Rubriik: Uusmeedia

12.04.2019

Sten Saarits: uusmeedia õppetooli professori kandidaadi avalik loeng

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Sten Saarits’i avalik venia legendi loeng “Kujundatud keskkonnad ja liitreaalsus”.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Sten Saarits: uusmeedia õppetooli professori kandidaadi avalik loeng

Reede 12 aprill, 2019

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Sten Saarits’i avalik venia legendi loeng “Kujundatud keskkonnad ja liitreaalsus”.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.04.2019

Raul Keller: uusmeedia professori kandidaadi avalik loeng

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Raul Keller’i avalik venia legendi loeng „Rohtlas“.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Raul Keller: uusmeedia professori kandidaadi avalik loeng

Reede 12 aprill, 2019

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Raul Keller’i avalik venia legendi loeng „Rohtlas“.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

01.02.2019 — 31.03.2019

Taavi Suisalu otsib Tallinna Linnagalerii näitusega ookeani põhjast valgust

suisalu

1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.

Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.

„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.

Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Taavi Suisalu otsib Tallinna Linnagalerii näitusega ookeani põhjast valgust

Reede 01 veebruar, 2019 — Pühapäev 31 märts, 2019

suisalu

1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.

Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.

„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.

Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

08.01.2019 — 11.01.2019

Katrin Enni isiknäitus PEAAEGU PARALLEELSED Vent Space projektiruumis

katrinenni

Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”. 

“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.

Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.

Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Katrin Enni isiknäitus PEAAEGU PARALLEELSED Vent Space projektiruumis

Teisipäev 08 jaanuar, 2019 — Reede 11 jaanuar, 2019

katrinenni

Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”. 

“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.

Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.

Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

26.05.2018

Viimane MIM – Nebula Testing

nebulatesting

Enne, kui MIMstuudio lõplikult talveunne läheb, võtavad veel üheks õhtuks ruumi üle EKA Uusmeedia ja EMTA tudengid.

Viiepealine punt EKA Uusmeedia osakonnast – Madis Kurss, Ave Vellesalu, Helen Västrik, Aap Kaur Suvi ja Astra Susi – on MIMstuudio viimase ürituse jaoks kokku komponeerinud audiovisuaalse etteaste. Kavas on muusika, valgusshow, videotööd ja kineetilised trikid.

EMTA tudengid on Ekke Västriku juhendamisel esmakordselt valmis ehitanud drone süntesaatorid, step sequenceriga instrumendid, kontaktmikrofonid ja magnetvälja mikrofonid, millega nad õhtu jooksul üles astuvad.

Osalevad:
Peter Bajetta, Michael Fowler, Sébastien Grenat, Paul Klooren, Madis Kurss, Eugen Linde, Edgar Pacheca Ruiz, Gerta Raidma, Astra Susi, Aap Kaur Suvi, Ave Vellesalu, Helen Västrik 

Uksed avatakse kell 19.30 ja esimene etteaste algab kell 20:30!

Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink

Viimane MIM – Nebula Testing

Laupäev 26 mai, 2018

nebulatesting

Enne, kui MIMstuudio lõplikult talveunne läheb, võtavad veel üheks õhtuks ruumi üle EKA Uusmeedia ja EMTA tudengid.

Viiepealine punt EKA Uusmeedia osakonnast – Madis Kurss, Ave Vellesalu, Helen Västrik, Aap Kaur Suvi ja Astra Susi – on MIMstuudio viimase ürituse jaoks kokku komponeerinud audiovisuaalse etteaste. Kavas on muusika, valgusshow, videotööd ja kineetilised trikid.

EMTA tudengid on Ekke Västriku juhendamisel esmakordselt valmis ehitanud drone süntesaatorid, step sequenceriga instrumendid, kontaktmikrofonid ja magnetvälja mikrofonid, millega nad õhtu jooksul üles astuvad.

Osalevad:
Peter Bajetta, Michael Fowler, Sébastien Grenat, Paul Klooren, Madis Kurss, Eugen Linde, Edgar Pacheca Ruiz, Gerta Raidma, Astra Susi, Aap Kaur Suvi, Ave Vellesalu, Helen Västrik 

Uksed avatakse kell 19.30 ja esimene etteaste algab kell 20:30!

Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink

31.05.2018

Magistritööde kaitsmine EKA vabade kunstide teaduskonnas

31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine. 

Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen

13:00 – paus

14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane

Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink

Magistritööde kaitsmine EKA vabade kunstide teaduskonnas

Neljapäev 31 mai, 2018

31.05.2018 kell 10:00–16:30 toimub EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 10) kunsti õppekava magistritööde avalik kaitsmine. 

Ajakava:
10:00 Sten Saarits
10:30 Hedi Jaansoo
11:00 Ian–Simon Märjama
11:30 Jenny Grönholm
12:00 Irma Isabella Raabe
12:30 Eva Mustonen

13:00 – paus

14:00 Margot Õunapuu
14:30 Karl–Erik Talvet
15:00 Leelo–Mai Aunbaum
15:30 Viktor Gurov
16:00 Mari–Liis Rebane

Postitas Fidelia Regina Randmäe — Püsilink

28.05.2018

TASE ’18 satelliit: Martin Rästa heliinstallatsioon “Vahevald” NO99s

Vahevald

28. mail toimub teater NO99 blackboxis Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE’ 18 satelliitüritus – uusmeedia eriala tudeng Martin Rästa magistritöö “Vahevald” esitlus. Teos ulatub üle kaduviku piiri, andes edasi surmale järgnevaid seisundeid ning kogemuslikke muutusi. See on teadvuse üleminekuprotsess meile teadaolevast reaalsusest teadmatusse, hinge ja keha lahknemise metafüüsiline kogemus, mis on väljendatud ruumilise heliinstallatsioonina.

Magistritööd juhendasid Peeter Laurits ja Raul Keller.

Piiratud kohtade arvuga sessioonid, kestvusega 18 mintutit, toimuvad kell 12:00 / 12:30 / 13:00 / 13:30 / 14:00 / 14:30 / 15:00 / 15:30 / 16:00 / 16:30 / 17:00 / 17:30 Teater NO99 blackbox’is.

 


TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus toimub sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna hoones aadressil Lembitu 10. Näitus avatakse 30. mail kell 17.00 ning külastajaid oodatakse lõputöödega tutvuma kuni 13. juunini.

Rohkem infot www.artun.ee/tase

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

TASE ’18 satelliit: Martin Rästa heliinstallatsioon “Vahevald” NO99s

Esmaspäev 28 mai, 2018

Vahevald

28. mail toimub teater NO99 blackboxis Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE’ 18 satelliitüritus – uusmeedia eriala tudeng Martin Rästa magistritöö “Vahevald” esitlus. Teos ulatub üle kaduviku piiri, andes edasi surmale järgnevaid seisundeid ning kogemuslikke muutusi. See on teadvuse üleminekuprotsess meile teadaolevast reaalsusest teadmatusse, hinge ja keha lahknemise metafüüsiline kogemus, mis on väljendatud ruumilise heliinstallatsioonina.

Magistritööd juhendasid Peeter Laurits ja Raul Keller.

Piiratud kohtade arvuga sessioonid, kestvusega 18 mintutit, toimuvad kell 12:00 / 12:30 / 13:00 / 13:30 / 14:00 / 14:30 / 15:00 / 15:30 / 16:00 / 16:30 / 17:00 / 17:30 Teater NO99 blackbox’is.

 


TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus toimub sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna hoones aadressil Lembitu 10. Näitus avatakse 30. mail kell 17.00 ning külastajaid oodatakse lõputöödega tutvuma kuni 13. juunini.

Rohkem infot www.artun.ee/tase

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

04.05.2018 — 21.05.2018

EKA uusmeedia magistrant Mari-Liis Rebane avab Hobusepea galeriis näituse “Kõrvaltkuulja”

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

EKA uusmeedia magistrant Mari-Liis Rebane avab Hobusepea galeriis näituse “Kõrvaltkuulja”

Reede 04 mai, 2018 — Esmaspäev 21 mai, 2018

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

01.11.2017

Uusmeedia osakonna külalisõppejõu, kunstnik Aleksandra Jovanić’i, avatud loeng

about-1-816x816

Kolmapäeval, 1. novembril kl 11.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonnas külalisõppejõuna viibiva Serbia kunstniku  Aleksandra Jovanić ’i loeng tema töödest.

Aleksandra Jovanić (1976) keskendub oma loomingus interaktiivsele videomeediale ja animatsioonile, tema tööde seas on erinevaid internetikunsti projekte ning meediauurimuslikke teoseid.

 

Jovanić on omandanud doktorikraadi Belgradi Kunstiülikoolis, kus ta hetkel ka ise õpetab – uusmeedia osakonna dotsendina. Aleksandra on mitmete doktoritööde juhendaja.

 

Loeng toimub Lembitu 12,  ruumis 101.

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Uusmeedia osakonna külalisõppejõu, kunstnik Aleksandra Jovanić’i, avatud loeng

Kolmapäev 01 november, 2017

about-1-816x816

Kolmapäeval, 1. novembril kl 11.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonnas külalisõppejõuna viibiva Serbia kunstniku  Aleksandra Jovanić ’i loeng tema töödest.

Aleksandra Jovanić (1976) keskendub oma loomingus interaktiivsele videomeediale ja animatsioonile, tema tööde seas on erinevaid internetikunsti projekte ning meediauurimuslikke teoseid.

 

Jovanić on omandanud doktorikraadi Belgradi Kunstiülikoolis, kus ta hetkel ka ise õpetab – uusmeedia osakonna dotsendina. Aleksandra on mitmete doktoritööde juhendaja.

 

Loeng toimub Lembitu 12,  ruumis 101.

 

Postitas Mart Vainre — Püsilink

05.07.2017 — 08.07.2017

Impro-Recorder-Bot SMC konverentsil

RoboticRecorder

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:

Postitas Hans-Gunter Lock — Püsilink

Impro-Recorder-Bot SMC konverentsil

Kolmapäev 05 juuli, 2017 — Laupäev 08 juuli, 2017

RoboticRecorder

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:

Postitas Hans-Gunter Lock — Püsilink