Rubriik: Teadus- ja arendusosakond

Mentor aitab üliõpilasi läbi oma kogemuse ja praktika. Mentor on väljakutsete esitaja, tähelepanelik kuulaja ning proaktiivne suhtleja. Koolitusel toetatakse valmisolekut toimida üliõpilastiimide mentorina.

EKA tudengite motivatsiooni mentorkohtumised eesmärgiga suunata tudengeid STARTERcreative eelikubatsiooni osalema ja seal programmis püsima jääma.  

Motivatsiooni tõstmise mentorkohtumised toimuvad: 5.10, 14.10 (kl 10:00-17:00) ja 11.11 (kl 14:00-17:00) EKAs Estonia pst 7 ruumis 440A. 

Osalema on oodatud kõik ettevõtlushuvilised EKA tudengid. 

Motivatsioonikohtumistes saavad tudengid tuge oma ideede ja äri realiseerimisele reaalses elus. Pärast motivatsioonikohtumisi omavad tudengid uusi mõtteid ja positiivset laengut äriideega edasi tegelemiseks. 

Mentoriks on Mart Kikas.

Välisekspert on kaasatud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programmi raames ja selle läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.
Vastavalt programmi statuudile võivad välismentori motivatsioonikohtumistel osaleda STARTERcreative eelinkubatsiooni programmis osalevad ja sellest huvitatud tudengid, tudengite meeskonnad ja ettevõtlusse kaasatud spetsialistid.

Aeg: T 13. september kl 19.00
Koht: Kohvik Must Puudel, Müürivahe 20, Tallinn

Otseülekanne ERR Kultuuriportaalis: http://kultuur.err.ee/v/kunst/130c62f2-e58e-4fde-b212-19d18ad49e20/otseulekanne-kell-19-eka-teaduskohvik-loomepohise-uurimistoo-teemal

13. septembril kell 19 toimub kohvikus Must Puudel esimene EKA teaduskohvik. Kõigile avatud vestlusringis arutlevad EKA teadusprorektor ja arhitektuuriteadlane Epp Lankots, kunstnik ja õppejõud Liina Siib, ehtekunstnik ja õppejõud Tanel Veenre ning arhitekt, Kultuuriministeeriumi disaini- ja arhitektuurinõunik ning EKA arhitektuurivaldkonna teadustöö juht Veronika Valk loomepõhise uurimistöö üle.

Küsime, mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele aga ka ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine?

Õhtu teises osas esinevad EKA neli doktoranti lühiettekannetega oma uurimistööst:

Eva Sepping – “Eestis on hea, aga kodus veel parem – Venemaa eestlaste rahvustundest”
Kaarel Truu – “Keskaja taaskasutus”
Toomas Paaver – “Avalik ruum ja arhitekt”
Rait Rosin – “Vaba loomingu ühiskondlik funktsioon”

Tegu on EKA eelvooruga Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava noorteadlaste kolme minuti loengute konkursile. Konkursi finaal toimub 23. septembril Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Vaata lisaks

Kõik on oodatud kuulama! Üritus on tasuta!
Pane end kirja Facebookis: https://www.facebook.com/events/1225319174187256/

Teaduskohvik on osa Disainöö satelliitprogrammist. Vaata ka teisi Disainiöö üritusi: www.tallinndesignfestival.com

Eesti Kunstiakadeemia tegevust toetab TeaMe+ ja Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.

Hasartmaksu nõukogu on  alustanud 2015.aasta suurprojektide (aastaprojektid ehk >6000 eurot) taotluste vastuvõttu.

Aastaprojekti eelarves peab olema ette nähtud kaas- ja/või omafinantseering, mis moodustaks projekti maksumusest vähemalt 20%. Projekti halduskuludeks võib planeerida maksimaalselt 25% projekti maksumusest.

http://www.hmn.ee/index.php?id=1072

Toetust saavad taotleda kõik Põhja- ja Baltimaade loovisikud:professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, tõlkijad, kuraatorid, produtsendid, kultuuritoimetajad ja -teadlased jne. Võimalik on taotleda 1-10 päeva pikkust majutustoetust ja päevaraha, mille suurus oleneb sihtriigist ja –linnast. vt siit http://www.norden.ee/et/meist/kalender/event/21-pohja-balti-kultuuri-mobiilsusprogrammi-reisitoetuse-taotlustaehtaeg