„Tantsud tähtedega“ EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

9. veebruaril kell 14.30-16.00 toimub Taavi Varmi doktoriprojekti “Taimedega jalutaja” avalik eelretsenseerimine Zoomis.
Zoomi LINK (Meeting ID: 616 6458 4084, Passcode: 182273).

Projekti eelretsensendid on Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool) ja Steinunn Hildigunnur Knúts-Önnudóttir, PhD.
Doktoritöö juhendajad on Varvara Guljajeva, PhD (Virginia Commonwealth University School of the Arts in Qatar) ja Helen Uusberg, PhD (Tartu Ülikool).

Taimedega jalutaja on kolmas osa Taavi Varmi doktoritööst „Videomängude disainimine kui kogemuslik praktika: koosloome ja jätkusuutlik psühholoogiline heaolu”. Projekt põhineb 2024/25. õppeaastal Eesti Kunstiakadeemias valikaine ja uurimisprojekti EVA Lab “Väikesed elud” raames loodud videomängu Taimedega Jalutaja loomeprotsessi ning mängu kui tulemuse reflekteerimisel Work Story’na videoessee formaadis.

Taimedega jalutaja kujunes uurimistöös pöördepunktiks, kus uurijast sai taas looja ja kunstnik. Loomeprotsess tugines teadlikult kohalolu (mindfulness) ja hooseisundi (flow) teooriatele, millele lisandus hilisema reflektsioonina läbi praktika analüüsi ökoloogiline, ühiskondlik ja poliitiline väärtustamine. Projekt vaatleb loomist kui protsessi kunstniku vaimse tervise toetamise ja jätkusuutliku loomevõime võimendamisena. Aeglase ja ökoloogiliselt tundliku mängu loomine tähendas teadlikku loobumist võistlusel, optimeerimisel ja pideval sooritusel põhinevatest mustritest, mis traditsioonilises videomängu disainis domineerivad. Taimedega jalutaja on mänguline ruum, mis võimaldab aeglust, kohalolu ja loodusega kooskõlas olemise viise.

Videoessee on vaadatav YouTube’i lingi kaudu ning soovitatav on kasutada kõrvaklappe ja vaadata nutitelefonist.

Youtube link (eesti keelne) : https://youtu.be/r1eOTwqgtYU

Mänge saab alla laadida telefonist QR koodi lugedes või klikkides linkidele:
Apple App Store / Google Play

Anu Jakobsoni isikunäitus „Downloads Folder” (allalaadimiste kaust) loob juhuslikest, kiiruga tehtud ekraanipiltidest isikliku digitaalse arhiivi läbi nende jääduvstamise lõuendil.

Näitus käsitleb maalimist kui viisi olla pidevas suhtluses isikliku digitaalse arhiiviga, mis polnud algselt mõeldud eksponeerimiseks. Läbi kiire ringluse kaob allalaaditud failide esialgne eesmärk, need jäävad alles pigem harjumusest kui tähendusest. Ekspositsioon ei ole suunatud niivõrd piltidele endile, kui nende süsteemitule kogumisele ning aeglustumisele maalil jäädvustamise kaudu.

Hiliskapitalistlikus, majanduskasvule suunatud maailmas on püha lehmaks tõusnud produktiivsus. Pidevas infovoos elamine, aina kasvav töötempo ja sotsiaalne surve nõuavad meilt aina rohkem, andmata pausi mõtlemiseks ja mõtestamiseks. Käigupealt tehtud kuvatõmmiste kandmine lõuendile on teadlik valik aeglustamiseks, mitte tormamiseks, andes võimaluse korrastada seni tehtut mõtestatud viisil, mis lubab aja maha võtta.

Maalide aluseks olevad juhuslikult valitud kujutised on lähtematerjaliks, mis on kunstniku protsessi käigus ümber töödeldud. Anonüümsete ja ajutiste kujutiste leieradmine läbi mitme kihi iroonia ja subjektiivsuse loob uued kujutised, mis ei kanna enam endist tähendust ning on kaotanud oma algse, kiiresti tarbitava funktsiooni.

Kuraator: Adrian Abner
Disain: @gertworld

Anu Jakobson (snd 2005) on Eesti visuaalkunstnik, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias teisel kursusel. Tema looming keskendub veebikultuuri ja selle visuaalse keele uurimisele, millele ta läheneb eksperimentaalsete maalimisviiside kaudu, kasutades peamiselt aerograafi, mis võimaldab tabada internetipiltidele omast hägusust ja kaduvust. Ta töötab internetist kuvatõmmistena salvestatud kujutistega ning töötleb neid vastavalt oma visioonile sarnaselt sellele, kuidas meemid ringlevad, kuid kannab selle protsessi lõuendile. See meetod asetab tema loomingu kollektiivkultuuri konteksti, sest meemide levik peegeldab aktuaalsed sündmusi ning üleüldisemat väärtusruumi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Azeem Hamidi teise juhtumiuuringu “Participation as Relation: Designing Relations of Care” eelretsenseerimine toimub 3. veebruaril 2026 kell 19.00 veebis Zoomi vahendusel.
Eelretsenseerimise zoomi LINK (Meeting ID: 660 0113 5320, Passcode: 807935).
Retsensendid on dr. Oscar Tomico Plasencia (Eindhoveni Tehnikaülikool, Holland) ja dr. Jesper Falck Legaard (Koldingi Disainikool, Taani).
Doktoritöö juhendajad on dr. Kristi Kuusk (EKA, Eesti) ja dr. Nithikul Nimkulrat (OCAD Ülikool, Kanada).

Azeem Hamid kutsub kuulajaid kaasa mõtlema Remote Grandparents projekti analüüsile ja refleksioonile, mis moodustab tema doktoritöö teise juhtumiuuringu. Uuring küsib, kuidas osalus kujuneb suhtelise ja hoolest lähtuva disainipraktikana põlvkondadeüleses kontekstis, keskendudes laste ja nende geograafiliselt kaugel elavate vanavanemate ühiselt loodavale sensoorsele mängule.
Tuginedes research-through-design lähenemisele, suhtelisele tundlikkusele ja autoetnograafilisele praktikale, seab uurimus kahtluse alla tavapärase arusaama osalusest kui koosolemisest, pöörates tähelepanu distantsile, kodustele keskkondadele ja peresuhetele. Uuring toob esile emotsionaalse distantsi, sensoorsed puutepunktid ja improviseeritud vastastikuse kujunemise kui kesksed konstruktsioonid, mille kaudu tekivad suhted inimeste, materjalide ja paikade vahel.
Uurimus panustab osalus- ja põlvkondadevahelise disaini diskussioonidesse, sõnastades eetilisi ja refleksiivseid lähenemisi peredega disainimiseks ning pakkudes sõnavara ja meetodeid sensoorse koos olemise loomiseks hajutatud, hoolest kantud kontekstides.
Pakistanist Lahorest pärit ja praegu Tallinnas elav Azeem Hamid on doktorant, koolitaja ja juhendaja, kes keskendub üleminekudisainile (transition design), kohaloomele (placemaking) ja disainipedagoogikale. Ta on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ning omab magistrikraadi Disaini ja Tehnoloogia Tulevikusuundades ning MPhil. kraadi Kunsti- ja Disainihariduses.

Neljapäeval, 19. veebruaril kell 15.00–18.00 tutvustame Tartus Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppevõimalusi. Toimuvad erialade tutvustused, töötoad, portfoolio konsultatsioonid.

Kell 16.30–17.30 toimub eraldi magistriõppe infotund, kus tutvustatakse kõiki EKA magistriõppekavasid, millest suuremale osale saab sisseastumisavalduse esitada vaid kuni 2. märtsini 2026. NB! Tutvustame ka uut maastikuarhitektuuri magistriõppekava.

Sündmusele on oodatud kõik huvilised Tartust ja Lõuna-Eestist – nii tänavused kui tulevased potentsiaalsed sisseastujad, aga ka õpetajad, karjäärinõustajad, huvijuhid, huviringide juhendajad, lapsevanemad, täiskasvanud karjääripöörajad jt.

Infopäev toimub Tartu Loodusmajas (Lille 10, Tartu).

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 14.45-15.00 Kogunemine, kohv ja küpsis
• 15.00-16.30 Tervitus ja ülevaade EKAst, bakalaureuseõppekavade infotund.
• 16.30-18.00 Bakalaureuseõppekavade töötoad, portfoolio konsultatsioonid ja vabas vormis infovahetus, küsimused-vastused
  • 16.30-18.00 Disainitöötuba: visuaalne kommunikatsioon
  • 16.30-18.00 Sisearhitektuuri töötuba
  • 16.30-18.00 Konsultatsioonid-küsimused-vastused BA erialadele sisseastujatele
    • Kunst BA (maal, graafika, installatsioon ja skulptuur)
    • Animatsioon
    • Fotograafia
    • Graafiline disain
    • Tööstus- ja digitootedisain
    • Disain ja innovatsioon sessioonõpe (moedisaini korraldus, ruumikujundus, visuaalne kommunikatsioon)

• 16.30-17.30 EKA magistriõppekavade infotund
• 17.30-18.00 Konsultatsioonid-küsimused-vastused magistriõppe huvilistele
  • Muinsuskaitse ja konserveerimine MA
  • Sisearhitektuur MA
  • Disainiteaduskonna magistrikavad
  • Kaasaegne kunst MA
  • Maastikuarhitektuur MA (uus õppekava!)
• 18.00 Lõpp

REGISTREERU SIIN

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 2026/27. õppeaastaks kõikidele EKA õppekavadele algab tänavu 1. veebruaril.

Lisainfo vastuvõtu kohta: https://www.artun.ee/sisseastumine/.

Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

30.01.-28.02.2026
A-Galerii SEIF

Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises.

Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. Vormid kannavad endas inimlikku äratundmist, ent püsivad katkendlikud, nihkes ja pidevas muutumises. Salehi loodud ehted ei esine eraldiseisvatena, vaid on Ivori vormide osaks. Ehtekunstniku üheks lähtekohaks on Sufi filosoofiast pärinev unveiling idee. Ta käsitleb seda protsessina, mille käigus inimene jõuab järjepideva praktika, korduste ja sisemiste kihtide puhastamise kaudu lähemale oma olemuslikule potentsiaalile. Näituse tervikus skulptuurid kehastavad sisemist transformatsiooni ning ehted onelemendid, mis seda protsessi rõhutavad või aktiveerivad, nii toimides vahendajatena, mis osutavad millelegi inimeses juba olemas olevale, kuid nähtavaks tegemist vajavale. Koos moodustavad teosed üleminekuruumi: hetke, mil tajumine nihkub ja võib ilmneda midagi uut, olgu see siis välises maailmas, iseendas või nende kahe vahel.

Liisa Chrislin Saleh (1988) on Eesti–Jeemeni päritolu kaasaegne ehtekunstnik, kelle loomingus põimuvad folkloor, futurism ning teemadena intersektsionaalne feminism, inimõigused ja spirituaalsed uskumused. Salehi varasem taust grimeerija, stilisti ja kunstilise juhina ning seotus tantsu- ja ööelukultuuriga väljendub performatiivses ja visuaalselt laetud praktikas, mis hõlmab ka foto-, video- ja installatsioonitöid. Saleh õpib ehtekunsti Eesti Kunstiakadeemias ning on end täiendanud Lissabonis ja Firenzes. Oma loomingut esitleb ta ka Jeemeni päritolu vanaema järgi nimetatud projekti kaudu “Gohara”, mis keskendub ehtele kui kultuurimälu ja poliitiliste lugude kandjale. 2025 toimus tema ning Hansel Tai duo-näitus “Vastupanu tants” EKA galeriis.

Ivor Mikker (2000) on Tallinnas tegutsev skulptor, kelle praktika liigub keha, mütoloogia ja identiteedi piirialadel. Tema looming põhineb skulpturaalsel mõtlemisel ning materjalide ja vormide uurimisel, käsitledes keha kui muutuvat, liminaalset seisundit. Mikker õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, keskendudes sisemaailma ja kehalise kogemuse ruumilisele ning materiaalsele tõlgendamisele. Tema töödes põimuvad isiklikud kogemused ja mütoloogilised motiivid. Loodud skulpturaalsed olendid ja fragmendid peegeldavad muutuvat identiteeti ning inimeksistentsi poeetilist haprust.

Kumb on lollim kas homne õhtu või tänane hommik?

Tulevik, mis meilt röövitakse? Kes röövib? Me ise? Me elame võlgu?

Võlgu mille arvelt? Mis on see tulevik mille arvelt me elame?

Vaene tulevik? Vaene väike tulevikukene? Saada oma vitsad kätte? Me väärime seda?

Kes üldse vastutab?

Me oleme kiirteel otse põrgusse? Me oleme kiirteel paradiisi? Me oleme kiirteel… (?)

Ajupesu? Me tahame rekordeid? Rekordid on parimad? Rekordid on meile alati meeldinud?

Lavastus kujutab Eestit aastal 2052 läbi noorte, murelike, uudishimulike, kriitiliste, kuid ka lootusrikaste silmade. See on loovuurimuslik projekt, kus ekspertide hinnangud ja ennustused põimuvad poeetilise ja fantastilisega.

See on ajakapsel.
See on mõtteharjutus.
See on dialoog sellega, mida pole veel olemas.

Laval: Jenss Lootus, Jete Liisa Kiik, Jens Patrik Rand, Heleriin Lass (TÜ VKA näitleja eriala III kursus)

Lavastaja: Kasper Sebastian Silla (TÜVKA)
Lavastusdramaturg: Helery Pikk (TÜVKA)
Tekstide autorid: Mihhail Boitsov, Marie Ojamaa, Ekke Janisk, Helery Pikk, Kasper Sebastian Silla.
Koreograaf/liikumisjuht: Anette Merisalu (TÜVKA)
Kunstnik: Karoline Lohe (EKA)
Helikujundus: Andreas Kalvet (EMTA), Kasper Sebastian Silla
Helindaja: Kaur Hannes Käämbre (TÜVKA)
Valguskunstnik: Mairon Tovstsik (TÜVKA)
Videokujundaja: Kreete Kamber (TÜVKA)
Graafik: Mattias Mägi (TÜVKA)
Produtsent: Iti Arvisto (TÜVKA)

Lavastus esietendub 24. jaanuaril 2026, Sakala 3 teatrimajas

Mängitakse veel 28.,29.,30. ja 31. jaanuaril

NB! Laval esineb vilkuvaid valguseid, valju heli ja häirivaid stseene.

PANE TÄHELE: etendus algab kell 19:30!!!

Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere.

Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu.

Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude katketesse, väljalõigetesse. Biograafiline põimub fiktsiooniga, ning ega lõpuni ehk ei teagi, mis on tõestisündinud ja mis kujutlus — ja võib-olla pole oluline ka.

Birgit Kaleva fotoseerias „Weizenbergi 51“ (2025) näeme vaateid kunstniku sünnikodust Kanepis, kus ta koos vanematega endiselt elab. Seedimaks läbi vanemate kodus elamisega kaasnevat häbitunnet, suunab Kaleva pilgu maha heitmise asemel selle end ümbritsevale ruumile. Keiu Maasiku videoteos „Kummituslugu“ (2022) räägib ühe poja ja isa loo, mis leidis aset vanas rallimängus. Loo, kus pärast isa surma kohtab poeg videomängu talletunud kummitusautot, virtuaalsusesse salvestunud justkui elavat osakest isast. Mark Raidpere videos „Lachrimae/Driftwood Songs“ (2017) põimuvad abstraheeritud liikumised ja 1960. aastatel kirja pandud noore mehe igatsuslikud päevikuread, Tõnu Kõrvitsa heliteos „Kaldale uhutud laulud“ ning seitse pisarat ehk 16. sajandi lõpust pärit John Dowlandi „Lachrimae“.

Näituse pealkiri on laenatud Birgit Kaleva teose „Weizenbergi 51“ (2025) saatetekstist.

Näitus jääb avatuks 28. märtsini 2026.

Birgit Kaleva (snd 1996), kunstnikunimega motoerotica, võtab loomingu aineseks iseenda ja ennast ümbritseva. Spontaanne ja nurgeline lähenemine seab autobiograafilise sisu uude valgusesse, mis aitab isiklikust kogemusest distantseeruda ja selle aspekte selgema pilguga näha. Teda inspireerib visuaalne toorus ja kohmakus. Kaleva on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia eriala (2024).

Keiu Maasik (snd 1992) on oma loomingus käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimestevahelised suhted. Viimastes projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides arvutimängude salvestisi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende virtuaalse elu erinevaid tahke. Maasik on Köler Prize 2026 üks nominentidest.

Mark Raidpere (snd 1975) uurib fotograafi ja videokunstnikuna väga tundlikult ja teravapilguliselt inimhinge dilemmasid ja hirme, ületamatut üksildust ja saatusetraagikat. Raidpere uurimused lähtuvad sageli tema perekonna universumist, kuid mõnikord võtavad sotsiaalse mõõtme, keskendudes tõrjututele, linnavägivallale ning tänavaelule. Aastal 2005 esindas Raidpere Eestit 51. Veneetsia biennaalil.

FOKU galerii on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Peenjoogivabrik Nudist

Partner:
Rüki galerii

Tehniline tugi:
Reigo Nahksepp

Täname:
Artproof, Eesti Kunstnike Liit, EKA galerii, Karel Koplimets, Kaisa Maasik-Koplimets, Madis Kurss, Tõnu Kõrvits