Arhitektuuriloeng: Huda Tayob “Archival Imaginaries”

Urbanistika õppekava annab teada:

18. veebruaril 2026 esineb ruumis A-400 algusega kell 18:00 Huda Tayob loenguga “Archival Imaginaries”.

Huda Tayobi ettekanne keskendub kaaskureeritud veebinäitusele „Archive of Forgetfulness“ – üleaafrikalisele diginäitusele ja taskuhäälingusaatele. See projekt toob kokku arhiiviuuringud ja kogemused, alates kehalisest ja suulisest kuni kirjaliku ja esitatavani. Aafrika mandrile keskenduva tööde kogumina uurivad projekti osalised arhiivimaterjale, tõstatavad küsimusi piiriküsimuste kaudu esile kerkivate isiklike ja poliitiliste ajalugude kohta ning taasäratavad unustatud vestlusi. Nendes töödes mõtestatakse arhiivi- ja mälutööd samaaegselt sügavalt poliitilise, isikliku ja spekulatiivsena. Projekt tõstatab küsimused, kuidas arhiiviline nihe võiks avada ruumi pedagoogilistele sekkumistele ja alternatiivsetele viisidele globaalse linnakeskkonna lugemiseks.

Huda Tayob on Lõuna-Aafrika arhitektuuriajaloolane ja -teoreetik, kes on praegu Kuningliku Kunstikolledži vanemõpetaja (teadustöö). Varem on ta õpetanud Manchesteri Ülikoolis, Kaplinna Ülikoolis, Johannesburgi Ülikooli arhitektuuri magistrikoolis ja Bartletti Arhitektuurikoolis. Tal on doktorikraad UCL-i Bartletti Arhitektuurikoolist, millele on omistatud RIBA teadustöö tunnustus, ning arhitektuuri magistrikraad Kaplinna Ülikoolist. Tema uurimistöö keskendub Aafrika mandri ja lõunapoolkera vähemus-, rände- ja subalternaarsele arhitektuurile. Ta on avatud õppekava „Rass, ruum ja arhitektuur“ kaaskuraator ning panaafrikalise diginäituse „Unustuse arhiiv“ peakuraator. 2023. aastal osales ta 18. Veneetsia arhitektuuribiennaalil näitusega „Index of Edges“, mis jälgis veekogude ja rannikualade ajalugu Kaplinnast Port Saidini.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 7.04.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.

7.04 kohtumisel on teemadeks Pauline Oliverosi kvantkuulamine (quantum listening) ja Lisette-Marie Viilupi kvanttants. Kuulame Oliverosi teoseid, arutame ta tekste ja Viilup (üks õppimise klubi “püsikatest”) räägib veidi oma praktikast.
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 10.03.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.

Teisel kohtumisel tutvume ühe Donna Harraway klassikalise artikliga aga ei unusta ka kvantfüüsikat, sest teeme Pauline Oliverosi sügava kuulamise (deep listening, quantum listening) harjutusi. Kodutööd saadetakse eelnevalt registreerunutele.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 17.02.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.

Esimese kohtumise (T 17.02. 18:00) fookuses on Karen Baradi agentne realism ja kvantfüüsika, kodutööd puuduvad.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

2026. aasta esimene (H)ARUTUS toimub Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Sel korral võtame teemaks sisearhitektuuri, näitusekujunduse ja kunsti piirialad ning vestleme, kuidas need distsipliinid üksteist mõjutavad, kattuvad ning uusi ruumilisi ja esteetilisi tähendusi loovad.

Teemat arutavad ja mõtestavad kunstnik Kristi Kongi, kunstnik ja Studio Valge Kuup asutaja Neeme Külm ning sisearhitekt ja kunstnik Mari Kurismaa. Paneeli modereerib kunstiajaloolane ja EKA sisearhitektuuri osakonna MA õppejuht Gregor Taul. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.

Veebruarikuu (H)ARUTUS toimub teisipäeval, 10. veebruaril kell 18 Kumu aatriumis. Üritus on osa näituse „Mari Kurismaa. Videviku geomeetria“ publikuprogrammist ning vestlus on publikule tasuta. Ürituse info leitav SIIT.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda. 

EKA FOTO esitleb:
Ingel Vaikla filmide linastus

“Double Exposure” (2020)
“EUR42″(2022)
“Moi aussi, je regarde” (2024)

12.02 kell 18
EKA auditoorium A-101

Linastusele järgneb vestlus Ingel Vaiklaga

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on omandanud doktorikraadi PXL-MAD/UHasselti ülikoolis (2025). Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM ja Kunstihoone Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis, Busani rahvusvaheline videokunstifestival jne.

Rait Lõhmuse isikunäitus Dekristallisatsioon / Decrystallization Hop Galeriis on jätk autori magistriõpingute jooksul väljatöötatud materjalikäsitlusele.

Lõhmus uuris magistritöö raames klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile – materjalikäsitlusele, mis on püsinud muutumatuna ligi 70 aastat. Aastakümnete pikkune seisak ajendas Lõhmust disainerina uurima ja kirjeldama klaasist tarbeesemete väärtuse muutumise põhjuseid ja tagajärgi.

Lõhmus on seni keskendunud pakendiklaasi, argiste tarbeesemete ning kohaliku tööstuspärandi hulka kuuluvate klaasobjektide ümberpuhumisele. Õpingute käigus välja töötatud autoritehnika läbi, pakub Lõhmus ühe võimaliku jätku väärtuse minetanud klaasobjektidele, avades sedasi esemete elukaart laiemale publikule. Pideva tehnoloogilse arengu ja lõputu tarbimise valguses on tänasesse aega ja ruumi loodud hulgaliselt klaasesemeid, mille väärtus aja jooksul kahaneb. Iga objekt kannab endas kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku tähenduskihti, mis uude konteksti asetatuna avavad klaasesemete varjatud väärtuseid ning võimalusi ümber mõtestada nende tänane roll.

Dekristallisatsioon / Decrystallization on hierarhiline jätk klaasmaterjalide väärtust käsitlevas uurimuses. Magistritöö projektist Reblow Toolset: Piiritus / Infinite välja kasvanud uurimuse käigus on autor erinevate valmisvormidega katsetades õppinud põhjalikult tundma klaasi omadusi.

Selgunud on erinevate klaasmaterjalide füüsikalisi omadusi mõjutavad tehnoloogilised tegurid. Kui pakendiklaasi töötlemine on kiire ja ärev ning valmisvorm on oma olemuselt anonüümne, siis kristallesemed on materjal, milles varasemate autorite ja meistrite töö ja kohalolu on lõigete ning graveeringute näol tajutav. Nende detailide kandumine uude vormi on varasemate autorite ja Lõhmuse ühistöö. Kristall-, poolkristall- ja kristallilaadsed vaasid, mida kunagi peeti luksusesemeteks ja hoiti sektsioonkappides vaid kõige tähtsamate sündmuste tarbeks, on tänaseks jäänud lõputusse ootusesse. Läbi vormi, staatuse ja funktsiooni muutuse avanevad vaatajale materjali varjatud kihid ja igavikulisus.

2025. aasta Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku magistritaseme preemia pälvis Taidestuudiumi lõpetaja Rait Lõhmus. Komisjon tõi esikohale tarbekunstniku, kelle töö eristus tugeva arengupotentsiaali ja ajastukohasusega. Teos käsitles globaalset, eri ühiskonnagruppe kõnetavat probleemi ning nihkub tarbekunsti tavapärastest piiridest väljapoole. Stipendumiga kaasnes näitus Hop Galeriis.

Rait Lõhmus (s 1993) on disainer ja taidur, kes kasutab materjalina peamiselt klaasi. Oma praktikas on ta keskendunud erinevate klaasist valmisvormide ümberpuhumisele. Selle materjalikäsitluse kaudu on võimalik luua sild ja mõttevahetus varasemate tootmiste ning loojatega. Lõhmus on lõpetanud klaasi eriala bakalaureuseõppe ning omandanud magistrikraadi taidestuudiumi erialal Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks stuudio kollektiir eestvedamisele töötab Rait Eesti Kunstiakadeemias klaasitöökoja juhatajana ja õppejõuna.

12.02.-10.03.2026

HOP Galerii

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, ANORA
Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Adamson-Ericu muuseumi kunstistuudios toimub avatud töötuba, kus saab proovida flossa tehnikat ja põimetehnikas kudumist.

Töötuba juhendavad EKA taidestuudiumi magistrikursuse tudengid Marite Kuus-Hill (eesti keeles) ja Mariam Mestvirishvili (inglise keeles). Eelregistreerimine pole vajalik.

Üritus toimub pop-up näituse „Valitud sekkumised. Taidestuudium ja Adamson-Eric“ lõpuprogrammi publikupäeva raames. Töötoaga saab liituda omale sobival ajal vahemikus 13-16 ning sobib nii täiskasvanutele kui ka peredele.

Muuseumi püsiekspositsiooni täiendav pop-up-näitus „Valitud sekkumised. Taidestuudium ja Adamson-Eric“ on valminud koostöös Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrikursusega. Erineva taustaga kaheksa noort kunstnikku on loonud uudisteosed, mis lähtuvad ühel või teisel moel Adamson-Ericu pärandist. Noored loojad sekkuvad olemasolevasse väljapanekusse, kuid astuvad sellega ühtaegu dialoogi, tõlgendades armastatud kunstniku pärandit tänapäevaste vaatenurkade kaudu.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

EKA uus maastikuarhitektuuri magistriõppekava kutsub online infotundi 26. märtsil kell 16:00. 

Hea võimalus saada infot õppekava sisu ning sisseastumise kohta. Samuti suurepärane võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Infotundi viivad läbi õppekavajuht Katrin Koov ja õppejõud Hannes Aava.

REGISTREERU SIIN

Zoomi link osalemiseks saadetakse kõigile registreerunutele hiljemalt 2h enne sündmuse algust. Leitav ka siit.

Rohkem infot õppekava kohta: https://www.artun.ee/maastikuarhitektuur

Sisseastumisavaldusi maastikuarhitektuuri magistriõppekavale saab esitada alates kuni 25. juunini SAISis. Rohkem infot sisseastumise kohta leiab SIIT.

Neljapäeval, 12. veebruaril kl 16:00-17:30 toimub Tallinna Ülikooli Terra galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jane Remmi doktoriprojekti kolmanda näituse “Koid purevad elu topilist kudet” avalik retsenseerimine ja avamine. Doktoritöö juhendaja on dr Urve Sinijärv (Tallinna Botaanikaaed), näituse retsensendid on prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Nelly Mäekivi (Tartu Ülikool).

Esimesed kevade märgid ilmutavad end – taevas on kõrgem, tihased laulavad kevadest, jääpurikad ja ninad tilguvad nagu mahlakased. Kuidas tajusid uue valguse saabumist esivanemad, kes pika pimeda sügise ja talve vinguses ja räpases, külmas või liiga kuumas rehetoas veetnud? Jane Remmi näitus “Koid purevad elu topilist kudet” keskendub pärimusliku inimkultuuri igapäevasele ja kogemuspõhisele seotusele teiste liikide ja kohaliku loodusega. Üksteisest sõltuva koostoimimise kaudu on inimesed olnud seotud taimede ja loomade, metsade ja vetega. Seda seost väljendavad tänaseni keeles ja pildis kasutusel olevad väljendid ja sümbolid, näiteks taime- ja loomanimelised kirikirjad ja linnulaulude sõnad, samuti keelud-nõuded loodusega suhtlemisel. Jane Remmi huvitab kehaline ja argieluline põimitus teiste liikide ja eriti naiste seotus kohaliku loodusega ning selle sümboliline väljendus pärimuskultuuris, kirjades, söögis, ravimistes, regilauludes, elu koes. Ta loob kunsti kaudu  dialoogi esivanemate loodustarkuse, tänapäevase ökoloogia ja keskkonnahumanitaaria vahel ja uurib, kuidas õppid teistelt elusolenditelt. Mida rohkem mitmekesist elu, seda rohkem seoseid, elujõudu ja armastust.

Näitus „Koid purevad elu topilist kudet“ on Jane Remm doktoriprojekti „Kunsti (kunstniku) võimalusi loodusega suhestumiseks representatsioonist koosloome ja ökokunstiliste sekkumisteni” kolmas eelretsenseeritud üritus. Näitus “Koid purevad elu topilist kudet” on avatud 19. jaanuar – 8. märts Tallinna Ülikooli Terra Galeriis (Terra maja II korrus).

Jane Remm on kunstnik ja kunstiõpetaja, õppejõud Tallinna Ülikoolis BFMis, EKA doktorant. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Ta otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikumalt, säilenõtkemalt ja tähendusrikkamalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Maalikunstniku taustaga visuaalkunstnikuna, õpetaja ja loovuurijana leiab ta, et kunsti viis maailma kohta teadmisi luua on eriline, väärtustades selle juures ise- ja koostegemist kui võimalust tajuda end osana loodusest ja vahendades seda kogemust õpikohtumistel teistelegi. www.janeremm.ee