Näituse kuraator on New Yorgis tegutsev Soome päritolu Ilari Laamanen. Näitus jääb avatuks 26. novembrini.
„Näitus käsitleb ühelt poolt tehnoloogia võlu ja ligitõmmet, teiselt poolt aga kiire arengu süngemat poolt. Meie igapäevane seotus ekraanidega on saanud ühiskonnas nii tavapäraseks, et ilma nendeta võime tunda end lausa isoleerituna,“ sõnab näituse kuraator Ilari Laamanen. Näitusel tuuakse fookusesse tehnoloogiline transs kui inimeste sõltuvussuhe ekraanidega. Sealjuures uuritakse, kuidas üleminek fotograafiliselt kujutistelt interaktiivsetele ekraanidele ja nende tihe läbipõimumine on kujundanud inimeste reaalsustaju ning kuidas kaasaegne kunst saab olla tehnoloogia ja inimkogemuse vahekorra mõtestamise soodne pinnas.
Laamaneni hinnangul on kunstinäitus keskkond, kus saab kasutada suhtlemise ja info edastamise alternatiivseid viise: „Näitusele kaasatud kunstnikud kasutavad hetkhäiringut (ingl glitch) kui kontseptuaalset tööriista, pakkudes vaatajale võimaluse võtta paus, astuda tagasi tehnoloogilisest transist ning mõtiskleda kunsti ja piltide tähenduste ning tähtsuse üle.“ Esitletud teosed kutsuvad külastajat tunnetama ja analüüsima erinevaid (audio)visuaalseid esitusvahendeid ning iseenda suhet vaatamisega.
Peanäitusel osalevad kunstnikud Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Diane Severin Nguyen (US), Veli Granö (FI), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnikerühmitus CUSS Group (ZA).
Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja mitme meelega tajutavaks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad uued installatsioonid ekstra Fotokuu näituse jaoks. Mul on suur heameel esimest korda Tallinnas tutvustada rahvusvaheliste kunstnike Patricia Domínguezi, Laila Majidi ja Louis Blue Newby ning kollektiivi CUSS Group teoseid.“
Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele kunstihoone.ee/programm.
Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammis 6. oktoobrist kuni 26. novembrini on rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (6.10–26.11.2023; kuraator Ilari Laamanen) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16. ja 17.11.2023; kuraatorid Piibe Kolka ja Genevieve Yue). Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitme varasema olulise partneri ja fotokunstile keskendunud näitusepinnaga Tallinnas. Koostöös Tallinna Linnatranspordiga esitletakse linnaruumi installatsiooni kahes Tallinna trammis. Kogu biennaali programmi leiab aadressilt fotokuu.ee/programm.
TAUSTAINFO
Ilari Laamanen
Ilari Laamanen on New Yorgis elav vabakutseline kuraator. Aastal 2017 oli ta Norras Mossis toimunud 9. Momentumi biennaali kaaskuraator. New Yorgi Soome kultuuri instituudi (FCINY) programmijuhina (2013–2020) kureeris ja tellis Laamanen projekte New Yorgi kunsti- ja disainimuuseumi, New Museumi festivali Ideas City ja Brooklyn Bridge Parki jaoks. FCINY-s juhtis ta kuus aastat stipendiumiprogrammi „Mobius“, luues partnerlussuhteid selliste asutustega nagu Artists Space, Cooper Hewitti Smithsoni disainimuuseum ja JUDD-i fond. Ta on väljaannete „Crossroads – New Views on Art and Environment“, „MOBIUS Manual“ ja „Beyond the Pleasure Principle“ toimetaja.
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis esitleb peaaegu kõigi visuaalkultuuri valdkondade teoseid ning vaatleb laiemalt kunsti ja ühiskonna arengut, mida vahendavad aina intensiivsemalt fotograafilised kujutised, kaamerad ja ekraanid. Fotokuu kutsus 2011. aastal ellu Eesti fotokunstnike ühenduse (FOKU), mis kunstnike omaalagatusliku organisatsioonina koordineerib ja toetab kunstnike, galeriide ning kunstiinstitutsioonide koostööd.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Fotokuu peanäitus „Transs“
Reede 06 oktoober, 2023 — Pühapäev 26 november, 2023
Fotograafia
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis avatakse 6. oktoobril kell 18.00 seitsmenda Tallinna Fotokuu rahvusvaheline peanäitus „Transs“, mis uurib inimeste igapäevast sõltuvust ekraanidest.
Näitusel osaleb 17 kunstnikku kaheksast riigist, kaasatud on ka kolm kunstnikeduot ja üks rühmitus. Mitu kunstnikku astuvad oma teostega Eestis üles esmakordselt. Näituse kuraator on New Yorgis tegutsev Soome päritolu Ilari Laamanen. Näitus jääb avatuks 26. novembrini.
„Näitus käsitleb ühelt poolt tehnoloogia võlu ja ligitõmmet, teiselt poolt aga kiire arengu süngemat poolt. Meie igapäevane seotus ekraanidega on saanud ühiskonnas nii tavapäraseks, et ilma nendeta võime tunda end lausa isoleerituna,“ sõnab näituse kuraator Ilari Laamanen. Näitusel tuuakse fookusesse tehnoloogiline transs kui inimeste sõltuvussuhe ekraanidega. Sealjuures uuritakse, kuidas üleminek fotograafiliselt kujutistelt interaktiivsetele ekraanidele ja nende tihe läbipõimumine on kujundanud inimeste reaalsustaju ning kuidas kaasaegne kunst saab olla tehnoloogia ja inimkogemuse vahekorra mõtestamise soodne pinnas.
Laamaneni hinnangul on kunstinäitus keskkond, kus saab kasutada suhtlemise ja info edastamise alternatiivseid viise: „Näitusele kaasatud kunstnikud kasutavad hetkhäiringut (ingl glitch) kui kontseptuaalset tööriista, pakkudes vaatajale võimaluse võtta paus, astuda tagasi tehnoloogilisest transist ning mõtiskleda kunsti ja piltide tähenduste ning tähtsuse üle.“ Esitletud teosed kutsuvad külastajat tunnetama ja analüüsima erinevaid (audio)visuaalseid esitusvahendeid ning iseenda suhet vaatamisega.
Peanäitusel osalevad kunstnikud Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Diane Severin Nguyen (US), Veli Granö (FI), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnikerühmitus CUSS Group (ZA).
Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja mitme meelega tajutavaks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad uued installatsioonid ekstra Fotokuu näituse jaoks. Mul on suur heameel esimest korda Tallinnas tutvustada rahvusvaheliste kunstnike Patricia Domínguezi, Laila Majidi ja Louis Blue Newby ning kollektiivi CUSS Group teoseid.“
Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele kunstihoone.ee/programm.
Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammis 6. oktoobrist kuni 26. novembrini on rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (6.10–26.11.2023; kuraator Ilari Laamanen) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16. ja 17.11.2023; kuraatorid Piibe Kolka ja Genevieve Yue). Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitme varasema olulise partneri ja fotokunstile keskendunud näitusepinnaga Tallinnas. Koostöös Tallinna Linnatranspordiga esitletakse linnaruumi installatsiooni kahes Tallinna trammis. Kogu biennaali programmi leiab aadressilt fotokuu.ee/programm.
TAUSTAINFO
Ilari Laamanen
Ilari Laamanen on New Yorgis elav vabakutseline kuraator. Aastal 2017 oli ta Norras Mossis toimunud 9. Momentumi biennaali kaaskuraator. New Yorgi Soome kultuuri instituudi (FCINY) programmijuhina (2013–2020) kureeris ja tellis Laamanen projekte New Yorgi kunsti- ja disainimuuseumi, New Museumi festivali Ideas City ja Brooklyn Bridge Parki jaoks. FCINY-s juhtis ta kuus aastat stipendiumiprogrammi „Mobius“, luues partnerlussuhteid selliste asutustega nagu Artists Space, Cooper Hewitti Smithsoni disainimuuseum ja JUDD-i fond. Ta on väljaannete „Crossroads – New Views on Art and Environment“, „MOBIUS Manual“ ja „Beyond the Pleasure Principle“ toimetaja.
Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Tallinna Fotokuu
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis esitleb peaaegu kõigi visuaalkultuuri valdkondade teoseid ning vaatleb laiemalt kunsti ja ühiskonna arengut, mida vahendavad aina intensiivsemalt fotograafilised kujutised, kaamerad ja ekraanid. Fotokuu kutsus 2011. aastal ellu Eesti fotokunstnike ühenduse (FOKU), mis kunstnike omaalagatusliku organisatsioonina koordineerib ja toetab kunstnike, galeriide ning kunstiinstitutsioonide koostööd.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
05.10.2023 — 19.11.2023
Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse
Fotograafia
5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“.
Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Kristina Õllek avab Tütar galeriis isikunäituse
Neljapäev 05 oktoober, 2023 — Pühapäev 19 november, 2023
Fotograafia
5. oktoobril kell 19.00 avab Kristina Õllek Tallinnas Noblessneri linnakus asuvas Tütar galeriis mereökoloogiat käsitleva isikunäituse „Hüpoksilises ja kunagises troopilises vees“.
Õllek loob avataval näitusel lubjakivi, meresoola, savi ja bioplasti siduvate fototeoste ning installatsioonide kaudu silla siinse merepõhja liigirikka ekvatoriaalse ja troopilise minevikuga ning toob meresügavustest nähtavale Läänemere geoloogilise aja. Sellest sügavast ajast jutustavad kunagise mereelustiku kivistunud kummitused – krinoidid, tabulaadid, trilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed ja tsüanobakterid. Viimaseid tunneme rohkem suplemist takistavate mürgiste sinivetikatena, kuid samas on nad juba miljardeid aastaid olnud tunnistajaks muutuvale maailmale, püsides ise enamjaolt muutumatutena.
Kunstiteadlase Annika Tootsi sõnul on näituse taustaks olev mitmeaastane mereökoloogiat ja antropotsentristlikke mõjusid puudutav uurimistöö, nii Põhja- kui ka Läänemere kontekstis, arenenud välja Õlleki huvist uute tehnoloogiate ja ekstraktivistliku mõtlemise vaheliste suhete, sealhulgas vastuolulise süvamerepõhja kaevandamise vastu. „Meres peegelduvad inimkonna ihad ja hirmud: seistes jalgupidi merevees, seisame me samal ajal kunagiste elurikaste troopiliste vete sügavas minevikus ja nende vete toksilise kapitalismi poolt lämmatatud sügavas tulevikus,“ kirjutab Toots.
Kristina Õllek (1989) on Tallinnas elav visuaalkunstnik. Ta töötab foto, video ja installatsiooniga, keskendudes representatsiooniprotsesside, geoloogilise ainese, mereökoloogia ja inimtekkeliste keskkondade uurimisele. Õllek kasutab oma praktikas peamiselt uurimistöö-põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega soovib ta luua olukordi, mille puhul tõsielu ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal põimuvad, muutuvad hübriidseks mateeriaks ning mille läbi tekivad uued tähendused. Oma viimastes projektides on ta vaadelnud merelisi elukeskkondi ja uusi tehnoloogiaid, nendega seostuvaid geopoliitilisi ja ökoloogilisi tingimusi. Tema looming on sageli kohatundlik, analüüsides selle eksponeerimiskohta ning näituseformaati, küsitledes esitamisviise ja installeerimispoliitikat, vaadeldes seda ajaloolise muuseumi perspektiivist kuni online-ruumini.
Kristina Õllek on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna (bakalaureusekraad omandatud 2013., magistrikraad 2016. aastal). Ta on täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensee’s (2012) ja Rotterdamis Piet Zwart instituudis (2016). Õllek on kahel korral pälvinud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia, 2013. aastal bakalaureuseõppes ja 2016. aastal magistrandina. Aastatel 2013–2018 oli ta projektiruumi Rundum kaasasutaja ja liige. 2019. aastal pälvis ta ArtProofi produktsioonistipendiumi. Ta on üks riikliku kunstnikupalga saajaid aastatel 2023–2025.
Kristina Õlleki töid on eksponeeritud nii mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel kui ka isikunäitustel Eestis ja mujal. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Eesti; Winterthuri Fotomuuseumi, Šveits; Euroopa Keskpanga kunstikogu, Saksamaa; ja erakogud).
Kristina Õlleki näitus jääb Tütar galeriis avatuks 19. novembrini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni kell 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani kell 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Annika Toots
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart
Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Artproof OÜ, Põhjakivi OÜ
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Prike.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.09.2023 — 20.03.2024
„Vaikelu” EKA Väligaleriis 11.09.2023–20.03.2024
Fotograafia
Fotograafia esimese kursuse tudengite näitus EKA Väligaleriis on avatud alates 11. septembrist.
Väljapanek hõlmab valikut Eesti Kunstiakadeemia fotgraafia esimese kursuse tudengite stuudiofotograafia kursuse raames valminud teostest.
Kunstnikud: Denise Damaso, Kristjan Glück, Irma Holm, Mari Karjus, Taavet Kirja, Elias Kuulmann, Karlotta Lainväe, Anna Urakhchina
Juhendaja: Madis Kurss
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
„Vaikelu” EKA Väligaleriis 11.09.2023–20.03.2024
Esmaspäev 11 september, 2023 — Kolmapäev 20 märts, 2024
Fotograafia
Fotograafia esimese kursuse tudengite näitus EKA Väligaleriis on avatud alates 11. septembrist.
Väljapanek hõlmab valikut Eesti Kunstiakadeemia fotgraafia esimese kursuse tudengite stuudiofotograafia kursuse raames valminud teostest.
Kunstnikud: Denise Damaso, Kristjan Glück, Irma Holm, Mari Karjus, Taavet Kirja, Elias Kuulmann, Karlotta Lainväe, Anna Urakhchina
Juhendaja: Madis Kurss
Postitas Kaisa Maasik — Püsilink
06.09.2023 — 02.10.2023
Keiu Maasik Hobusepea galeriis
Fotograafia
Kolmapäeval, 6. septembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Keiu Maasiku näitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.
„Viimased paar aastat olin mattunud arvutimängude maailma ja eelistasin vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus mulle ka vastuvõetav mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ma mitmeks kuuks sukeldusin, oli Red Dead Redemption 2. Tundsin RDR2 maailmas, et pole kohta, kus ma hetkel parema meelega viibiksin. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui metsik lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees. Taoline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest.“ Keiu Maasik
Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli.
Loomingus on ta käsitlenud dokumenteerimise mõju mälule, identiteeti ja inimeste vahelisi suhteid. Uusimates projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides otseselt arvutimängude lindistusi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende inimeste isiklikke lugusid.
Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini 2023.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Keiu Maasik Hobusepea galeriis
Kolmapäev 06 september, 2023 — Esmaspäev 02 oktoober, 2023
Fotograafia
Kolmapäeval, 6. septembril kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Keiu Maasiku näitus „Muutuste heinamaad, koht nimega kodu“.
„Viimased paar aastat olin mattunud arvutimängude maailma ja eelistasin vaba aega veeta virtuaalsuses. Sealjuures tundus mulle ka vastuvõetav mõtteharjutus sellest, et inimelu kolib tulevikus virtuaalmaailma. Üks mängudest, kuhu ma mitmeks kuuks sukeldusin, oli Red Dead Redemption 2. Tundsin RDR2 maailmas, et pole kohta, kus ma hetkel parema meelega viibiksin. Mängu tegevustik leiab aset 1899. aasta Ameerikas. Lugu jälgib lindpriide gängi tegemisi ajal, kui metsik lääs on hääbumas ning tsivilisatsioon pressib peale. Nende aeg on läbi saamas ja õhus on hirm eesootavate muutuste ees. Taoline hirm tekkis mul eelmisel aastal pärast seda kui juhtusin looduses nägema metsikute hobuste karja. Eemalt oli kuulda mürinat ja maa jalge all värises õrnalt. Ühel hetkel tekkisid vaatevälja umbes kakskümmend hobust, kes kappasid täiel kiirusel läbi merevee. Mängus nähtud hobused ja võimsad loodusvaated tundusid nüüd õõnsad. Tahan, et maailm liiguks edasi, aga ei taha ilma jääda vabalt kappavatest hobustest.“ Keiu Maasik
Keiu Maasik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia bakalaureuseõppe ja kaasaegse kunsti magistriõppe. 2019. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia, 2018. aastal Wiiralti stipendiumi ja Tartu Kunstimuuseumi konkursi „Noor Tartu” laureaadi tiitli.
Loomingus on ta käsitlenud dokumenteerimise mõju mälule, identiteeti ja inimeste vahelisi suhteid. Uusimates projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides otseselt arvutimängude lindistusi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende inimeste isiklikke lugusid.
Kunstnik tänab: Madis Kurss, Kaisa Maasik.
Näitus jääb avatuks 2. oktoobrini 2023.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
25.05.2023 — 06.09.2023
FOKU veebipoe esitlus ja näitus Fotografiskas
Fotograafia
25. mail kell 17.30 toimub fotomuuseumis Fotografiska Tallinn FOKU uue veebimüügi keskkonna esitlus ning Eesti kaasaegsele fotokunstile pühendatud väljapaneku avamine.
Näitusel osalevad kunstnikud:
Hedi Jaansoo, Cloe Jancis, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Birgit Püve, Silvia Sosaar, Ruudu Ulas
Kuraator: Kaisa Maasik
Kell 18.00 algab näituse avamise raames vestlusring teemal „Kaasaegse fotokunsti väärtustamisest”. Fotografiska Tallinn esimese korruse seminarialal vestlevad omavahel kuraator ja kunstiagent Lilian Hiob, fotokunstnik Tanja Muravskaja, kunstnik ja Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ning Foto Tallinn kunstimessi korraldaja Kadi-Ell Tähiste. Vestlust modereerib Aleksander Eeri Laupmaa.
Pärast vestlust ootame Sind mõnusalt aega veetma Fotografiska Tallinn tagahoovis, kus pakutakse muuseumi välihooaja alustamise puhul jätkusuutlikke kokteile ja suupisteid ning meeleolu loovad DJd. Õues toimuv sündmus on tasuta, kuid palume end eelnevalt registreerida Fientas.
Väljapanek “FOKU esitleb: valik Eesti kaasaegset fotokunsti” Fotografiska Tallinn kohviku ja restorani aladel jääb avatuks kuni 6. septembrini, 2023. Lisaks väljapandud teostele on veebis müügiks üleval ka laiem valik FOKU kunstnike loomingut. Huvi korral võta ühendust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
FOKU veebipoe esitlus ja näitus Fotografiskas
Neljapäev 25 mai, 2023 — Kolmapäev 06 september, 2023
Fotograafia
25. mail kell 17.30 toimub fotomuuseumis Fotografiska Tallinn FOKU uue veebimüügi keskkonna esitlus ning Eesti kaasaegsele fotokunstile pühendatud väljapaneku avamine.
Näitusel osalevad kunstnikud:
Hedi Jaansoo, Cloe Jancis, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Birgit Püve, Silvia Sosaar, Ruudu Ulas
Kuraator: Kaisa Maasik
Kell 18.00 algab näituse avamise raames vestlusring teemal „Kaasaegse fotokunsti väärtustamisest”. Fotografiska Tallinn esimese korruse seminarialal vestlevad omavahel kuraator ja kunstiagent Lilian Hiob, fotokunstnik Tanja Muravskaja, kunstnik ja Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ning Foto Tallinn kunstimessi korraldaja Kadi-Ell Tähiste. Vestlust modereerib Aleksander Eeri Laupmaa.
Pärast vestlust ootame Sind mõnusalt aega veetma Fotografiska Tallinn tagahoovis, kus pakutakse muuseumi välihooaja alustamise puhul jätkusuutlikke kokteile ja suupisteid ning meeleolu loovad DJd. Õues toimuv sündmus on tasuta, kuid palume end eelnevalt registreerida Fientas.
Väljapanek “FOKU esitleb: valik Eesti kaasaegset fotokunsti” Fotografiska Tallinn kohviku ja restorani aladel jääb avatuks kuni 6. septembrini, 2023. Lisaks väljapandud teostele on veebis müügiks üleval ka laiem valik FOKU kunstnike loomingut. Huvi korral võta ühendust.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
03.05.2023 — 04.06.2023
Fototudengite autoriraamatute näitus „Leporello“
Fotograafia
Alates 3. maist kuni 4. juunini on Kõrgem Kunstikool Pallas raamatukogus näha
rahvusvaheline fototudengite autoriraamatute näitust „Leporello“.
rahvusvaheline fototudengite autoriraamatute näitust „Leporello“.
Esimest korda oli näitus eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogus 6.03.–
14.04.2023.
14.04.2023.
Näitusel on välja pandud Kunstiakadeemia ja Kõrgem Kunstikool Pallas üliõpilaste objektid, mis valmisid õppetöö käigus õppejõudude Rene Haljasmäe ja Tuukka Kaila (Soome) juhendamisel. Kursuse eesmärk oli anda teoreetilised teadmised autoriraamatute, voldikute ning albumistruktuuride ajaloolisest kujunemisest ja praktilised oskused erinevas vormis autori- ja kunstnikuraamatute valmistamiseks. Kasutati kollaažitehnikat, analoogfotosid, digiprinti ja kirjutati-joonistati.
Pallast esindavad näitusel Hanna Näkk, Karmen Nugiseks, Katriin Rätsepp, Kertu Kasemets ja Ranno Kähr.
Kunstiakadeemiast osalevad Anna Urakhchina, Denise Damaso (IT), Irma Holm, Erik Hõim, Karlotta Lainväe, Kristiina Aarna, Elias Kuulmann, Mari Karjus, Sonja Sutt ja Taavet Kirja.
Tänud: Peeter Linnap, Reimo Võsa-Tangsoo, Maris Karjatse, Edith Hermann, Janika Press
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Fototudengite autoriraamatute näitus „Leporello“
Kolmapäev 03 mai, 2023 — Pühapäev 04 juuni, 2023
Fotograafia
Alates 3. maist kuni 4. juunini on Kõrgem Kunstikool Pallas raamatukogus näha
rahvusvaheline fototudengite autoriraamatute näitust „Leporello“.
rahvusvaheline fototudengite autoriraamatute näitust „Leporello“.
Esimest korda oli näitus eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogus 6.03.–
14.04.2023.
14.04.2023.
Näitusel on välja pandud Kunstiakadeemia ja Kõrgem Kunstikool Pallas üliõpilaste objektid, mis valmisid õppetöö käigus õppejõudude Rene Haljasmäe ja Tuukka Kaila (Soome) juhendamisel. Kursuse eesmärk oli anda teoreetilised teadmised autoriraamatute, voldikute ning albumistruktuuride ajaloolisest kujunemisest ja praktilised oskused erinevas vormis autori- ja kunstnikuraamatute valmistamiseks. Kasutati kollaažitehnikat, analoogfotosid, digiprinti ja kirjutati-joonistati.
Pallast esindavad näitusel Hanna Näkk, Karmen Nugiseks, Katriin Rätsepp, Kertu Kasemets ja Ranno Kähr.
Kunstiakadeemiast osalevad Anna Urakhchina, Denise Damaso (IT), Irma Holm, Erik Hõim, Karlotta Lainväe, Kristiina Aarna, Elias Kuulmann, Mari Karjus, Sonja Sutt ja Taavet Kirja.
Tänud: Peeter Linnap, Reimo Võsa-Tangsoo, Maris Karjatse, Edith Hermann, Janika Press
Postitas Andres Lõo — Püsilink