Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo „Päev, mil joon paindus spiraaliks“ EKA Galeriis 27.09.–19.10.2025

Eugenio Marini & Ingrid Helena Pajo
PÄEV, MIL JOON PAINDUS SPIRAALIKS
EKA Galerii teisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00

Millal täpselt oli see päev, mil joon paindus spiraaliks, seda me ei tea. Ühel hetkel oli see lihtsalt juba juhtumas, aina edasi väändumas, ise samal ajal keereldes. Alguses ehk oli see kõik natuke aeglasem – see paindumine ja keerlemine – ja juba siis olime me selle sees.

„Päev, mil joon paindus spiraaliks“ toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused, leiud. Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel. Näitusest saab seega omalaadi päevik, millesse on sissekanded tehtud hoomamatu korra järgi – mööda kõverjooni. Nüüd kutsuvad tegijad teid endaga kaasa sel joonel tagasi pöörama, mälu välja manama ja mööda spiraal-labürinti tagasi alguspunkti sõudma.

Eugenio Marini (IT) ja Ingrid Helena Pajo (EE) on Tallinnas ja Roomas tegutsevad kunstnikud. Olgugi et mõlemal kunstnikul on oma individuaalne kunstipraktika, on nad 2022. aastast regulaarselt koostööd teinud, ühendades teineteise skulptuuri ja tekstiili taustasid. Pajo uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid ning püüab mõtestada inimelu kogemust. Marini mõtiskleb kasulikkuse idee ja tähenduse üle tänapäeva elus. Leidmaterjalid on selle ühise avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust, soosides ka improvisatsiooni.

Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

25. septembril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.

Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”.

Ron Verlin on noor moekunstnik, kelle looming ammutab ainest usust, mütoloogiast ja siseilmast. Oma teostega arutleb ta eksistentsiaalsete väärtuste üle meie kaasajal, kutsudes vaataja mõtlema lunastuse ja uuenemise võimalikkuse üle maailmas, mis on tehnoloogiliselt ja teaduslikult arenenud, ent vaimselt kurnatud. Samuti tõstatab näitus küsimuse moekunsti rollist – kas see on pelgalt esteetiline väljendus või kannab ka sügavamat, ühiskonnakriitilist sõnumit?

Näituse kuraator on Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja projektijuht Olivia Soans.

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini

Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Partner: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

EKA moeosakonna äsjased vilistlased Ron-Jonas Verlin (Ron Verlin), Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk esitlevad Solaris keskuses oma 2025.a kevadel edukalt kaitstud lõpukollektsioonide parimaid töid.

Disainerite valitud teosed on Solaris keskuse disainitänaval uudistamiseks väljas 29.09-12.10.2025.

10. oktoobril 2025 toimub Tartu Ülikooli muuseumis sümpoosion „Meelis ja Vjatško: müüdi anatoomia“, mis mõtestab selle ideoloogilise monumendi vastuolulist lugu.

Tartu Ülikooli muuseumi näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ on tõstnud taas esile vahepeal unustusse vajunud loo Meelisest ja Vjatškost Enn Kippeli raamatus „Meelis“ (1941). Nüüdseks on kunagine populaarne noorsoojutustus taandumas koolilaste kohustusliku ja soovitusliku kirjanduse nimekirjadest. Skulptor Olav Männi 1950. aastal loodud ja alles 1980. aastal Kassitoomele püstitatud skulptuur „Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. aastal“ seisab samuti paljuski unustatult Tartus Kassitoome pargi Oru tänava poolses nurgas. Siiski on viimastel aastatel punamonumentide ümber puhkenud vaidlused seda kuju uuesti meelde tuletanud. Kõlanud on ka üleskutseid monument eemaldada.

Kirjanik Kippeli lugu ajaloolise isiku Polotski vürst Vjatško (Vetseke) ja väljamõeldud tegelaskuju Lembitu poja Meelise sõprusest ja koostööst Tartu kaitsel 1224. aastal pidi andma kinnitust eesti ja vene rahva ajaloolise sõpruse ja sidemete kohta. Nõukogude võimule sobiv jutustus ilmus rohketes kordustrükkides, selle tegelasi kujutati nii Kippeli jutustuse kui ka ajalooraamatute ja -õpikute illustratsioonidel jm. Tõstes Meelise ja Vjatško loo näituse „Nähtamatu Tartu“ haridus- ja aruteluruumi keskmesse, näitab muuseum, kuidas antud loo, tegelaskujude ja skulptuuri koosmõju annab võimaluse analüüsida müüdi kujunemist. Müüdi sünd ning selle taasesitamine ja võimendamine erinevates žanrites loob häid võimalusi arutleda ajaloo kasutamise ja ärakasutamise üle, uurida erinevaid versioone ja persoone Tartu varajasest ajaloost, aga ka skulptuuri ja kunsti rolli avalikus ruumis ning võimalusi tulla toime võõra võimu ideoloogiat kandva pärandiga. Tegeledes kõigi nende küsimustega Meelise ja Vjatško näitel, on meie eesmärk arendada kriitilist mõtlemist ja visuaalset kirjaoskust.

Üritust korraldavad Tartu Ülikooli muuseum ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisprojekt „Monumendi uued raamid“. Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sümpoosioni kava:

10.30 Marge Konsa, Tiiu Kreegipuu, Mariann Raisma – Ekskursioon näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“
11.15 Sissejuhatus ja avasõnad – Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma
11.30–11.45 Anti Selart (TÜ) – Keskaja retseptsiooni muutustest läbi 20. sajandi

I sessioon – Meelis ja Vjatško ajaloos
11.45–12.00 Mihkel Mäesalu (TÜ) – Tartu vallutamise (1224. a) poliitiline taust
12.00–12.15 Ain Mäesalu (TÜ) – Kes oli Vetseke?12.15–12.30 Arutelu – modereerib Anti Selart

II sessioon – Meelis ja Vjatško kirjandusloos ja kunstiajaloos
12.45–13.00 Johanna Ross (TLÜ) – „Meelis“ kui nõukogude noorsoojutt
13.00–13.15 Mari-Liis Krautmann (EKM) – „Meelise“ illustratsioonid
13.15–13.30 Kädi Talvoja (EKA) – Olav Männi oma diplomitöö varjus
13.30–13.45 Arutelu – modereerib Linda Kaljundi (EKA)
14.00–15.00 Lõuna – ilusa ilma korral piknik ringkäiguga Tartu linnuses

III sessioon – Meelis ja Vjatško mälus
15.00–15.15 Kristo Nurmis (TLÜ) – „Meelis“ Stalini-aegse rahvuspoliitika taustal
15.15–15.30 Rasmus Kagge – „Meelise“ propaganda nõukogude ajal
15.30–15.45 Urmas Klaas (Tartu linn) – Meelis, Vjatško ja meie kultuurimälu
15.45–16.00 Mariann Raisma – Ringkäik aruteluruumis näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“

IV sessioon – Meelis ja Vjatško kaasaegses kunstis
16.00–16.15 Kirke Kangro (EKA) – Vaade monumendile: nõukogudeaegsete monumentide ümberkontekstualiseerimine
16.15–17.00 Arutelu (inglise keeles) teemal digikunst Meelist ja Vjatškod ümber mõtestamas
– Ülo Pikkov (EKA), Kirke Kangro, Camille Laurelli, Yiyang Sun jt. Modereerib Linda Kaljundi
17.00 Jalutuskäik monumendi juurde

Sümpoosionil osalemine on tasuta, kuid palume registreeruda SIIN hiljemalt 3. oktoobril.

Välinäitus „Pika tänava peidus pärand“ toob tänavale kultuuripärandi, mis jääb tänaval jalutaja jaoks varjule, hoonetesse sisse. Tutvustatakse kümmet ajaloolist hoonet, nende kultuuriväärtuslikke interjööre ja detaile, millest mõnda võib minna majja omal käel vaatama, teisi saab näha kokkuleppel, kolmandad jäävad aga kellegi koduseinte vahele ja neid näeb ainult käesoleval näitusel. Esitletav pärand annab ülevaate erinevatest ajastutest ja viimistlustest ning Pika tänava (peidus) pärandi mitmekülgsusest.
Tänavanäitust saadab veebinäitus (avaneb tänavanäitusel esitatud QR-koodidega), kus näitusekülastaja saab 360-kraadiste fotode abil ruumides ise ringi vaadata.

Eestikeelne veebinäitus
Ingliskeelne veebinäitus

Näitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteaduri Karola Mursu doktoritöö raames. Kaaskorraldajad: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

17. septembril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A-501 Leyla Acaroglu avalik loeng “Design as Tool for Systems Intervention”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Disainer, sotsioloog ja haridusettevõtja Leyla Acaroglu toob jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse valdkonda rohkelt loomingulist sära. Nendes valdkondades tuntakse Acaroglud kui provokaatorit, kes kutsub üles eesootavaid väljakutseid uue pilguga vaatama. Oma loengus toob Acaroglu välja, kuidas ta on rajanud oma karjääri, kasutades disainipraktikat kui muutuste tööriista. 

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Dr. Leyla Acaroglu on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse valdkonnas, haridusettevõtja ning auhinnatud loominguline muutuste looja. Disaineri ja sotsioloogina põimib ta süsteemset mõtlemist, jätkusuutlikke praktikaid ja loomingulisi lähenemisi, et arendada globaalsel tasandil sekkumisviise hariduses, kommunikatsioonis, ettevõtluses ja disainis. Oma töö eest teaduse ja innovatsiooni edendamisel jätkusuutlikkuse vallas on ta nimetatud ÜRO poolt “Champion of the Earth’iks” ja LinkedIni poolt muutuste loojaks, TEDi peaesinejana peab ta ettekandeid maailma liidritele positiivsete muutuste elluviimiseks jätkusuutliku, ringse ja taastava tuleviku nimel. Haridusettevõtjana on ta asutanud The UnSchool’i – eksperimentaalse teadmiste labori täiskasvanutele –, Circular Futures’i – ringmajanduse jätkusuutlikkuse koolitusplatvormi – ning loonud Disruptive Design Method’i. Samuti on Leyla loonud Circular Classroom’i Soome jaoks ja koostöös UNEPiga projekti Anatomy of Action.

André Malraux’ teos „Muuseum ilma seinadeta” (1947) püüab „hävitada” kunstiajaloo, luues kunstile igavese oleviku, mis on pidevas muutumises. Loengul keskendun Malraux’ teose mitmetilisele kasutamisele erinevate kunstnike poolt 1950. ja 1960. aastatel, et näidata olulist ajaloo vastast suundumust mitte ainult kunstis, vaid ka selle perioodi mõtteviisis ja poliitikas.

Maria Stavrinaki on kaasaegse kunsti ajaloo professor Lausanne’i ülikoolis Šveitsis.

Loeng toimub KVI ja Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru koostöös.

Seminar “Olümpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain” Eesti Arhitektuurimuuseumis

Ootame osalema neljapäeval, 25. septembril toimuvale seminarile, mis on osa näituse “Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus” lõpuprogrammist.

Seminaril tulevad vaatluse alla olümpialinnad – fookuses on nende planeerimine, arhitektuur ja disain. Kuidas on erinevad linnad olümpiamängude korraldamist kavandanud? Mida tähendab ühele linnale suursündmuse korraldamine? Kui laia haardega on olümpiaurbanism? Millised erinevad disainiilmingud on olümpiamängudega kaasnenud? Kuidas valmistuti enne 1980. aasta purjeregatti Tallinnas?

Seminaril kõnelevad:

John R. Gold (Bartlett School of Architecture, University College London)
Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum)
Valerio della Sala (Universitat Autonoma de Barcelona)
Margaret Gold (London Metropolitan University)
Ivar Sakk (Eesti Kunstiakadeemia)
Liisa Ryynänen (kunstik – arhitekt, FI)
Kalev Vapper (spordiajakirjanik, purjetaja)
Grete Tiigiste (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Seminar toimub 25. septembril kell 13–18 Eesti Arhitektuurimuuseumis, täpne päevakava peatselt.

Osavõtt on tasuta, kuid palume eelregistreeruda.

Otsid ainulaadseid leide, ägedaid outfite, põnevaid leide või väikeseid disainividinaid?

EKA Kirbukas on just see koht, kust sa kõike seda leiad, toetad taaskasutust ning naudid mõnusat melu!

Koht: EKA peamaja Põhja pst 7

Aeg: laupäev, 20.september kell 10.00-15.00

Kohtume kirbukal!