Rubriik: Fotograafia

19.04.2024

EKA fotograafia 25!

9.4_FOTO25_ copy

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA fotograafia 25!

Reede 19 aprill, 2024

9.4_FOTO25_ copy

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia

Postitas Andres Lõo — Püsilink

04.04.2024

EKA kutsub: Found Footage

FB event

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA kutsub: Found Footage

Neljapäev 04 aprill, 2024

FB event

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

07.03.2024 — 31.03.2024

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–31.03.2024

Cloe-veeb
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_01
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_02
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_03
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_04
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_05
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_06
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_07
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_08
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_09
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_10
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_11
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_12
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_13
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_14
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_15
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_16
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_17
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_18
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_19

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

„Enese õrnad žestid“ EKA Galeriis 7.–31.03.2024

Neljapäev 07 märts, 2024 — Pühapäev 31 märts, 2024

Cloe-veeb
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_01
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_02
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_03
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_04
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_05
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_06
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_07
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_08
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_09
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_10
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_11
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_12
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_13
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_14
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_15
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_16
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_17
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_18
Gentle Gestures of Self_selection_photo by Kaisa Maasik_19

ENESE ÕRNAD ŽESTID
7.–31.03.2024
Avamine: 7.03. kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Annamaari Hyttinen, Cloe Jancis, Maria Izabella Lehtsaar, Taavi Rekkaro, Johanna Saikkonen, Marleen Suvi, Elo Vahtrik
Kuraator: Kaisa Maasik

Grupinäitus „Enese õrnad žestid“ toob kokku valiku kaasaegseid autoportreesid. Maalidel ja fotodel on kujutatud eelkõige autorite nägusid ja käsi, mis osutavad tunnetele, mida miimika ja žestid esile toovad.

Käte asendile on kultuuriliselt omistatud suurt eneseväljendusvõimet: lisaks meeleolu edasiandmisele võib spetsiifilistes asendites käte kujutamine edasi anda sügavaid tundeid ja tähendusi. Antropoloog Ethel J. Alpenfels on öelnud: „Käed osutavad, juhivad või käsutavad; käed nutavad piinades või lebavad vaikselt magamas; kätel on meeleolu, iseloom ja laiemas mõttes oma eriline ilu.“

Näitus lähtub teemapüstitusest, mis käsitleb suhteid, isiklikke kogemusi ja meeleolusid. See keskendub käte erilisele võimele ja nõrkusele väljendada kõiki tundeid, ka neid, mida näo puhul on õpitud kontrollima.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

EKA Galerii
Kotzebue 1, Tallinn
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kaisa Maasik — Püsilink

29.02.2024

EKA avatud uksed 2024

AUP-2024-FHD_still5

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

EKA avatud uksed 2024

Neljapäev 29 veebruar, 2024

AUP-2024-FHD_still5

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

24.01.2024 — 17.02.2024

Melnikova, Keskküla, Monko, Daniliauskaitė Draakoni galeriis

Melnikova, Keskküla, Monko,Daniliauskaitė Draakoni galeriis

24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Merilin Talumaa kureeritud näitus „Tiireldes, keereldes, pööreldes“ Draakoni galeriis.

Näitusel osalevad kunstnikud Daria Melnikova, Helena Keskküla, Marge Monko ja Viktorija Daniliauskaitė. Näitus jääb avatuks kuni 17. veebruarini 2024.

Näitus ühendab eri põlvkondade kunstnike loomingu, ammutades inspiratsiooni Leedu-Ameerika arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutase ideedest. Tema põhjapanev uurimustöö, mis keskendus arheoloogilistele esemetele, keeleteadusele, etnograafiale ja folkloorile, juhtis tähelepanu iidsetele kultuuridele Balti regioonis ja laiemalt indoeuroopa piirkonnas.

Gimbutas esitas teesi, milles väitis, et eelajaloolises Euroopa kultuuris asetus jumalannakultus kesksele kohale – ema-jumalannat kummardati kui elu andjat. Spirituaalset sidusust väljendati kunstipäraselt nii kõrgelt arenenud sümbolisüsteemi kui ka rohkete rituaalsete esemete kaudu. Keha ja loodust austati Euroopas kümneid tuhandeid aastaid. Seejuures oli naistel oluline positsioon Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskondades – tendents, mis ei pole enam tänapäeval tajutav.

„Tiireldes, keereldes, pööreldes“ loob ühenduse erinevate kultuuride ja ajaperioodide vahel, põimides kokku poeetilise narratiivi, mis hõlmab iidseid müüte ja uskumusi, looduslikke tsükleid ja naiseliku energia muutuseid kandvat jõudu. Gimbutas inspireeris usku rahuliku eksistentsi võimalusse – tuua igapäevaellu tagasi mahasurutud, kuid hädavajalikud aspektid, nagu maa, keha (tervis), naiselikkus ja alateadvus. Osalevad kunstnikud jagavad fiktiivsete narratiivide kaudu isiklikke lugusid ja müüte, mis ühtaegu peegeldavad Gimbutase iidsele sümbolismile keskenduvate teooriate mõju.

Kunstnikud lähenevad nendele ideedele läbi kaasaegsete vaatenurkade, kaasates elemente ja motiive nagu spiraalid, ringid, maod ja linnud – sümbolid, mis on pärit Euroopa iidsetest matriarhaalsetest kultuuridest, kuid omavad jätkuvalt kõlapinda Baltikumi kunstis ja kultuuris.

Näitus tõukub jumalannakultusest lähtuvatest ideedest maailmapildi ümbermõtestamisel, rõhuasetusega naise kehal, loodushoiul ja spirituaalsusel.

„Tiireldes, keereldes, pööreldes“ sõlmib ajaloolised narratiivid ja mütoloogia, pühendades meid teemadesse, millele Marija Gimbutas jõu andis: elu tsüklilisuse tähistamine, pidev uuenemine, naisekeha pühadus ja vaimsus, mis nende ideedega kaasas käib. Gimbutase uurimustöö Vana-Euroopa harmoonilise vaimsuse kohta ja tema uue Euroopa visioon, mis on vaba domineerivatest jõududest ja sõjapidamisest, tundub kaasaegses ühiskonnas tähelepanuväärselt  oluline.

Esimene Marija Gimbutase pärandile toetuv näitus toimus Prantsusmaal L’Atlase galeriis Pariisis (7. november 2023 – 3. jaanuar 2024). Järgnev näitus leiab aset Prantsusmaal Marseille’s La Traverse galeriis (27. august – 26. oktoober 2024).

Marija Gimbutas (1921–1994) oli Leedu-Ameerika arheoloog ja antropoloog. Oma neoliitikumi kultuuri ja religiooni käsitleva arheoloogilise ja filosoofilise uurimustööga panustas ta ühte olulisemasse akadeemilisse pöördepunkti naisuuringute ajaloos. Gimbutas on enim tuntud neoliitikumi ja pronksiaja kultuuride uurimise poolest Vanas Euroopas. Vana Euroopa, mõiste, mille Gimbutas kasutusele võttis, viitas nii geograafilisele alale kui ka sotsiaalsetele struktuuridele, mis eksisteerisid enne indoeuroopa mõju. Gimbutas tuvastas jumalanna religiooni olemasolu. Gimbutase järgi on see kõige püsivam tunnus iidse maailma arheoloogilistes ülestähendustes. Jumalanna oli kõigis oma ilmingutes kogu looduses leiduva elu ühtsuse sümbol.

Daria Melnikova on kunstnik, kes elab ja töötab Riias, Lätis. Tema teosed tulenevad igapäevarutiini, arhitektuursete detailide ja juhuslike hetkede meditatiivsest uurimisest. Melnikova juhib rändplatvormi Palette, mis toimib baarina. Aastatel 2022–2023 paiknes Palette hooajalises toimumiskohas – Riias asuva Sporta Pils dārzi kogukonnaaias. Melnikoval on olnud isikunäitused Vartai galeriis Vilniuses (2020); Karlin Studios galeriis Prahas (2019); PLATO’s Ostravas (2019); Kulturfolger’is Zürichis (2018); Kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses Riias (2017, 2014, 2011); ja ta on osalenud grupinäitustel L’Atlas’es Pariisis (2023); KHB’s Bratislavas (2019); Kiasma’s Helsingis (2018); Rupert’is Vilniuses (2018); Silberkuppe’s Berliinis (2017); Art in General näitusel New York (2015); Garage Kaasaegse Kunsti Muuseumis Moskvas (2014). Tema tööd kuuluvad Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogusse Helsingis, Soomes; Läti Riikliku Kunstimuuseumi kogusse Riias; Zuzeum Collection’i kogusse Riias, Lätis; ja muudesse avalikesse ja erakogudesse.
https://dariamelnikova.com/

Viktorija Daniliauskaitė on Venemaal Jakutskis sündinud visuaalkunstnik. Ta elab ja töötab Vilniuses, Leedus. Olles lõpetanud 1974. aastal Leedu Kunstiinstituudi (tänapäeval Vilniuse Kunstiakadeemia), loobus Daniliauskaitė koheselt riigi ametliku kunsti etteantud klišeedest ja sukeldus individuaalse stiili otsingutesse, avastades rahvakunsti ja uute kunstivormide ammendamatud allikad. Linoollõike traditsioon on tugevalt seotud rahvakunsti gravüüride ja Leedu sõjajärgse graafika koolkonnaga; kunstnik mõistis aga intuitiivselt, et see tehnika kätkeb veel läbiuurimata väljendusvõimalusi. Ühendades rahvakunsti pärandi 20. sajandi modernismi ja postmodernismiga, lõi Daniliauskaitė silla traditsioonilise ja kaasaegse moodsa kunsti vahele. Hiljuti on ta osalenud grupinäitusel Pariisis L’Atlas’e galeriis (2023) ja osaleb tulevasel grupinäitusel Vilniuses MO muuseumis (2024). Tema tööd kuuluvad Vilniuses asuva Leedu Rahvusliku Muuseumi kogusse; Vilniuse MO muuseumi kogusse; muudesse avalikke ja erakogudesse.

Merilin Talumaa on kuraator, kunstiteadlane ja kultuurikorraldaja, kes elab ja töötab Pariisis ja Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri osakonna. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikoolis keskkonnateaduse eriala. Tema praktika on põimunud kunstnike stuudio- ja töökeskkonna ning rände ja kuuluvuse mõistete uurimise ümber. Tema käimasolevate projektide hulgas on Roots to Routes (alates 2020. aastast) – kuratoorne algatus, mis koondab kunstnikke, kuraatoreid ja kultuuriloojaid. Ta on koostanud ja toimetanud raamatud „Your Time Is My Time”, Mousse Publishing, 2023, ja „Kunstnike ruumid: 16 stuudiokülastust”, Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017 (mõlemad koos Annika Tootsiga).

Helena Keskküla on eesti kunstnik, kes elab ja töötab Amsterdamis. Tema varasem looming on hõlmanud peamiselt video, performance’i ja installatsiooni meediume. Keskküla loomingus on oluline roll huumoril, ärevusel ja läbikukkumistel, mida ta kasutab, et rääkida üldinimlikest teemadest. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna, Gerrit Rietveldi VAV – moving image osakonna ning Sandbergi Instituudi kaunite kunstide magistriprogrammi. Viimase kolme aasta jooksul on Keskküla oma praktikas keskendunud peaasjalikult mütoloogiale ning kiviraiumisele, mida ta seob performance’i ja kaasaegsete materjalidega.
https://helenakeskkula.com/

Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja täiendanud ennast Viini Rakenduskunstide Ülikoolis. Aastatel 2013–2015 osales ta kaheaastases stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias.
Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Enamik tema teoseid on seotud mõne sündmusega ajaloost ning on mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Tema viimased projektid tegelevad romantilise diskursusega ja selle vihjetega reklaamis ja kommertsdisainis. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (MUMOK – Viini Moodsa Kunsti Muuseum; Muzeum Sztuki Łódź Poolas; FRAC Lorrain Prantsusmaal; Winterthuri Fotomuuseum; Eesti Kunstimuuseum). Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art. Award 2012 laureaat. Ta on viibinud mitmetes kunstiresidentuurides nagu ISCP (International Studio & Curatorial Program) New Yorgis (2015); Kulturkontakt Austria Viinis (2016), Para Site Hong Kongis (2017) ja Videobrasil São Paulos (2018). Tema viimaste näituste hulka kuuluvad „Modern Love” Tallinna Kunstihoones ja Ateena Kaasaegse Kunsti muuseumis EMST (2021-23), „Suur teeskleja” Kai kunstikeskuses Tallinnas (2021), „Diamonds Against Stones” Folkwangi muuseumis (2019), „Crush in” Para Site’is Hongkongis (2018), RIBOCA Riia Rahvusvaheline Kaasaegse Kunsti Biennaal (2018), „It Won’t Be Long Now, Comrades!” Framer Framed, Amsterdamis (2017).
www.margemonko.com

Roots to Routes on kuraatorite Merilin Talumaa, Maija Rudovska ja Justė Kostikovaitė algatus, mis koondab kunstnikke, kuraatoreid ja kultuuriloojaid, kelle trajektoorid on seotud Baltikumi piirkonnaga. Tegutsedes rändava agentuurina on selle eesmärgiks toetada ja muuta nähtavaks erinevad kunstipraktikad. Roots to Routes programmi kuulub näituste, filmilinastuste ning performance’ite korraldamine, uute tööde produktsioon ning kirjastamistegevus. Oluliseks eesmärgiks on luua ja (edasi)arendada võimalikke ühiseid projekte, tekitades seeläbi jätkusuutlikke võrgustikke ja koostöövorme erinevate kogukondade vahel.
https://roots2routes.org/

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Melnikova, Keskküla, Monko, Daniliauskaitė Draakoni galeriis

Kolmapäev 24 jaanuar, 2024 — Laupäev 17 veebruar, 2024

Melnikova, Keskküla, Monko,Daniliauskaitė Draakoni galeriis

24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Merilin Talumaa kureeritud näitus „Tiireldes, keereldes, pööreldes“ Draakoni galeriis.

Näitusel osalevad kunstnikud Daria Melnikova, Helena Keskküla, Marge Monko ja Viktorija Daniliauskaitė. Näitus jääb avatuks kuni 17. veebruarini 2024.

Näitus ühendab eri põlvkondade kunstnike loomingu, ammutades inspiratsiooni Leedu-Ameerika arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutase ideedest. Tema põhjapanev uurimustöö, mis keskendus arheoloogilistele esemetele, keeleteadusele, etnograafiale ja folkloorile, juhtis tähelepanu iidsetele kultuuridele Balti regioonis ja laiemalt indoeuroopa piirkonnas.

Gimbutas esitas teesi, milles väitis, et eelajaloolises Euroopa kultuuris asetus jumalannakultus kesksele kohale – ema-jumalannat kummardati kui elu andjat. Spirituaalset sidusust väljendati kunstipäraselt nii kõrgelt arenenud sümbolisüsteemi kui ka rohkete rituaalsete esemete kaudu. Keha ja loodust austati Euroopas kümneid tuhandeid aastaid. Seejuures oli naistel oluline positsioon Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskondades – tendents, mis ei pole enam tänapäeval tajutav.

„Tiireldes, keereldes, pööreldes“ loob ühenduse erinevate kultuuride ja ajaperioodide vahel, põimides kokku poeetilise narratiivi, mis hõlmab iidseid müüte ja uskumusi, looduslikke tsükleid ja naiseliku energia muutuseid kandvat jõudu. Gimbutas inspireeris usku rahuliku eksistentsi võimalusse – tuua igapäevaellu tagasi mahasurutud, kuid hädavajalikud aspektid, nagu maa, keha (tervis), naiselikkus ja alateadvus. Osalevad kunstnikud jagavad fiktiivsete narratiivide kaudu isiklikke lugusid ja müüte, mis ühtaegu peegeldavad Gimbutase iidsele sümbolismile keskenduvate teooriate mõju.

Kunstnikud lähenevad nendele ideedele läbi kaasaegsete vaatenurkade, kaasates elemente ja motiive nagu spiraalid, ringid, maod ja linnud – sümbolid, mis on pärit Euroopa iidsetest matriarhaalsetest kultuuridest, kuid omavad jätkuvalt kõlapinda Baltikumi kunstis ja kultuuris.

Näitus tõukub jumalannakultusest lähtuvatest ideedest maailmapildi ümbermõtestamisel, rõhuasetusega naise kehal, loodushoiul ja spirituaalsusel.

„Tiireldes, keereldes, pööreldes“ sõlmib ajaloolised narratiivid ja mütoloogia, pühendades meid teemadesse, millele Marija Gimbutas jõu andis: elu tsüklilisuse tähistamine, pidev uuenemine, naisekeha pühadus ja vaimsus, mis nende ideedega kaasas käib. Gimbutase uurimustöö Vana-Euroopa harmoonilise vaimsuse kohta ja tema uue Euroopa visioon, mis on vaba domineerivatest jõududest ja sõjapidamisest, tundub kaasaegses ühiskonnas tähelepanuväärselt  oluline.

Esimene Marija Gimbutase pärandile toetuv näitus toimus Prantsusmaal L’Atlase galeriis Pariisis (7. november 2023 – 3. jaanuar 2024). Järgnev näitus leiab aset Prantsusmaal Marseille’s La Traverse galeriis (27. august – 26. oktoober 2024).

Marija Gimbutas (1921–1994) oli Leedu-Ameerika arheoloog ja antropoloog. Oma neoliitikumi kultuuri ja religiooni käsitleva arheoloogilise ja filosoofilise uurimustööga panustas ta ühte olulisemasse akadeemilisse pöördepunkti naisuuringute ajaloos. Gimbutas on enim tuntud neoliitikumi ja pronksiaja kultuuride uurimise poolest Vanas Euroopas. Vana Euroopa, mõiste, mille Gimbutas kasutusele võttis, viitas nii geograafilisele alale kui ka sotsiaalsetele struktuuridele, mis eksisteerisid enne indoeuroopa mõju. Gimbutas tuvastas jumalanna religiooni olemasolu. Gimbutase järgi on see kõige püsivam tunnus iidse maailma arheoloogilistes ülestähendustes. Jumalanna oli kõigis oma ilmingutes kogu looduses leiduva elu ühtsuse sümbol.

Daria Melnikova on kunstnik, kes elab ja töötab Riias, Lätis. Tema teosed tulenevad igapäevarutiini, arhitektuursete detailide ja juhuslike hetkede meditatiivsest uurimisest. Melnikova juhib rändplatvormi Palette, mis toimib baarina. Aastatel 2022–2023 paiknes Palette hooajalises toimumiskohas – Riias asuva Sporta Pils dārzi kogukonnaaias. Melnikoval on olnud isikunäitused Vartai galeriis Vilniuses (2020); Karlin Studios galeriis Prahas (2019); PLATO’s Ostravas (2019); Kulturfolger’is Zürichis (2018); Kim? Kaasaegse Kunsti Keskuses Riias (2017, 2014, 2011); ja ta on osalenud grupinäitustel L’Atlas’es Pariisis (2023); KHB’s Bratislavas (2019); Kiasma’s Helsingis (2018); Rupert’is Vilniuses (2018); Silberkuppe’s Berliinis (2017); Art in General näitusel New York (2015); Garage Kaasaegse Kunsti Muuseumis Moskvas (2014). Tema tööd kuuluvad Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogusse Helsingis, Soomes; Läti Riikliku Kunstimuuseumi kogusse Riias; Zuzeum Collection’i kogusse Riias, Lätis; ja muudesse avalikesse ja erakogudesse.
https://dariamelnikova.com/

Viktorija Daniliauskaitė on Venemaal Jakutskis sündinud visuaalkunstnik. Ta elab ja töötab Vilniuses, Leedus. Olles lõpetanud 1974. aastal Leedu Kunstiinstituudi (tänapäeval Vilniuse Kunstiakadeemia), loobus Daniliauskaitė koheselt riigi ametliku kunsti etteantud klišeedest ja sukeldus individuaalse stiili otsingutesse, avastades rahvakunsti ja uute kunstivormide ammendamatud allikad. Linoollõike traditsioon on tugevalt seotud rahvakunsti gravüüride ja Leedu sõjajärgse graafika koolkonnaga; kunstnik mõistis aga intuitiivselt, et see tehnika kätkeb veel läbiuurimata väljendusvõimalusi. Ühendades rahvakunsti pärandi 20. sajandi modernismi ja postmodernismiga, lõi Daniliauskaitė silla traditsioonilise ja kaasaegse moodsa kunsti vahele. Hiljuti on ta osalenud grupinäitusel Pariisis L’Atlas’e galeriis (2023) ja osaleb tulevasel grupinäitusel Vilniuses MO muuseumis (2024). Tema tööd kuuluvad Vilniuses asuva Leedu Rahvusliku Muuseumi kogusse; Vilniuse MO muuseumi kogusse; muudesse avalikke ja erakogudesse.

Merilin Talumaa on kuraator, kunstiteadlane ja kultuurikorraldaja, kes elab ja töötab Pariisis ja Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri osakonna. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikoolis keskkonnateaduse eriala. Tema praktika on põimunud kunstnike stuudio- ja töökeskkonna ning rände ja kuuluvuse mõistete uurimise ümber. Tema käimasolevate projektide hulgas on Roots to Routes (alates 2020. aastast) – kuratoorne algatus, mis koondab kunstnikke, kuraatoreid ja kultuuriloojaid. Ta on koostanud ja toimetanud raamatud „Your Time Is My Time”, Mousse Publishing, 2023, ja „Kunstnike ruumid: 16 stuudiokülastust”, Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017 (mõlemad koos Annika Tootsiga).

Helena Keskküla on eesti kunstnik, kes elab ja töötab Amsterdamis. Tema varasem looming on hõlmanud peamiselt video, performance’i ja installatsiooni meediume. Keskküla loomingus on oluline roll huumoril, ärevusel ja läbikukkumistel, mida ta kasutab, et rääkida üldinimlikest teemadest. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna, Gerrit Rietveldi VAV – moving image osakonna ning Sandbergi Instituudi kaunite kunstide magistriprogrammi. Viimase kolme aasta jooksul on Keskküla oma praktikas keskendunud peaasjalikult mütoloogiale ning kiviraiumisele, mida ta seob performance’i ja kaasaegsete materjalidega.
https://helenakeskkula.com/

Marge Monko elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja täiendanud ennast Viini Rakenduskunstide Ülikoolis. Aastatel 2013–2015 osales ta kaheaastases stuudioprogrammis HISKis (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis, Belgias.
Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Enamik tema teoseid on seotud mõne sündmusega ajaloost ning on mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Tema viimased projektid tegelevad romantilise diskursusega ja selle vihjetega reklaamis ja kommertsdisainis. Tema tööd kuuluvad mitmetesse kogudesse (MUMOK – Viini Moodsa Kunsti Muuseum; Muzeum Sztuki Łódź Poolas; FRAC Lorrain Prantsusmaal; Winterthuri Fotomuuseum; Eesti Kunstimuuseum). Monko on Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art. Award 2012 laureaat. Ta on viibinud mitmetes kunstiresidentuurides nagu ISCP (International Studio & Curatorial Program) New Yorgis (2015); Kulturkontakt Austria Viinis (2016), Para Site Hong Kongis (2017) ja Videobrasil São Paulos (2018). Tema viimaste näituste hulka kuuluvad „Modern Love” Tallinna Kunstihoones ja Ateena Kaasaegse Kunsti muuseumis EMST (2021-23), „Suur teeskleja” Kai kunstikeskuses Tallinnas (2021), „Diamonds Against Stones” Folkwangi muuseumis (2019), „Crush in” Para Site’is Hongkongis (2018), RIBOCA Riia Rahvusvaheline Kaasaegse Kunsti Biennaal (2018), „It Won’t Be Long Now, Comrades!” Framer Framed, Amsterdamis (2017).
www.margemonko.com

Roots to Routes on kuraatorite Merilin Talumaa, Maija Rudovska ja Justė Kostikovaitė algatus, mis koondab kunstnikke, kuraatoreid ja kultuuriloojaid, kelle trajektoorid on seotud Baltikumi piirkonnaga. Tegutsedes rändava agentuurina on selle eesmärgiks toetada ja muuta nähtavaks erinevad kunstipraktikad. Roots to Routes programmi kuulub näituste, filmilinastuste ning performance’ite korraldamine, uute tööde produktsioon ning kirjastamistegevus. Oluliseks eesmärgiks on luua ja (edasi)arendada võimalikke ühiseid projekte, tekitades seeläbi jätkusuutlikke võrgustikke ja koostöövorme erinevate kogukondade vahel.
https://roots2routes.org/

 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

08.12.2023 — 25.02.2024

Hanna Samoson Kunstihoone Lasnamäe paviljonis

Hanna Samoson Kunstihoones

Hanna Samoson avab debüütnäituse, 8. detsembril kell 18.00, Kunstihoone Lasnamäe paviljonis.

„Võlukunst on mõnikord väga lähedal eimillelegi“ on näitus suure kaotuse põhjustatud tulvaveest inimese sees. Selle kaotusega leppimisest, senisest maailmakorrast lahtilaskmisest ja möödunud elu rusudest uue maailma üles ehitamisest. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Kuidas muutuda sulgkergeks ja loobuda üleliigsest? Viimase aasta on Hanna Samoson veetnud selle küsimuse tähe all. Järgemööda on kogetust esile kerkinud mustrid, millesse teele juhtunud sümbolid langesid nagu pusletükid. Lasnamäe paviljonis satub külastaja videotest, kiviskulptuuridest ja installatsioonidest moodustuvale teekonnale, mis haarab kaasa, aga jätab ometi otsad lahti, peegeldades kunstniku taipamist, et iga lõpp on alati uue algus.

Tõukudes leinast, avab Samoson suurte inimlike kogemuste mõtestamise võimaluste ukse. Nentides, et tal on võimatu panna sõnadesse teise inimese kogemust, ütleb kuraator Siim Preiman: „Hanna ei ole lihtsalt kannatav kunstnik, vaid eelkõige uudishimulik ja empaatiline inimene. Kaotuse järel seadis ta sihiks leppimise, otsustades loobuda kõigest üleliigsest ja püüelda seisundini, kus miski poleks liiast, aga millestki poleks puudust. Näitusele eelnenud teekonnal kohtus Hanna erinevate inimeste ja loomadega, koges võimsaid loodusnähtusi ja teisi, pealtnäha väikseid, aga maagilisi kokkusattumusi.“

Hanna Samoson (1987) kompab kunsti piire ja püüab puudutada tundmatut. Püsides pidevas liikumises, on talle intuitiivse loojana omased kiired ja spontaansed otsused. Ta on õppinud fotokunsti Eesti kunstiakadeemias ja filmi Praha etenduskunstide akadeemias FAMU. Sügisel 2020 läbis ta kestus-performance’i käigus jalgsi Rail Balticu tulevase trassi Iklast Tallinna, mille tulemusena valmis koostöös Levilaga film „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ (2023). Viimaste etteastumiste hulgas on rühmanäitused „Mändfulness“ Tallinna Linnagaleriis (2021) ja Vana-Võromaa kultuurikojas (2022) ning „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“ Kunstihoone galeriis (2022).

Näituse valmimisele on kaasa aidanud hingeline teejuht Klara Hobza, kunstnikud ja kaasamõtlejad Helena Keskküla ja Johanna Ranne, helilooja Janek Murd, helikujundaja Martin Kikas ning projektijuht Hanna-Antheia Stern. Näituse on kujundanud Kairi Mändla.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele https://www.kunstihoone.ee/programm/
Näitus jääb avatuks 25. veebruarini 2024.

Kunstihoone näitusepaviljon Lasnamäel asub Lindakivi keskuse kõrval aadressil Jaan Koorti 24 ja on avatud kolmapäevast reedeni kell 12–18 ning laupäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs on tasuta.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Hanna Samoson Kunstihoone Lasnamäe paviljonis

Reede 08 detsember, 2023 — Pühapäev 25 veebruar, 2024

Hanna Samoson Kunstihoones

Hanna Samoson avab debüütnäituse, 8. detsembril kell 18.00, Kunstihoone Lasnamäe paviljonis.

„Võlukunst on mõnikord väga lähedal eimillelegi“ on näitus suure kaotuse põhjustatud tulvaveest inimese sees. Selle kaotusega leppimisest, senisest maailmakorrast lahtilaskmisest ja möödunud elu rusudest uue maailma üles ehitamisest. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Kuidas muutuda sulgkergeks ja loobuda üleliigsest? Viimase aasta on Hanna Samoson veetnud selle küsimuse tähe all. Järgemööda on kogetust esile kerkinud mustrid, millesse teele juhtunud sümbolid langesid nagu pusletükid. Lasnamäe paviljonis satub külastaja videotest, kiviskulptuuridest ja installatsioonidest moodustuvale teekonnale, mis haarab kaasa, aga jätab ometi otsad lahti, peegeldades kunstniku taipamist, et iga lõpp on alati uue algus.

Tõukudes leinast, avab Samoson suurte inimlike kogemuste mõtestamise võimaluste ukse. Nentides, et tal on võimatu panna sõnadesse teise inimese kogemust, ütleb kuraator Siim Preiman: „Hanna ei ole lihtsalt kannatav kunstnik, vaid eelkõige uudishimulik ja empaatiline inimene. Kaotuse järel seadis ta sihiks leppimise, otsustades loobuda kõigest üleliigsest ja püüelda seisundini, kus miski poleks liiast, aga millestki poleks puudust. Näitusele eelnenud teekonnal kohtus Hanna erinevate inimeste ja loomadega, koges võimsaid loodusnähtusi ja teisi, pealtnäha väikseid, aga maagilisi kokkusattumusi.“

Hanna Samoson (1987) kompab kunsti piire ja püüab puudutada tundmatut. Püsides pidevas liikumises, on talle intuitiivse loojana omased kiired ja spontaansed otsused. Ta on õppinud fotokunsti Eesti kunstiakadeemias ja filmi Praha etenduskunstide akadeemias FAMU. Sügisel 2020 läbis ta kestus-performance’i käigus jalgsi Rail Balticu tulevase trassi Iklast Tallinna, mille tulemusena valmis koostöös Levilaga film „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ (2023). Viimaste etteastumiste hulgas on rühmanäitused „Mändfulness“ Tallinna Linnagaleriis (2021) ja Vana-Võromaa kultuurikojas (2022) ning „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“ Kunstihoone galeriis (2022).

Näituse valmimisele on kaasa aidanud hingeline teejuht Klara Hobza, kunstnikud ja kaasamõtlejad Helena Keskküla ja Johanna Ranne, helilooja Janek Murd, helikujundaja Martin Kikas ning projektijuht Hanna-Antheia Stern. Näituse on kujundanud Kairi Mändla.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele https://www.kunstihoone.ee/programm/
Näitus jääb avatuks 25. veebruarini 2024.

Kunstihoone näitusepaviljon Lasnamäel asub Lindakivi keskuse kõrval aadressil Jaan Koorti 24 ja on avatud kolmapäevast reedeni kell 12–18 ning laupäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs on tasuta.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.11.2023

Paul Kuimeti kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus

02_Kuimet_CG_34_Foku_web

“[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest “Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?”

Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL

18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)

Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.

Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).

Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.

Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.

Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus

Näitus “Crystal Grid” 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paul Kuimeti kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus

Neljapäev 23 november, 2023

02_Kuimet_CG_34_Foku_web

“[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest “Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?”

Neeme Lopp, “Paul Kuimeti analüütiline fotograafia”
Essee kunstnikuraamatust “Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast Crystal Grid. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

23.11, Draakoni galerii ja Kanuti Gildi SAAL

18.00 Kunstnikutuur (inglise keeles) ning kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlus ja vestlus (eesti keeles)

Kunstnikuraamatu “Crystal Grid” esitlusele eelneb inglisekeelne kunstnikutuur Draakoni galeriis. Peale tuuri jätkatakse Kanuti Gildi SAALis raamatuesitlusega, vestlus toimub eesti keeles. Esitlusel vestleb kunstnik kunstikriitik Hanno Soansiga ja raamatut saab osta soodushinnaga 20 eurot. Samal õhtul on Kuimeti samanimeline näitus avatud Kanuti Gildi SAALi kõrval asuvas Draakoni galeriis kella 20.00ni.

Paul Kuimeti uus raamat esitleb kunstniku kahte seeriat “Crystal Grid” (2020–2023) ning sellest välja kasvanud seeriat “What It Is to Be What You Are Not” (2022).

Teoseid seob omavahel komplekt geomeetrilisi kujundeid, mis on pärit 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Kui “Crystal Grid”-kollaažide fotomaterjal on pildistatud maailma erinevais botaanikaaedades, siis “What It Is to Be What You Are Not”-seeria assamblaažid kasutavad fotolabori pimikus valgustundlikule paberile säritatud kujundeid koos Tallinna Botaanikaaias korjatud lehtedega. Kõrvutatuna esitavad teosed kumbki erinevaid küsimusi koha, vormi ja representatsiooni mõistete kohta fotograafias. Kuimeti loomingule ja iseäranis mainitud teostele toetudes kirjeldab Neeme Lopp raamatu essees kuidas ja millisele kunstikontseptsioonile toetudes saab kujutav kunst kõnelda nüüdisaegsetel ja ühiskondlikel teemadel.

Raamatu kujundas Indrek Sirkel ja kirjastas Lugemik. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Raamat on eesti ja inglisekeelne.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16 mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis asetab ta oma teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhku ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Oma hiljutistes teostes on fookusesse tulnud, mitte niivõrd modernistliku arhitek-tuuri vorm, kuivõrd materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuri- programmides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskus, Brüssel ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York. Alates 2022. aastast töötab Kuimet Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna dotsendina.

Draakoni galerii (Pikk 18, Tallinn)
Avatud: E–R 11.00–18.00, L 11.00–17.00
Avamine 1.11.2023 kell 18.00
Raamatuesitlus 23.11. kell 18.00 Kanuti Gildi SAALis.
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääsetavus

Näitus “Crystal Grid” 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2023 — 20.12.2023

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–20.12.2023

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–20.12.2023

Reede 01 detsember, 2023 — Kolmapäev 20 detsember, 2023

Avatud E-L kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

01—02.12 Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

04.12 Fotograafia, juhendaja Paul Kuimet

05.12 Joonistamine, juhendaja Eero Alev

06.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Karl-Kristjan Nagel

07.12 Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Anna Škodenko

08.12 Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

09.12 Joonistamine, juhendaja Britta Benno

11.12 Graafika, juhendajad Charlotte Biszewski, Heta Jäälinoja, Viktor Gurov, Katrin Kaev, Caroline Pajusaar, Liina Siib, Taavi Suisalu

12.12 Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Charlotte Biszewski, Maria Izabella Lehtsaar, Eve Kaaret

13.12 Stsenograafia, juhendaja Tomo Stanič

14—15.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Paul Kuimet, Camille Antoine Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, David Ross, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo

16.12 Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Vladimir Dubossarsky, Mart Vainre

18—19.12 Kaasaegne kunst, juhendajad Charlotte Emma Biszewski, Sirja-Liisa Eelma, Maris Karjatse, Camille Antoine Laurelli, Laura Põld, David Ross, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra

20.12 Fotograafia, juhendaja Anna Mari Liivrand

Postitas Pire Sova — Püsilink

06.11.2023 — 24.11.2023

Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv

_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_1
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_1
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_2
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_3
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_4
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit: 
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”

Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”

Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv

Esmaspäev 06 november, 2023 — Reede 24 november, 2023

_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_1
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_1
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_2
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_3
_KaisaNeleHendla_2023_galeriiPositiiv_4
Tallinna Fotokuu 2023 satelliit: 
Kaisa Nele Hendla “Vahemärkmeid inimkogemusest” 6.-24.11.23
6. novembril kell 18-20 avatakse galeriis Positiiv Kaisa Nele Hendla näitus „Vahemärkmeid inimkogemusest“. Tegemist on visuaalse teekonnaga, kus on sujuvalt ühendatud fotokunstniku ja modelli isiklikud otsingud, hetke vahetu tunnetus ja kõikehõlmav elus olemise kogemus. Veidi udused või äraspidise dünaamikaga fotod on laetud nähtamatu miskiga, eluenergiaga, mis on igale inimolendile ainuomane ja samas mingil moel ühine meil kõigil. Fotokunstnikuna püüab Hendla sõnuseletamatut essentsi, millega me kõik kokku puutume, kuid tihtipeale ei oska sõnadesse panna ning mis on alati puhas ja ilus.
Kaisa Nele Hendla: „Olen palju mõelnud, mis mind paneb fotokunsti iga hinna eest enda elus hoidma. Viimase kaheksa aasta jooksul on fotograafiast kujunenud justkui enesearengu indikaator. Kui kasvan ise inimesena, näen arengut oma fotokunstis. Kui olen iseendaga natuke keerulisemas kohas, seisab ka mu loov külg. Just selle kasvu või siis „kooselu” nägemine visuaalselt on üheks suureks käivitajaks. Konstantne lüke teadmise poolt, et alati on võimalik sügavamalt õppida, nii inimese kui ka kunstnikuna.”

Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”

Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

31.10.2023 — 25.11.2023

Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis

Kuimet_CG_33-34_Foku_web_web

31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.

Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.

„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“

Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).

Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.

Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis

Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023

Kuimet_CG_33-34_Foku_web_web

31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.

Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.

„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“

Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)

Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).

Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.

Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Postitas Andres Lõo — Püsilink