Haeun Kim HOP Galeriis

HOP galeriis Haeun Kimi näitus “dialoog: Kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel”.

Mida tähendab koostöö millegagi, mis ei hinga – aga mis ometigi vastab sulle? Näitus

“dialoog: Kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel” on inimese ja masina vahelise ruumi tasane avastamine. Näituse autor, toote- ja esemedisainer Haeun Kim, kelle looming asetseb käsitöö, tehnoloogia ja loojutustamise ristumiskohas, esitleb kolme momenti, mida on vorminud õrnad suhtlused tehisintellektiga. Iga teos kasvab välja mitte antud käsust, vaid vestlusest.

ME TEGIME

Uus koostöövorm sünnib seal, kus kohtuvad lood ja materjalid.

ME MÄLETASIME

Hajunud mälestused hakkavad vormuma, mil AI muutub meie kaaslaseks mineviku teid uuesti läbi käies.

ME KUJUTASIME ETTE

Mis selle objekti sees võiks elada? Killuke kujutlusvõimet muudab käegakatsumatu palju isiklikumaks.

Haeun Kim on Korea päritolu kunstnik, kes resideerub Tallinnas. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas 2023. aastal, eelneva hariduse Californias, USA-s. Kim on lektor Eesti Kunstiakadeemias ja ta on omanimelise disainibüroo asutaja. On osalenenud grupinäitustel aastast 2015.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Liisa Chrislin Saleh ja Hansel Tai duonäitus „Vastupanu tants“
EKA Galerii teisel korrusel 1.–24.08.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
NB! Kolmapäeval, 20. augustil on EKA Galerii suletud.
Avamine: N 31.08. kell 18.00

Eesti-jeemeni kunstnik Liisa Chrislin Saleh ja Tallinnas baseeruv, Hiinas sündinud kunstnik Hansel Tai ühendavad esmakordselt jõud oma duonäitusel „Vastupanu tants“. Üksteise loomingulisi praktikaid kõrgelt hinnates astuvad Saleh ja Tai dialoogi, mis käsitleb nende rikkalikke kultuuripärandeid feministlike ja kväärsete ideoloogiate vaatenurgast. Põimides oma isiklikke lugusid, uurivad nad identiteedi, kultuuri ja vastupanu ristumiskohti.

Liisa Chrislin Saleh on sündinud Eesti-Jeemeni perekonda ja kasvanud peamiselt Eestis. Tema maailmavaadet on mõjutanud Põhja-Euroopa kontekst, kuid ta tegeleb üha enam oma jeemeni taustaga, otsides tasakaalu kahe identiteedi vahel. Selles projektis uurib ta ajalooliste vastupanuliikumiste vahelisi seoseid ja katkestusi eri piirkondades. Töö keskendub sellele, kuidas solidaarsus kultuuriliste ja poliitiliste piiride üleselt kujuneb – ja kus see katkeb. Tuginedes humanistlikele väärtustele ja intersektsionaalsele feministlikule mõtlemisele, käsitleb kunstnik, kuidas vastupanu mäletatakse, kujutatakse ja tänapäeval ümber mõtestatakse. Projekt ei taotle ühtset narratiivi, vaid avab ruumi keerukusele, vastuoludele ja kriitilisele arutelule.

Hansel Tai, kes on sündinud Mandri-Hiinas ja elab nüüd Tallinnas, on oma loomingus keskendunud kväärkultuurile post-interneti ajastul. Tema auhinnatud projekt „Nude Jade Pierced“ uuris hiina kultuurilist identiteeti kväärse vaatenurga kaudu, segades traditsioonilisi sümboleid subkultuurilise esteetikaga. Projektis „Vastupanu tants“ annab Tai uue tähenduse traditsioonilisele hiina kalligraafiale ja viirukitele, mis on sümbolid, mis on leidnud koha ka lääne kultuuris, näiteks tätoveerimissalongides ja metafüüsilistes poodides. Tema töö seab kahtluse alla nende kultuurisümbolite omastamise, püüdes neid kväärse vaatenurga kaudu tagasi nõuda.

See mitmetahuline installatsioon ühendab objektid, ehted ja immersiivsed elemendid, et uurida, kuidas kaks kunstnikku kogevad ja väljendavad kultuurilist identiteeti ning ideoloogilist vastupanu. Saleh ja Tai lähtuvad oma isiklikest kogemustest, et käsitleda teemasid nagu kultuuriline võõrandumine, feminism ja kvääridentiteet. Installatsioon ei taotle ühtset sõnumit, vaid loob ruumi kriitiliseks suhestumiseks identiteedi, kuuluvuse ja vastupanu keerukuse ning vastuoludega. Koos pakub „Vastupanu tants“ peegeldust identiteedi voolavusest ja kunstist kui vastupanu vormist kultuuriliste ja ühiskondlike väljakutsete ees.

Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Ats Kruusing ja Karel Koplimets

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustab Pühaste Pruulikoda.

HIDDEN RIVERS
EKA Galerii alumisel korrusel 1.–24.08.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
NB! Kolmapäeval, 20. augustil on EKA Galerii suletud
Avamine: N 31.08. kell 18.00

Keha on poorne süsteem, mis on pidevas vastastikmõjus keskkonnaga – see toodab väljaheiteid, omandab aineid ja on kujundatud oma ümbrusest, samas kujundades ka seda ise. Seedimine ei ole üksnes sirgjooneline teekond vaid generatiivne toiming: keha korraldab ennast soolestiku ümber, mille keerukad voldid loovad kõhus tohutut ruumilist mahtu.

Voltimise põhimõte ulatub kehast arhitektuurini ja linnade maa-aluse taristuni. Seedetrakt, hoone torustik ja kanalisatsioon moodustavad jätkuvat, kuid varjatud liikumise ja ümberkujundamise võrgustikku. Seal, kus voolud ristuvad – suu, pärak, käimla – tekivad konfliktid. Need on kultuuriliselt laetud, ritualiseeritud alad, kus keha sulandub arhitektuuriga: rangelt kodeeritud, korrastatud, vaidlustatud. Voltimise motiiv, oma ruumilise tiheduse ja ebaselgusega, võimaldab haarata neid piiripealseid üleminekukohti ja kontrolli strukuure. Grupinäitus „Hidden Rivers“ (eesti keeles „peidetud jõed“) on üleskaevamiskoht. Kehad avatakse ja maetud süsteemid tõstetakse pinnale. Taristud katkevad, maastikud muutuvad, jõed suunatakse ümber.

Kümne kuu jooksul töötasid kunstnikud Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Teresa RA ja Denis Kudrjašov koos kuraatori ja näituse kujundajaga Theresa Rothiga, kaevudes ühiselt seedimise olemusse. Nende kunstilised positsioonid – mis avalduvad skulptuuris, installatsioonis, tikandis, tekstis, helis ja videos – jälgivad keha, ruumi ja süsteemi vahelisi voogusid ja hõõrdumisi. Näituse arhitektuur, mis ühendab kuraatoritööd ja kunstipraktikaid, toimib nii vahendajana kui ka mäluna. See hoiab jagatud protsessi setet, orgaanilist arhiivi ja avab EKA Galerii suletud maastiku.

Osalevad kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Teresa RA, Denis Kudrjašov
Kuraator ja näituse kujundaja: Theresa Roth
Graafiline disain: Lukas Milkereit
Tehniline tugi: Ats Kruusing ja Karel Koplimets
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustab Pühaste Pruulikoda.

LÄBIMÄNG on grupinäitus, mis toob vaatajani EVA Labi tudengite meediakunsti installatsioonid. EVA Lab on osa Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia programmist, kus katsetatakse videomängudega kui kunstimeediumiga.

Kunstnikud Bob Bicknell-Knight, Alisa Butenko, Rosa-Maria Nuutinen ja Yiyang Sun vaatlevad videomänge kui iseseisvat tähendusruumi ja mõtestavad lahti selle materiaalsust, ajakulgu ja keskkonda, kui ka selle mõju nii reaalsetele kui digitaalsetele kultuuriruumidele.

Näitus ise on hübriidne ruum, kahe maailma vahepealne ala, kus vaatajat ei suunata, vaid kutsutakse uitama. Videomängudes on varakorje (ingl k looting) üks keskseid mehhanisme: läbi pideva avastamise ja kogumise võib mängija leida varandust, mis võimaldab tal edasi liikuda, võimenduda, kasvada. Enamasti on need esemed tühised, harva aga komistad millegi tõeliselt väärtusliku otsa. Sarnaselt ootab ka see näitus, et sa astuksid näituseruumidesse sisse, võtaksid oma aja ja avastaksid teoste poolt loodud mänguruumi.

Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Alisa Butenko, Rosa-Maria Nuutinen, Yiyang Sun

Juhendajad: Camille Laurelli, Sten Saarits

Produktsiooni tugi: Sava Plukhooii, Taavi Varm, Hans-Gunter Lock

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia, EVA Lab, Saaremaa vald, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare Linnusmuuseum

13.07.–04.08.2025; sissepääs muuseumipiletiga avamine 12. juulil kell 14.00; sissepääs tasuta

Näitus on osa Saarte Art Fest programmist

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Tallinna linna poolt on konkursi peapreemiaks 1000 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d). Auhinnafondi kogumaht on kuni 3600 eurot ning välja antakse vähemalt 2 auhinda.

Konkursile on oodatud:
– EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemusi võiks tulevikus kasutada ettevõttes või mõnes organisatsioonis.
– EKA töötajate ja teadurite uurimus- või projektitööd, millel on praktiline rakendusvõimalus ka väljaspool akadeemilist keskkonda.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2024-31.08.2025.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril 2025 aadressile koostoo@artun.ee. Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna linn.

Tutvu eelmise aasta võitjatega SIIN (lühivideod).

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Tallinna Graafikatriennaali noortenäitus „Trükilihas“
EKA Galeriis 5.–27.07.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 4.07. kell 18.00
Kuraatorite ringkäik: N 10.07. kell 18.00 (eesti keeles)

NB! Näitusele pääseb üksnes EKA Galerii Kotzebue tänava poolsest uksest. 9. ja 10. juulil vahemikus 12.00–15.30 võib seoses elektripaigaldiste hooldusega esineda elektrikatkestusi ning see võib segada teoste kogemist. Vabandame ette ebamugavuste eest!

„Trükilihas“ on 2025. aasta Tallinna Graafikatriennaali noortenäitus, mis tõstab noorte kunstnike kaudu esile füüsilise jälje jätmisel põhinevate visuaalsete praktikate rolli.

Näitus paneb vaataja ette “jälje jätmise tehnikad” läbi teoste, milles kunstnikud jätavad jälge enda kohalolust kaasajas läbi erinevate graafikast pärit žestide, kuid ei pruugi seejuures alati jääda graafika tehnikate juurde. Kui digitaalne kordus on muutunud aastate jooksul igapäevaseks nähtuseks, jääb inimeste jaoks siiski läbi aegade oluliseks manuaalne asjade kordamine, olgu see esemelisel, kehalisel, rituaalsel või traditisoonilisel põhimõttel. See kordus kannab tihtipeale endaks olemise praktikate mängimist, trükilihase treenimist, isedustehnikate loomist.

Ehkki kunstiteoste lahterdamine distsipliinide järgi on kaasajal ammu meelevaldseks muutunud, paistab graafikalik mõtlemine tihtipeale silma mitte graafiliste kujutiste pinnale loomisega, vaid kunstnike imetlusväärse kannatlikkusega ühe ja sama asja pikaaegsel uurimisel, kordamisel, duplikeerimisel, reprodutseerimisel jne. Sellise rituaalsusega jäetakse näiteks jälgi oma igapäevastest prakitkatest, võetakse lähivaatluse alla elemente oma minajutustusest või püütakse käegakatsutavaks teha meie aja jälgi. Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Leedust ja Ukrainast.

Eraldi näituse osana leiab endale EKA galerii teisel korrusel koha Agnes Isabelle Veevo kureeritud kunstnikuraamatute lugemisnurk. Kunstnikuraamatute, zine’ide ja isekirjastmise praktika tegeleb seejuures sageli teatud kiindumusega kunstnike argielu ümber ringlevate teemadega. Ehkki kunstnikuraamatu loomine on näiteks nii graafikute kui graafiliste disainerite õppekava traditsiooniline osa, on viimastel aastatel märgata selle praktika olulisuse kasvamist. Veevo kureeritud kunstnikuraamatu nurk põhineb nii näitusekunstnikel kui ka teistel graafika, graafilise disaini, aga ka muude distsipliinide kunstnike teostel, mida saab ruumis ka eesmärgipäraselt, ehk füüsiliselt käes hoides ja vaadates kogeda.

Neljapäeval, 10. juulil kell 18 toimub näitusel ringkäik kuraatoritega. Tuur toimub eesti keeles ja osavõtt on tasuta.

Näituse kuraatorid: Anita Kodanik & Maria Izabella Lehtsaar
Osalevad kunstnikud: Mindaugas Aniūnas, Loora Kaubi, Elise Marie Olesk, Paul Rannik, Nils Joonatan Rammo, Gintaute Siniakovaitė, Aidas Stončius, Daria Titova
Raamatunurga kuraator: Agnes Isabelle Veevo
Raamatunurga kunstnikud: Rokas Bokus, Eline Cremers, Fatima-Ezzahra el Khammas, Laura Merendi, Helena Pass, Eleri Porroson, Julia Syrzistie, Ljubov Terukova, Laura Tursk, Mirjam Varik
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Leedu Suursaatkond Eestis, Sadolin Eesti ja Tallinna linn
Täname: Liis Aleksejeva, EKA graafika osakond, EKKM, Johannes Luik
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Rebecca Green
„LA BABY“
EKA Galeriis 25.–28.06.2025

Avatud K 14–18 N–R 12–18
Etendus sündmus: L 28.06. 18.00–22.00
Sissepääs tasuta

Tere tulemast sündmusele „LA BABY“, sinu isiklikku sissevaatesse Los Angelese eksootilisse fantaasiasse, siinsamas Eestis. Raha? Olemas. Päikesepaiste? Olemas. Kardashianite salajased seerumid? Selles pead juba ise kohapeal veenduma…

Osaliselt näitus, osalt pehme uurimus ja osalt päikesepaisteline etenduseksperiment, „LA BABY“ tõstatab küsimuse, mida Los Angeles meile lubab?

Jälgides sümbolite sürreaalset globaalset rännet ja representatsioonide peeneid mutatsioone nende tuhandete kilomeetrite pikkusel teekonnal Californiast Eestisse, mõtleme, kas kõik tahavad olla LA BABYd?

Projekti algataja: Rebecca Green
Toestajad: Kirte Jõesaar, William Primett, Liisamari Viik,
Javier Cárcel Hildalgo-Saavedra, Ksenia Verbeštšuk
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

EKA Galerii sündmusi toetavad Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Performance sündmuse jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Reedel, 20. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis kunstnikufilmide näitus „Kord veel tahaksin tagasi“*. Näituse on koostanud Marge Monko ja kujundanud Karel Koplimets.

Näitusel saab vaadata viit kunstnikufilmi, mis käsitlevad kodu ning sellega seotud mälestusi, igatsust ja melanhooliat erinevates psühholoogilistes ja esteetilistes registrites.

Kodust lahkumise ja kodu igatsemise motiivid on sama vanad kui inimkonna ajalugu. Inimlikul tasandil on põgenemine või sunnitud ümberasumine traagiline sündmus, mis jääb märgistama kogu ülejäänud elu isegi siis, kui kohanemine on pealtnäha hästi sujunud. „Nad ei tea, et nad ei kohane päriselt kunagi. Ei, mitte iialgi. Mingi osa neist ei saa täielikult kohal olema, midagi, mis on jäänud maha vanale maale ja ei lase neil päriselt mujal kohaneda, juuri ajada.“ kirjutab Leedu-Ameerika avangard-filmitegija Jonas Mekas oma mälestusteraamatus „Mul ei olnud kuhugi minna“. Oma kogemusi põgenikuna ja eneseotsingutest uuel kodumaal on Mekas jäädvustanud läbi oma eksperimentaalfilmi loomingu.

„Kunstnikufilm on nähtus, mis paigutab ennast väljaspoole filmitööstuse formaatidest, ent kasutab liikuvale pildi poolt pakutavaid (audio)visuaalseid väljendusvahendeid. Oma raamatus „Sõda ei ole naise nägu“ kasutab Svetlana Aleksejevitš naiste ja meeste erineva sõjakogemuse kirjeldamiseks optikast pärit mõistet „valgusjõud“. Mida valgusjõulisem on objektiiv, seda suurem on selle võimekus salvestada pilti kehvades valgustingimustes. Loodetavasti aitavad näitusele valitud filmid välja valgustada neid kodutunde ja igatsusega seotud kihte, mis jäävad suurte ajaloonarratiivide varju,“ selgitab Marge Monko.  

*Näituse pealkiri on laenatud Marie Underi luuletusest “Põgenik”, mis on kirjutatutud Rootsis paguluses olles.

Osalevad kunstnikud: Noor Abed, Paul Kuimet, Jonas Mekas, Marge Monko ja Anna Scherbyna.

Täname: Kaisa Maasik, Brigita Reinert, Eesti Kunstimuuseum, AS GoProperty, Valge Kuup OÜ

Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnaga.

Näitus jääb avatuks 20. juulini. 

www.kunstimaja.ee

facebook.com/kunstimaja

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL24) arhitektuuritudengite varjualuse „Õrred” avamisele 18.06.2025 kell 16:00 Annelinna, Saaretiigi parki!

Varasematel aastatel valminud Tartusse kerkinud „Kino”, „Linnutee”, „Nurga” ja „Ava” seltsi on kerkinud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 20. varjualune „Õrred”.

Varjualuse „Õrred” eesmärk on pakkuda linnainimestele puhkust igapäevamuredest ja ülepaisutatud inimkesksetest probleemidest. Varjualuse vorm inspireerub Eesti taluarhitektuurist. Vormi idee on kujutada puitmaja, mille on loodus üle võtnud ja pooleks murdnud. Ehitist ümbritsev ala jäetakse niitmata, tekitamaks tunnet, et varemed on võssa kasvanud.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Astrid Lepistilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu abilinnapealt Elo Kiivetilt. Lõbusaid tegevusi leidub ka lastele!

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Kivi baari, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22.00, plaati keerutavad erinevad diskorid EKAst ning tõotab tulla meeleolukas üritus.

„Õrred” projekteerimise-planeerimise töögrupp: Astrid Lepist, Minna Pärdi, Katariina Kangro

Ehitus: Aiko Hayashi, Anastasiia Pershko, Astrid Lepist, August Elmar Maaste, Carmen Kaalo, Earle Nartey, Emma Talumaa, Holger Rosenroth, Ingel Laur, Johanna Järg, Joonas Karl Kuusik, Juliana Petrova, Katariina Kangro, Kennart Sander Rahuoja, Liisa Marii Mathisen, Mari Tämm, Minna Pärdi, Nikita Oleinik, Rasmus Paul Simmermann, Riina Lii Parve, Sergei Markov

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite Varjualuse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital, LifeIP BuildEST, Tartu linn, Carrot Screw, Cuut, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, ITK Lighting, Raitwood, Silman, Tartu Ehitusmaterjalide Ringkasutuspank

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Postimehe esimest teadet saab lugeda SIIN.

Avamise sündmus FBs