Rubriik: Uusmeedia

20.09.2022 — 30.09.2022

Tõnis Jürgens: „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis

tonis-fb

„Omaette vaatevinklist jaotab Sancho Panza maailma nendeks, nagu ta isegi, kes on sündinud magama ja nendeks, nagu tema isand, kes on sündinud jälgima.”  Jonathan Crary, “24/7. Late Capitalism and the Ends of Sleep” (2013), lk 26.

Avatud on Tõnis Jürgensi näitus „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis.

Võttepaik unele. Butafooriline ruumi- ja valgusinstallatsion, milles kangastuvad võltsarusaamad, une liminaalsus ja tehislikkus ning krabisilmad.

Näitus on osa Jürgensi käimasolevast loovuurimusest EKA doktorikooli kunsti ja disaini osakonnas, mis käsitleb une jälgimise ja digitaalse prügi problemaatikat.

Näitus avatud 20.–30. septembril

Iga päev kell 13.00–19.00

Graafiline disain: Laura Merendi

Suur tänu: Aadu Lambot, Hans-Gunter Lock, Joosep Ehasalu, Kulla Laas, Liisi Kõuhkna, Nabeel Imtiaz

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tõnis Jürgens (snd. 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolil Eesti Kunstiakadeemias – ning veetnud täiendavalt aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Jürgens: „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis

Teisipäev 20 september, 2022 — Reede 30 september, 2022

tonis-fb

„Omaette vaatevinklist jaotab Sancho Panza maailma nendeks, nagu ta isegi, kes on sündinud magama ja nendeks, nagu tema isand, kes on sündinud jälgima.”  Jonathan Crary, “24/7. Late Capitalism and the Ends of Sleep” (2013), lk 26.

Avatud on Tõnis Jürgensi näitus „Heitlikkuse harjutus” Vent Space galeriis.

Võttepaik unele. Butafooriline ruumi- ja valgusinstallatsion, milles kangastuvad võltsarusaamad, une liminaalsus ja tehislikkus ning krabisilmad.

Näitus on osa Jürgensi käimasolevast loovuurimusest EKA doktorikooli kunsti ja disaini osakonnas, mis käsitleb une jälgimise ja digitaalse prügi problemaatikat.

Näitus avatud 20.–30. septembril

Iga päev kell 13.00–19.00

Graafiline disain: Laura Merendi

Suur tänu: Aadu Lambot, Hans-Gunter Lock, Joosep Ehasalu, Kulla Laas, Liisi Kõuhkna, Nabeel Imtiaz

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tõnis Jürgens (snd. 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolil Eesti Kunstiakadeemias – ning veetnud täiendavalt aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM).

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.08.2022 — 10.09.2022

Sten Saaritsa „Klaasistunud“ VAALAS

SSaarits EKA ekraan

Vaal galeriis on avatud Sten Saaritsa isiknäitus „Klaasistunud“, mille kureeris Eva Mustonen.

Näitus jääb avatuks 10. septembrini, T–R 12–18, L 12–16.

„Klaasistunud“ keskendub maailmast ja iseendast irdumise tundele, kasutades linnatänavailt tuttavaid vorme, et luua näituseruumi õhtune linnamaastik, kus praegusele ajastule omased ärevus ning teadmatus avanevad uues valguses. Öine vaikus on hea aeg mõtete koondamiseks, kuid see on ka aeg, kus helendavad ekraanid ja tehislikud valgusallikad võistlevad kõige intensiivsemal kujul meie tähelepanuga.
Näituse video- ja fotoinstallatsioone iseloomustab pidev, ent pidetu liikumine, kus tegelaskujud ja/või teoste enda toimimismehhanismid on sumbunud suletud ringi. Võimetus trajektoori muuta või aktiivselt ümbritsevasse sekkuda viib tähelepanu kõrvalistele detailidele, suubudes räbaldunud tajupiiridesse, nagu kõike, aga mitte midagi nägev silm.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teema- ja olukorra kordustele rõhuvat kunstnikupraktikat iseloomustab katse luua mõtteruumidest materiaalseid mikromaastikke, et avada kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uuel kujul. Saarits on õppinud Eesti Kunstiakadeemias helikunsti (MA) ning installatsiooni ja skulptuuri (BA). Aastatel 2013-2014 õppis Saarits Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus.

www.stensaarits.ee

Graafiline disain: Kert Viiart

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sten Saaritsa „Klaasistunud“ VAALAS

Reede 12 august, 2022 — Laupäev 10 september, 2022

SSaarits EKA ekraan

Vaal galeriis on avatud Sten Saaritsa isiknäitus „Klaasistunud“, mille kureeris Eva Mustonen.

Näitus jääb avatuks 10. septembrini, T–R 12–18, L 12–16.

„Klaasistunud“ keskendub maailmast ja iseendast irdumise tundele, kasutades linnatänavailt tuttavaid vorme, et luua näituseruumi õhtune linnamaastik, kus praegusele ajastule omased ärevus ning teadmatus avanevad uues valguses. Öine vaikus on hea aeg mõtete koondamiseks, kuid see on ka aeg, kus helendavad ekraanid ja tehislikud valgusallikad võistlevad kõige intensiivsemal kujul meie tähelepanuga.
Näituse video- ja fotoinstallatsioone iseloomustab pidev, ent pidetu liikumine, kus tegelaskujud ja/või teoste enda toimimismehhanismid on sumbunud suletud ringi. Võimetus trajektoori muuta või aktiivselt ümbritsevasse sekkuda viib tähelepanu kõrvalistele detailidele, suubudes räbaldunud tajupiiridesse, nagu kõike, aga mitte midagi nägev silm.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teema- ja olukorra kordustele rõhuvat kunstnikupraktikat iseloomustab katse luua mõtteruumidest materiaalseid mikromaastikke, et avada kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uuel kujul. Saarits on õppinud Eesti Kunstiakadeemias helikunsti (MA) ning installatsiooni ja skulptuuri (BA). Aastatel 2013-2014 õppis Saarits Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus.

www.stensaarits.ee

Graafiline disain: Kert Viiart

Postitas Andres Lõo — Püsilink

11.10.2021

Sõpruses linastuvad EKAga seotud filmid “Rauaniit” ja “Küte”

Rauaniit ja Küte

11. oktoobril kl 20.00 toimub kinos Sõprus kahe filmi “Rauaniit” ja “Küte” ühislinastus.

“Rauaniidi” režissöör on EKA fotograafia eriala vilistlane Maria Aua ning “Kütte” režissöör on Ivar Murd ning mõlemale filmile on loonud muusika EKA uusmeedia tudeng Aivar Tõnso.

Rauaniidi treiler

Kütte info

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Sõpruses linastuvad EKAga seotud filmid “Rauaniit” ja “Küte”

Esmaspäev 11 oktoober, 2021

Rauaniit ja Küte

11. oktoobril kl 20.00 toimub kinos Sõprus kahe filmi “Rauaniit” ja “Küte” ühislinastus.

“Rauaniidi” režissöör on EKA fotograafia eriala vilistlane Maria Aua ning “Kütte” režissöör on Ivar Murd ning mõlemale filmile on loonud muusika EKA uusmeedia tudeng Aivar Tõnso.

Rauaniidi treiler

Kütte info

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.05.2021 — 22.05.2021

Burn Slow raadiokunsti töötuba

Burn Slow

EKA uusmeedia osakond on kutsutud selle aasta Pixelache festivali veebiüritusele #Burn_Slow hariduspartneriks. 

Üritused algavad sellel reedel ja laupäeval, 21.-22. mail Liepaja ülikooli MP labi korraldatud kõneluste ja töötubadega. Töötoad on tasuta ja spetsiaalselt tudengitele mõeldud. Oodatud on nii kaunite kunstide kui teiste valdkondade tudengid.

„Burn_Slow: Põhjamaade ja Baltimaade heli- ja raadiokunst vaimse heaolu jaoks“ on rahvusvaheline helikunstiprojekt, mis ühendab Põhja-Balti regiooni helikunstnikke ja kunstitudengeid, kes uurivad vaimse ökoloogia kriisi ja sotsiaalse eraldatuse ajal veebiloengute, oskuste kaudu -jagamine, arutelu ja uuenduslikud võrgustatud helietendused.

Veeb

Facebooki sündmus

YouTube’i otseülekanne artistide kõneluste ja arutelude jaoks

Töötubades osalemise avalduse vorm

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Burn Slow raadiokunsti töötuba

Reede 21 mai, 2021 — Laupäev 22 mai, 2021

Burn Slow

EKA uusmeedia osakond on kutsutud selle aasta Pixelache festivali veebiüritusele #Burn_Slow hariduspartneriks. 

Üritused algavad sellel reedel ja laupäeval, 21.-22. mail Liepaja ülikooli MP labi korraldatud kõneluste ja töötubadega. Töötoad on tasuta ja spetsiaalselt tudengitele mõeldud. Oodatud on nii kaunite kunstide kui teiste valdkondade tudengid.

„Burn_Slow: Põhjamaade ja Baltimaade heli- ja raadiokunst vaimse heaolu jaoks“ on rahvusvaheline helikunstiprojekt, mis ühendab Põhja-Balti regiooni helikunstnikke ja kunstitudengeid, kes uurivad vaimse ökoloogia kriisi ja sotsiaalse eraldatuse ajal veebiloengute, oskuste kaudu -jagamine, arutelu ja uuenduslikud võrgustatud helietendused.

Veeb

Facebooki sündmus

YouTube’i otseülekanne artistide kõneluste ja arutelude jaoks

Töötubades osalemise avalduse vorm

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.04.2021 — 23.04.2021

PORTFOLIO CAFÉ 2021

Screenshot 2021-03-26 at 14.57.17
PC2021_03

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat, mille kutsus 2011. aasta Disainiöö raames ellu toonane Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dotsent Anneli Porri. Tänaseks on ettevõtmisest kujunenud iga-aastane traditsioon – Portfolio Café-st on saanud Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näituse TASE osa ning laiendus.

Ülesehituselt seisneb Portfolio Café kohtumistel, mis toimuvad üks ühele ainult tudengi ja eksperdi vahel ning on kestvuselt umbes 50 minutit. Selle aja jooksul tutvustab tudeng ennast ja oma loomingut ning ekspert jagab omapoolseid kommentaare ja soovitusi, esitab lisaküsimusi jms. Pärast ühte vestlust liigub tudeng järgmise eksperdi juurde ning nii senikaua kuni on rääkinud valitud ekspertidega, kelle jutule end eelnevalt on registreerinud. Kõik kohtumised toimuvad inglise või eesti keeles.

2021. aastal jätkub Portfolio Café koostöö EKA vabade kunstide- ning disainiteaduskonnaga, kelle mõlema huvisid ja soove võetakse arvesse tagasisidet andvate ekspertide grupi moodustamisel.

Tänavu osalevad eksperdid:

Stine Bidstrup on Taani klaasikunstnik, õppejõud ja kuraator, kes uurib oma loomingus optilisi fenomene ning loob klaasskulptuuride, -installatsioone ja videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitavad ideed taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele niga ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega. (www.stinebidstrup.dk)

Benedetta Crippa juhib oma graafilise disaini stuudiot Stockholmis, kus ta töötab erinevate visuaalkommunikatsiooni projektidega ning oma uurimistöös tegeleb graafilise disaini valdkonna metodoloogia ja esteetika piiride nihutamisega. (www.studiobenedettacrippa.com)

Anna Goetz on Mehhikos elav kuraator ja kirjanik, kelle uurimisteemade alla kuuluvad ühiskonna hierarhiaid ja juhtimisstruktuure väljakutsuvad kunstistrateegiad. Praegu uurib ta Juan José Gurrola (1935–2007, Mehhiko) multidistsiplinaarset tööd, valmistades ette projekte “Genealoogiad Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas” (“Genealogies in the Middle East and Latin America”) koostöös Sharjahi kunstifondiga ja veebivideonäitust “NEW TOWN GHOST” rahvusvahelisele kunstiorganisatsioonile KADIST. (www.artviewer.org/tag/anna-goetz)

Michael Höpfner on Viinis elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes oma töös keskendub teemadele inimkogemus ning poliitilised, sotsiaalsed ja füüsilised piirid. Ta kirjeldab oma tööd kunstnikuna järgmiselt: “Alustan oma kunstilist tööd jalutuskäigu kogemusega, mis võib kesta ühe päeva või kuni kolm kuud. Veedan aega looduses, eelistan töötada väljas. Kasutadesi lihtsaid meediume nagu mustvalge fotograafia ja joonistamine, tahan jääda oma kunstilistes otsustes sõltumatuks ja vabaks.” (www.galeriewinter.at/kuenstler/michael-hoepfner)

Keiu Krikmann on Tallinnas elav ja töötav vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. (www.keiukrikmann.com)

Tamara Luuk on kunstiajaloolane ja kuraator, kes on kirjutanud nüüdiskunstist artikleid, tõlkinud ja toimetanud kunstiraamatuid. Ta on töötanud teaduste akadeemia ajalooinstituudi kunstiajaloo osakonnas teadurina ja esindanud aastaid Eesti kultuuri Euroopa Liidu juures Brüsselis. Praegu töötab kaasaegse kunsti kuraatorina Tallinna Kunstihoones. (www.kunstihoone.ee)

Registreerimine:
Portfolio Café-l osalema on oodatud EKA magistritaseme tudengid. Kohtade arv on piiratud ja osalejad valitakse esitatud portfooliote alusel. Osalemine läheb arvesse õppetööna ja selle eest on võimalik saada ainepunkte mahus 3 EAP-d.

Kandideerimiseks täida antud vorm enne 12. aprilli 2021.

Portfolio Café läbiviimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Postitas Madis Luik — Püsilink

PORTFOLIO CAFÉ 2021

Esmaspäev 19 aprill, 2021 — Reede 23 aprill, 2021

Screenshot 2021-03-26 at 14.57.17
PC2021_03

Portfolio Café on loomingule professionaalse tagasiside saamise eesmärgil loodud kohtumiste formaat, mille kutsus 2011. aasta Disainiöö raames ellu toonane Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dotsent Anneli Porri. Tänaseks on ettevõtmisest kujunenud iga-aastane traditsioon – Portfolio Café-st on saanud Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näituse TASE osa ning laiendus.

Ülesehituselt seisneb Portfolio Café kohtumistel, mis toimuvad üks ühele ainult tudengi ja eksperdi vahel ning on kestvuselt umbes 50 minutit. Selle aja jooksul tutvustab tudeng ennast ja oma loomingut ning ekspert jagab omapoolseid kommentaare ja soovitusi, esitab lisaküsimusi jms. Pärast ühte vestlust liigub tudeng järgmise eksperdi juurde ning nii senikaua kuni on rääkinud valitud ekspertidega, kelle jutule end eelnevalt on registreerinud. Kõik kohtumised toimuvad inglise või eesti keeles.

2021. aastal jätkub Portfolio Café koostöö EKA vabade kunstide- ning disainiteaduskonnaga, kelle mõlema huvisid ja soove võetakse arvesse tagasisidet andvate ekspertide grupi moodustamisel.

Tänavu osalevad eksperdid:

Stine Bidstrup on Taani klaasikunstnik, õppejõud ja kuraator, kes uurib oma loomingus optilisi fenomene ning loob klaasskulptuuride, -installatsioone ja videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitavad ideed taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele niga ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega. (www.stinebidstrup.dk)

Benedetta Crippa juhib oma graafilise disaini stuudiot Stockholmis, kus ta töötab erinevate visuaalkommunikatsiooni projektidega ning oma uurimistöös tegeleb graafilise disaini valdkonna metodoloogia ja esteetika piiride nihutamisega. (www.studiobenedettacrippa.com)

Anna Goetz on Mehhikos elav kuraator ja kirjanik, kelle uurimisteemade alla kuuluvad ühiskonna hierarhiaid ja juhtimisstruktuure väljakutsuvad kunstistrateegiad. Praegu uurib ta Juan José Gurrola (1935–2007, Mehhiko) multidistsiplinaarset tööd, valmistades ette projekte “Genealoogiad Lähis-Idas ja Ladina-Ameerikas” (“Genealogies in the Middle East and Latin America”) koostöös Sharjahi kunstifondiga ja veebivideonäitust “NEW TOWN GHOST” rahvusvahelisele kunstiorganisatsioonile KADIST. (www.artviewer.org/tag/anna-goetz)

Michael Höpfner on Viinis elav ja töötav interdistsiplinaarne kunstnik, kes oma töös keskendub teemadele inimkogemus ning poliitilised, sotsiaalsed ja füüsilised piirid. Ta kirjeldab oma tööd kunstnikuna järgmiselt: “Alustan oma kunstilist tööd jalutuskäigu kogemusega, mis võib kesta ühe päeva või kuni kolm kuud. Veedan aega looduses, eelistan töötada väljas. Kasutadesi lihtsaid meediume nagu mustvalge fotograafia ja joonistamine, tahan jääda oma kunstilistes otsustes sõltumatuks ja vabaks.” (www.galeriewinter.at/kuenstler/michael-hoepfner)

Keiu Krikmann on Tallinnas elav ja töötav vabakutseline kuraator, kirjutaja ja tõlkija. Teda huvitavad kunsti ja tarbekunsti ning ainelise ja digitaalse maailma piirialadele jäävad nähtused. (www.keiukrikmann.com)

Tamara Luuk on kunstiajaloolane ja kuraator, kes on kirjutanud nüüdiskunstist artikleid, tõlkinud ja toimetanud kunstiraamatuid. Ta on töötanud teaduste akadeemia ajalooinstituudi kunstiajaloo osakonnas teadurina ja esindanud aastaid Eesti kultuuri Euroopa Liidu juures Brüsselis. Praegu töötab kaasaegse kunsti kuraatorina Tallinna Kunstihoones. (www.kunstihoone.ee)

Registreerimine:
Portfolio Café-l osalema on oodatud EKA magistritaseme tudengid. Kohtade arv on piiratud ja osalejad valitakse esitatud portfooliote alusel. Osalemine läheb arvesse õppetööna ja selle eest on võimalik saada ainepunkte mahus 3 EAP-d.

Kandideerimiseks täida antud vorm enne 12. aprilli 2021.

Portfolio Café läbiviimist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Postitas Madis Luik — Püsilink

09.03.2020

Avatud kunstiloeng: Yiorgis Sakellariou elektroakustilised kontserdid kui rituaalid

unnamed (10)

Composing the Sublime: Rituals in Electroacoustic Music
Can electroacoustic music concerts become places of ritual?

Yiorgis Sakellariou avatud loengu info ingliskeelsel lehel.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Avatud kunstiloeng: Yiorgis Sakellariou elektroakustilised kontserdid kui rituaalid

Esmaspäev 09 märts, 2020

unnamed (10)

Composing the Sublime: Rituals in Electroacoustic Music
Can electroacoustic music concerts become places of ritual?

Yiorgis Sakellariou avatud loengu info ingliskeelsel lehel.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

16.10.2019

Vabade kunstide ühisseminar #7: Tyler Tekatch

tyler

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Vabade kunstide ühisseminar #7: Tyler Tekatch

Kolmapäev 16 oktoober, 2019

tyler

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.04.2019

Sten Saarits: uusmeedia õppetooli professori kandidaadi avalik loeng

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Sten Saarits’i avalik venia legendi loeng “Kujundatud keskkonnad ja liitreaalsus”.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Sten Saarits: uusmeedia õppetooli professori kandidaadi avalik loeng

Reede 12 aprill, 2019

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Sten Saarits’i avalik venia legendi loeng “Kujundatud keskkonnad ja liitreaalsus”.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

12.04.2019

Raul Keller: uusmeedia professori kandidaadi avalik loeng

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Raul Keller’i avalik venia legendi loeng „Rohtlas“.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Raul Keller: uusmeedia professori kandidaadi avalik loeng

Reede 12 aprill, 2019

Uusmeedia õppetooli professori kandidaat Raul Keller’i avalik venia legendi loeng „Rohtlas“.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

01.02.2019 — 31.03.2019

Taavi Suisalu otsib Tallinna Linnagalerii näitusega ookeani põhjast valgust

suisalu

1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.

Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.

„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.

Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink

Taavi Suisalu otsib Tallinna Linnagalerii näitusega ookeani põhjast valgust

Reede 01 veebruar, 2019 — Pühapäev 31 märts, 2019

suisalu

1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.

Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.

„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.

Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.

Postitas Mart Vainre — Püsilink