EKA Anima 2022 Tartus

Reedel 28. oktoobril, kell 18.00, toimub Tartu Elektriteatris EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus.

EKA Anima 2022 programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistri tudengite filmid.  

John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik 

Sissepääs tasuta!

26. oktoobril kell 15.00 avaneb Viru keskuses ERKI Moeshow järelnäitus, millega esitatakse viie tugevalt omanäolise moekunstniku loomingut.

Kahel korrusel on eksponeeritud moedisainerite Eneken Johansoni, Mairo Seire, Siim Oja, Ron Jonas Verlini ja Laura Luize Valtere taiesed. Iga disaineri kollektsiooni kuulub vähemalt viis komplekti. Näitusele valitud kunstnikel on oma loomingus tugevalt eriilmeline nägemus ja köitvad lähtekohad. Näiteks on Mairo Seire kollektsioon tõukunud oma vanaema lapivaipadest (“Põrmandurõõva”), Eneken Johanson on materjalina taaskasutanud vanu elektrijuhtmeid (“Who Let The Dust Out?”), Laura Luize Valteret inspireeris koroonapandeemiaga kaasnenud hullumeelsus ja rahu (“Self-Portrait”), Ron Jonas Verlini looming räägib tema enda paranemisest (“This Is Where The Bloodline Ends”) ja Siim Oja otsib oma disainides maagilisi olendeid (“define: chimera, cute, eerie”).

Näitus jääb avatuks 9. novembrini.

Sündmus Facebookis

21. oktoobril avatakse EKA trepigaleriis (Põhja pst 7, Tallinn) Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite grupinäitus “B106”, mis tegeleb meid ümbritsevate sisestruktuuride uurimise ja tõlgendamisega. Näitus jääb avatuks 27. oktoobrini ning on vaadeldav EKA trepigaleriis.

B106 tähistab liigendatud sisemist struktuuri, millest võrsuvad EKA uue põlvkonna metallikunstnikud. Kõik nad on küll isemoodi, kuid neid ühendab uudishimu materjalis peituva vastu. Näha saab tudengite tõlgendusi nii sisemiste struktuuride erinevatest vormidest kui ka üdini kaevuvast väljendusest.

Näitusel eksponeeritud tööd on loodud kahenädalase töötoa raames Tobias Birgerssoni juhendamisel.

Näituse avamine 21. oktoobril, kell 18.00, EKA Trepigalerii aknal.

Näitust toetab: Sveta baar

Lisainfo:
Valdek Laur
Valdek.Laur@artun.ee
Telefon: 524 6235

Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!

(Laborid toimuvad kahel päeval ja on identsed)

Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?

Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!

Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.

Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!

Miks sellised laborid?

Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT

Labori korraldusest

Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.

Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.

Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.

Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.

Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril:  28.10 laborisse SIIT

Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile

Kutsume looverialade õppejõude, tudengeid ja töötajaid EKAsse “tuleviku-arhiivi” loomise laboritesse!

(26. ja 27. oktoobri laborid on identsed.)

Milliseks on muutunud õpetamise praktikad loovkõrgkoolis (nagu näiteks EKA) aastaks 2045? Millised uusi meetodeid ja lähenemisviise on kasutusele võetud? Mis on “vana hea”, mis on säilinud? Millised on õpetamisfilosoofiad, väärtused, hierarhiad, kogemused? Milline on korralduslik pool ja kuidas õppejõud end tunneb, millised on sellise töökoha rahuldust pakkuvad ja millised masendavad küljed? Mis on muutunud võrreldes käesoleva ajaga?

Nendele küsimustele otsitakse vastust tulevikuuuringutest pärit meetodi, nn tuleviku-arhiivi loomise kaudu. Kummalgi päeval on kõigepealt sissejuhatav, mõtteid tagant tõukav ja käivitav osa ning siis asuvad osalejad kas üksi või gruppides looma artefakte, mis räägivad midagi (olulist!) õppe kohta loovülikoolis aastal 2045, st. artefaktid luuakse justkui aastal 2045. NB! Töötada võib nii helge tuleviku lootuses kui ka düstoopia valguses!

Tuleviku-arhiivi võivad sattuda manifestid, leidobjektid, performanceite salvestused, GIFid, kollaažid, “kellegi” märkmikud, maketid, lõhn, heli, midagi söödavat jne. – aga need kõik peavad rääkima mingit lugu või adresseerima mingit tahku õpetamisepraktikate kohta tulevikus. Iga artefakti juurde tuleb täita “kartoteegikaart” ja pärast on kummagi labori lõpus väike väljapanek ja ühine arutelu. Osaleja peaks olema nõus ka oma arhiivipanuse ülespildistamisega ning hilisema (loomulikult viidatud!) kasutamisega projekti käigus.

Neljapäevase ja reedese labori vahel sisulist vahet ei ole, saab valida endale sobivama päeva!

Miks sellised laborid?

Laborid toimuvad Erasmus+ projekti “Future Art School Trend 2045” raames. Fast45 projekt hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt vajatakse tulevikus? Projekti periood on jaanuar 2021 – detsember 2023, EKA poolt olen projektijuht mina ning toimunud on juba töötubasid ning on olnud võimalik kuulata partnerite korraldatud online-loengud ja webinare. Rohkem infot SIIT

Labori korraldusest

Inspireerima tuleb Jaak Tomberg, kirjandusteadlane, kes on keskendunud sci-fi ja utoopiate uurimisele kirjanduses.

Frederik Klanberg De Structurast, mis on üle-Euroopaline kunstitudengite algatus, et toetada vilislasi ülikooli-järgse elu/töö kujundamisel.

Töötuba viivad läbi EKA poolt Maarin Ektermann, Eva Liisa Kubinyi ja Kristiina Krabi-Klanberg ning kolleegid LUCAst ja Uniartsist.

Töötoas on kasutusel nii eesti- kui inglise keel – omavahel saab arutada nii eesti- kui inglise keeles, kuid avalikuks jagamiseks märkmed ja esitlused peaksid olema inglise keeles.

Palun registreerida hiljemalt 25. oktoobril:  27.10 laborisse SIIT

Küsimuste-kommentaaride-ettepanekutega palun kirjutage Maarin Ektermannile

Teisipäeval, 25. oktoobril, kell 18.00, toimub ruumis A-501 Paulius Petraitise kunstnikuvestlus.

Paulius Petraitis viib 24.–28. oktoobril EKA fotograafia osakonnas läbi eriala meistriklassi “Images in Conflict: How to Respond to War?”. Kunstnikuvestlusele on oodatud kõik.

Paulius Petraitis on Vilniuses elav ja töötav kunstnik-teoreetik ning sõltumatu kuraator. Suur osa tema loomingulisest praktikast uurib tehnoloogia rolli tähendusloomes ning vaatleb fotograafiliste kujutiste funktsioneerimisviise online ja offline keskkondades. Petraitis kureeris Läti Rahvuslikus Kunstimuuseumis toimunud näitust “On Photographic Beings” (2020) ja väljapanekut “Vorsprung durch Technik” (2021) Atletikas, Vilniuses.

Oma isiklikus projektis “A man with dark hair and a sunset in the background” (2017-20) vaatleb Petraitis visuaalset tuvastamise nähtust kujutise tõlgendamise tarkvaraga dialoogipõhise lähenemise kaudu (välja antud koostöös 6 hairs booksi ja Lugemik kirjastustega).

Petraitise kunstnikuraamatuid on arvukate kunstiinstitutsioonide kogudes, sh. MoMA, The Met, MACBA, Clark Art Institute ja Joan Flaschiž kogu.

EKA muuseum avab näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“ EKA Galeriis

21.10–29.11.2022 

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse „Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“. 

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid.
Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav
muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt.

Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on
läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

21. oktoobril, 2022, kell 18.00, avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana / Fata Morgana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022.

Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.

Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.

Uskuda või mitte?!

Mihkel Maripuu (1987) loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka ruumiline ja heliline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse visuaalkeele kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Eesti Kunstiakadeemia kutsub sind taas ühele suurimale jõuluturule Eestis, kus läbi viie korruse saab nii endale kui lähedastele soetada originaalset Eesti disaini ning kunsti, mis on valminud Kunstiakadeemia tudengite ning vilistlaste poolt.

Tule ja näe oma silmaga, kust saab alguse viimase peal disain ja puhas kunst!

TOIMUMISAEG

• Pühapäev, 11.12.2022
• kl 11:00–17:00

• Väravad avatakse kell 11:00
• Sissepääs on TASUTA!
• Sissepääs on Kotzebue tänava poolt (Kotzebue 1)

Vaata lisa ja leia müüjate info Facebooki sündmusest

PS! Võta kaasa sularaha, et kauplemine oleks mõnusam.

Jõuluturgu toetab Haage vesi.

Lisainfo: EKA Üliõpilasesindus, yesindus@artun.ee

Neljapäeval 20. oktoobril kell 17.00 avab EKA muuseum EKA Galeriis näituse
„Lapse asi. EKA tudengite disain lastele“.

Lastele suunatud professionaalne looming on laias laastus viimase saja aasta nähtus. Eesti Kunstiakadeemias on laste teema rohkem tähelepanu pälvinud alates 1970. aastatest. Mida aeg edasi, seda enam lähtub lastele disainimine väikese inimese tegelikest vajadustest – 20. sajandi esteetilisest tarbeasjast liigutakse last kaasavate ja tema loovust arendavate lahendusteni.

Lastele suunatud disainiga tegelesid oma tudengipõlves mitmed täna tunnustatud moe-, tekstiili- ja nahakunstnikud, keraamikud, disainerid ja sisearhitektid. Raamatuillustratsioonide, teatrikostüümide ning animafilmide vahendusel pääseb praktilise disainimaailma kõrval näitusepildile ka lapse kujutlusvõimet tiivustav muinasjutumaailm.

Näituse ajaline haare on peaaegu sajand, Riigi Kunsttööstuskooli aegsest aabitsakukest kuni viimase kümnendi interaktiivsete objektideni. Näitus põhineb lõviosas EKA muuseumi ajaloolisel kollektsioonil. Enamik projekte jäigi kooli ajal paberile. Ideest mateeriaks saanud esemed uuemast ajast on kogutud autoritelt. Mõnede mänguasjade ja teraapiavahendite kulumisjäljed annavad tunnistust, et need on olnud haiglas, lastekodus, raamatukogus või mänguväljakul laste teenistuses, on läinud asja ette.

Näituse kuraatorid on Jelizaveta Sedler ja Reeli Kõiv

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital