“Valguse lood pimeduses” valgusinstallatsioonide näitus

“Valguse lood pimeduses”
Kui pärimus süttib: valgusinstallatsioonide näitus Eesti Vabaõhumuuseumis

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsiooni näitus kolmel õhtul

30.01-01.02.2026

Avamine 30.01. kell 19.00

Mis juhtub siis, kui pärimus kohtub valgusega?
Kui lood, mis on liikunud põlvest põlve, saavad uue kuju pimeduses?

“Valguse lood pimeduses” on eriprojektina sündinud valgusinstallatsioonide näitus/show, mille on loonud Eesti Kunstiakadeemia tudengid juhendaja Elo Liivi käe all. Näitus toob vaatajani pärimusest inspireeritud valguslahendused, mis ärkavad ellu just hämaruses ja pimedal ajal.

Kõige maagilisem kogemus ootab sind pimeduse saabudes.
Valgus, vari ja vaikus loovad Eesti Vabaõhumuuseumis koos ruumi, kus saab aeglustuda, vaadata ja tajuda.

Osalevad tudengid: Lume Tuum, Anastasia Nikiforova, Aivi Kukk, Triin Taberland, Hendra Raud, Kulla Kroon, Karl Markus Gauk, Helery Riidak, Auguste Radzeviciute, Nikita Oleinik, Eliis Kurvits, Rasmus Puksmann.

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital

Piletiinfo:

Õhtu piletid (kell 16.00 – 22.00): 7 €
Lapsed kuni 8-aastased (k.a): tasuta
Perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 19 a. vanused lapsed): 15 €

Piletite müük toimub kuni kella 20.00-ni

5. veebruaril kell 19.00 avaneb Haapsalu Linnagaleriis kaasaegse maalikunstniku Lisette Lepiku isikunäitus “Jõuline & õrn. Õrn & jõuline”. 

Autobiograafilisest materjalist tõukunud näitus käsitleb teemasid soorollidest lähisuhetes. Näha saab emotsionaalselt laetud maale, kus sinna spetsiaalselt loodud helimaastik ühendab näitusekogemuse ühtseks tervikuks – Lisette mõtted ning vanaema ja emaga läbi viidud intervjuud nende isiklikest kogemustest paari- ja perekonnasuhetest.

Maale toetavad ning hoiavad ruumis maast laeni Lisette loodud rauast ketid – nagu generatsioonidevaheline kultuuriline ja sotsiaalne pagas, on nad omavahel kindlalt seotud. Teosed näitusel mõjuvad kui ajamasin, läbi mille on tunda 90ndate linnakodu hõngu Mustamäel, värskelt lõigatud rohu lõhna suvises Raplas 70ndatel.

*

“Kui mõelda ajastu peale, siis tunnete näitamine ei olnud tavapärane asi. Eriti meeste poolt. Ema näitas küll oma tundeid rohkem välja ja austas oma meest tugevalt.”

“Tema sõna pidi igal pool peale jääma. Vanaduses muutus rangeks väga.”

“Pidime vanematega alati kõike ühiselt kaasa tegema. Ema tegi kõik saadused talveks purki. Neid, kellel polnud maatükke, elasid teistsugust elu.”

“Mõnus oli elada oma perega koos, nii hea oli.”

“Mulle avaldas muljet, et ta pööras mulle tähelepanu. Ta tõi mulle lilli.”

“Minus kasvas selline arusaam, et ma saangi ainult iseendale kindel olla.”

*

Enamlevinud stereotüüpsed soorollid postsovetlikus Eestis said mõjutusi Nõukogude Liidu ajast, kus naistelt oodati pigem eraeluga seotud psühholoogilise- ja füüsilise ruumi eest vastutamist. Mehed täitsid pigem aktiivseid ja edukaid rolle väljaspool kodu. Ühiskonnas kehtivad mõtte- ja käitumismustrid aga transformeeruvad ajas. Nõukogude Liidu ajal levinud pigem kitsale soorollide paletile lisaks on tänapäeva Eestis vastuseks tekkinud uusi kaasaegsemaid ning vabamaid vorme, näiteks BDSM kogukond. Selle raames saab inimene ise valida ette kureeritud kontekstis endale kindla iseloomuga rolli.

Lisette Lepik: “Uurin soorollide ja võimusuhete muutumist ajas läbi isiklike lugude ning perekonnafotode. Näituseprotsessi jooksul sain inspiratsiooni BDSM kogukonna ideedest, kuna traditsioonilises peremudelis on samuti osalistel enamasti konkreetsed rollid. BDSM annab võimaluse need ümber pöörata ja kaardistada, millised võiksid olla ootused seoses sugude ning rollidega tänapäeval. Seal kontekstis tekivad võimusuhted kokkuleppeliselt. Rollid – domineerivad või alluvad, jõulised või õrnad – valitakse teadlikult, vabatahtlikult ning eelnev kommunikatsioon piiride ja soovide osas on ette nähtud normiks. Võim, kontroll ja allumine ei tähenda seal rõhumist, vaid hoopis usaldust.”

Lisette Lepik (1999) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse Kunsti magistriõppes ning aastal 2022 lõpetas samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe. Ta  on lisaks täiendanud end Islandi Kunstiakadeemias Installatsiooni erialal (2019). Oma loomingus mõtestab ta peamiselt teemasid, mis on seotud naiseks olemisega kaasaegses ühiskonnas.

Lisette Lepik on aktiivselt osalenud grupinäitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus. 2025. aastal organiseeris ta duonäituse koos kunstniku Kristina Kuzemkoga ja kuraator Kaidi Ojasooga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin. 2024. aastal leidsid aset kaks duonäitust koos maalikunstnik Brenda Purtsakuga Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis ning Hobusepea galeriis Tallinnas. Kunstnik pälvis 2024. aastal Eesti Kunstiakadeemia ‘’Õpi ja sära’’ ning 2025. aastal Helju Rossmanni nimelised stipendiumid.

Näituse korraldus

Asukoht: Haapsalu Linnagalerii, Posti tn 3
Avamine: 5.02.26 kl 19.00
Avatud: 6.02.2026–1.03.2026, K–P 12–18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Helimaastik näitusel: Rene Manivald Tamm
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline tugi: Agur Kruusing, Mattias Veller
Erilised tänud: Virve Lepik, Liana Lepik, Nora Schmelter, Gerda Hansen, Bob Bicknell-Knight EKA metallitöökoda, Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda

3.-27. veebruar on ARS Kunstilinnaku showroomis avatud külastamiseks kaasaegse maalikunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “One day I shall be an abstract”. Autoportreeline näitus ühendab kunstniku perekonna fotodelt välja valitud ning enda mobiiltelefonisse aastate jooksul kogunenud bioloogilist keha puudutavad visuaalsed fragmendid.

Kunstnikku ning näituse sisu on mõjutanud itaalia neuroloog-vahakunstnik Clemente Susini loodud vahast anatoomilised Veenused ning Brenda viimaste aastate keerukad katsumused seoses tema füüsilise tervisega. 18. Sajandil loodud kaunid ning ehitud naiste sisikonnad on detailselt ja kihiti hariduslikel eesmärkidel vaataja jaoks “lahti lõigatud”. Ian Shank on kirjutanud, et selliseid Veenuseid vaadeldi omal ajal, kui Universumi mikrokosmost.

J. L. Borges on välja toonud, et labürint on metafoor inimese ja universumi kohta, mida seostatakse makro tasandil maailma keskpaiga- ning mikro tasandil aga inimese südamega.

Mida paremini tunned inimkeha anatoomiat, seda enam mõistad ka Jumala enda mõtteid ning tema maailma. Igavikulisus on justkui inimhinge sisse kirjutatud – iga hapniku aatom meie kopsudes, süsinik musklites, kaltsium kontides ning raud veres on loodud taevatähtedes enne emakese Maa sündimist.

Näituse peateos on suuremõõtmeline fragmenteeritud maal kunstniku kehaosadest, mis kirjeldab inimese keha tervenemise ja kaduvuse protsesse. Teema on sündinud peale aastaid kestnud füüsilise haigusega võitlemist ning mitmete operatsioonide järel võrsunud mõtetest. Näitusel olevad teosed suunavad vaatajat mõtlema, mis on hing ning mis jääb meist maha füüsilisse maailma, kui ühel päeval siit teise ilma oleme läinud. Maalides saab näha saab meid ümbritsenud ja ümbritsevaid keskkondlikke ning kehalisi maastikke. See annab ainest luua seoseid kahe vahel, mis on meie elus vältimatud.

Brenda Purtsak (1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti magistriõppe (2022) ning Maali eriala bakalaureuse kraadi samas ülikoolis (2020). Tema loomingu keskmeks on inimene ja mäng abstraktsuse ning reaalsuse vahelistel piirimaadel. Eneseväljenduseks kasutab Purtsak peamiselt maalimeediumit, antud näitusel ka õlipastelle.

2023. aasta lõpus toimus kunstniku suur isiknäitus „Sünnitus“ ARS-i Kunstilinnaku Projektiruumis ning 2024. aastal loomingu ülevaatenäitus “Sisselõige” Haapsalu Linnagaleriis. Viimane suur isiknäitus leidis aset 2025 aasta septembris Artrovert galeriis pealkirjaga “Vaiksed kihid”. Purtsaku teosed on osalenud erinevatel näitustel välismaal ning tema maalid ja vitraažid olid mitmel aastal eksponeeritud Eesti Vabariigi Suursaatkonna ruumides Haagis.

Näituse korraldus 

Asukoht: ARS Kunstilinnaku showroom, Pärnu mnt. 154 Avatud külastamiseks 3.02-27.02.2026, E-R 12-18
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Rainer Kasekivi
Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Indrek Köster, Ian Simon Märjama

28. jaanuaril kell 13.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn) akadeemik Anu Raua elutööraamatu „Anu Raud“ esitlus.

Jaanuarikuus ilmavalgust nägev raamat käsitleb armastatud tekstiilikunstniku eluteed ja loometööd. Raamatu koostas kunstnik Ene-Liis Semper.

Rohke pildimaterjaliga raamat annab ülevaate Anu Raua tegevusest vaibakunstniku ja õppejõuna. Lugeja leiab sealt nii vestlused Anu Rauaga, loomingut käsitlevad tekstid kaasautoritelt kui ka põhjaliku ülevaate tema vaipadest. Vaipu on raamatus enam kui 70, alustades 1968. aastal valminud diplomitööga „Muhu paar” ja lõpetades 2022. aasta vaibaga „Taevavalgus”. Kahe teose vahele jäävat maailma harutatakse lahti intervjuude käigus ning kiht kihi haaval avaneb ka kunstniku elufilosoofia. Raamat on sügav sissevaade mitmekülgse kunstniku, kirjaniku ja visionääri põnevasse omailma.

Anu Rauaga vestlesid Ene-Liis Semper, Aet Ollisaar ja Ave Matsin. Lisatekstid kirjutasid raamatusse kirjanik Valdur Mikita ja kunstiajaloolane Mai Levin. Vestlused käsitlevad nii Raua teoseid ja väljakujunenud kunstipraktikaid kui ka kirevat elukäiku. Vaipade saatetekstid pärinevad Anu Raualt endalt.Raamatu kirjastaja on Eesti Rahva Muuseum.

Anu Raud (sünd 1943) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna asutaja ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kirjanik, visionäär ja Kääriku talu perenaine.

EKA Doktorikool kutsub loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid ettevalmistuskursusele.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele ning selgitab, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist. Seminare viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Lisaks teoreetilisele osale tutvustavad kunsti ja disaini taustaga doktorandid oma valmivaid uurimistöid. Konsultatsioonis saavad soovijad oma uurimisprojekti kavandile individuaalset tagasisidet.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan

17.02   17:45-19:15 A-302
Sissejuhatus loovuurimusse.

18.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Katrin Kabun).

25.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisküsimuse ja –meetodide abil teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Sofja Hallik).

26.02   17:45-19:15 A-202
Loovuurimuse näide. Praktiku vaatenurk (Jane Remm).

08.03   Tähtaeg 08:00
Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks

12.03   Individuaalsed konsultatsioonid (Jaana Päeva, Liina Unt, Kristi Kuusk).

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 13. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Alates 2026. jaanuari esimesest nädalast näeb EKA fuajees tüüpkoolimajade uuendamise ideede näitust.

Näitusel on välja pandud 2. ja 3. kursuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise tudengite 2025. sügissemestril valminud tööd, mida näitlikustavad koolide maketid.

Stuudios otsiti viise, kuidas kujundada H-kujuline nõukogudeaegne tüüpkoolimaja kaasaegseks kooliruumiks. Käsitleti viit H-tüüpi koolimaja, mis asuvad erineva rahvastikutiheduse, keskkonna ja ruumiliste vajadustega paikades.

Kõik lahendused on eriilmelised, kuid jagavad siiski ka sarnaseid jooni, mida kõrvutades on võimalik panna paika üldisemad arhitektuursed põhimõtted, mille abil H-tüüpi koolimaju kaasajastada.

„Koolistuudio“ juhendajad: Kertu Johanna Jõeste, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson (stuudio TÄNA); Mart Kalm (teooria, ajalugu)

Kaitsmiste ajakava:

BA – bakalaureusetase; MA – magistritase

Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2025/2026. õa sügis (jaanuar)

17.01.- 8.02. 2026

Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis.

Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud jaotab ja liidab ruume, loob ühtaegu fragmentaarseid ja fraktaalseid pindu. Taolisest motiivist lähtuvad oma näitusel „Kõige kanduva teed“ ka Ketlin Kuusing ja Sten Saarits, kes kasutavad kaduvuse ja kandvuse väljendamiseks galerii põrandapinda. Muuhulgas on näituse põranda kohale asetatud vaiba kudumisel praktiseeritud traditsioonilist pärsia sõlme. Pärsia kultuur, kust sõlm pärineb, on kadunud, kuid traditsioon on kandunud kaduvusest hoolimata meieni. Ornamendid tulevad ja kaovad, ent mustrilisus, vajadus mustrite ja rütmide järele, vajadus kaost korrastada jääb püsima.
/Jan Kaus/

Ketlin Kuusing (1978) on disainer, kes keskendub oma loomingus tekstiilide ja ruumi suhetele. Kõige rohkem meeldib Kuusingule uurida ja tõlgendada vaipade ajalugu ning funktsiooni, nende tähenduse ja ainelisuse, suursugususe ja igapäevasuse vastuolu.

Sten Saarits (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab põhiliselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning ruumilistele märgiseostele. Saaritsa loomingus esineb tihti ülesimulatsiooni, samuti meeldib talle vaadelda kultuuriliste käitumisnormide mõju(tusi).

Näituse tekst: Jan Kaus
Graafiline disain: Kätriin Reinart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

EKA korraldab tänavuse “Hüljatud maastike” töötoa Tallinnas 19.-22. jaanuaril 2026, objektina on luubi all Linnahall.

Juba 14. korda toimuva töötoa eesmärk on harjutada arhitektuuri, muinsuskaitse ja sisearhitektuuri tudengite rahvusvahelist koostööd ning mõista vajadusi ja võimalusi kohaliku pärandi hoidmisel ja kasutamisel. Töötuba toimub koostöös Manchesteri arhitektuurikooli (MSA) õppejõudude ja tudengitega.

• Teisipäeval 20. jaanuaril kell 17 peab EKA aulas avaliku loengu Dan Dubowitz: Cultural Masterplanning. 

Manchesteri Arhitektuurikooli (MSA) külalisprofessor Dan Dubowitz tutvustab kultuurilist üldplaneerimist, mille eesmärk on arendada uusi meetodeid inimeste varasemaks ja paremaks kaasamiseks oma kodulinnade ruumiloomesse üle Suurbritannia. Ta tutvustab oma käimasolevat uurimisprojekti „Megalomania“, mis hõlmab paiku Eestis (Naissaar ja Hiiumaa), Helsingi saarestikus, Lätis (Karosta) ja Leedus (Visiginas).

Loeng on MSA ja EKA teadus- ja avaliku pedagoogika koostööprojekti avaüritus, mille eesmärk on uurida, kuidas mobiilsed arhitektuurimeetodid nagu pimedas kõndimine, rääkimine, koreograafia ja aeglane fotograafia saavad anda hääle ja äratada ellu uinuva hoone.

Kõik huvilised on oodatud kuulama! Loeng on inglise keeles.

Lisaks toimub töötoa raames veel avatud üritusi:

• Kolmapäeval 21. jaanuaril kell 17 linastub EKA aulas Ingel Vaikla dokumentaalfilm “Majavalvur” (2015)
• Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17 esitlevad tudengite grupid fuajee trepistikul oma nädala jooksul valminud lühifilme.