Mari Männa ja Maria Eriksoni näitus „Haavatav jäljend“

Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.

Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.

Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

VAJAME ROHKEM SISERUUME
EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi kolimisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Projekti tegijad soovivad tähelepanu pöörata siserulaparkide kättesaadavusele siselinnas.

Jaagup Mägi ja Éric-Olivier Thériault – kaks kunstnikku, kes õpivad Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, muudavad galerii ajutiselt kogunemiskohaks vankumatu kohaliku rulasõidukultuuri auks. Näituseruumi piirangute raames on nende eesmärk näidata, kuidas rulasõit kui kunstiline praktika on sarnane kaasaegse kunstiga: läbi eksperimenteerimise, vastupidavuse ja tugeva isetegemise eetose. Projekt püüab suunata seda energiat laiemasse vestlusse: mis juhtuks, kui edendataks suuremat teadlikkust siserulaparkidest? Kui neid rulatajate poolt rulatajatele ehitatud loomingulisi keskkondi aktiivsemalt toetataks?

Näituse raames on koostöös interaktiivse videomängude muuseumi LVLup! ja Camille Laurelliga võimalus EKA Galerii videoboksi alal galerii avamisaegadel mängida rulasõiduteemalisi videomänge.

Isikliku rulaga saab omal vastutusel galeriisse sõitma tulla 11. veebruarini (k.a) kolmapäeviti kell 18.00–21.00 ning pühapäeviti kell kell 16.00–20.00.

Kunstnikud: Frank Abner, Nicolas Bouvy, Maik Grüner, Daniil Južaninov, Andrew Kuus-Hill, Kaisa Maasik, Jaagup Mägi, Reigo Nahksepp, Éric-Olivier Thériault, Raul Ulberg
Kuraatorid: Jaagup Mägi & Éric-Olivier Thériault
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

9. jaanuaril kell 15:30-17:00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Räägu loomeprojekti “Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.

Näituse eelretsensendid on Laura Põld ja prof Esa Kirkkopelto.

Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Räägu kolmas loomeprojekt „Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ fokuseerib kehastunud ja sensoorsele kogemusele kui teadmise loome vahendile installatiivses kunstipraktikas. Uurimus asetub laiendatud stsenograafia ja spekulatiivsete praktikate sõlmpunkti, analüüsides süvitsi puudutust, afektiivset häälestatust ja keha-ruumi suhteid.

Loomeprojekt avab loovuurija protsessi heuristilise lahtipakkimise videorännaku formaadis. Erinevalt lõpetatud teosest teeb videorännak nähtavaks uurimuse liikumise: sisekaemuslikud mõtteprotsessid, neuroerinevusest tuleneva häälestatuse ning avastuste ja ebaõnnestumiste vahelise dünaamika. Projekti tuumaks on kunstniku performatiivne eemaldumine looduskeskkonda. Esialgsete plaanide nurjumine nihutas fookuse ootuselt uurivale tegevusele endale, muutes kunstniku keha sensoorseks lävepakuks, kus kohtuvad materjalipõhine loometöö ja ruumiline suhestumine. Käsitlus asetab loomeprotsessi metodoloogilisse keskmesse, kus materjaliga läbirääkimine ja viibimine liminaalses vahepealsuses loovad unikaalset, vahetut kehastatud teadmist.

9. jaanuaril kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Aman Asifi näituse Algal Phycosphere eelretsenseerimine EKA Valges majas, materjalilaboris.

Doktoritöö juhendaja on prof Kärt Ojavee.
Näituse retsensendid on Marie Vihmar ja Julia Lohmann.

Aman Asif on interdistsiplinaarne disainer ja uurija, kelle uurimistöö keskendub ökoloogilist heaolu edendavatele jätkusuutlikele disainipraktikatele. Näitus „Phycosphere“ on tema doktoritöö esimene eelretsenseeritav projekt, mis keskendub vetikatele. Oma uurimistöös kasutab Asif loovat disainipraktikat  teadlikkuse kujundamiseks mikroobsete eluvormide suhtes.
Esitletud teosed on välja kasvanud tema praktikapõhisest uurimistööst ning läbi kestvate  kohtumiste vetikatega nii kodustes tingimustes, laboris kui Tallinna rannikualadel. Näitus hõlmab materjalikeskseid katsetusi, käsitsi valmistatud artefakte ning vetikatega seotud tajupõhiseid uurimisvahendeid.
Oma uurimistöös jälgib Asif protsessi, milles kokkupuude teise elusa mikroobse eluvormiga muudab disainipraktika viisi ning näitab, kuidas sellel mõõtkaval kujunevad suhted võivad suunata disaini väärtusi ja tingimusi ökoloogilise heaolu kontekstis.

Tänuavaldused

Aman Asif tänab kõiki inimestest ja mitteinimestest (more-than-human) panustajaid, kes on selle töö võimalikuks teinud. Ta tänab Kärt Ojaveed ja Valentina Guccinit juhendamise ning järjepideva toetuse eest. Ta on tänulik järgnevatele inimestele koostöö ja lahkuse eest töö erinevates etappides: Rameez Husnain, Pia Lindberg, Kim Janssen, Jaakko Kokko, Anjali Vijayan, Nashwa Attallah, Ero Kontturi ja Sarvin Sefatyar. Eriline tänu kuulub Rando Tuvikesele ja tema meeskonnale Tallinna Ülikoolis (TLÜ) ruumi, ligipääsu ja toe eest uurimistöö varajases faasis. Samuti avaldab ta tänu kolleegidele Maria Kapajevale, Joanna Kalmile ja Mariliis Siigartile ning EKA doktorantidele tagasiside ja ühise mõttetöö eest. Lõpetuseks tänab ta oma perekonda: Asif Latif Lone, Saima Asif, Shehryar Asif ja Danish Lone pideva toetuse, hoolivuse ja lõputu uudishimu julgustamise eest.

Foto autor: Sarvin Sefatyar

18. detsembril kell 18.00 avab skulptor ja installatsioonikunstnik Neeme Külm Tütar galeriis näituse pealkirjaga „en face“.

Neeme Külma loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad ruumilisest keskkonnast. Kasutades ja nihutades galeriiruumi võimalusi ja piiranguid, töötab kunstnik välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.

Filosoof Eik Hermanni sõnul on Neeme Külma puhul kohane väita, et tema tegelik loomeobjekt on külastaja ja tema kogemus, eriti see osa kogemusväljast, mis jääb mängulisuse ja kummastavuse vahele. “Oma ruumilistes sekkumistes nihestab ta meie harjumuspäraseid ootusi näituse “kasutamiskogemusele”, nagu ka harjumuspärasele asjadesse suhtumise viisile, küsides, mida see meis tekitab ja kuidas sellega toime tuleme. Küsib kaudselt, läbi hellalt sooritatud, hoolitsevate jõhkrustükkide ja peenelt viimistletud rohmakuse,” kirjutab Hermann näituse saatetekstis.

Neeme Külm (1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri (BA 1998) ja interdistsiplinaarsete kunstide osakonna (MA 2005). Teda on 2008. aastal tunnustatud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti ning arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga Eesti ekspositsiooni „Gaasitoru“ eest Veneetsia 11. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil. 2012. aastal tunnustati Külma Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna preemiaga isikunäituse „Pinnavirvendus“ eest ning 2015. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi programmi läbiviimise eest (koos Anders Härmiga).

Neeme Külm on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutajaid ja juhatuse liikmeid. Külma teoseid kuulub lisaks erakollektsioonidele Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogudesse.

Näituse “en face” valmimisele aitasid kaasa Aksel Haagensen, Raili Keiv, Kadri Villand, Tarvo Porroson, Tiit Pääsuke, Karl Nagel, Viktor Gurov, Ott Metusala, Marko Smirnov, Alica Kask Veiko Illiste, Johann Möldre, Eik Hermann, Virgo Pastak, Art Allmägi ja Valge Kuup Stuudio.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

12. jaanuarist, on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis avatud näitus “Kus te?” Me kursis.” Näituse avamine toimub teisipäeval 13.01. kell 18:00.
“Kus te? Me kursis.”

See tähendab, me oleme EKKMi ruumides, mida meil on lubatud kasutada. Meile pakutakse hüvesid ja abi. Piisavalt, aga mitte liiga palju. Piisavalt, et suures, veidi kõledas majas liiga hirmus ei hakkaks. Ja me oleme kursis ka selles mõttes, et me teame, mis toimub. Teame, what’s up. Aga kas me oleme kursis? Ikka meeldiks mõelda, et oleme. Aga kes üldse on kursis? Kaasaegne kunstnik peab ju olema. President ka. Ja peaminister. Aga neil on nõunikud. Meil nõunikke pole. Oleme ainult meie ja see suur külm maja. Ja väga palju mõtteid. Seoses soo, tabude, aluspükste, majanduse, lapsepõlve, hoki ja keeldumisega.

Näitusel osalevad kunstnikud:
Mari Karjus
Mikk Keis
August Kilmi
Olesja Prants
Rasmus Puksmann
Gen-Horret Rand
Katarina Kuningas
Greta Sauter
Grete Tuiken
Kaur Tõra
Gleb Volodtšenko
Viktoria Weiszova

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

EKA Uusmeedia osakonna EVA Lab (Eksperimentaalsete Videomängude labor) tudengid avavad näituse uues näituseruumis Eesti Rahvusraamatukogu hoones. Näitus on avatud vaid ühe päeva ning toimub seni nimetamata galeriis, mis asub renoveerimise tõttu suletud raamatukogu hoones.

*Oluline! Külastada saab ainult giidiga. Kogunemine RARA peasissepääsu juures: 17.12 kell 17:00, 17:30, 18:00, 18:30

Sügissemestri jooksul tutvusid EVA Labi tudengid videomängude ja interaktiivse kunsti teooriaga, osalesid vestlustes kunstnike ja mänguloojatega ning said võimaluse osa võtta rahvusvahelisest Godot mängumootori töötoast. Nende kohtumiste käigus hakkasid tudengid uurima enda suhet mängudega ja üldist kunstikultuuri vastuvõtlikust videomängude suhtes.

Kunstihariduses oodatakse tudengitelt pühendumist visuaalkultuuri mõistmisele ja kriitilisele analüüsile. Samal ajal mängukultuuri vaadeldakse sageli kui vaba aja ja hobide pärusmaad, millele ei omistata alati sama kunstilist legitiimsust. Just see pingeväli on inspireerinud näituse pealkirja “I’m not playing games, I swear“, mis kõlab ühtaegu veidi kaitsvana kui ka humoorikana, viidates asjaolule, kuidas mängude sõnavara võib mõnes kunstidiskursuses tunduda kõrvalisena.

Selle näituse loomise juures palusid juhendajad tudengitel lahtimõtestada oma isiklikud suhted mängimise ja mängukultuuriga. Esitatud teosed, nii interaktiivsed kui ka mitteinteraktiivsed, muudavad isiklikud mälestused, mänguharjumused ja kriitilised tähelepanekud mängudest kunstilisteks vastusteks, mis pakuvad ruumi mängukultuuri üle mõtisklemiseks. Alates introspektiivsetest narratiividest kuni spekulatiivsete süsteemideni pakub näitus mitmekesiseid lähenemisi, mis käsitlevad mänge enamana kui meelelahutusena.Mängimisest hoidumise või varjamise asemel uurib näitus, mis toimub siis, kui mäng ja mängukultuur saavad kunstipraktikas toimida oma tingimustel.

Näitusel osalevad kunstnikud: Lotta Karoliina Räsänen, Maria Cecilie Wrang-Rasmussen, Irmak Semiz, Sarah Riley, Robert Kapanen, Kimathi Agbanu, Filémon Aufort, Paul Rannik, Triin Mänd, Edward Mcgeorge Allport-Bryson, Rover Indigo Bertels

Juhendajad: Camille Laurelli, Sten Saarits

Näitust toetab RaRa, EKA, EVA Lab ja Interaktiivne videomängude muuseum LVLup!