Rubriik: Fotograafia

Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI 

Alissa Nirgi, Uusi maa ikkunani takana

12.11.-5.12.2015, Kallio Kunsthalle, Toinen linja 31, Helsinki

“Isoäitini asui Itä-Ukrainan sota-alueella Luganskin Oblastissa. Virolaiset vanhempani päättivät tuoda hänet asumaan Viroon turvallisuussyistä. Isoäiti on sairas ja tarvitsee jatkuvaa huolenpitoa. Dokumentoin isoäitini elämää lähes vuoden ajan. Kiinnostunut aluksi muutoksista joihin hän ryhtyisi uudessa huoneessaan — ajan kuluessa mielenkiinnon kohteeni kuitenkin muuttui. Koska en puhu ukrainaa, enkä venäjää, yritin luoda häneen kontaktin valokuvan välityksellä. Seuratessani isoäitiä ymmärsin, ettei hän olisi onnellinen perheen luona uudessa kodissaan. Koti-ikävä ylitti jopa perheen tarjoaman turvaverkon. Sain todistaa kuinka vieras ympäristö toi esiin epämukavuuden ja juurettomuuden tuntemukset. Lopulta päivät kuluvat televisiota ja uutisia katsellessa, etsien toivonmerkkejä kotiinpaluusta.”

Virolainen valokuvataiteilija Alissa Nirgi (s. 1993) asuu ja työskentelee Tallinnassa.

Kuratointi: Laura Toots

Graafinen suunnittelu: Maria Muuk

Tekninen toteutus: Reimo Võsa-Tangsoo, Kaspar Kiinvald

Kiitos: Terje Nirgi, Sergei Randvere, Liina Siib, Marge Monko, Mari Armei, Anu Tehver, Fidelia Regina Randmäe

Tukijat: Viron Taideakatemian valokuvauksen osasto, Lehen panimo, Megaluumen, Warm North, Espak, ArtPrint, Jaanihanso siideri, Itek elektroniikka OY

Päivittäiset näyttelyvierailut Elokolosta (< 15 m ovesta vasemmalle)

Auki joka päivä 9-15

Lisätietoja: www.kalliokunsthalle.fi

Tiedustelut: info@kalliokunsthalle.fi

Hotline 24h: 050 5975806

Osoite:

Kallio Kunsthalle

Taidehalli

Toinen linja 31

00530 Helsinki

Suomi

Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.

Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.

Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.

Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.

NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.

Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku

Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital

Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace

www.paulkuimet.ee

Pühapäeval, 18. oktoobril avas Paul Kuimet Rundum artist-run space’i programmi raames Lootsi tn 15 asuvas hoones installatsiooni Study for ‘Modern present now past’.

Teose lähtepunktiks on kaks fotot, mis on pildistatud ühes Euroopa linnas enam kui kaks aastat tagasi. Fotodel on kujutatud hüljatud ja lammutamisele kuuluva maja peegeldust anonüümse büroohoone klaasfassaadil. Installatsiooni teisel fotol, mis on üles võetud täpselt samast vaatepunktist, on stseeni sisenenud rong, mille akendelt peegeldub identne modernistlik elamu päikesepaistes ja (veel) elujõulisena.

Lootsi 15 asuvat, peatselt lammutamisele kuuluvat hoonet, tema asukohta, hoone akendele kinnitatud fotosid, peegelpindu ja teisi installatsiooni osi käsitletakse võrdsete osadena tervikust, mis loob olukorra, kus teineteisega põimunult saavad erinevad modernsed ajastud, ehitised, materjalid ja leiutised (fotograafia ja moodne rongiliiklus on leiutatud u samal ajal 1820. aastatel) samaaegselt ja kohati ka samal pildi pinnal nähtavaks. Teos peegeldab, nii sõna otseses kui metafoorses tähenduses, Tallinna sadama piirkonnas kui ka üldisemalt moodsas linnakeskkonnas asetleidvaid muutusi – ‘modernset aega’ kui sellist.

Installatsiooni on võimalik vaadelda kahes erinevas olekus – päevavalges, mil esile tõusevad peegeldused ümbritsevast keskkonnast ning õhtuhämaruses, mil hoones süttivad lambid, mis valgustavad akendele kinnitatud fotosid.

NB! Teos on vaadeldav vaid välitingimustes, mistõttu soovitatakse publikul riietuda vastavalt ilmale ja temperatuurile.

Installatsioon jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit

Täname: Marten Esko, Viktor Gurov, Tõnis Jürgens, Anu Vahtra, Foku

Rundumi tegevust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital

Rundum tänab ruumide ajutiselt kasutada saamise eest AS Tallinna Sadamat.

Lisainformatsioon:

www.rundumspace.com

https://www.facebook.com/rundumspace

www.paulkuimet.ee

Esmaspäeval, 11.05.2015 algusega kell 17.00 toimub Hobusepea galeriis TANJA MURAVSKAJA isiknäituse „Kolm õde” raames vestlusring kunstnikuga.

Tanja Muravskaja analüüsib, mil moel on aasta tagasi alanud sõda Ukrainas mõjutanud ja muutnud sugulaste ning perede omavahelisi suhteid. Kunstnik vaatleb avatud näituse teostes enda suguvõsa, kellest osa elab Ukrainas, osa on nõukogude ajal kolinud Venemaale ja osa elab Eestis. Näeme, kuidas Maidani konflikt paljastas perekonnasisesed erinevad poliitilised vaated, muutis sugulussidemed poliitilisteks ja killustas perekondi sisemiselt. Kunstnikku huvitab üldinimlik küsimus – millistel põhjustel ja miks tekib vaen sugulaste vahel ja perede sees?

Tanja Muravskaja on Ukraina juurtega eesti kunstnik. Muravskaja lõpetas 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ja kaitses 2010. aastal samas magistrikraadi. Oma loomingus on Muravskaja põhjalikult uurinud tänapäeva Eesti ja eestlaste identiteeti, teema võttis kokku ülevaatlik isiknäitus Tartu Kunstimuuseumis 2010. aastal. Tallinna Kunstihoone galeriis 2012. aastal toimunud isiknäitusel „Kadunud utoopia“ tähistas Muravskaja enda kultuuriliste ja ajalooliste kontaktide hääbumist Ukrainaga fotodega sealsetest küladest kui kaduvatest mälestuspiltidest. 

Tanja Muravskaja isiknäitus “Kolm õde” on avatud Hobusepea galeriis 22.04.-11.05.2015.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

__________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm:

(+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee 

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

22. aprillil, 2015 avas kunstnik TANJA MURAVSKAJA Hobusepea galeriis isiknäituse „Kolm õde”.

Tanja Muravskaja analüüsib avatava näituse teostes, mil moel on aasta tagasi alanud sõda Ukrainas mõjutanud ja muutnud sugulaste ning perede omavahelisi suhteid. Kunstnik vaatleb teostes enda suguvõsa, kellest osa elab Ukrainas, osa on nõukogude ajal kolinud Venemaale ja osa elab Eestis. Näeme, kuidas Maidani konflikt paljastas perekonnasisesed erinevad poliitilised vaated, muutis sugulussidemed poliitilisteks ja killustas perekondi sisemiselt. Kunstnikku huvitab üldinimlik küsimus – millistel põhjustel ja miks tekib vaen sugulaste vahel ja perede sees?

Tanja Muravskaja on Ukraina juuretega eesti kunstnik. Muravskaja lõpetas 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna ja kaitses 2010. aastal samas magistrikraadi. Oma loomingus on Muravskaja põhjalikult uurinud tänapäeva Eesti ja eestlaste identiteeti, teema võttis kokku ülevaatlik isiknäitus Tartu Kunstimuuseumis 2010. aastal. Tallinna Kunstihoone galeriis 2012. aastal toimunud isiknäitusel „Kadunud utoopia“ tähistas Muravskaja enda kultuuriliste ja ajalooliste kontaktide hääbumist Ukrainaga fotodega sealsetest küladest kui kaduvatest mälestuspiltidest. 

Näitus jääb avatuks 11. maini 2015.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 

_____________________________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee 

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

TANJA MURAVSKAJA

HARIDUS

1996 – 2001    Tallinna Pedagoogikaülikool, ajakirjandus

2002 – 2005    Eesti Kunstiakadeemia, fotograafia, bakalaureseõpe

2004 – 2005    Westminster University, London, Inglismaa, Erasmus

2005 – 2010    Eesti Kunstiakadeemia, fotograafia, magistriõpe (cum laude)

2014 –           Eesti Kunstiakadeemia, kunst ja disain, doktoriõpe

ORGANISATSIOON

2007              Eesti Kunstnike Liidu liige, Eesti Fotokunstnike Ühenduse asutajaliige

2012 – 2014    Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige

ISIKNÄITUSED (valik)

2012    „Kadunud utopia“ (koos Marina Naprushkinaga), Tallinna Kunstihoone galerii

2010    „Split Mind“, Tartu Kunstimuuseum

2010    „Tanja Muravskaja“, M’Ars, Kaasaegse Kunsti Keskuse galerii, Moskva, Venemaa

2009    „Lucky Losers“, Tallinna Linnagalerii

2008    „Nemad, kes laulsid koos“, Vaal galerii, Tallinn

GRUPINÄITUSED (valik)

2015    „Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis“, Kumu kunstimuuseum

2015    „Eesti kaasaegne vene kultuur. Reflektsioonid: sissevaade/väljavaade“, Vene Muuseum, Tallinn

2014    „Kelias / CEĻŠ / KETT“, Pärnu Muuseum; Läti Kunstnike Liidu galerii, Riia; Leedu Kunstnike Liidu galerii Arka, Vilnius

2014    „Feministlik (kunsti) kriitika“, Tsehh, Minsk, Valgevene

2014    „Shifting Identities“, MACRO Kaasaegse Kunsti Muuseum, Rooma, Itaalia

2014    „Nelgid ja Tulbid“, Fuga galerii, Eesti Instituut Ungaris, Budapest, Ungari

2012 – 2013 „United States of Europe“, Brüssel, Belgia; Kork, Iirimaa; Pariis, Prantsusmaa, Sofia, Bulgaaria; Dresden, Saksamaa; Nikosia, Küpros

2013    „Luuserid. Üks vaade muuseumi tulmetele“, Tartu Kunstimuuseum

2013    „LadyFest Tallinn“, Hobusepea galerii, Tallinn

2012    „M’artian Field“, M’Ars Kaasaegse Kunsti Keskuse galerii, Moskva, Venemaa

2012    „Memoirs from a Cold Utopia“, Tallinna Kunstihoone

2011    „Life in the Forest“, Arsenal galerii, Bialystok, Poola

2011    „A Complicated Relation“, Kalmari Kunstimuuseum, Kalmar, Rootsi

KUREERITUD NÄITUSED (valik)

2014    „Kirjaoskus – Kirjaoskamatus“, Tallinna 16. Graafikatriennaali noorte kunstnike näitus, Rundum artist-run space, Tallinn

2011    „Ma pole mina. Kunstnik Boris Mihhailov“, Tallinna Kunstihoone galerii

2009    „Futura, Future“ (kunstnikud: Andri Allas, Maria Aua, Alver Linnamägi, Laura Linnap, Mariliis Mihhejev, Tõnu Tunnel ja Anna Tuvike), Draakoni galerii, Tallinn

2009    „(f)Akt“ (kunstnikud: Karel Koplimets, Taaniel Raudsepp, Johannes Säre ja Sigrid Viir), Eesti Kunstiakadeemia galerii, Tallinn

TÖÖD KOLLEKTSIOONIDES 

Kumu kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum

PREEMIAD JA STIPENDIUMID

2014    EV Kultuurimisteeriumi riiklik kultuuristipendium

2008    Eesti Kultuurkapitali üheaastane loominguline stipendium

2007    Vaal galerii aasta kunstipreemia

BIBLIOGRAAFIA (valik) 

Tanja Muravskaja “Sirgjoon”. Ühislinn. Tallinn. Kirjastus Varrak, 2012

Rael Artel “Positions”. Public Preparation. Contemporary Nationalism and Critical Art Practices, Tallinn. Public Preparation, 2010

Elin Kard „Hobusepea Galerii 2003-2007“. Eesti Kunstnike Liit / Hobusepea galerii, 2008

Rael Artel “Uus sajand, uued seiklused. Lühidalt viimasest fotogeneratsioonist”. Uue nimetaja otsinguid aastal 2000+n. Tallinn. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2006

12.-26. maini toimub fotograafia eriala sisseastumiseksamiteks ettevalmistav kiirkursus, mida viivad läbi fotoosakonna II kursuse tudengid Fidelia Regina Randmäe ja Mari Armei. 

Tegemist on tasuta kursusega, mis kestab orienteeruvalt kaks nädalat. 

Külastatakse näitusi, kohtutakse kunstnikega, vaadatakse filme, räägitakse portfoliost ja tehakse praktilisi ülesandeid.

Lisainfo ja registreerumine: fotokursus@artun.ee, tel 526 9651

Kolmapäeval, 11. detsembril kell 18 toimub Kumus näitusel „Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod” artist-talk, kus tööde autoriga vestleb Eero Epner. Kuimet on üks huvitavamid ja eristuvama käekirjaga noori kunstnikke Eestis ning antud vestlus avab tema loominguprintsiipe ka laiemalt. Kes ta on? Miks talle meeldib Michel Houellebecq?
 

Näitusel esitletud töödes on esmakordselt jäädvustatud monumentaalkunsti kui žanrit, mis kõnetab Eesti kunsti- ja lähiajaloo kõige erinevamaid aspekte alates mastaapsest glamuurist kuni sööklamaalide armetuseni. Käsitsisuurendatud fotod jaotuvad näitusel nelja tüpoloogilisse plokki: konkreetse ruumi loogikast tingitud teosed, eksterjööri maalid, supergraafika ning sakraalse mõõtme omandanud ja selle kaotanud vitraažid. Olulise niidina ühendavad kõiki plokke hävimise ja kadumisega seotud küsimused.

Paul Kuimeti (1984) seeriad tegelevad elukeskkonda projitseeritud ihadega, uuselamurajoonide urbanistlik-pastoraalsete unistuste, fetišeeritud kodu mõiste ning halastamatu tühjusega. Eesti esinduslikus miljööfotograafia ajaloos eristub Kuimet jaheda puudutuse, jüriokaseliku aritmeetilise puhtuse ning kontseptuaalse romantika ühendamisega.

Näitus „Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 5. jaanuarini 2014.

Parimate soovidega / Best regards

Triinu Soikmets

Kommunikatsiooni- ja turunduse osakonna juhataja /

Head of the Communication and Marketing Department

Eesti Kunstimuuseum / Art Museum of Estonia

Weizenbergi 34 / Valge 1

10127 Tallinn, Estonia

Tel: + 372 602 6010, + 372 56 299 959

E-post: triinu.soikmets@ekm.ee

www.kunstimuuseum.ee

07.11. – 01.12.2013 

Näitusel “St. Ghislain´i Pilved” liigun mõttelisel vahealal, kus ühele poole jääb tehnoloogiline määratletus ja teisele seda esindav tehnokraatlik optimism. Kuna antud piirkond on väga ebakindel, siis leian, et parim viis sellega tegelemiseks on keskendumine olemasolevale ning selle juurdeloomisele. Uurides informatsioonisüsteemide infrastruktuuri võib jõuda erinevate olemasolu vormideni nagu näiteks serverikeskuste materiaalsus, masinate heli antud hoonete siseruumides või valgusimpulsid kiudoptilises kaablis, mis on hetkel kiireim ning levinuim informatsiooni ülekande viis.

Nagu tõestab ka Edward Snowdeni lekitatu – tehnoloogiafirmad ja riigid ei suuda “pilveretoorika” läbi oma infrastruktuuri nähtamatuks muuta.  Jättes salateenistuste tegevuse edasiseks uurimisobjektiks, keskendun Linnagaleriis näidatavas projektis infotehnoloogiaga seotud muutustele, mille parimaks näiteks on “pilvetehnoloogia” laialdane kasutuselevõtt. Üldjoontes tähendab see seda, et kasutaja saab tarbida ilusat ning mugavat toodet, jättes otsustavad otsad teenusepakkuja kätte. Protsesse võimaldab infrastruktuur, mis on väikse hulga firmade omanduses, kellel on majanduslikud huvid ning seetõttu oma kasutajatesse kui tarbijatesse suhtuvad. Kuna infotehnoloogiast on saanud üks põhilisemaid majandusharusid, siis teevad ka riigid ponnistusi, et sealt kasumit lõigata. Näiteks Infoühiskond Eesti plaanide järgi peaks Eestist saama 2020. aastaks maailma juhtiv e-riik või isegi “maailma esimene pilveriik”.

Kui näituse esimeses osas uurin infrastruktuuri kohalikkust ja materiaalsust, siis teises osas tegelen infotehnoloogia esinduskujunditega. Selle parimaks näiteks on utoopiline/düstoopiline sinine 1 ja 0 täis keskkond, mida loomulikult “päriselt” ruumiliselt olemas ei ole. Kandes antud kujundi üle reaalsesse ruumi, näitan nihet füüsilise ruumi ja selle esindatuse vahel.

Projekti võib kokku võtta Evgeny Morozovilt laenatud lausega: “Internetti pole olemas”, kuna abstraktse ühtse mõiste „Internet“ puhul on tegu tühja mulliga, millega pole midagi peale hakata. Seetõttu keskendungi infrastruktuuri olemasolule ja esinduskujunditele.

Tänud: Mart Anderson, Anja Dreißig, Andrus Karu, Paul Kuimet, Laura Kõiv, Fred Laur, Lauri Liinev, Aivar Lindmets, Raivo Männik, Laura Toots, Tõnu Tunnel, Kadri Veermäe, Tiit Veermäe

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Kontakt:  

Ivar Veermäe contact@ivarveermae.com; www.ivarveermae.com

Tamara Luuk tamara@kunstihoone.ee

Neljapäeval, 24. oktoobril avati Viini moodsa kunsti muuseum Mumokis Marge Monko isiknäitus “Kuidas kanda punast?”.

Marge Monko võitis 2012. aastal esimese Eesti kunstnikuna Henkel Art.Award auhinna. Marge Monko (1976) on foto- ja filmikunstnik, kes võitis 7000€ ja kaks näitust.

25. oktoobril 2013 avatud näitus pakub ülevaadet kunstniku senisest loomingust.

2013. aasta juulis kureeris Marge Monko näituse “Kuidas kanda punast?” esimese variandi Rael Artel Tartu Kunstimuuseumis.
Näituse kuraator Rainer Fuchs kirjeldab Marge Monko näitust:
Kunstniku fookus on seatud ajaloolisele muutusele kommunistlikust süsteemist kapitalistlikku ja sellest tõukuvatele transformatsioonidele ühiskondlikes rollides. Kunstnik on hoolsalt uurinud igapäeva töö ajalugu selle poliitilises kontekstis ja seab selle kriitilise ja analüütilise vaatluse alla naise perspektiivist. Marge Monko looming pakub revideerivat pilku kommunistliku ideoloogia propagandale ja paatosele, kõrvutades kapitalismile omase progressiusuga.

Näituse kujundus valmis koostöös Valge Kuup OÜ-ga
Näituse graafiline disainer on Mikk Heinsoo.
Näituse kataloogi toimetasid Rael Artel, Rainer Fuchs, Marge Monko ja kujundas Mikk Heinsoo.
Vaata lisaks Mumoki kodulehelt http://www.mumok.at/program/exhibitions/?L=1
25.10.2013-02.02.2014

Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget.  Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.

Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf.  Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina.  Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele.  Eesti Kunstnike Liidu liige.

Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.

Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com