Kunstnikuvestlused: James Prevett ja Maarit Bau Mustonen

.    

James Prevett’i ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused 22. oktoobril kell 17:45 A501 EKAs

22. oktoobril 2025 kell 17:45 toimuvad EKA ruumis A-501 James Prevetti ja Maarit Bau Mustoneni kunstnikuvestlused. Kunstnikud on kutsutud läbi viima meistriklassi EKA fotoosakonna tudengitele. Vestlustele on kutsutud kõik huvilised!

James Prevett on Briti kunstnik ja õppejõud, kes elab Helsingis alates 2013. aastast. Tema kunstnikupraktika hõlmab stuudiopõhist loomingut ja sotsiaalseid skulptuure. Prevetti loomingu keskmes on isikliku ja/või kollektiivse, füüsilise ja/või metafoorse kehaga seotud ideed ja kogemused. Ta töötab sageli koos teiste inimestega, et tuua kunstiloomingusse avatud polüfooniline lähenemisviis, näiteks projektid nagu Nomadic Sculptures, Out of Office (OOO) Radio ja The Organic Sound Society. Ta näeb oma õpetamist osana sellest protsessist, mis uurib praktikal põhinevaid ja kollektiivseid küsimusi. Prevett on skulptuuriosakonna lektor Uniarts Helsinki kunstiakadeemias ja veedab oma vaba aja raadios, raamatute seltsis ja oma koera Luluga jalutades.

https://jamesprevett.com/

Maarit Bau Mustonen on Helsingis tegutsev visuaalkunstnik ja sõltumatu kirjastaja. Tema looming hõlmab teksti, installatsioone, kaamerapõhist meediat ja performance’it, mis vaatajani jõuab näituste ja kunstnike trükiste kaudu. Kirjandust ja kommunikatsiooni õppinud kunstnik uurib keele, kirjastamise ja tõlkimise teemasid. Mustoneni teosed astuvad dialoogi luulega ning autor uurib teksti materiaalsust ja selle seost kujutiste ja kehaga. Koostöö teiste kunstnikega on viinud multidistsiplinaarsete ja polüfooniliste projektideni. Koos graafilise disaineri Arja Karhumaaga on Mustonen asutanud kollektiivi Multipöly (2021–), mis keskendub eksperimentaalsele kirjastamisele.

https://maaritbaumustonen.com/

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Lavastuskunstnike Liit korraldavad 14. ja 15. novembril 2025 Tallinnas ühiskonverentsi ”Stsenograafia kord”.

Esimene konverentsipäev leiab aset Salme kultuurikeskuses, teine Eesti Kunstiakadeemias.

Konverentsi ajendab küsimus, miks jääb stsenograafia, see kõige käegakatsutavam ja silmatorkavam osa teatrist, sageli ilma tõsisema tähelepanuta. Kas sellepärast, et peamegi stsenograafiat vaid „käegakatsutavaks“ (materiaalne) ja unustame ära, et ka kõik „silmatorkav“ (visuaalne) on stsenograafia pärusmaa? Või äkki me etendust analüüsides (ruumisuhted, valgus, video, atmosfäär jne) räägime stsenograafiast tihtipeale seda endale teadvustamata? Või kui stsenograafia ongi ainult see käegakatsutav, siis kuidas analüüsida mateeriat lavastuse abstraktse sõnumi kontekstis?

Konverentsil osalemiseks palume end hiljemalt 10. novembriks kirja panna siin: https://form.jotform.com/252794260972062 

Konverentsil peavad ettekandeid nii teatriuurijad kui ka kunstnikud ja lavastajad, nende seas Kristel Nõlvak, Karmo Mende, Liina Keevallik, Eve Komissarov, Inga Vares, Tamur Tohver, Liis Kolle, Luule Epner, Riina Oruaas, Jaanika Juhanson, Aare Toikka, Ene-Liis Semper, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liina Unt, Andrus Laansalu, Epp Kubu, Ivar Piterskihh, Ardo Ran Varres, Marko Raat, Eero Epner ja Kerttu Männiste. Vestlusringides saavad sõna Lilja Blumenfeld, Iir Hermeliin, Pille Jänes, Kaie Mihkelson, Andres Noormets ja Lembit Peterson, modereerivad Karmo Mende ja Kristel Nõlvak.

Samuti olete esimese konverentsipäeva lõpus kell 19.00 oodatud Eesti Lavastuskunstnike Liidu näituse “Maalisaalis” avamisele Vabaduse galeriis (kuraatorid Mae Kivilo ja Marge Martin).

Konverentsi korraldavad Kristel Nõlvak ja Anneli Saro ETUKÜst ning Karmo Mende ELKList.

Ajakava ja rohkem infot: https://teatriuurijad.ee/eesti-teatriuurijate-ja-kriitikute-uhenduse-ning-eesti-lavastuskunstnike-liidu-uhiskonverents-stsenograafia-kord/

Kolmapäev, 15. oktoober 2025, kell 17:30
A-101

Leiate end kuskil vahepeal: hallil alal suure avaliku kunstikeskuse mezzanine-korrusel. Algselt oli hoone suhkrurafineerimistehas, mis ehitati 1838. aastal. Sellest arenes tehasetööliste ja sõdurite, kunstnike ja kirjanike poolt hõivatud odav elamu ning sellest sai kultuurikeskus. Pärast lagunemist ostis Ljubljana linn hoone ja taastas selle endisele kujule, avades selle uuesti Cukrarna nime all 2021. aastal.

Sellel vahepealsel ruumil on madalamad laed kui valge kuubikujulisel galeriipõrandal, mis seda üleval ja all ümbritsevad. See ei olnud mõeldud näitusepinnaks, vaid pigem ürituste, vestluste, koosviibimiste ja muude ajutiste tegevuste kohaks. Järgmisel aastal kaunistab ja programmeerib seda Dexter Sinister, David Reinfurti ja Stuart Bertolotti-Bailey koondtöönimi.

Vaadake ringi: tuba on kaetud seinast seina keskmise halli vaibaga ja seinad on värvitud sobiva värviga; aknad on päikesevalguse moduleerimiseks ja ühtlase halli valguse filtreerimiseks maskeeritud. See on enamasti tühi, välja arvatud mõned istmekotid ja paar lauda, ​​kõik samuti sobivas hallis toonis. Selles ruumis esitleb Dexter Sinister iga kuu ühe video disainerilt, kunstnikult või grupilt, kelle looming asub kuskil kunsti ja disaini keskel, sealhulgas mõned meie endi teosed.

Sisenedes vasakul pool on seeria valgeid ristkülikuid, millest igaüks on värvitud vastavalt standardsele video kuvasuhtele. Ühte neist projitseeritakse, olenevalt sellest, millal te seda loete.

http://grey-area.cukrarna.art/

Dexter Sinister on David Reinfurti ja Stuart Bailey liitnimi. Aastal 2000 asutas David disainistuudio O-R-G ja Stuart asutas kunstiajakirja Dot Dot Dot. 2006. aastal asutasid nad koos Dexter Sinisteri, mis oli New Yorgi Lower East Side’il „just-in-time töötuba ja aeg-ajalt avatav raamatupood“. Koos Angie Keeferiga asutasid nad 2011. aastal kirjastamis-/arhiveerimisplatvormi The Serving Library (www.servinglibrary.org), mida nad koos kaastoimetajate Francesca Bertolotti-Bailey ja Vincenzo Latronicoga tänaseni haldavad.

Slideshow on loengutest raamatuni sari, mis kutsub praktiseerivaid graafilisi disainereid rääkima oma rakendustööde taga olevast uurimistööst, viidetest ja tööprotsessidest. Sari avab arutelu ja teeb nähtavaks, kuidas graafilise disaini praktikad osalevad uurimisprotsessis. Sari palub disaineritel oma tööd lahti harutada, mõtiskledes materjali üle, millega nad kokku puutuvad, mitteametlike kohtumiste või katsetatud protsesside üle. Sarja korraldavad ja toimetavad Alexandra Margetic ja Sean Yendrys ning see on avaldatud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriõppe kaudu.

Teisipäev, 14. oktoober 2025, kell 17.30
A-501

Vana-Roomast kosmoseni – graafilise disaini *Co-*programm pakub koostöid Danielle Aubert’ilt, Tauba Auerbachilt, Barbara Glauberilt, Shannon Harvey’lt, Adam Michaelsilt, Philip Ordingilt, Adam Pendletonilt ja teistelt. See nn kollektiivne tekst laiendab David Reinfurti pragmaatilist ja eksperimentaalset pedagoogikat: põimides kokku hääli polüfoonilises lähenemises disainiajaloole ja õpetamisele.

See raamat laiendab Reinfurti kõrgelt hinnatud graafilise disaini *uut* programmi, et lisada materjali kolmest uuest Princetoni ülikooli kursusest. Need veebipõhiseks õpetamiseks mõeldud kursused modelleerivad *koostööd*, käsitledes aineid Detroit Printing Co-opist, Corita Kentist ning Ray ja Charles Eamesist kuni Enzo Mari, Marshall McLuhani ja Virgil Ablohini.

Graafilise disaini *Co-*programmi annab välja Inventory Press, levitab Distributed Art Publishers ning seda rahastavad heldelt Barr Ferree Fondi Väljaannete Fond, Kunsti- ja Arheoloogiaosakond ning Lewise Kunstikeskus Princetoni Ülikoolis.

https://a-co-program-for-graphic-design.org

David Reinfurt on pool Dexter Sinisterist, veerand The Serving Libraryst ja pool O-R-G Inc.-st. Dexter Sinister sai alguse töötoana Manhattani Lower East Side’il ning on hargnenud projektidesse kaasaegse kunsti institutsioonidega ja nende jaoks. Serving Library annab välja ajakirja, haldab kunstikogu ja levitab PDF-faile veebis. O-R-G on väike tarkvarafirma. Reinfurt oli 2010. aasta USA Rockefelleri stipendiaat ja 2017. aasta Rooma auhinna stipendiaat disaini alal. Ta on Princetoni Ülikooli kujutava kunsti praktika professor.

Üritust korraldab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriprogramm.

Alustab uus loengusari “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS. 

Esimene “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval” veebinar toimub 14. oktoobril kell 16.00. 

https://events.teams.microsoft.com/event/e0218e9f-ab65-4315-b9d7-a0d1d162fd53@6d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0

Riina Rammo (Tartu Ülikooli arheoloogiadotsent, Colour4CRAFTS)
Liis Luhamaa (Tartu Ülikooli tekstiilispetsialist, Colour4CRAFTS)

“Mineviku värvimaailm: Eesti arheoloogiline ja ajalooline tekstiil” (veebis)

Loengu esimeses osas annab Riina Rammo ülevaate Eesti arheoloogilistest tekstiilileidudest ja neis kasutatud värvainetest. Arutelu algab viikingiajast (800–1050), kuna varaseimad leiud pärinevad sellest perioodist, ja jätkub kuni 17. sajandini.

Teises osas tutvustab Liis Luhamaa looduslike värvainete ja tekstiilivärvimise tehnikate maailma, tuginedes kirjalikele ülestähendustele ja ajaloolistele tekstiilidele 18.–20. sajandist. Loeng hõlmab nii kohalikke värvaineid kui ka neid, mis on saabunud kaugetest maadest ja leidnud siin kasutust.

Liis Luhamaa, Tartu Ülikool, tekstiilispetsialist. Liis Luhamaa on käsitööspetsialist ja praktiline värvija, kellel on bioloogia ja keskkonnatehnoloogia taust. Lisaks on tal magistrikraad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvakäsitöö osakonnast. Ta tegeleb ka eesti rahvarõivaste teemaga ja uurib ajaloolisi rõivaid. Ta on EL Horizon projekti Colour4CRAFTS meeskonna liige.

Riina Rammo, Tartu Ülikool, dotsent. Riina Rammo on arheoloog, kes töötab dotsendina Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas. Tema peamine uurimishuvi on arheoloogilised tekstiilid, pöörates erilist tähelepanu tehnoloogiale, rõivastele ja säilitamisega seotud küsimustele. Ta on Tartu Ülikooli Colour4CRAFTS meeskonna juht.

–

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

Saúl Baeza avalik loeng “What if we kissed under the watchful eye of the surveillance state?”

14. oktoobril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A101 Saúl Baeza avalik loeng “What if we kissed under the watchful eye of the surveillance state?”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Loeng uurib loomingulisi ristumiskohti algoritmilise vastupanu ja materiaalse kultuuri vahel, tuginedes kahele projektile: DOES ja VISIONS BY. DOES-i näitel tutvustab Baeza oma põhimõtteid ja eesmärke biomeetriliste tehnoloogiate õõnestamisel. Käsitledes teemasid nagu agentsus, vastupanu, jõustamine ja jõuetus, identiteet, osalus, distsipliin ja iha, viib ta algoritmid oma vajadustega vastavusse ning rakendab neid viisil, mis erineb nende algsest eesmärgist. VISIONS BY ajakirja kaudu uurib Baeza kriitilisete ja spekulatiivsete meetodite toel materjalide sotsiaalset mõju ja nende tajumist, keskendudes materjalide rollile kultuuride ja sotsiaalmajanduslike süsteemide aktiveerimisel ja dünaamilisemaks muutmisel.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Saúl Baeza on DOES ja MAYBE loovjuht ning VISIONS BY ajakirja asutaja ja peatoimetaja. Ta annab loenguid Barcelonas Elisava disaini- ja inseneeriaülikoolis ning uurib funktsionaalseid ja digitaalseid identiteete “Making With…” (TU Eindhoven Research) ja “Futures Now” uurimisrühmades (Elisava Research). Baeza on Kataloonia kõrgema arhitektuuri instituudi (Institute for Advanced Archi­tecture of Catalonia, IAAC) ning Elisava ja Fab Academy’ga koostöös korraldatud magistriõppekava “Design For Emergent Futures” (MDEF) kaasjuht. Baeza on olnud külalisprofessor ja lektor rahvusvahelistes ülikoolides, haridusasutustes ja kultuurikeskustes, nagu näiteks Harvardi GSD, Central Saint Martins ja Londoni kommunikatsioonikolledž (UAL), Kataloonia kõrgema arhitektuuri instituut (IAAC), RMIT ülikool Melbourne’is, Rhode Islandi disainikool, Pascual Bravo ülikool Medellínis, Sónar+D, Victoria ja Alberti muuseum, BASE, CCCB ja DHUB.

14. oktoobril algusega kell 16.00 korraldavad EKA urbanistika tudengid vahehindamiste ürituse „Stromka“ Pelguranna tn 57 vastas asuvas pargis, Tallinnas.

Kutsume postkaartide töötuppa, koos toidu ja joogiga, et Stromka kohta rohkem teada saada.

Olete südamest oodatud.

///

Tere,

Tervitused Stromkast! Esmapilgul tundub see puhkuseidüllina mere, metsa ja avarate niitude vahel. Kuid küsige inimestelt ja saate kiiresti teada teistlaadi lugudest ja vastuoludest. Ilmselt on Stromkal oma ajaloo tõttu mõnevõrra negatiivne kuvand. Selle identiteeti kujundavad mitmesugused kogemused, eelarvamused ja kuuluvus. Mis teeb selle mitmekihilise koha eriliseks? Ja kas Stromka üldse on koht või on see kujutlusvõime, konstruktsioon, tunne?

Teie otsustate, milline kuvand teil Stromkast on. Meie oma on vaid üks paljudest. Mida teie näete?

Ootame teid toidu ja joogiga töötuppa: kujundage oma Stromka postkaart ja avastage koos meiega selle paiga narratiivide, piltide ja tegelaste mitmekesisust.

Heade soovidega rannapingilt

Neljapäeval, 16. oktoobril kell 18 avaneb Kristel Saani isiknäitus „Inimeste lõhn“ Vaal galeriis.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini, T–R 12–18, L 12–16.

Näitus „Inimeste lõhn“ kõneleb sellest, kuidas nina on alati meie tunnete esmane tutvustaja. Ta annab meile esialgse info sellest, kas me jääme või läheme edasi, kas meile meeldib või on vastumeelne ning lõppkokkuvõttes otsustab ära meie mälestused.
Ajus on lõhnad ja emotsioonid salvestatud ühe mälestusena. Seetõttu on lapsepõlvel oluline roll meie baaslõhnade kujunemisel, mille põhjal teeme me valikuid põhimõtteliselt elu lõpuni. Seega ei ole ime, et värskelt niidetud muru toob meelde vanavanemad ja lapsepõlve suvekodu või puhta pesu lõhn nöörile riputatud linad suvisest pesupäevast.

„Inimeste lõhn“ kõneleb teekonnast ja sellel kogetust, mälestustest olnust ning kuidas kõik järgnev saab olla ehitatud ainult selle õlgadele. Näitus hiilib tibusammul, ja proovimata minevikku liialt häirida, tagasi lapsepõlve, kus paneb erinevad põlvkonnad korraks koos maha istuma ning kaotab hetkeks hierarhia. Teostest võib samuti leida liikumist linnade, kultuuride ja maade vahel, nagu ka liikumist ajas ja vanuses, otsides kohta, kuhu võib-olla pikemalt peatuma jääda.

Näituse „Inimeste lõhn“ kuraator on Merilin Talumaa.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Pühaste Pruulikoda, Lo Alto.
Kristel Saan (s 1985) on Eestis elav ja töötav kunstnik. Tema praktika hõlmab suuremõõtmelisi installatsioone, keraamikat, tekstiili- ja maalikunsti, fotograafiat ja videoteoseid. Kunstniku tööd meenutavad tihti mitmesuguseid kujuteldavaid kohti, kus põimuvad poeesia ning erinevad ootamatud orgaanilised materjalid, mille kaudu saab objekti, materjali ja ruumi tajumisest üks tema loomingu põhilisi aspekte.

Tööprotsessi vältel on kunstniku tähelepanu keskmes nii kehalised aistingud kui ka keha ja seda ümbritseva keskkonna suhe. Kristel Saan on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas keraamika erialal. Lisaks on ta õppinud vabasid kunste Londonis Central Saint Martins’is, magistriõpingute ajal kujutavat kunsti Emily Carri Kunsti- ja Disainiülikoolis Vancouveris Kanadas ning skulptuuri Rhode Island School of Design’is Ameerika Ühendriikides.

Merilin Talumaa (s 1986) on kuraator, kunstiteadlane ja kultuurikorraldaja, kes elab ja töötab Pariisis ja Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri osakonna. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikoolis keskkonnateaduse eriala. Tema praktika on põimunud kunstnike stuudio- ja töökeskkonna ning rände ja kuuluvuse mõistete uurimise ümber. Tema käimasolevate projektide hulgas on Roots to Routes (alates 2020. aastast) – kuratoorne algatus, mis koondab kunstnikke, kuraatoreid ja kultuuriloojaid. Ta on koostanud ja toimetanud raamatud „Your Time Is My Time”, Mousse Publishing, 2023, ja „Kunstnike ruumid: 16 stuudiokülastust”, Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017 (mõlemad koos Annika Tootsiga).

Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus
05.09 – 31.10.2025

Avatud:
K–L 13:00–19:00
Tasuta sissepääs
Ratastooliga piiratud ligipääs

Publikuprogramm:
13.09, 14:00 Giidituur (eesti keeles
20.09, 14:00 Kunstnikuvestlus (eesti keeles)

Näitus kuulub 8. Tallinna Fotokuu põhiprogrammi

Tanja Muravskaja uus teos „Aiad“ keskendub reaalsuse ja kujutise vaheliste piiride uurimisele, fikseerides „elava orgaanika“ ja lubades sellel fotograafia abil materialiseeruda. Töö vee kui reaalse (lähte)materjaliga on aeglustumise strateegia ning vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. Seeria moodustavad fotod pole pelgalt visuaalsed kujutised, vaid toimumishetkel tabatud sündmused, milles valgus ja aeg tihenevad füüsiliseks aineseks.

Väljapanek loob vaatajale fenomenoloogilise kohalolu kogemuse: tähelepanu liigub vormi äratundmise juurest materjali sensuaalse, aistingulise tajumise juurde. Seeria kutsub „aeglustatud vaatamisele“, uurides nähtava ja nähtamatu piire ning tuues vaataja tagasi maailma teravdatud tajusse ja füüsilisse kohalolusse.

Projekt on kasvanud välja põlvkondadevahelisest dialoogist ja professionaalsest mälust, kujunedes iseseisvaks seisukohaks, kus ristuvad institutsionaalsed tingimused, arhitektuur ja autori vaateviis. Muravskaja trükib oma fotod ise, valides hoolikalt paberipinna faktuuri ja värvitooni nüansse. Nõnda saab printimisest vaatlemise ja kaamera abil jäädvustamise loomulik ja lahutamatu osa.

Tanja Muravskaja

Tanja Muravskaja (snd 1978 Pärnus, elab ja töötab Tallinnas) on tunnustatud Eesti kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi, kollektiivse ja isikliku mälu ning ühiskondlike piiride uurimisele.

Muravskaja on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia BA ja MA) ning täiendanud end vahetusõpingutel Westminsteri ülikoolis Londonis (fotograafia). Tema analüütiline lähenemine ja psühholoogiline vaatlusviis avavad teemasid, mis puudutavad nii üksikisiku kui ka ühiskonna sisemisi pingeid ja kuuluvustunnet. Muravskaja olulisemad seeriad „Positsioonid“, „Eesti rass“, „Nemad, kes laulsid koos“, autoportree Eesti lipuga ning mitmed videoteosed on esindatud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja suurte erakollektsioonide kogudes, märkides tema panust Eesti kunstimälu kujundamisse.

Isikunäitused: Tensta Konsthall (Rootsi), WIELS (Belgia), Tartu Kunstimuuseum. Osalemine rahvusvahelistel kuraatorinäitustel: EMST (National Museum of Contemporary Art, Ateena), MOCAK (Kraków), Art Encounters Biennial (Timișoara), GIBCA Biennial (Göteborg), Ludwig Museum (Budapest), MACRO (Rooma), Kiasma (Helsingi) jt. Muravskaja on pälvinud mitmeid tunnustusi, sh Köler Prize’i peapreemia (2018) ja Eesti Vabariigi presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi (2019).

Näituse kujundaja: Jevgeni Zolotko
Konsultant: Elnara Taidre
Tehniline teostus: Mihkel Lember
Graafiline disainer: Kert Viiart-Õllek

Täname:
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Hedi Jaansoo, Kai kunstikeskus, Laur Kivistik, Anna Loginov, Vladimir Loginov, Taavi Rekkaro, Sirje Runge, Mėta Valiušaitytė, Ellington Printing & Production, Veiko Illiste

EKA PAKKu igaaastane renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu toimub 9. oktoobril kell 16.00 Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn (Vabaduse väljak 10).

Ürituse fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks, värske trükise esitlus ning tudengitööde näituse avamine.

Toome kokku ülikoolide teadlased, praktikud ja otsustajad, et jagada värskeid uurimistulemusi ning arutada, kuidas renoveerimislainet targalt ellu viia – nii energiatõhususe kui ka ruumikultuuri kvaliteedi mõttes. Avame Veneetsia arhitektuuribienaalil avamisel hinnatud EKA tudengitööde näituse “SLendersüsteemid” ning esitleme trükist “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine”.

Palun anna enda tulekust märku SIIN!

KAVA

16.00 Avasõnad

16. 00 Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse renoveerimisteemaline kogukonnaõhtu.
Fookuses on teaduspõhised lahendused mahulise ja naabruskonnapõhise renoveerimise käivitamiseks. Mõtteid jagavad ning lahendusi pakuvad välja nii arhitektid, ettevõtjad kui ka avaliku sektori esindajad.
Volkswagen Passati loogika järgi saab hakata kortermaju renoveerima?

Vaata üritust otse SIIT.

16.05 Renoveerimismaratoni hetkeseis / Kliimaministeerium

16.15 Veneetsia arhitektuuribiennaali 2025 Eesti paviljoni “Las ma soojendan sind” kogemus
Helena Männa ja Keiti Lige, EKA

16.25 SOFTacademy – naabruskonnapõhine tervikliku renoveerimise pilootprojekt
Kadri Auväärt, Tallinna Strateegiakeskus

16.35 sLender fassaad
Sille Pihlak ja Siim Tuksam, EKA PAKK

17.00 “SlenderSüsteemid” erialastuudio tudengitööde tutvustused

17.35 Trükise “Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” esitlus
Koostajad: Riina Lii Parve, Siiri Liis Huttunen, Triin Reidla, Siim Tanel Tõnisson
Väljaandjad: Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitseosakond ja Eesti Kunstiakadeemia

17.45 Paneeldiskussioon “Kuidas edasi?”
Moderaator: Siim Tuksam, EKA
Ootused renoveerimislainele on seatud kõrgeks nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Lõpuks kipuvad kõik diskussioonid aga taanduma küsimusele, kes kõik selle ilu kinni maksab. Kas innovatsioon projekteerimises ja ehituses saab teha renoveerimise odavamaks? Mis on need innovatsiooni kohad tööstuse seisukohast?

18.15 Näitus on avatud (suupisted ja tervitusjook)

__________________________________

“Suured kastid linnaserval. Tüüpkortermajade areng ja uuendamine” annab ülevaate Eestis enam levinud nõukogudeaegsetest tüüpkorterelamutest eesmärgiga selgitada, kuidas renoveerides parandada elukeskkonna kvaliteeti ilma arhitektuurset kvaliteeti kaotamata. Selleks kirjeldab trükis hoonetüüpidele omaseid arhitektuurseid kvaliteete, millest lähtuda ning annab soovitusi, kuidas parimale praktikale tuginedes neile uuendades läheneda.

__________________________________

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengid kaitsesid 10. mail Veneetsia arhitektuuribiennaalil arhitektuuri ja linnaplaneerimise 3. kursuse erialastuudio tööd “SlenderSüsteemid – ringsed tehastoodetud mahulise renoveerimise lahendused paneelmajadest naabruskondadeni Lasnamäe näitel”. Näitus kohvermakettidega avatakse 9. oktoobril Avalinna kaasamiskeskuses.

Ürituse toimumist ja korraldamist toetavad: