Rubriik: Fotograafia

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).

EKA FOTO esitleb:
Ingel Vaikla filmide linastus

“Double Exposure” (2020)
“EUR42″(2022)
“Moi aussi, je regarde” (2024)

12.02 kell 18
EKA auditoorium A-101

Linastusele järgneb vestlus Ingel Vaiklaga

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on omandanud doktorikraadi PXL-MAD/UHasselti ülikoolis (2025). Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM ja Kunstihoone Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis, Busani rahvusvaheline videokunstifestival jne.

12. jaanuarist, on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avatud näitus “Kus te?” Me kursis.” Näituse avamine toimub teisipäeval 13.01. kell 18:00.
“Kus te? Me kursis.”

See tähendab, me oleme EKKMi ruumides, mida meil on lubatud kasutada. Meile pakutakse hüvesid ja abi. Piisavalt, aga mitte liiga palju. Piisavalt, et suures, veidi kõledas majas liiga hirmus ei hakkaks. Ja me oleme kursis ka selles mõttes, et me teame, mis toimub. Teame, what’s up. Aga kas me oleme kursis? Ikka meeldiks mõelda, et oleme. Aga kes üldse on kursis? Kaasaegne kunstnik peab ju olema. President ka. Ja peaminister. Aga neil on nõunikud. Meil nõunikke pole. Oleme ainult meie ja see suur külm maja. Ja väga palju mõtteid. Seoses soo, tabude, aluspükste, majanduse, lapsepõlve, hoki ja keeldumisega.

Näitusel osalevad kunstnikud:
Mari Karjus
Mikk Keis
August Kilmi
Olesja Prants
Rasmus Puksmann
Gen-Horret Rand
Katarina Kuningas
Greta Sauter
Grete Tuiken
Kaur Tõra
Gleb Volodtšenko
Viktoria Weiszova

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

.    

James Prevett’i ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused 22. oktoobril kell 17:45 A501 EKAs

22. oktoobril 2025 kell 17:45 toimuvad EKA ruumis A-501 James Prevetti ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused. Kunstnikud on kutsutud läbi viima meistriklassi EKA fotoosakonna tudengitele. Vestlustele on kutsutud kõik huvilised!

James Prevett on Briti kunstnik ja õppejõud, kes elab Helsingis alates 2013. aastast. Tema kunstnikupraktika hõlmab stuudiopõhist loomingut ja sotsiaalseid skulptuure. Prevetti loomingu keskmes on isikliku ja/või kollektiivse, füüsilise ja/või metafoorse kehaga seotud ideed ja kogemused. Ta töötab sageli koos teiste inimestega, et tuua kunstiloomingusse avatud polüfooniline lähenemisviis, näiteks projektid nagu Nomadic Sculptures, Out of Office (OOO) Radio ja The Organic Sound Society. Ta näeb oma õpetamist osana sellest protsessist, mis uurib praktikal põhinevaid ja kollektiivseid küsimusi. Prevett on skulptuuriosakonna lektor Uniarts Helsinki kunstiakadeemias ja veedab oma vaba aja raadios, raamatute seltsis ja oma koera Luluga jalutades.

https://jamesprevett.com/

Maarit Bau Mustonen on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik ja sõltumatu kirjastaja. Tema looming hõlmab teksti, installatsioone, kaamerapõhist meediat ja performance’it, mis vaatajani jõuab näituste ja kunstnike trükiste kaudu. Kirjandust ja kommunikatsiooni õppinud kunstnik uurib keele, kirjastamise ja tõlkimise teemasid. Mustoneni teosed astuvad dialoogi luulega ning autor uurib teksti materiaalsust ja selle seost kujutiste ja kehaga. Koostöö teiste kunstnikega on viinud multidistsiplinaarsete ja polüfooniliste projektideni. Koos graafilise disaineri Arja Karhumaaga on Mustonen asutanud kollektiivi Multipöly (2021–), mis keskendub eksperimentaalsele kirjastamisele.

https://maaritbaumustonen.com/

Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus
05.09 – 31.10.2025

Avatud:
K–L 13:00–19:00
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääs

Publikuprogramm:
13.09, 14:00 Giidituur (eesti keeles
20.09, 14:00 Kunstnikuvestlus (eesti keeles)

Näitus kuulub 8. Tallinna Fotokuu põhiprogrammi

Tanja Muravskaja uus teos „Aiad“ keskendub reaalsuse ja kujutise vaheliste piiride uurimisele, fikseerides „elava orgaanika“ ja lubades sellel fotograafia abil materialiseeruda. Töö vee kui reaalse (lähte)materjaliga on aeglustumise strateegia ning vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. Seeria moodustavad fotod pole pelgalt visuaalsed kujutised, vaid toimumishetkel tabatud sündmused, milles valgus ja aeg tihenevad füüsiliseks aineseks.

Väljapanek loob vaatajale fenomenoloogilise kohalolu kogemuse: tähelepanu liigub vormi äratundmise juurest materjali sensuaalse, aistingulise tajumise juurde. Seeria kutsub „aeglustatud vaatamisele“, uurides nähtava ja nähtamatu piire ning tuues vaataja tagasi maailma teravdatud tajusse ja füüsilisse kohalolusse.

Projekt on kasvanud välja põlvkondadevahelisest dialoogist ja professionaalsest mälust, kujunedes iseseisvaks seisukohaks, kus ristuvad institutsionaalsed tingimused, arhitektuur ja autori vaateviis. Muravskaja trükib oma fotod ise, valides hoolikalt paberipinna faktuuri ja värvitooni nüansse. Nõnda saab printimisest vaatlemise ja kaamera abil jäädvustamise loomulik ja lahutamatu osa.

Tanja Muravskaja

Tanja Muravskaja (snd 1978 Pärnus, elab ja töötab Tallinnas) on tunnustatud Eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, kollektiivse ja isikliku mälu ning ühiskondlike piiride uurimisele.

Muravskaja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia BA ja MA) ning täiendanud end vahetusõpingutel Westminsteri ülikoolis Londonis (fotograafia). Tema analüütiline lähenemine ja psühholoogiline vaatlusviis avavad teemasid, mis puudutavad nii üksikisiku kui ka ühiskonna sisemisi pingeid ja kuuluvustunnet. Muravskaja olulisemad seeriad „Positsioonid“, „Eesti rass“, „Nemad, kes laulsid koos“, autoportree Eesti lipuga ning mitmed videoteosed on esindatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja suurte erakollektsioonide kogudes, märkides tema panust Eesti kunstimälu kujundamisse.

Isikunäitused: Tensta Konsthall (Rootsi), WIELS (Belgia), Tartu Kunstimuuseum. Osalemine rahvusvahelistel kuraatorinäitustel: EMST (National Museum of Contemporary Art, Ateena), MOCAK (Kraków), Art Encounters Biennial (Timișoara), GIBCA Biennial (Göteborg), Ludwig Museum (Budapest), MACRO (Rooma), Kiasma (Helsingi) jt. Muravskaja on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Köler Prize’i peapreemia (2018) ja Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi (2019).

Näituse kujundaja: Jevgeni Zolotko
Konsultant: Elnara Taidre
Tehniline teostus: Mihkel Lember
Graafiline disainer: Kert Viiart-Õllek

Täname:
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Hedi Jaansoo, Kai kunstikeskus, Laur Kivistik, Anna Loginov, Vladimir Loginov, Taavi Rekkaro, Sirje Runge, Mėta Valiušaitytė, Ellington Printing & Production, Veiko Illiste

Neljapäeval, 2. oktoobril kell 18.00 toimub Tallinna Fotokuu raames FOKU galeriis kaasaegse Leedu fotograafia raamatu „And Then It Fades (Away)“ (2024) esitlus.

Raamatusse on koondatud 12 kunstniku looming, kelle teosed puudutavad teemasid nagu kohatus, arhiivid, ebastabiilsus ja identiteet, põimides isiklikke, kultuurilisi ja ökoloogilisi narratiive. Raamatu ja kaasaegse fotograafia ainetel vestlevad väljaande toimetajad Geistė Marija Kinčinaitytė ja Paulius Petraitis, modereerib Annika Toots. 

Raamatuesitlusele eelneb kell 17.30 Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uue fotograafia magistriprogrammi (MA in Photography) tutvustus. Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uus fotograafia magistriõpe on Balti riikides ainulaadne programm, mis on pühendatud fotograafia uurimisele kriitilise ja eksperimentaalse praktika vahendina, mis reageerib kaasaegsetele reaalsustele ja seab need küsimärgi alla.

Vestlus toimub inglise keeles.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 avanäitusteks on Tanja Muravskaja isikunäitus Saarineni majas ja linnaruumi näitus Kaubamaja ristmikul.

Kahe kuu jooksul toimub kokku 18 näitust – neli põhinäitust ja 14 satelliitnäitust – ning publikuprogramm, mille hulka kuulub ka Mare Tralla ja Roberta Lima performance Kaubamaja ristmikul sel pühapäeval, 7. septembril.

Fotokuu avanäituseks on ajaloolises Saarineni majas (Pärnu mnt 10) avatav Tanja Muravskaja isikunäitus „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“ (avatud 05.09.–31.10.2025, K–L 13:00–19:00). Kunstniku fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Samuti avatakse täna rahvusvaheline linnaruumi näitus „Volitatud vormid“ seitsmel pinnal Tallinna Kaubamaja ristmiku ümbruses (avatud 05.09.–31.10.2025, 24/7 K–L 13:00–19:00, A. Laikmaa jalakäijate tunnel 05:00–00:00). Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale. Seitse kohaspetsiifilist teost hõivavad pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).

Fotokuu põhiprogrammi kuulub ka Eesti ja Soome fotokunstnike ühisnäitus just juuri nüüd nyt, mis avaneb 25. septembril paralleelselt Hobusepea ja FOKU galeriides ning Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“, mis avaneb 11. oktoobril Kai kunstikeskuses.

Lisaks põhiprogrammile kuuluvad Tallinna Fotokuu näituste juurde publikuprogrammid ning 14 näitusest koosnev satelliitprogramm. Kaasa löövad mitmed Tallinna olulised näitusepaigad:  Kumu kunstimuuseum, Fotografiska Tallinn, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, ARS Projektiruum, ARS Showroom ning galeriid: Draakoni, Positiiv, Punctum, Vabaduse, FOKU, Seek. Tartust osaleb programmis Kogo galerii ja Viljandist Rüki galerii.

Laupäev, 6. september

13:00 Vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“ näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)

14:30 Kunstnike tuur näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu; inglise keeles)

15:30 Aktivismikool näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)

17:00 Kohtumine kunstnike Riin Maide ja Krista Möldriga näitusel „ja siis järsku, mitte midagi“ (ARS Projektiruum)

Pühapäev, 7. september

12:00 Angelika Kollini autorivestlus näitusel „Tundlik pinnas“ (Juhan Kuusi Dokfoto Keskus; inglise keeles)

13:00 Kuraatorituur linnaruumi näitusel „Volitatud vormid“ (Viru Keskuse välialal „Hämarik“ skulptuuri ees; inglise keeles)

14:00 Kunstnike Mare Tralla (EE) ja Roberta Lima (AT/BR) performance „Kõik ükssarvikud on sündinud vabade ja võrdsetena“, näituse „Volitatud vormid“ raames (Viru Keskuse väliala, „Hämarik“ skulptuuri esine; 30 min, inglise keeles)

Tutvu kogu Tallinna Fotokuu programmiga: fotokuu.ee.

Fotokuu ametlik infopunkt on FOKU galerii (Väike-Karja 10), mis on avatud N–L kell 12:00–18:00.

Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets.

Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites.

Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on põgenemine või sunnitud ümberasumine traagiline sündmus, mis jääb märgistama kogu ülejäänud elu isegi siis, kui kohanemine on pealtnäha hästi sujunud. „Nad ei tea, et nad ei kohane päriselt kunagi. Ei, mitte iialgi. Mingi osa neist ei saa täielikult kohal olema, midagi, mis on jäänud maha vanale maale ja ei lase neil päriselt mujal kohaneda, juuri ajada.“ kirjutab Leedu-Ameerika avangard-filmitegija Jonas Mekas oma mälestusteraamatus „Mul ei olnud kuhugi minna“. Oma kogemusi põgenikuna ja eneseotsingutest uuel kodumaal on Mekas jäädvustanud läbi oma eksperimentaalfilmi loomingu.

„Kunstnikufilm on nähtus, mis paigutab ennast väljaspoole filmitööstuse formaatidest, ent kasutab liikuvale pildi poolt pakutavaid (audio)visuaalseid väljendusvahendeid. Oma raamatus „Sõda ei ole naise nägu“ kasutab Svetlana Aleksejevitš naiste ja meeste erineva sõjakogemuse kirjeldamiseks optikast pärit mõistet „valgusjõud“. Mida valgusjõulisem on objektiiv, seda suurem on selle võimekus salvestada pilti kehvades valgustingimustes. Loodetavasti aitavad näitusele valitud filmid välja valgustada neid kodutunde ja igatsusega seotud kihte, mis jäävad suurte ajaloonarratiivide varju,“ selgitab Marge Monko.  

*Näituse pealkiri on laenatud Marie Underi luuletusest “Põgenik”, mis on kirjutatutud Rootsis paguluses olles.

Osalevad kunstnikud: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko ja Anna Scherbyna.

Täname: Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ

Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnaga.

Näitus jääb avatuks 20. juulini. 

www.kunstimaja.ee

facebook.com/kunstimaja

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.