Maria Kapajeva “Neist ilma jäädes saab minust tervik”

Kuraator: Šelda Puķīte
3.10.2025 — 22.11.2025

Avamine: 3.10 kell 18.00
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance

Maria Kapajeva teeb koostööd BRCA1/2 mutatsiooniga või rinnavähiga naistega ning korraldab kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt oma kahte uut teost edasi arendada.

Veel tänapäevalgi koheldakse naise keha, selle valu, haigusi ja läbielamisi jäikade soonormide ja meditsiiniliste eelarvamuste tõttu sageli kui midagi kõrvalist või vähetähtsat. Selle asemel, et mõista ja tunnustada naiseks olemise keerukust, jätkatakse ühiskonnas naiste müstifitseerimist, objektistamist ning kitsalt piiritletud rollidesse surumist. Oma isikunäitusel „Neist ilma jäädes saab minust tervik“* ammutab Maria Kapajeva ainest oma hiljutisest füüsilisest muutumisest ja jätkuvast tervenemisprotsessist, et uurida identiteedipoliitikat, naiseks olemist ja elu kväärkehas. Ühtlasi on tegu esimese peatükiga kunstniku uues loomingulises tsüklis, mis algab küll kaotusega, kuid on kantud õrnusest, vastupidavusest ja kompromissitust enese aktsepteerimisest.

Kapajeva päris eelsoodumuse oma kadunud vanaemalt, kes suri vähki 49-aastaselt – samasse vanusesse jõuab kunstnik sel aastal. Seetõttu tegi ta läbi kaks ennetavat operatsiooni: ooforektoomia ja mastektoomia. Olles jäänud ilma kehaosadest, mida patriarhaalses ühiskonnas peetakse nii sageli naiselikkuse pärisosaks, uurib ta nüüd, kuidas need muutused võiksid võimestada tema identiteeti kväärnaisena ning kuivõrd need sügavalt isiklikud protseduurid on andnud talle võimaluse pikemaks eluks, tulevikuks, millest tema vanaema kunagi ilma jäi.

Kapajeva, kes kasutab kujutisi, fotograafiat ja videot, sidudes neid sageli käsitöö ning avaliku ja argisfääri elementidega, uurib oma erakordselt isiklikku teekonda eri meediumite kaudu. Fotoseerias „Naise portree“ lavastab ta visuaalse loo muutumisest ja muutuse omaksvõtust ning jätab hüvasti oma menstruaaltsükliga. Sama teemat käsitleb ka videoteos „Period. Period“, mis tähistab tema reproduktiivse eluetapi lõppu. Kehavedelikega tegelemist ja intiimseid, korduvaid protseduure hõlmav tervenemisprotsess on samuti osa uurimistööst. Kunstniku teekond jõuab haripunkti kartmatu portreega oma operatsioonijärgsest kehast koos viitega Sarah Lucase teosele „Autoportree praemunadega“ (1996), kuid siin jäävad munad taldrikule.

Enne operatsiooni tegi Kapajeva oma rindadest hulganisti kujutisi, väljatrükke ja valandeid, meenutamaks, mis kunagi oli. Seerias „Minu osad, mitte“ on tema rindade skannitud kujutised abstraheeritud ruumi, kus need eksisteerivad kehast eraldiseisvana. Peale selle lasi ta valmistada väikese tiraaži T-särke oma rindade kujutistega, nii et teised saaksid sümboolse võimaluse neid „kanda“. Mõeldes ridadest kui vormitäitjatest on ta valmistanud neist ka rippuvad kellukesekujulised saviskulptuurid, mis kannavad nime „Vaikuse muundumine“. Savi lihav materiaalsus ja maised toonid ning kellade võime heliseda annavad neile vormidele hääle, nii et need suudavad murda vaikuse, tõmmata tähelepanu ja lüüa häirekella. Installatsioon saab edaspidi täiendust: sellele lisanduvad koostöös teiste naistega loodud savivalud, millest kujuneb üha suurem erinevate kehade ja häälte arhiiv.

Teine, leid- ja valmismaterjalidest kokku pandud installatsioon nimega „Minu hirmud olid meie hirmud“** kujutab merikarbipaare, mis meenutavad munasarju, rinnakilpe või soomust. Karbid, mis kunagi kaitsesid pehmeid olendeid, asuvad nüüd peegelpinnal, paljundades kujutist ning lisades peegeldusi ruumist ja vaatajalt. Teos on kinnitatud toorele, koorest puhastatud puutüvele. Õõnsate merikarpide ja nähtavale toodud puidu kontrast väljendab pinget haavatavuse ja kaitsete vahel ning kajastab emotsionaalset maastikku, mida Kapajeva avastab.

Kõige lähemale pühaliku ümbersünni tunde äratamisele jõuab suuremõõtmeline teos „Kuldne kujunemine“, mille pinnale on kullaga trükitud keha – nii mineviku- kui ka olevikukeha –, mis on kokku sulanud üheks, Torino surilina meenutavaks kujutiseks. Sellest saab sümboolne taassünni paik, kus olnul on voli areneda selleks, mis võib tulla. Aja jooksul lisanduvad tekstiilile tikandid teiste kväärinimeste lugude ja kogemustega, nii et see muutub järk-järgult kollektiivseks arhiiviks, jagatud mälu, vastupidavuse ja identiteedi üha laienevaks kangaks.

Fotograafiat, videot, tekstiilikunsti, keraamikat ja leidobjekte ühendav näitus on ühtaegu nii juhtumiuuring, teraapiline protsess, Kapajeva austusavaldus oma vanaemale, tema hüvastijätt oma rindade ja munasarjadega kui ka ood uuele kehale. Oma füüsilisi ja psühholoogilisi kogemusi kokku põimides on kunstnik loonud teekaardi üleminekufaasi läbimiseks, et õppida leinama, muutuva keha eest hoolitsema ja seda vääriliselt hindama. Lugu, mis algas äärmiselt isiklikuna, avardub kollektiivseks, mitmesuguseid hääli ja kehasid täis kogemuseks, mis vaatab tulevikku, jagab lugusid, kasvatab teadlikkust ning pühitseb uusi olemis- ja kujunemisviise.

* Viide Ocean Vuongi luuletusele „Beautiful Short Loser“ (2022)
** Viide Audre Lorde’i raamatule „The Cancer Journals“ (1980)

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammist ning viimane näitus Kogo galerii selle aasta näituseprogrammist „Leidjad ja loojad“

PERFORMANCE
лäбипõленуд (laebipoelenud) performance 3.10 kell 18.00 näituse avamisel
лäбипõленуд (laebipoelenud) on mälestus, olek ja liikumine, mis seob ja rebib kõik hääled endast välja, et jääda ellu sellel karedal, valusal maastikul, mis ei emba meiesuguseid. Sisemine tuli on kustunud, alles on vaid kese, mis roomab, hädaldab ja otsib, nälg elu järele on veel sees. Rakendades raevu ja apaatiat oma kehas, oleme lõpuks jõudnud vägivallani, mis sunnib kuulama, kehasid, mida kustutatakse.

KUTSE OSALEMA
Kunstnik Maria Kapajeva kutsub BRCA1 ja BRCA2 geenimutatsiooni või rinnavähidiagnoosi saanud naisi osalema skulptuuri „Vaikuse muundumine“ edasiarenduses, lisades savivalud oma rindadest sellesse üha kasvavasse erinevate kehade ja häälte arhiivi. Oma savivormi tegemiseks ja lisainfo saamiseks palume kirjutada kunstnikule kapajeva@yahoo.com või võtta ühendust galeriiga.
Näituse ajal viib kunstnik läbi ka kväärkogukonna kokkusaamise, et ühiselt panustada tema suuremõõtmelisse tekstiilteosesse „Kuldne kujunemine“.

BIOGRAAFIAD
Maria Kapajeva (snd 1976) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on identiteedi- ja sooküsimused ning inimesed, kes on üleminekufaasis. Ta kasutab leitud ja argiseid fotokujutisi, videoinstallatsioone, tekstiilikunsti, tikkimist ning osaluspraktikaid. Kapajeva jagab oma tööelu Ühendkuningriigi ja Eesti vahel ning tema töid näidatakse rahvusvaheliselt.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2025), Eduard Wiiralti stipendiumi (2023) ja Kraszna-Krauszi fotoraamatu auhinna (2021).
Kapajeva teosed kuuluvad muuhulgas Kiasma Kaasaegse Kunsti Muuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, kus teeb praktikapõhist uurimistööd, ning töötab projektijuhina uurimisprojektis „Fast Forward: Women in Photography“, mida veab Ühendkuningriigis asuv University for the Creative Arts.

Šelda Puķīte (snd 1986) on Lätist pärit kuraator, autor ja uurija, kes elab ja töötab Eestis. Ta on omandanud magistri- ja bakalaureusekraadi Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja -teooria osakonnas. Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ja väljapanekuid kunstimessidel nagu Liste Art Fair Basel, viennacontemporary ja Art Brussels, avaldanud kunstialbumeid, koostanud katalooge kaasaegse kunsti festivalidele Survival Kit ja Riia Fotograafia Biennaal ning kirjutanud esseid Balti kultuuriväljaannetele. Tema viimaste kureeritud näituste hulka kuuluvad Paweł Matyszewski isikunäitus „Ajutised kehad“ (2025) Kogo galeriis Tartus, näitus „Hõbetüdrukud. Baltimaade fotograafia retušeeritud ajalugu“ (2025) koostöös Agnė Narušytė ja Indrek Grigoriga Leedu Rahvusgaleriis Vilniuses ning „Valged kääbused ja kõik need kaunid udukogud“ (2024) kaasaegse kunsti keskuses Kim? Riias. Alates 2020. aastast töötab ta Kogo galeriis rahvusvaheliste projektide juhina ja näituseprogrammi kuraatorina.

TIIM
Kunstnik: Maria Kapajeva
Kuraator: Šelda Puķīte
Produktsioon: Stella Mõttus
Kommunikatsioon: Karin Kahre, Stella Mõttus
Installatsioon: Peeter Talvistu
Fotod: Nele Tammeaid (avamine)
Tekst: Šelda Puķīte
Graafiline disain: Maris Põrk
Tõlge ja toimetamine: Refiner Translations

TOETAJAD
Näituse valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn
Kunstnik tänab: Artproof, Eva Mahhov, Vivek Jain, Mihkel Säre, Anne Eelmere, Nadja Tjuška ja лäбипõленуд, galerii tiim ning rahastajad

EMTA, EKA ja BFM kutsuvad Teaduskohvikusse!

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 18.00 toimub Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) aruteluõhtu, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Ülikooli Balti filmi-, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) loovuurijad avavad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Seekordne teaduskohvik keskendub teemale “Loovuurimus ja publik”. Seni on teatri-, filmi-, kunsti- ja kontserdipubliku uurimist teostatud peamiselt sotsioloogilisest vaatepunktist. Loovuurimus lisab sellele uusi võimalusi, arutades esitaja (muusik, dirigent, näitleja, kunstnik jt) ja looja suhet kuulaja/vaatajaga, nende rolle ja funktsioone eri olukordades. On mitmeid kunstivorme, kus publik on otseselt haaratud teose sündi, millele aga vaatajad reageerivad erinevalt. Heaks näiteks on kooskomponeeritud ehk elulähedane teater. Mil moel teha võimalikuks etendaja ja publiku võrdväärne kohtumine etenduse sees? Selline küsimuse asetus on soodne pind diskussiooniks teaduskohviku külastajatega – millised on nende kogemused, ootused.

Vestluse juht: Mihhail Gerts (EMTA)
Vestlusringis osalevad:
Kadri Noormets (EMTA), Alisson Kruusmaa (EMTA), Sten Kauber (TLÜ BFM), Joanna Kalm (EKA)
Muusikaline etteaste: Kristjan Kannukene (EMTA)

15. oktoobril toimuv teaduskohvik kuulub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestivali MÜRIAADfest programmi.

Osalemiseks palun eelregistreerida hiljemalt 9. oktoobriks SIIN
Sündmus on tasuta avatud kõikidele huvilistele ja toimub Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise programmi toetusel.

13. oktoobril toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1) konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”: “Väljad, ruumid, rajad: etendus- ja visuaalkunsti piiriülesed vormid”.

“Inimestele meeldib asju lahterdada [—]: kujutava kunsti kuuluvusega ei taheta tavaliselt segada teatrikuuluvust ja vastupidi. Mõlemad valdkonnad eelistavad jääda “puhtaks”. Olen aga ise avastanud, et ükskõik millist loovat kompositsiooni on mingist hetkest peale võimalik ehitada samadel alustel: teatrilavastus allub teosena täpselt samadele reeglitele, nagu maal või videoinstallatsioon, küsimus on pelgalt vahendite valikus.” Nõnda vastas Ene-Liis Semper 2017. aasta Veneetsia biennaalil esitatud küsimusele oma kunstnikuidentiteedi kohta.

Euroopa kultuuri traditsiooniline kiindumus “puhastesse” fenomenidesse on hakanud murenema alles viimasel poolsajandil: ajal, mil teatri- ja etenduskunsti avarale maastikule on siginenud üha enam nähtusi, mis kaugenevad mitte ainult dramaatilisest, vaid ka postdramaatilisest teatrist, kohtudes visuaalkunsti performatiivsete vormidega. Teisalt on visuaalkunstid leidnud ühisosa teatri, filmi, heli- ja sõnakunstiga. Katsetatakse leitud kohtade, objektide, materjalide, helide, tehnika ja kehadega, pööratakse mänglevalt pahupidi senised tavad, žanrid ja struktuurid. Vaatajad-osalejad kohtuvad uue reaalsusega ootamatutes paikades, kuid piiriületusretked jõuavad ka peavooluteatrisse.

Seda etendus- ja visuaalkunsti otsingulist ala on proovitud püüda eri terminivõrkudesse nagu visuaalteater, installatiivne ja füüsiline teater, performance’i-, objekti- ja materjaliteater. Mitmed uurijad on katsunud jõudu uute hübriidvormide eritlemisega, alates nende vormide kujunemisloost dadaistide, futuristide ja sürrealistide tegevuses kuni tänapäevaste teosteni välja. Richard Schechner on kirjeldanud neid etendusuuringute, RoseLee Goldberg etenduskunsti ja Hans-Thies Lehmann postdramaatilise teatri käsitlustes, mida täiendavad kunstidevahelisuse ja intermeedialisuse teooriad ning semiootilised mõtisklused tõlkimise, piiride, keele ja struktuuride üle. Eesti publik on kohtunud etendus- ja visuaalkunsti põimingutega Baltoscandali ja Tallinn Treff festivalil, samuti esindavad seda suunda mitmed kodumaised kunstnikud: Ene-Liis Semper, Erik Alalooga, Andrus Laansalu, Taavet Jansen, Renate Keerd, Mart Kangro, Joel Väli, Urmas Lüüs, Erki Kasemets, Anita Kremm, Liisa Saaremäel, Netti Nüganen, Keithy Kuuspu jt.

Kuidas luuakse nüüdiskultuuris hübriidseid, eri kunste põimivaid ja ristavaid vorme? Millised piirid eraldavad eri kunste, kunsti ja elu, etendusi, aktsioone ja sündmusi? Kas piirilolemine või piiriületamine võib ka tänapäeval tähendada seda, et piirilolija muutub nähtamatuks? Kuivõrd sobib keele loodud maailm keelevälise maailma kirjeldamiseks? Sellistele küsimustele otsitakse vastuseid sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 19. konverentsil.

KAVA:
11:15-12:45
Liis Kibuspuu. Leonhard Lapini „Multiplitseeritud inimene“ (1980): Eesti esimene performance’i-teatri lavastus
Heili Einasto. Kohaspetsiifilistest tantsulavastustest 1990. aastatel
Urmas Lüüs. Teatraalsest installatsioonist installatiivse teatrini

Kohvipaus 15 min

13:00-15:00
Eero Epner. Alguses ei olnud sõna
Helen Kannus. Kuhu kaod, neljas sein? Ühe konventsiooni hääbumine Eesti teatris
Evelyn Raudsepp. Sotsiaalne publik hüpersotsiaalses ühiskonnas
Ene-Liis Semper. Untitled
Lõunapaus

16.00–18:00
Anita Kremm. Mis on see, mis läidab
Kristel Nõlvak. Ene-Liis Semperi impulsiteater ja tühi ruum
Andrus Laansalu. Liikuvad pildid
Henri Hütt, Kärt Koppel. Konverentsi kattevarjus kõigest, mis südamel

Korraldajad:
Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit
Toetavad:
Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

EKA tähistab 111. sünnipäeva neljapäeval, 30. oktoobril oksjoni, vilistlaste kokkutuleku ja peoga. Peole on oodatud kõik endised ja praegused EKAlased!

AJAKAVA:

• 18.00 avatakse EKA galeriis grupinäitus „loomine◠lagundamine“. Avamise raames kell 18.30 tuleb esitlemisele ka Albertina Tevajärvi performance.
• 19.00 tervitab peokülalisi EKA rektor Hilkka Hiiop
• 19.30 alustab graafilise disaini tudengite värvibingo
• 20.00 algab Siim Raie eestvedamisel heategevuslik oksjon “Eriline esimene”, mille raames lähevad müüki vilistlaste, töötajate ja tudengite tööd. Oksjoni tulust pool läheb tudengitele suunatud stipendiumiteks ja pool autorile. Tutvu oksjonitöödega SIIN.
• 21.30 astub lavale Siim Pojeng 
• 22.00 saabub TORT ja jalga saab keerutada DJ Kersten Kõrge muusika saatel 
• 23.00 alustab legendaarne Helina Risti karaoke.

Avatud on EKA meeneid ja kirjastuse raamatuid müüv pood. Vilistlased saavad peol vormistada EKA lõpusõrmuse tellimusi.

Toidu- ja joogipoolist müüvad Kuri Koer, Fermendid ja TOHI.

Vilistlasi ootavad külla nende osakonnad:

• 17.00 – Tekstiiliosakond. Tekstiil 110 intervjuude sarja kolme esimese trükise esitlus, eriala vilistlaste ja tudengite kokkutulek | ruum D505
• 17.00–18.00 – Vabade kunstide dekanaat tervitab kõiki vilistlasi | ruum D301
• 17.30 – Graafikaosakonna avatud uksed, kõik vilistlased teretulnud. Parima nalja auhind | ruum B409
• 17.30 – Animatsioon tervitab kõiki animatsiooniosakonna vilistlasi | ruum B311
• 18.00 – Tootedisaini osakonna tudengite ja vilistlaste pidu. Muusikat mängivad tudengid DJ Lumi & DJ Maheviin ning avatud on Halloweeni baar | ruum C301
• 18.00 – Arhitektuur ja sisearhitektuur kutsuvad kõiki EKA arhitektuuriteaduskonna vilistlasi dekanaadist läbi astuma, muljetama, salvrätile visandama ja tulevikku projitseerima | ruum D409
• 18.00 – SDSI, Interaktsioonidisain, Sotsiaalne disain, Ringdisain – neli EKA disainiteaduskonna magistrikava kutsuvad tudengeid, vilistlasi ja sõpru söögi-, joogi- ja muusikaõhtule. Muusikat mängivad DJ Örn & sõbrad | ruum D306
• 18.00 – Graafiline disain. Tudengite korraldatud tegevused, tants ja DJd | ruum C304
• 18.00 – Disain & Innovatsioon (end. Kujunduskunst) õppekava tudengite baar | A300 avatud alal
• 18.00 – Keraamika töökoda avatud ja kõik keraamika vilistlased oodatud meeleolukale õhtule | ruum B602
• 18.00 – Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tervitab kõiki KVI vilistlasi | ruum D309
• 18.00 – Muinsuskaitse ja konserveerimise osakond tervitab kõiki osakonna vilistlasi skulptuurikonserveerimise stuudios | ruum D308
• 19.00 – Klaasiosakond tervitab kõiki klaasiosakonna vilistlasi | ruum B604

Kohtumiseni EKA 111 peol!

EKA 111 Facebooki sündmus

EKA 111 Oksjoni Facebooki sündmus

30. septembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A101 Patricia Moore’i avalik loeng “The More Things Change”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Patricia Moore on rahvusvaheliselt tunnustatud disainer ja gerontoloog, keda peetakse juhtivaks eksperdiks tarbijakäitumise ja elukaarepõhiste vajaduste valdkonnas. Aastatel 1979–1982 viis ta läbi erakordse ja julge eksperimendi, reisides läbi Ameerika Ühendriikide ja Kanada, maskeerituna üle 80-aastaseks naiseks. Muutes oma välimust ja jäljendades vananemisega kaasnevaid tavapäraseid sensoorset muutusi, sai ta võimaluse kogeda maailma eakana – nii suhetes inimeste kui ka toodete ja keskkondadega.

Avalikust loengust oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Patricia Moore omab bakalaureusekraade tööstus- ja kommunikatsioonidisainis Rochesteri Tehnoloogiainstituudist (valiti 1984. aastal “Aasta vilistlaseks”), on läbinud biomehaanika täiendõppe New Yorgi Ülikooli meditsiinikoolis ning on saanud magistrikraadid psühholoogias ja gerontoloogias Columbia Ülikoolist.

Moore’i ulatuslik kogemus hõlmab kommunikatsioonidisaini, disainiuuringuid, keskkonna- ja pakendidisaini, tootearendust, teenuse- ja transpordidisaini, UX-disaini, turuanalüüsi ja toote positsioneerimist. Tema kliendid on näiteks AT&T, Baxter Healthcare, Boeing, Ford Motor Company, General Electric, Herman Miller Healthcare, Johnson & Johnson, Kimberly Clark, NASA, Toyota jpt.

Alates 1990. aastast on Moore projekteerinud üle 300 füüsilise meditsiini ja rehabilitatsiooni keskkonna erinevatele tervishoiuasutustele Põhja-Ameerikas, Euroopas, Hiinas ja Jaapanis. Ta on rahvusvaheliselt tuntud esineja ja sagedane külaline meedias, samuti arvukate artiklite ning raamatute autor, sealhulgas “DISGUISED: A True Story, Ageing, Ingenuity & Design” (2015) ja “OUCH! Why Bad Design Hurts” (valmimas).

Neljapäeval, 2. oktoobril kell 18.00 toimub Tallinna Fotokuu raames FOKU galeriis kaasaegse Leedu fotograafia raamatu „And Then It Fades (Away)“ (2024) esitlus.

Raamatusse on koondatud 12 kunstniku looming, kelle teosed puudutavad teemasid nagu kohatus, arhiivid, ebastabiilsus ja identiteet, põimides isiklikke, kultuurilisi ja ökoloogilisi narratiive. Raamatu ja kaasaegse fotograafia ainetel vestlevad väljaande toimetajad Geistė Marija Kinčinaitytė ja Paulius Petraitis, modereerib Annika Toots. 

Raamatuesitlusele eelneb kell 17.30 Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uue fotograafia magistriprogrammi (MA in Photography) tutvustus. Vilniuse Kunstiakadeemia Kaunase teaduskonna uus fotograafia magistriõpe on Balti riikides ainulaadne programm, mis on pühendatud fotograafia uurimisele kriitilise ja eksperimentaalse praktika vahendina, mis reageerib kaasaegsetele reaalsustele ja seab need küsimärgi alla.

Vestlus toimub inglise keeles.

Juubelinäitus “Järelelu tule järel” toob ühte ruumi viimase kahekümne viie aasta skulptuurid rahvusvaheliselt Kohila Sümpoosionilt.

Näitus, kuhu on kureeritud üle saja teose, avab oma uksed 29. septembril kell 17.30 Krulli kvartalis asuvas elektrijõujaamas. Näitus kuulub Disainiöö satelliitprogrammi.

Kohila Sümpoosion on rahvusvaheline puupõletuskeraamika suursündmus, mis toimub iga-aastaselt Kohilas. Skulptuurid ja keraamilised kunstiteosed valmivad kunstnike käe all, kes on Eestisse kokku tulnud üle maailma. Tänaseks on sellel sündmusel osalenud juba 250 kunstnikku 37. erinevast riigist, julgustades sel viisil rahvusvahelist koostööd ja kultuurivahetust keraamika valdkonnas. Paljude seast on näitusel esindatud ka Eesti tipp-keraamikud nagu Leo Rohlin, Anu Rank-Soans, Aigi Orav, Urmas Puhkan jpt.

Krulli kvartalis avataval näitusel on külastajatel võimalik tutvuda ligi 120 tööga, mille on loonud 105. erinevat kunstnikku. Näitusel olevaid teoseid ei käsitleta üksikobjektidena, vaid seatakse need orgaanilistesse kooslustesse, sidudes omavahel erinevate aastate narratiive üheks tervikuks. “Järelelu tule järel” näitust võib vaadelda kui ökosüsteemi, kus iga väiksemgi skulptuur võib leida uue tähenduse mõne suurema kõrval. Skulptuurid astuvad esile isikupäraste tegelastena, igal ühel oma lugu, iseloom ja hing, luues dialoogi tule, aja ning looja vahel. 

“Eesmärk oli luua retrospektiivne näitus Kohilas loodud selekteeritud töödele, kus näituse kogeja saaks Krullis asuvas elektrijõujaama seinte vahele tekitatud liivaluidete vahel tunnetada ürgse tule poolt kujundatud pindade, vormide ja lugude ainulaadsust, mille sümpoosionil osalenud kunstnikud on loonud”, sõnab näituse kuraator Cristopher Siniväli. “Tõin “Järelelu tule järel” Tallinnasse Krulli kvartalisse inimestele lähemale, kuna paljud just tihti Kohilasse ei satu, mistõttu kasutan võimalust näidata kui suurelt tegutsetakse ühes väikeses Eesti alevikus. Et veel enam rohkem inimesi ühendada Kohila Sümpoosioniga otsustasin juubelinäituse kureerida paralleelselt Disainiööga, mis võiks ühendada omavahel kunsti- ja disainihuvilised”, lisab Siniväli.

Juubelinäituse raames on võimalik külastajatel osa saada ka mitmekülgsest programmist. Toimub mitu kuraatorituuri, võimalus osaleda modereeritud kunstnikevestlustel kui ka paneeldiskusioonidel. Koostöös keraamika tudengitega viiakse läbi töötubasid ning toimub ka Sümpoosionil aegade jooksul loodud väiketööde hüpik-müük. 

Näitus avatakse Krulli kvartali elektrijõujaamas (Kopli 70b) 29. septembril kell 17.30 ning jääb avatuks kuni 19.oktoobrini. Näitus ning selle programm on kõikidele huvilistele tasuta. 

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Keraamikute Liit, MTÜ Disainiöö, Eesti Kunstiakadeemia, Antalis OÜ, Boardic, Punch! Drinks

Osalevad kunstnikud: Arina Ailincai (RO), Ingrid Allik (EE), Maiju Altpere-Woodhead (AU/EE), Eyvind Solli Andreassen (NO), Elysia Athanatos (CY), Claude Aussage (FR), Maria Rita Badilla-Gudiño (PH), Kyung Won Baek (KR), Nanna Bayer (FI), Brian Benfer (US), Urmas Bereczki (EE), Dārta Berkmane (LV), Georg Bogatkin (EE), Rosana Tagliari Bortolin (BR), Rūta Butkute (LT/NL), Florencia Califano (AR), Renata Cassiano (MX), Alex Clinthorne (US), Gunilla Dovsten (SE), Kamila Dziedzic (PL), Karin Flurer-Bruenger (DK), Kaspars Geiduks (LV), Denny Gerwin (US), Artyom Gorislavets (KZ), Elżbieta Grosseová (PL), Merike Hallik (EE), Risto Hämäläinen (FI), Craig Hartenberger (US), Juss Heinsalu (EE), Neil Hoffmann (AU), Eva Funderburgh Hollis (US), Kaupo Holmberg (EE), Figen Işiktan (TR), Sergei Isupov (US/UA), Nelli Isupova (UA), Audrius Janušonis (LT), Jurgita Jasinskaite (LT), Jane Jermyn (IE), Peter Christian Johnson (US), David Jones (GB), Keenan Vaughn Julies (ZA/US/DK), Leena Juvonen (FI), Nanako Kaji (JP), Kauri Kallas (EE), Rakhee Kane (IN), Beatrice Keleriene (LT), Eric Knoche (US), Külli Kõiv (EE), Kála Kovács (HU/NL), Jānis Kupčs (LV), Lidia Kupczynska (PL), Leena Kuutma (EE), Dalia Lauckaitė-Jakimavicienė (LT), Amie Chan Nga Man (CN), Guillermo Mañè (AR), Niko Mankinen (FI), Eneken Maripuu (EE), Pēteris Martinsons (LV), George Mccauley (US), Ian Meares (US), Hennie Meyer (ZA), Mingailė Mikelėnaitė (LT), Katarzyna Miściur (PL), Kengo Mitzutani (JP), Tomasz Niedziółka (PL), Mira Niittymäki (FI), Henna Nuutinen (FI), Nizam Orçun Önal (TR), Kristin Orav (EE), Aigi Orav (EE), Juan Ortiz-Apuy (CR/CA), Eglė Pakšytė (LT), Tosha Parmar (IN), Kadri Pärnamets (EE), Anne Pärtna (EE/US), Alicja Patanowska (PL), Rūdis Pētersons (LV), Urmas Puhkan (EE), Rave Puhm (EE), Anu Rank-Soans (EE), Leo Rohlin (EE), Krzysztof Rozpondek (PL), Paula Ruuttunen (FI), Edita Rydhag (SE), Bożena Sacharczuk (PL), Aldona Šaltenienė (LT), Manuel Seita (PT), Agne Semberaite (LT), Rolf Simon-Weidner (DE), Richard Spiller (US), Anna Steinhaeusler (EE/AT), Michael Stephan (AU), David Stuempfle (US), Riitta Talonpoika (FI), Margit Terasmees (EE), Elīna Tītane (LV), Albane Trolle (FR), Callum Trudgeon (UK), Marielle van den Bergh (NL), Andreas Vormayr (AT), Kate Waltman (US), Meri Wells (UK), Rikki Winde (SE/NO), Yukinori Yamamura (JP), Amber Zuber (CA)

Näituse kuraator: Cristopher Siniväli

Tehniline teostus: Rene Manivald Tamm

Helikujundus: Aaro Veiderpass

Kohila Sümpoosioni peakorraldajad: Jekaterina Kaplan ja Lumi Kristin Vihterpal

3.oktoobril 12.30-14.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Merike Rehepapi doktoritöö “Haridusdisain, miks ja kuidas” juurde kuuluva teise loomeprojekti avalik retsenseerimine EKAs, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja: Anu Sarv, PhD, Tartu Ülikool
Retsensendid:
Kaire Uiboleht, PhD, Tartu Ülikool
Martin Pärn, EKA ja TalTech

Doktoritöö keskmes on haridusdisaini metoodika prototüüpimine ja selle toimimise uurimine üldhariduskoolides. Uurimistöö on toimunud viimase nelja aasta jooksul erialapraktika vormis, kaasates mitmeid Eesti koole.
Teises loomeprojektis keskendub Merike osalejate kogemustele haridusdisaini protsessis, et mõista prototüübitava metoodika toimimise mehhanisme koolikeskkonnas. Esitluses otsib ta vastuseid küsimustele: kelle jaoks ja millistes kontekstides metoodika töötab, milliste mehhanismide kaudu see toimib ning milliseid tulemusi see võib esile kutsuda.

Tänu kuulub:
Juhendajale ja õppekava juhtidele kannatlikkuse eest ja retsensentidele soovi eest panustada.
Alandliku kummarduse osaks saavad ustav tööpartner Helen Arov, loendamatu hulk õpetajaid, minu pere ja sõprade taustajõud.

2. oktoobril kell 18:00 toimub EKA fuajees raamatu „Leida lugemik. Viisteist valitud artiklit“ esitlus ja vestlusring „Kuidas disain meid kirjutab?“.

Vestlusringis osalevad Leida autorid Ruth-Helene Melioranski, Kristi Kuusk ja Tõnis Jürgens, vestlust modereerib Taavi Hallimäe.
Vestlus on eesti keeles.

„Leida lugemik“ on valik Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna veebiajakirja Leida (leida.artun.ee) artikleid, mis ilmusid aastatel 2022–2024. Leida eesmärk on tuua kokku disainerite, kunstnike ja disainiuurijate eriilmelisi lähenemisi, mis hõlmavad käsitööd, materjali- ja tehnoloogiauuringuid, koosdisaini kohalike kogukondadega ning erinevaid parandamis- ja hoolepraktikaid. Käsitletakse nii disaini trööstituid tagajärgi kui ka tänu disainile avanevaid uusi perspektiive, millel kõigel on vahetu mõju inimesele ning tema sise- ja väliskeskkonnale.

Kohapeal saab raamatut osta soodushinnaga!

Anna oma tulekust teada! RSVP

Raamat on paralleelselt saadaval ka inglise keeles.

„Leida lugemik. Viisteist valitud artiklit“ sisaldab tekste järgmistelt autoritelt:

Britta Benno, Oliver-Selim Boualam, Carlo Canún, Alison J. Clarke, Frederico Duarte, Ariel Guersenzvaig, Taavi Hallimäe, Juss Heinsalu, Eik Hermann, Hsuan-Hsiu Hung, Tõnis Jürgens, Annika Kaldoja, Barbara Zoé Kiolbassa, Knock! Knock! Books, Marta Konovalov, Sandra Kosorotova, Daniel Kotsjuba, Kristi Kuusk, Ruth-Helene Melioranski, Ave Mets, Inês Moreira, Elina Määttänen, Dagmar Narusson, Sandra Nuut, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Robert Rosenberger, Pille Runnel, Jan Teevet, Julia Valle-Noronha

Koostajad: Taavi Hallimäe, Neeme Lopp
Kolleegium: Triin Jerlei, Ott Kagovere, Ruth-Helene Melioranski, Sandra Nuut
Tõlkijad: Keiu Krikmann, Peeter Talvistu, Mari Volens
Keeletoimetajad: Helina Koldek, Anu Nurk
Graafilised disainerid: Oliver Long, Alexandra Margetic
Kirjatüüp: Turist (autor: Tüpokompanii)
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda

„Leida lugemiku“ väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, EKA Kirjastus ja EKA disainiteaduskond.

Üritus on osa EKA disaininädalast ja Disainiöö satelliitprogrammist.