Karolin Poska Hobusepea galeriis

19.10.2022 — 14.11.2022

Karolin Poska Hobusepea galeriis

helemai_alamaa originaal foto lille silmadega

EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis!

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.

Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.

Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.

Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.

Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.

Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.

Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“

Karolin Poska (1991) on Tallinnas tegutsev etenduskunstnik, koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud tantsukunsti õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingu abil proovib ta aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada – talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga.  Karolini kaks viimast teost “Sinu nirvaanale” (2020) ja “Untitled”(2021) on olnud nomineeritud Eesti Teatri Auhindade tantsukunsti ning  etenduskunsti kategooriates.

Orginaalfoto: Helemai Alamaa

Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital 

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Karolin Poska Hobusepea galeriis

Kolmapäev 19 oktoober, 2022 — Esmaspäev 14 november, 2022

helemai_alamaa originaal foto lille silmadega

EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis!

Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.

Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.

Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.

Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.

Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.

Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.

Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.

Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“

Karolin Poska (1991) on Tallinnas tegutsev etenduskunstnik, koreograaf ja tantsija, kes on lõpetanud tantsukunsti õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Oma loomingu abil proovib ta aru saada, mis tunne on antud hetkel maailmas elada – talle meeldib transformeerida reaalsust, mängida objektide ja publiku ootustega. Hiljuti lõpetas ta EKA kaasaegse kunsti magistri ning pärjati Noore Kunstniku autasuga.  Karolini kaks viimast teost “Sinu nirvaanale” (2020) ja “Untitled”(2021) on olnud nomineeritud Eesti Teatri Auhindade tantsukunsti ning  etenduskunsti kategooriates.

Orginaalfoto: Helemai Alamaa

Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme 

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital 

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.11.2022 — 27.11.2022

Garage48 Future of Wood: Ukraina taasehitamine

307193274_10158321845667142_6288144287059235932_n

Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Tsenteri kompetentsikeskus kutsuvad puidu tulevikule panustama. Seekord on oodatud kõik loomingulised ja kastivälised ideed, et Ukrainat jätkusuutlikult taas üles ehitada. 

Ukraina on pidanud sõda alates 24. veebruarist ja nad vajavad meie jätkuvat toetust praegu sama palju kui sissetungi alguses. Usume, et Future of Wood makeathon võib olla koht, kus saab sellesse panustada.

Loome koostöö Eesti ja Ukraina vahel puidu ehitamiseks, loomiseks ja ümberhindamiseks Ukrainas ülesehitamise eesmärgil. Lõpptulemus, mida me makeathonilt ootame, on kas füüsilised või digitaalsed prototüübid. Nii et olenemata sellest, kas olete keegi, kes töötab CNC-masina, peitli või sülearvutiga – me tervitame teid! Ootame üliõpilasi, töötavaid praktikuid, eksperte ja entusiaste.  Liituda võib ideega või ilma, üksikisikuna või meeskonnana.

Selle aasta fookusteemadeks on:
Modulaarne, ringikujuline ja kliimaneutraalne konstruktsioon;
Tehnoloogiad kiireks projekteerimiseks, projekteerimiseks ja tootmiseks;
Biomassi tark väärtustamine ehituses ja kauakestvates toodetes.

Roll-up, Fold-up, Flip-up, Pack-up – tooted, mis sobivad ideaalselt moodulhoonete sisse, peale või kõrvale.

Vaata lisainfot saadaolevate masinate, meie ekspertide ja fookusteemade kohta meie kodulehelt 

REGISTREERU KOHE

Eelsündmus 

Teadusnõukogu ja EAS korraldavad ettevõtjate ja teadlaste koostööpäeva SekMo (valdkondlik mobiilsusmeede), mis keskendub puidule.

See on suurepärane võimalus pidada 1:1 arutelu ettevõtjate ja teadlaste vahel nende probleemide ja õppevaldkonna üle. Kasutage seda võimalust, et luua baas tulevaseks koostööks ja ajurünnakuteks, millest saab Garage48 Future of Wood: Rebuild Ukraine makeathonil muuta füüsiline prototüüp.

Rohkem informatsiooni

Registreeri

Kui teil on küsimusi, võtke meiega ühendust aadressil noora@garage48.org

Kohtumiseni Tallinnas!

Põhja puiestee 7, Tallinn – Eesti Kunstiakadeemia
Garage48 Future of Wood 2022 rahastavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Garage48 Future of Wood: Ukraina taasehitamine

Reede 25 november, 2022 — Pühapäev 27 november, 2022

307193274_10158321845667142_6288144287059235932_n

Garage48, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Tsenteri kompetentsikeskus kutsuvad puidu tulevikule panustama. Seekord on oodatud kõik loomingulised ja kastivälised ideed, et Ukrainat jätkusuutlikult taas üles ehitada. 

Ukraina on pidanud sõda alates 24. veebruarist ja nad vajavad meie jätkuvat toetust praegu sama palju kui sissetungi alguses. Usume, et Future of Wood makeathon võib olla koht, kus saab sellesse panustada.

Loome koostöö Eesti ja Ukraina vahel puidu ehitamiseks, loomiseks ja ümberhindamiseks Ukrainas ülesehitamise eesmärgil. Lõpptulemus, mida me makeathonilt ootame, on kas füüsilised või digitaalsed prototüübid. Nii et olenemata sellest, kas olete keegi, kes töötab CNC-masina, peitli või sülearvutiga – me tervitame teid! Ootame üliõpilasi, töötavaid praktikuid, eksperte ja entusiaste.  Liituda võib ideega või ilma, üksikisikuna või meeskonnana.

Selle aasta fookusteemadeks on:
Modulaarne, ringikujuline ja kliimaneutraalne konstruktsioon;
Tehnoloogiad kiireks projekteerimiseks, projekteerimiseks ja tootmiseks;
Biomassi tark väärtustamine ehituses ja kauakestvates toodetes.

Roll-up, Fold-up, Flip-up, Pack-up – tooted, mis sobivad ideaalselt moodulhoonete sisse, peale või kõrvale.

Vaata lisainfot saadaolevate masinate, meie ekspertide ja fookusteemade kohta meie kodulehelt 

REGISTREERU KOHE

Eelsündmus 

Teadusnõukogu ja EAS korraldavad ettevõtjate ja teadlaste koostööpäeva SekMo (valdkondlik mobiilsusmeede), mis keskendub puidule.

See on suurepärane võimalus pidada 1:1 arutelu ettevõtjate ja teadlaste vahel nende probleemide ja õppevaldkonna üle. Kasutage seda võimalust, et luua baas tulevaseks koostööks ja ajurünnakuteks, millest saab Garage48 Future of Wood: Rebuild Ukraine makeathonil muuta füüsiline prototüüp.

Rohkem informatsiooni

Registreeri

Kui teil on küsimusi, võtke meiega ühendust aadressil noora@garage48.org

Kohtumiseni Tallinnas!

Põhja puiestee 7, Tallinn – Eesti Kunstiakadeemia
Garage48 Future of Wood 2022 rahastavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teadusnõukogu ja Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.11.2022 — 19.11.2022

Identiteedikabaree vol. 3

DRAG_1920x1080ekraanid_02

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.

Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

 

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

 

Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).

EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

 

Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl-Christoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

 

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas

 

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

 

Toetab Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Identiteedikabaree vol. 3

Teisipäev 15 november, 2022 — Laupäev 19 november, 2022

DRAG_1920x1080ekraanid_02

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa.

Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

 

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

 

Esinevad EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).

EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester. EMTA lavakunstikooli lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

 

Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl-Christoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

Make-up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

 

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19.00 Sakala 3 Teatrimajas

 

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

 

Toetab Eesti Kultuurkapital

Postitas Andres Lõo — Püsilink

09.10.2022 — 31.12.2022

EKA tekstiilikunstnikud 4. noore tekstiilikunsti triennaalil Lodžis

Krista Leesi_CANT STOP DANCIN'_full view_Hedi Jaansoo
Processed with VSCO with c6 preset
Helena Kisant_skin of nature_detail 1
Krista Leesi_CANT STOP DANCIN'_full view_Hedi Jaansoo

Eestit esindavad Lodži Noore tekstiilikunsti 4. triennaalil (YTAT) EKA tektsiilikunstnikud Helena Kisant, Anni Kivisto ja Krista Leesi. 

Lodzis asuva Strzemiński kaunite kunstide akadeemia kutsele vastas koguni 18 kunstikooli 11 riigist: Rootsist, Eestist, Soomest, Leedust, Jaapanist, USA-st, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Poolast. Nende koolide õpilased ja viimaste aastate lõpetajad tutvustavad konkursinäitusel viimase kolme aasta huvitavamaid teostusi.

EKAt on esindamas 3 autori tööd:
Helena Kisant “looduse nahk”
Disainiteaduskonna Tekstiilidisain, II kursus BA 2021/2022
Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk

Anni Kivisto „Argielu ja loomeprotsessi ristumine: käsitsi valmistatud vaip punch-nõela tehnikas“
Disainiteaduskonna tekstiilidisaini magistriõppekava 2020/2021
Juhendajad: Taavi Hallimäe, Johanna Ulfsak

Esmakordselt on ürituse üheks elemendiks näitus YTAT MENTORS, kus esitletakse konkursil osalema kutsutud kunstiakadeemiate akadeemiliste õppejõudude töid.
Selles rühmas on väljas tekstiili osakonna dotsent Krista Leesi tööga “CANT STOP DANCIN'”

Näitus on avatud 9. oktoobrist 31. detsembrini 2022 linna kunstigaleriis Lodžis, 44, Sienkiewicza tänaval, Poolas.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EKA tekstiilikunstnikud 4. noore tekstiilikunsti triennaalil Lodžis

Pühapäev 09 oktoober, 2022 — Laupäev 31 detsember, 2022

Krista Leesi_CANT STOP DANCIN'_full view_Hedi Jaansoo
Processed with VSCO with c6 preset
Helena Kisant_skin of nature_detail 1
Krista Leesi_CANT STOP DANCIN'_full view_Hedi Jaansoo

Eestit esindavad Lodži Noore tekstiilikunsti 4. triennaalil (YTAT) EKA tektsiilikunstnikud Helena Kisant, Anni Kivisto ja Krista Leesi. 

Lodzis asuva Strzemiński kaunite kunstide akadeemia kutsele vastas koguni 18 kunstikooli 11 riigist: Rootsist, Eestist, Soomest, Leedust, Jaapanist, USA-st, Tšehhist, Slovakkiast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Poolast. Nende koolide õpilased ja viimaste aastate lõpetajad tutvustavad konkursinäitusel viimase kolme aasta huvitavamaid teostusi.

EKAt on esindamas 3 autori tööd:
Helena Kisant “looduse nahk”
Disainiteaduskonna Tekstiilidisain, II kursus BA 2021/2022
Juhendajad: Krista Leesi, Piret Valk

Anni Kivisto „Argielu ja loomeprotsessi ristumine: käsitsi valmistatud vaip punch-nõela tehnikas“
Disainiteaduskonna tekstiilidisaini magistriõppekava 2020/2021
Juhendajad: Taavi Hallimäe, Johanna Ulfsak

Esmakordselt on ürituse üheks elemendiks näitus YTAT MENTORS, kus esitletakse konkursil osalema kutsutud kunstiakadeemiate akadeemiliste õppejõudude töid.
Selles rühmas on väljas tekstiili osakonna dotsent Krista Leesi tööga “CANT STOP DANCIN'”

Näitus on avatud 9. oktoobrist 31. detsembrini 2022 linna kunstigaleriis Lodžis, 44, Sienkiewicza tänaval, Poolas.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

15.10.2022 — 30.10.2022

GeneralSharing: 27m above the Sea Vent Space galeriis

vent_fhd
vent_1080x1080

GeneralSharing: 27m above the Sea
avamine 15. oktoobril, kell 15.00–18.00

GeneralSharing on Balti- ja Põhjamaade tudengite grupi loodud platvorm, mille eesmärgiks on olla kohtumispaik kunstipraktikate tutvustamiseks noortele karjääri alustavatele kunstnikele.

GeneralSharing: 27m Above the Sea on kohtumiste, tööprotsesside ja teadmiste jagamise tulemusel sündinud näitus, mis toob välja erinevaid töömeetodeid ja mitmekesiseid värskeid lähenemisi kunstnile tudengikogukonnas.

Näituse teine osa GeneralSharing: 19m above the Sea avaneb 20. oktoobril Köysiratagallerias ja Taiteen Talos, Soomes, Turu linnas.

Kunstnikud:

Alva Törnqvist, Cheonghye Sophia, Chih-Tung Lin, Clea Filippa Ingwersen, Ebba Birkflo, Ellinor Hagman, Ida Hundertmark, Katariin Mudist, Megan Auður, Olev Kuma, Patricia Carolina, Peik Elias, Sabīne Šnē, Sofia Haapamäki, Zsófi Boda.

Erilised tänud:

Kirke Kangro, Bjarki Bragason, Kuno Network Grant, Lina Koseleva, Kati Saarits ja Vent Space. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

GeneralSharing: 27m above the Sea Vent Space galeriis

Laupäev 15 oktoober, 2022 — Pühapäev 30 oktoober, 2022

vent_fhd
vent_1080x1080

GeneralSharing: 27m above the Sea
avamine 15. oktoobril, kell 15.00–18.00

GeneralSharing on Balti- ja Põhjamaade tudengite grupi loodud platvorm, mille eesmärgiks on olla kohtumispaik kunstipraktikate tutvustamiseks noortele karjääri alustavatele kunstnikele.

GeneralSharing: 27m Above the Sea on kohtumiste, tööprotsesside ja teadmiste jagamise tulemusel sündinud näitus, mis toob välja erinevaid töömeetodeid ja mitmekesiseid värskeid lähenemisi kunstnile tudengikogukonnas.

Näituse teine osa GeneralSharing: 19m above the Sea avaneb 20. oktoobril Köysiratagallerias ja Taiteen Talos, Soomes, Turu linnas.

Kunstnikud:

Alva Törnqvist, Cheonghye Sophia, Chih-Tung Lin, Clea Filippa Ingwersen, Ebba Birkflo, Ellinor Hagman, Ida Hundertmark, Katariin Mudist, Megan Auður, Olev Kuma, Patricia Carolina, Peik Elias, Sabīne Šnē, Sofia Haapamäki, Zsófi Boda.

Erilised tänud:

Kirke Kangro, Bjarki Bragason, Kuno Network Grant, Lina Koseleva, Kati Saarits ja Vent Space. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

08.10.2022 — 09.11.2022

Maryliis Teinfeldt-Grins avab Siguldas isikunäituse

Maryliis Teinfeldt_foto autor Francesco Rosso

Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.

Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.

Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.

Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet.  Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Maryliis Teinfeldt-Grins avab Siguldas isikunäituse

Laupäev 08 oktoober, 2022 — Kolmapäev 09 november, 2022

Maryliis Teinfeldt_foto autor Francesco Rosso

Laupäeval, 8. oktoobril avab tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Devons“ isikunäituse „Sial kollase põllu ja ruosa tee ristis me taas kohtume“, mis võtab kokku kunstniku viimase kahe aasta loomingu.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi tikitud pildid räägivad isiklikke lugusid autori jaoks märgilistest paikadest. Iga teos on kui kiri minevikust – lugu igatsusest inimese või paiga järele, mis on omanud kunstniku elus olulist tähendust.

Geograafilised kohad, mis Maryliis Teinfeldt-Grinsi teostes esile kerkivad, on kujutatud kõrgelt alla vaadatuna. Tema tikandid on nagu mälukaardid, millel kujutatud värvid annavad edasi paigaga seotud tunnete eredust ning kus on lisaks füüsilisele kirjas ka see, mida ei saa käega katsuda ega sõnadega edasi anda.

Käesoleval näitusel eksponeeritud teosed annavad ülevaate läbi mitmete näituste ja tunnustuste tähelepanu pälvinud Teinfeldt-Grinsi igatsuslugude sarjast. Näitusega lõpetab kunstnik ühe peatüki oma loomingulisest teekonnast, liikudes edasi uue visuaalse keele suunas.

Näitus avatakse laupäeval kell 15.00 ning see jääb avatuks kuni 9. novembrini. Näituse kuraator on Mailis Timmi.

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes käsitleb loomingus mäletamist ja Lääne-Virumaa külamaastike, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet.  Ta on õppinud tekstiilikunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Läti Kunstiakadeemias ning kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat ja Adamson-Ericu muuseumi poolt välja antava Adamson-Ericu stipendiumi laureaat. 2019. aastal pälvis Teinfeldt-Grins Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt välja antava Aasta Tekstiilikunstniku preemia.

Lisainformatsioon:
Mailis Timmi
56 237 001

Postitas Andres Lõo — Püsilink

19.10.2022

Kädi Talvoja tähistab loenguga Eesti kunstiteaduse 100.

Noored ehitajad

19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101. 

 

Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.

Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.

Doktoritöö tutvustamise kõrval kutsub loeng arutlema selle üle, kas ja mil moel muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kädi Talvoja tähistab loenguga Eesti kunstiteaduse 100.

Kolmapäev 19 oktoober, 2022

Noored ehitajad

19. oktoobril toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames aset leidva uute doktorite loengute sarjas kell 17.30 EKA-s Kädi Talvoja loeng, ruumis A-101. 

 

Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis. Kas ja kuidas muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.

Doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.

Doktoritöö tutvustamise kõrval kutsub loeng arutlema selle üle, kas ja mil moel muudab sõda nõukogude perioodi uurimist.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

12.10.2022

Marge Monko esitleb New Yorgis raamatut

Marge_Monko_Flawless_Seamless_Lugemik

EKA fotograafia professori Marge Monko uue raamatu esitlus New Yorgis. 

Kolmapäeval, 12. oktoobril esitleb EKA fotograafia osakonna professor kunstnik Marge Monko oma uut monograafiat “Flawless, Seamless” New Yorgis, Margot Samel galeriis. Raamatuesitlusel vestleb Monko kriitiku ja teoreetiku R.H. Lossin’iga. 

Raamatu toimetaja on EKA fotograafia osakonna vilistlane Laura Toots, graafiline disainer on EKA doktorant ja nooremteadur Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik.

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Raamatuesitlus toimub kirjastuse Lugemik osalemise raames maailma suurimal kunstiraamatumessil NY Art Book Fair 2022. Lugemik näitab messil peale Marge Monko ka hulgaliselt EKA vilistlaste ja õppejõudude trükiseid: Ott Kagovere, Sandra Nuut, Edith Karlson, Paul Kuimet, Mari Laanemets ja Flo Kasearu. Lugemiku osalemist messil toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Marge Monko esitleb New Yorgis raamatut

Kolmapäev 12 oktoober, 2022

Marge_Monko_Flawless_Seamless_Lugemik

EKA fotograafia professori Marge Monko uue raamatu esitlus New Yorgis. 

Kolmapäeval, 12. oktoobril esitleb EKA fotograafia osakonna professor kunstnik Marge Monko oma uut monograafiat “Flawless, Seamless” New Yorgis, Margot Samel galeriis. Raamatuesitlusel vestleb Monko kriitiku ja teoreetiku R.H. Lossin’iga. 

Raamatu toimetaja on EKA fotograafia osakonna vilistlane Laura Toots, graafiline disainer on EKA doktorant ja nooremteadur Indrek Sirkel ning kirjastaja Lugemik.

“Flawless, Seamless” on Marge Monko esimene monograafia, mis sisaldab kunstniku teoseid aastatest 2014–2021. Raamat esitleb üheksatteist teost, mis kõik uurivad omal moel “ihade arhitektuuri” – mõistet, millega Monko on oma töid iseloomustanud. Monko ammutab inspiratsiooni sõnumitest avalikus ruumis, trükireklaamidest, poodide väljapanekutest, vaateakendest jms. Üldlevinud reklaamistrateegiad, mis on loodud tekitama püsivat iha, püüavad meid veenda, et esitletavad tooted aitavad meil jõuda luksuse, romantika ja õnneni. Monko huvi nende kapitalistliku ühiskonna lahutamatute elementide vastu tuleneb tema lapsepõlvest 1980ndatel aastatel, kui Nõukogude Liidus valitses kaupade nappus. 

Teoseid saadavad raamatus kuraatori ja teoreetiku Moritz Scheperi essee ning kolm vestlust Monko kaaskunstnike ja sõpradega: Erika Hocki, Maruša Sagadini ja Paul Kuimetiga. Scheper käsitleb seoseid Monko varasemate ja uuemate teoste vahel ning erinevaid Idas ja Läänes domineerivaid naiselikkuse avaldumisvorme. Vestlused puudutavad teemasid nagu looming, materiaalsus, koostöö ja raamatute koostamine. Raamatu valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Fotokunstnike Ühendus (Foku).

Raamatuesitlus toimub kirjastuse Lugemik osalemise raames maailma suurimal kunstiraamatumessil NY Art Book Fair 2022. Lugemik näitab messil peale Marge Monko ka hulgaliselt EKA vilistlaste ja õppejõudude trükiseid: Ott Kagovere, Sandra Nuut, Edith Karlson, Paul Kuimet, Mari Laanemets ja Flo Kasearu. Lugemiku osalemist messil toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.10.2022 — 16.10.2022

“Maastike süntees” ARSis

Installatsiooninäitus

Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.

Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.

Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova

Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00

Graafiline Disain: Madli Pajos

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Maastike süntees” ARSis

Neljapäev 13 oktoober, 2022 — Pühapäev 16 oktoober, 2022

Installatsiooninäitus

Kolmapäeval 12. oktoobril kell 18.00 avame ARS Kunstilinnaku (Pärnu mnt 154, Tallinn) Stuudio 53/98 pinnal EKA nelja eriala tudengite ühisnäituse “Maastike süntees”.

Kahel näitusepinnal asetleidev grupinäitus kasutab installatsioonikunstile omaseid ruumilis-ajalisi väljundeid küsitlemaks kunstnike individuaalseid tähelepanekuid oma elukeskkonna ning selle mõjutegurite kohta. Mitmekülgsed leid-, käsitöö- ja valmismaterjalide kogumid loovad näitusepinnale mikromaastikud esitades kilde autorite kollektiivsest mõtteruumist. Erilaadi vastandumise ning peegeldamise žeste elustavad lisaks mitmed heli- ja videokunsti katsetused. Näitusel osalevad kunstnikud ehte- ja sepakunsti, klaasikunsti ning keraamika erialalt.

Näitusel osalevad: Annali Kruusamägi, Elis Liivo, Gaida-Erica Pärn, Helen Tiits, Laura Stina, Maarja Hallika, Maarja Sildvee, Madli Pajos, Marta Vikentjeva, Paul Aadam Mikson, Valeria Poljakova

Näitus on avatud külastamiseks vahemikus 13.–16.10 kell 12:00–18:00

Graafiline Disain: Madli Pajos

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.10.2022

Avatud arhitektuuriloeng: Marvin Bratke, Berliin

BetaPort_System_UrbanBeta_bitscapes Urban Beta
05_BetaPort_System_UrbanBeta_©bitscapes + Urban Beta

Warum Berlin?

Jätkame Berliini arhitektuurimaastikusse kaevumist. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.

Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.

13. oktoobril on laval arhitekt, ettevõtja ja ruumiinnovatsioonistuudio Urban Beta ning arhitektuuribüroo Bart//Bratke kaasasutaja Marvin Bratke loenguga “Circular Futures. Architecture for a Post-Growth Society”. 

Bart//Bratke on Londonis ja Berliinis tegutsev uurimis- ja arhitektuuristuudio, mis asutati tuleviku mobiilsuse ja arhitektuuriuuringute puutepunktide visioonide loomiseks. Nad realiseerivad oma multidistsiplinaarseid ja -funktsionaalseid kontseptsioone mitmekülgsete tulevikuruumide kavandamisel. Urban Beta pakub tehnoloogilisi lahendusi ringmajandusse kaasatud süsiniknegatiivsetele moodulsüsteemis hoonetele.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Marvin Bratke, Berliin

Neljapäev 13 oktoober, 2022

BetaPort_System_UrbanBeta_bitscapes Urban Beta
05_BetaPort_System_UrbanBeta_©bitscapes + Urban Beta

Warum Berlin?

Jätkame Berliini arhitektuurimaastikusse kaevumist. Mida selles linnas tehakse, millised arhitektuuribürood Berliinis tegutsevad, mida ehitatakse ja mille üle mõeldakse: EKA arhitektuuriteaduskonna avatud arhitektuuriloengute sari reisib sel sügisel Saksamaa pealinna ja Euroopa ühte kirevamasse metropoli, külalisteks arhitektid just Berliinist.

Loenguprogrammi kuraator Johan Tali sõnul on Berliin laetud. Ühelt küljelt oma traagilise mineviku poolest, mille haavadega peab senimaani linnaruumis aktiivselt tegelema. Teisalt koondub Berliini sadu eri kultuuriga kogukondi ja tulemuseks on Euroopa üks suuremaid kultuurikompotte.

13. oktoobril on laval arhitekt, ettevõtja ja ruumiinnovatsioonistuudio Urban Beta ning arhitektuuribüroo Bart//Bratke kaasasutaja Marvin Bratke loenguga “Circular Futures. Architecture for a Post-Growth Society”. 

Bart//Bratke on Londonis ja Berliinis tegutsev uurimis- ja arhitektuuristuudio, mis asutati tuleviku mobiilsuse ja arhitektuuriuuringute puutepunktide visioonide loomiseks. Nad realiseerivad oma multidistsiplinaarseid ja -funktsionaalseid kontseptsioone mitmekülgsete tulevikuruumide kavandamisel. Urban Beta pakub tehnoloogilisi lahendusi ringmajandusse kaasatud süsiniknegatiivsetele moodulsüsteemis hoonetele.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Kuraator: Johan Tali

Postitas Andres Lõo — Püsilink