Karolin Poska lavastuse eelretsenseerimine

13. novembril kell 15.00–16.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Karolin Poska lavastuse „Ruumi luksumised“ eelretsenseerimine. Lavastus on osa loovuurimuslikust doktoritööst, mis käsitleb glitchi kasutamist koha-septsiifilise lavastuse loomisel.
Eelretsenseerimine toimub EKA valges majas (Kotzebue 10), ruumis V308.

Doktoritöö juhendaja on Liina Unt.
Eelretsensendid on Annette Arlander (Uniarts Helsinki) ja Mart Kangro.

Doktoritöös uurin, kuidas kindlate reeglitega toimuva struktuuri häiret ehk glitchi on või võimalik käsitleda mitte pelgalt tehnilise rikkena, vaid loova strateegiana, mis võimaldab avada uusi mõttemustreid ja ületada loomingulist barjääri.
Uurimistöö käigus võtan fookusesse kohaspetsiifilise lavastuse struktuuri ning kohaspetsiifilise ruumiga – Balti Jaama Turuga – seoses olevad igapäevased rutiinid, žestid, loogikad ja kihistused. Loovprojekti “Ruumi luksumised” eeltööna kehastusin Balti Jaama turul müüjaks, ostjaks ja vaatlejaks, tänu millele sain paigast sügavamaid kohaspetsiifilisi teadmisi.

Kunstnikuna tajun ka vahel ennast ja oma tegevust omamoodi glitchina ühiskonnas – ootamatuna ja ebatavalise käitumisena struktuuris. Seepärast käsitlen uurimistöös glitchi ka kui kunstniku hoiakut – kui maailmaga suhestumise viisi. Olen nagu kuldhammas, luumurd või luksumine – ootamatu struktuuri sisene nihe.

Lavastust “Ruumilised luksumised” saab vaatama tulla kutse alusel.

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

Kolmapäeval, 5. novembril kell 18:00 toimub EKAs A501 ruumis kunstnik ja kirjanik Duncan Wooldridge’i avatud kunstnikuvestlus “Kohtumised fotograafiliste materiaalsustega: infraõhukesest kujutise kleepuvuseni”

Wooldridge kureerib 6. novembril Punctum galeriis avatavat grupinäitust “Mateeria tajumine: infra-thinist fotograafilise objektini”.

https://punctum.ee/naitused/mateeria-tajumine-infra-thin-ist-fotograafilise-objektini

Duncan Wooldridge on kunstnik ja kirjanik ning fotograafia lektor Manchester School of Art digitaalsete kunstide koolis MMU-s. Tema uurimusvalkond hõlmab fotograafilist materiaalsust, eksperimentaalset fotograafiat ja kontseptuaalset kunsti, fotograafia tulevikuvormi ja kujutiste kleepuvust.

Ta on raamatu „To Be Determined: Photography and the Future” (2021, SPBH/MACK) autor ning koos Lucy Soutteriga raamatute „The Routledge Companion to Global Photographies” (2025, Routledge) ja „Writer Conversations” (2023, 1000 Words) kaasautor ning koos Ana Casas Broda ja Anshika Varmaga raamatu „Photobook Conversations” (2025, 1000 Words) toimetaja. Ta on ka peagi ilmuva raamatu „Written Up/Written Down: The Selected Writings of John Hilliard” (2026, MACK) toimetaja.

4. novembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-101 Sergio Dávila avalik loeng “Biosemiotics, Otherness, and the Ontological Turn”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Inimkond seisab silmitsi ökoloogilise ja tsivilisatsioonilise kriisiga, mis ei piirdu üksnes keskkonnaga, vaid on ka sümboolne ja ontoloogiline. Ekstraktivistliku loogika ja kapitali akumulatsiooni juhitud linnakorraldus ja valitsemine on käsitlenud elavat maailma pelga taustana inimprogressile, lõigates läbi sidemed, mis meid teiste eluvormidega ühendavad. Valitsev antropotsentriline maailmavaade, mis asetab inimese ja majanduse kõige keskmesse, on viinud meid kliimakriisi, elurikkuse hääbumise ja sotsiaalse võõrandumiseni. Sellele vastukaaluks on esile tõusnud ökotsentriline paradigma, mis ei taotle inimese ülemvõimu, vaid kooseksisteerimist.

Vajalike muutuse elluviimiseks on välja pakutud biofiilset valitsemismudelit. Kui “biofiilne” viitab sügavale vastastikusele sõltuvusele ja hoolivusele kogu elu suhtes, siis “valitsemine” ei hõlma siin üksnes institutsioone ja seadusi, vaid ka kollektiivseid praktikaid, rituaale ja otsuseid, mis kujundavad meie suhteid elava maailmaga. Biofiilne valitsemine on oma olemuselt poliitika, mis tähendab “koos-loomist” Maaga – praktikat, mis laiendab hoolivust, suhtlust ja isegi esindatust väljapoole inimlikku sfääri. See on kooskõlas Donna Haraway sümpoieesi (“koos-loomise”) ideega ja Arturo Escobari ontoloogilise disaini üleskutsega, millest mõlemad pooldavad inimese ja looduse vaheliste suhete ümbermõtestamist mitte lähtuvalt domineerimisest, vaid vastastikusest sõltuvusest. Selline lähenemine haakub Bayo Akómoláfé provokatiivse üleskutsega “ontoloogilisele mässule” – olemise tasandi mässule, mille kaudu inimkond võiks unlearn’ida oma eraldatuse illusioonid ja katsetada uusi viise maise kuuluvuse kogemiseks.

Käesolev loeng loob võimalused mõtestamaks meie ajastu vaimu. See pakub positiivset vastuhakku küünilisusele, ökoloogilisele ärevusele ja meeleheitele. Osalejate tutvustatakse mitmeid biofiilse valitsemise juhtumiuuringuid ning juhendatakse neid välja töötama omaenda avalikku poliitikat, strateegiaid, tegevusi ja ettepanekuid radikaalseks koostööks teiste eluvormidega avalikus ruumis.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Sergio Dávila on linnauuringute doktorant Mehhiko linna Universidad Autónoma Metropolitana’s, kes on viibib hetkel uurijana Eesti Kunstiakadeemias. Tema töö uurib, kuidas linnad võiksid biofiilse disaini, kaasavate tegevuste ja loova valitsemise abil saada inimeste ja teiste liikide kooseksisteerimise ruumideks. Uurija, õppejõu ja sagedase konverentsidel esinejana ühendab Dávila disaini, ökoloogia ja poliitika, et kujutleda meie linnakeskkondadele enam-kui-inimlikke tulevikke.

Tütar galerii osaleb 6.-9. novembril maailma pikima ajalooga rahvusvahelisel kaasaegse kunsti messil Art Cologne, esitledes Tõnis Saadoja värskeid, seni näitustamata teoseid sarjadest „Mäletamise mudel” ning „Kõrgus merepinnast”.

Esitletav väljapanek on edasiarendus 2024. aastal galeriis Tütar eksponeeritud näitusest „Siis“, kus olid samuti väljas teosed mõlemast nimetatud maalisarjast.

Näitusele saateteksti koostanud kirjanik Aare Pilve sõnul kujutavad seeria „Mäletamise mudel“ maalid „karpi püütud“ linnavaateid. Neist mõnesid pole enam reaalsuses olemas, nii et nad on pildid minevikust – või õigemini, nad on pärit silmapõhja mälust, kus põhiline on ere ja pehme suvine pärastlõuna- või õhtuvalgus. Seda mälust pärit valgust on siis uuesti näidatud analoogfilmile, kus valgus ei ole erinevalt digikaamerast „arvutuse“ tulemus, vaid puudutab tundlikku ja tajuvat pinda ise. Sellest analoogpildist on uuesti valgus läbi lastud ning projitseeritud see metafüüsilisena mõjuval tumedal peegelpinnal asuvasse mitte-metafüüsilisena mõjuvasse pappkarpi. Seejärel on pilt läbi kunstniku silmapõhja uuesti värvidega lõuendile maalitud. See on „valgushetkede arhiiv“, mis heidab pimedusse oma kuma; katse tõestada valgusemälu kadumatust keset kaduvat valgust.

Maalisari „Kõrgus merepinnast“ koosneb katsetest kasutada taeva ja pilvede kujutamisel vanaaegseid maalimis- ja lõuenditöötlustehnikaid ning on seega samuti teatav mäletamise ja meenutamise projekt, sedakorda otsesemalt maaliajaloo tasandil.

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas. Kasutades tihti oma loomingu lähtepunktina fotot, tegeleb ta fotograafilise representatsiooni näilise pretensioonituse ning samas foto võimega reaalsust peegeldada.

Tõnis Saadojat on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004); Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012); Köler Prize’i publikupreemiaga (2011); Kristjan Raua preemiaga (2013) ja Konrad Mäe medaliga (2015). 2025. aastal pälvis kunstnik Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Kunstimess Art Cologne toimub 6.-9. novembrini Saksamaal Kölnis. Tütar galerii väljapanek asub Koelnemesse hallis 11.2 alal N015.

Tütar galerii osalemist messil toetavad Kultuuriministeerium ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus.

Selle aasta augustis demonteeriti Põlva külje all asuva Peri külakeskuse (endine E. Vilde nimelise kolhoosi kontor-klubi) seinalt Andrus Kasemaa (1941–2016) secco-tehnikas pannoo “Mahtra sõda” (1984).
Mastaapse teose eemaldamine oli vältimatu: amortiseerunud hoone on lammutamisele määratud ning avariilises seisus seinamaal oli hävimas.

Tänaseks on ligi 60 m² suurune pannoo Eesti Kunstiakadeemia ja Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengite ning õppejõudude toel peaaegu täielikult seinalt maha võetud ja konserveeritud. Teose fragmendid on kantud uutele teisaldatavatele alustele, mis võimaldavad neid tulevikus eri paikades eksponeerida.

8. novembril kell 13.00 avatakse Peri külakeskuse suures saalis näitus, kus eksponeeritakse Andrus Kasemaa pannoo fragmentidest valminud uusi iseseisvad kunstiteoseid. Samas toimub ka seminar, kuhu on kaasatud kunstniku sõbrad ja kaasteelised, kohaliku kogukonna liikmed ning kunstieriala eksperdid. Arutletakse, kuidas Kasemaa teos suhestub Eesti monumentaalkunsti traditsiooniga, kas fragment võib kõlada sama kõnekalt kui tervik ning kuidas võiks pannoo uues vormis ja ruumikontekstis edasi elada.

Sõna saavad EKA rektor Hilkka Hiiop, Gregor Taul (EKA), Andrus Laansalu (EKA), suvepraktikal osalenud tudengid Rasmus Randla ja Ekke Valner (EKA), Peri külaseltsi liikmed ja kõik teised, kes soovivad jagada oma mõtteid või mälestusi.

Üritusel osalemiseks palume end registreerida siin.

Peri külakeskus (Pargi tee 2/1, Peri, Põlva vald)

Laupäeval, 8. novembril kell 13.00

Tallinnast ja Tartust viib näitusele ja toob tagasi buss (5 € sularahas, eelregistreerimine vajalik). Väljumine kell 09:00 EKA eest (Põhja pst 7) ja Vanemuise teatri alumisest parklast (Ülikooli tn) kell 11:30

Vaata Eliis Kuuse videot pannoo demonteerimisest

Seminar toimub koostöös projektiga “Monumendi uued raamid”. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi duonäitus „Ja-ga-tud“
ArtDepoo galeriis 7.11.–13.12.2025
Avatud K–R 12–18 L 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 6.11. kell 18.00

ArtDepoo galeriis tulevad esmaesitlusele Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi ühiselt loodud suuremõõtmelised maalid, mille valmimise juures joonistusid välja korduvad temaatikad erinevate perekondade fotode juures: „Võtsime aluseks meie kõigi kolme perekondade fotoarhiivid ning keskendusime siin eelkõige figuurile. Õige ruttu märkasime, kuidas meil kõigil leidub fotosid sarnastest olukordadest ning olgugi et karakterid on ainulaadsed, siis üldistatult võib öelda, et materjal kordub“, kommenteerib näituse kuraator Kaisa Maasik.

Maalide loomiseks valiti tavapäratu protsess, mis Purtsaku ja Suvi seni väljakujunenud käekirja proovile pani. Kunstnikud lõid maalid ühiselt, kuid töötasid nendega kordamööda: iga maali puhul tehti mitmeid vahetusi, sealjuures jagati pidevalt hetkeseisust pilte ning arutati omavahel, mis suundi jätkates võtta. Teosed valmisid lõplikult galeriis, kus kunstnikud koos maalisid. Kuna algmaterjal oli vaheldusrikas – kord topelt säritatud või tegevusest tihe, siis jälle juhuslik ja avar – jättis see võimaluse üldistada, pindasid tühjemaks jätta või hoopis detaile juurde tekitada ning alasid täita. Ülesande püstitus tähendas nii algmaterjali sekkumist kui ka kahe isikliku käekirja omavahelist ühendamist.

Kahel laupäeval, 15. ja 29. novembril viibivad kunstnikud galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

Kunstnikud: Brenda Purtsak ja Marleen Suvi
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Aimur Takk
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

Haridustaristu on keset suuri muutusi. Linnastumine toob kaasa ümberkorraldusi terves koolivõrgus. Uued koolimajad on seadnud ruumikvaliteedi lati kõrgele, vanad kipuvad ajale jalgu jääma. Samal ajal ei mahu suuremates linnades õpilased koolidesse ära. Kuidas saame nutikate ja säästlike lahendustega toetada neid koole, mis tegutsevad endisaegsetes hoonetes, kuid vajavad sisulisi uuendusi ja sageli väga kiireid lahendusi?

Kutsume sind seminarile “Uuenev kooliruum”, kus tutvustame EKAs tehtud uuringuid ja projekte, mille eesmärk on aidata koole kohandada muutunud õpikäsitusega — ning asetame need külaliste abiga laiemasse konteksti.

Oma tulekust saad märku anda SIIN!

Üritust saab otseülekandena jälgida EKA Youtube’i lehel.

KAVA

28. november 2025, kell 13.00 – 16.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

13.00 Avasõnad

13.05 Eesti koolivõrgu taristupärand – kas see on ka tulevikukindel?
Eneli Kindsiko, Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Arenguseire Keskuse tulevikuseire ekspert

13.35 Õppijakeskne kooliruum. Uuringutest lähteülesande ja prototüüpideni
Katrin Koov, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur, arhitekt

13.50 Õuesõppeklassi kasutajate tagasiside
Jana Liiv, HUVI õuesõppe haridussisu juht

14.00 Musterkool – nüüdisaegse õpikäsituse ja keskkonnasõbraliku ehitustehnoloogia sümbioos
Renee Puusepp, Eesti Kunstiakadeemia puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKK vanemteadur

14.15 H-tüüpi koolide ajakohastamine – EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2.-3. kursuse stuudioprojekt
Siim Tanel Tõnisson, stuudio juhendaja, arhitekt
Ra Martin Puhkan, stuudio juhendaja, arhitekt

14.30 Kohvipaus

15.00 Kuidas Soome koolid toetavad nüüdisaegset õpikäsitust? Soome kooliruumide uuring 2024
Markku Lang, õpikeskkondade ekspert ja kujundaja, Oppimaisema OY

15.30 Meistriklass: Eesti masstoodetud koolihoonete tehaselise renoveerimise innovatsiooniprojekt
Kaidi Põldoja, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht

15.45-16.25 Vestlusring: Millisest koolikeskkonnast tulevad ärksad, terved ja hoolivad inimesed?