Rahvusvaheline seminar: From the Baltic Sea Region to the Iberian Peninsula. Art at the time of Michel Sittow (c. 1469-1525)

Käesoleva aasta lõpus möödub 500 aastat Tallinnas sündinud hinnatud maalikunstniku Michel Sittowi surmast. Sittowi elu ja looming on suurepärane näide sellest, kuidas kunstnike vaba liikumine oli hiliskesk- ja varauusajal sama loomulik ja levinud kui tänapäeval. Juubeliaasta tähistamiseks toimub Eesti Kunstiakadeemias 4.-6. detsembril rahvusvaheline seminar, mis uurib Sittowi elu, loomingut ning tema kaasaegset kunstilist ja poliitilist keskkonda. Ürituse eesmärk on avada uusi vaatenurki Sittowi rollile 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Euroopa kunstiloome ja visuaalkultuuri kontekstis.

Seminar toob Tallinnasse kokku eri põlvkondade ja valdkondade uurijaid – ajaloolasi, kunstiajaloolasi, visuaalkultuuri spetsialiste ning kunstiteoste restaureerimise ja konserveerimise eksperte. See loob võimaluse jagada teadmisi ja arutleda Michel Sittowi elu ja loomingu rahvusvahelise tähenduse üle.

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminari kava
Seminarile saab registreerida kuni 28. novembrini siin.

Korraldajad: Oskar J. Rojewski (Sileesia ülikool), Anneli Randla (EKA), Anu Mänd (TÜ)

Toimub eesti keeles, hübriidloeng EKA TVs https://tv.artun.ee/colour4crafts

Ülle Saatmäe (tekstiilikunstnik)

“Kohaliku taimmaterjali kasutamisest tekstiili värvimisel kontaktprintimise meetodil” 

Loeng tutvustab kohalikku taimmaterjali, eriti suure tanniinisisaldusega taimi ning kontaktprintimise ehk taimetrüki olemust ning eksperimente erinevate võtete kombineerimisel. Juttu tuleb ka tanniini ja raua koosmõju fenomenist ning katsetustest rauarikka mudaga värvimise ja taimetrüki ühendamisel.

Ülle Saatmäe (s 1966) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti alal 1993. Sellest ajast alates on Ülle töötanud mitmetes sisustustekstiile loovates ettevõtetes ja paralleelselt osalenud näitustel autoriloominguga. Viimane on enamasti inspireeritud loodusest ja inimese-looduse suhetest. Suurematel isikunäitustel “Rippuvad aiad” (Tallinn, HOP galerii 2020), “Üleaedsed” (Tallinn, Kastellaani maja 2023) ja “Mälestusi Eedenist” (Porvoo, Galleria Maari 2024) on Ülle eksponeerinud suuremõõtmelisi taimetrükis kangaid ja fotosid tööprotsessist. Taimetrükk on tehnika, kus taimekujutised jäädvustuvad kangale otsekontaktis pika aja jooksul kuumas ja niiskes keskkonnas. Ülle on tehnikat arendanud viimased kaheksa aastat.

–

Loeng on osa sarjast “Tekstiilivärvid minevikus ja tänapäeval: jagades Colour4CRAFTSi kogemust”, mille on ellu kutsunud EU Horisondi projekt Colour4CRAFTS.

Loengusari toob kokku EU Horisondi projekti Colour4CRAFTS liikmed ja olulised külalised, et arutleda ja jagada oma teadmisi tekstiilivärvimisest minevikus ja tulevikus. Loengusarja on ellu kutsunud Tartu Ülikool ja Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

EU Horidondi projekt Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Colour4CRAFTSi liikmed on Helsinki Ülikool, Lapimaa Ülikool, Tartu Ülikool, KIK-IRPA, Leedsi Ülikool ja PILI Bio.

ARS Projektiruum 24.10.–15.11.2025
E–R 12–18, L 12–16
Näituse avamine reedel, 24. oktoobril kell 18.00.

Sten Saaritsa isiknäitus „Absentia” esitleb kolme videotööd kunstniku loometeelt: „Ootamine” (2020), „Voog” (2022) ja „Otsing” (2023), mida seob neis tajutav pinge. Inimene ei tunne enam oma maailma ära – ta vaatleb seda, aga mitte huviga nagu uue planeedi esimene elanik, vaid eksistentsile käega löönud endise hiilguse vari.

Sten Saaritsa töödes satume kaasaja inimese ruumi. See on üks kõle koht, kus isegi teistega koos on üksildane olla. Juhuslik sõbralik silmside on asendunud piinliku kõrvale vaatamisega, virgutava spontaanse vestluse asemel haarab käsi telefoni järele.

Saarits on dokumentalist, kes läheb kaameraga kõndima. Ta märkab postapokalüptilisust meie ümber – tühja bussipeatust, öist maanteed, sügisest põldu – , kuid samal ajal on kaadrites tunda inimlikku soojust ja siirast muret oma tegelaste suhtes.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Tema kunstnikupraktikas on esikohal helisalvestistest komponeeritud heliinstallatsioonid, mis rõhuvad tajukogemusele ning märgiseoste küsitlemisele ruumis. Saaritsa loomingus esineb tihti ülestimulatsiooni ja kultuuriliste käitumisnormide mõjutuste vaatlemist.

Saarits on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias uusmeedia magistriõppe programmi, bakalaureuseõppe lõpetas ta Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri erialal. Aastatel 2013-2014 õppis kunstnik Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus. Alates 2023 aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakonna juhataja ja külalisdotsent.

Graafiline disain: Kert Viiart-Õllek
Tekstid: Peeter Kormašov
Installatsiooni abi: Ian Simon Märjama
Tänud: Egle Ehtjen, Erko Ever, Ian Simon Märjama, Kalev Saage, Kristjan Koskor, Madli Kadakas, Markus Tiitus, Mart Joost, Martin Loik, Natalia Wójcik, Tarvo Varres, Tiina Vändre, Mirjam Proos, Sven Sosnitski, Janno Lepind, Kelli Gedvil, , Hanna-Liisa Lavonen, Alo Suursaar, Carmen Kalata, Kati Müüripeal, Kristen Rästas, Heini Kiis, Lauri Aksel.
Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital

4. novembril kell 14.00–15.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise doktorant-nooremteaduri Karola Mursu näituse „Pika tänava peidus pärand“ eelretsenseerimine. Näitus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb kultuuripärandi populariseerimist ja sellega seotud väärtushinnangute kujunemist.
Eelretsenseerimine toimub aadressil Pikk 68, Tallinn (Avita kirjastus).

Doktoritöö juhendajad on prof Hilkka Hiiop (EKA) ja prof Marju Himma (Tartu Ülikool).
Näituse retsensendid on Mariann Raisma, PhD (Tartu Ülikool) ja prof Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool).

Näitus on avatud Tallinnas Pikal tänaval (Pikk 59 hoone kõrval) 18.09.2025–31.10.2025 ja veebis.

Näitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.

Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Näitus on doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt, kus autor otsib vastuseid küsimustele: kuidas esitleda kultuuripärandit; kas selle abil on võimalik kujundada väärtushinnanguid ja sealt edasi pärandikaitset ning kust jookseb piir avaliku, ühiskonnale kuuluva kultuuripärandi ja isikliku ruumi vahel?

Karola Mursu on kultuuripärandi spetsialist, ajaloolise arhitektuuri uurija, toimetaja ja EKA doktorant-nooremteadur. Tema uurimuse fookuses on kultuuripärandi populariseerimine ja kaitse.

04.11.2025 algusega kell 12.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorant-nooremteaduri Julia Maria Künnapi näituse „Valguse teekond. Uurimus valguse liikumisest eksperimentaallihvis vääriskivides“ eelretsenseerimine EKA raamatukogus.

See on esimene loominguline projekt doktoritööst „Mäng tulega. Võimalused neljamõõtmeliste vääriskivide kujundamiseks traditsioonise tahklihvi ja vabagraveeringu liitmisel. Ajamõõde kujunduselemendina.“

Näitus EKA raamatukogus 21.10–4.11.2025.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres.
Näituse retsensendid: prof Virve Sarapik ja prof Theo Smeets (Trieri Rakendusteaduste Ülikool).

Doktoritöö lähtepunktiks on hüpotees, et traditsioonilise tahklihvi ja vabagraveeringu ühendamisel on vääriskivis võimalik kujundada uuenduslikke peegeldumismustreid, mis on kogetavad mitte ainult ruumis, vaid ka ajas. Loovuurimus vaatleb, kuidas muuta juveelid neljamõõtmeliseks, kasutades aega teadlikult disainielemendina ja esitleda neid mitte ainult staatiliste, vaid dünaamiliste, pidevas muutumises olevate teostena. Peegeldumine kaarjatelt pindadelt võimaldab tagasipeegelduva valguse tugevust sujuvalt reguleerida, sidudes rütmid varieerimisvõimeliseks voolavaks tervikuks.

Käesolev eksperiment annab ülevaate tahklihvi peamisest printsiibist – valguse murdumisest ja peegeldumisest – tahkude ning vabavormiliste elementide kombineerimisel. Eesmärk on näidata, kuidas üksikud peegelduvad elemendid moodustavad vastastikusel koosmõjul vääriskivi sära. Eksperimendi ilmestamiseks on EKA raamatukogus toimuval näitusel lisaks transparentsetele katseobjektidele nii pooleliolevad kivid kui ka lihvitud kividega ehted.

Esmaspäev, 27. oktoober 2025 kell 12.30–15.00
EKA Valge Maja, Kotzebue 10, ruum V-308
Ülekanne Zoomis: Liitu kohtumisega

Tallinna ja Helsingi sadamad on mõlema linna jaoks olulised väravad – teekond sadamast linna kujundab esmamulje ja mõjutab oluliselt linnaruumi kogemist. EKA UNESCO õppetooli ja Aalto Ülikooli ühise kursuse „Väravast linna“ raames uurisid kursusel osalenud tudengid, kuidas muuta sadama ja linna vaheline liikumistrajektoor mugavamaks, jätkusuutlikumaks ja ruumiliselt inspireerivamaks.

Rühmatööd tuginevad oktoobri alguses Tallinnas ja Helsingis nelja päeva jooksul toimunud välitöödel, kus analüüsiti mõlemas linnas sadama ja linnaruumi vahelisi erinevaid ühendusteid, tutvuti teekonnale jäävate pärandobjektidega ning arutleti sadamatevahelise rohelise koridori kontseptsiooni üle. Analüüsi keskmes olid sadama-alade kultuuriline tähendus, ligipääsetavus ja ruumiline kvaliteet.

Tudengite esitlused käsitlevad erinevaid marsruute mõlemas linnas, tuues välja nende ajaloolise tausta, tähenduslikud paigad, probleemsed lõigud ja võimalikud lahendused. Tähelepanu pööratakse ka liikluskorraldusele, avaliku ruumi elementidele ning avanevatele vaadetele. Võrdleva kokkuvõtte abil tuuakse esile Tallinna ja Helsingi sadamaalade ühisjooned ja eripärad.

Kursuse juhendajad: EKA – Riin Alatalu, Karola Mursu, Triinu Väikmeri
Aalto Ülikool – Panu Savolainen, Özlem Özer-Kemppainen, Niina Svartström (Museovirasto)

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Kursus toimub koostöös Tallinna Sadama ja Helsingi Sadamaga ning ICOMOS University Forumiga.

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

Tartu Kunstimaja suures saalis on 9. novembrini 2025 avatud Merike Estna isikunäitus „Ookean”.

Näituse kuraator on Maria Arusoo.

Näituse kandvaks teemaks on emaduse kaudu avanev elu ja surma eksistentsiaalne kokkuliidetus. Okeaanilise õnne ja armastuse kõrval on samaväärselt kohal valu ja kaotus ehk teemad, mis sünni ja emaduse kontekstis enamasti vaiba alla lükatakse, kuid mis on seal väga teravalt esil. 

„Emaduse teema tuli kunstniku loomingusse peale tema enda poja sündi ja viimase nelja aasta jooksul on see kasvanud kandvaks teljeks tema teostes. Esiti ilmus see ettekuulutavalt kummitusena ühel maalil kui kunstnik ise veel oma lapseootusest teadlik polnud, kuid sealt edasi on see kasvanud ja laienenud. Estnat huvitab ka emaduskogemuse kunstiajalooline vaade. Näituse üheks oluliseks teemaliiniks on ka Estnat juba üle kümne aasta huvitanud küsimused elavast maalist – kuidas on võimalik maali kui pigem staatilist ja hierarhilist objekti ellu äratada ja vaatajaga suhestuma panna. Tartu Kunstimaja näitusel saabki näha viieosalise monumentaalteose „Ookean“ maaliprotsessi kulgu, kui kunstnik igal teisipäeval seda edasi maalib. Nimetatud maal ei ole mõeldud valmis saama, vaid jääb edasi maalimisse ka tulevastel näitustel kuni kunstniku surmani, nagu ta seda ise manifesteeris,” selgitab näituse kuraator.

Merike Estna (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (BA, 2005) ja Londoni Ülikooli Goldsmithsi kolledži (MFA, 2009). Lisaks on ta lõpetanud ka Tartu Kunstikooli (2000). 2025. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala külalisprofessor. Estnat on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Hansapanga stipendium (2004), Eduard Wiiralti stipendium (2005), Konrad Mäe stipendium (2014). Aastatel 2017–2023 oli ta Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna dotsent. Aastatel 2020–2022 oli Estna üks kunstnikupalga saajatest. 2026. aastal esindab Merike Estna Eestit 61. Veneetsia biennaalil.

Estna on osalenud rahvusvahelistel näitustel nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Ladina-Ameerikas, sh Museo de Arte Contemporaneo Queretaros Mehhikos, Fundacion Casa Wabis Mehhikos, Publicsis Helsingis, Kiasma kunstimuuseumis Helsingis, Galeria Karen Huberis Mehhikos, Bosse & Baumis Londonis, Kunstraumis Londonis, Georg Kargli galeriis Viinis ning Temnikova & Kasela galeriis Tallinnas. Estna olulisemad isiknäitused on toimunud 2022. aastal Kai Kunstikeskuses Tallinnas, 2019.–2020. aastal Malmö Moderna Museetis, 2018. aastal Riia kaasaegse kunsti keskuses Kim? ning 2014. aastal Tallinnas KUMU Kunstimuuseumis.

Graafiline disainer: Martina Gofman
Tõlge: Keiu Krikmann

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Tänud: Evelyn Raudsepp, Jaime Lobato, Aime Estna, Kõu Fortino Lobato Estna, Lumi Marisol Lobato Estna, Alma Cardoso, Jaime L. Hernández, Aleksander Tsapov

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” 

Reedel, 24. oktoobril kell 17.00, Eesti Arhitektuurimuuseumis

“Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Selle keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad Bronneri loodud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid.

Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) 25. oktoobrist kuni 30.novembrini.

Loe lähemalt:  https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/joonistatud-paralleelilmad/