Erasmus BIP töötuba „Navigating Through the Complexities of the Digital Jungle“

25.–29.08.2025 toimub Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakonna korraldamisel Erasmus BIP töötuba „Navigating Through the Complexities of the Digital Jungle“.

Osaleb 19 tudengit viiest partnerkoolist: Aalto Ülikoolist, Vilniuse Kunstiakadeemiast, Läti Kunstiakadeemiast, Saarimaa Kunstiülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast.

Kursust juhendavad Dries Verbruggen Belgiast ja Lauri Kilusk EKAst. Kaasa aitavad Kaiko Kivi ja Martin Melioranski.

Töötoas tegeldakse 3D-projekteerimise ja printimise rakendamisega disainis. Tudengite ülesandeks on leida inimese elukeskkonnas ruumilisi seisundeid, kus bioloogiline mitmekesisus ja kooseksisteerimine on piiratud. Valitud asukohtades sekkutakse 3D-disaini kaudu, et suurendada liikide mitmekesisust ja/või energia ja aine ringlust, püüdes samal ajal arvestada paiga arhitektuuri vm spetsiifikaga.

Töötuba hõlmab loenguid, esitlusi, arutelusid ja praktilist tegevust. Käsitletakse erinevaid viilutamistarkvarasid ja muid parameetrilisi tehnikaid ning arutletakse 3D-printimise üle laiemas teoreetilises raamistikus.

Projekt lõpeb hüpiknäitusega 29. augustil ja osalejate ning õpetajate ümarlauaaruteluga.

Koordinaator: Kersti Laanmaa

27. augustil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitus, hübriidne labor-stuudio, „Kübemelisuse anatoomia“. 

Näitus kõrvutab kaht kunstipraktikat, mis kohtuvad materjali, teadusliku ja narratiivse vormikeele ristumisaladel. Eriskummaliste objektide, eksperimentaalsete protsesside ja ühise installatsiooni kaudu muutub galerii sidusaks kogemusruumiks, hübriidseks labor-stuudioks, mis käsitleb kübemelisuse materiaalseid ning kontseptuaalseid vorme – savist ja tolmust vere, naha ja tuhani.

Vaataja kohtub nii inim- kui ka muude kehade materiaalsusega ning neid ühendavate ja toetavate keerukate süsteemide ning elutsüklitega. Näitusel esitletakse kunstnike loomingu variatsioone mikro- ja makroskaaladel, võimendatud tekstuure, teaduslikke ja meditsiinilisi pilditehnoloogiaid, arhiivitööd ning poeetilisi sekkumisi. Näituse ajal on galerii suur aken kui membraan, mis ühendab sise- ja välisruumi, pakkudes möödujatele pilguheitu dialoogile orgaanilise ja anorgaanilise, elu ja surma, mateeria ja tähenduse vahel.

„Mikroskoopilisel tasandil elulise ja agentse mateeriaga tegelemise kogemusest inspireeritud teosed pakuvad teistlaadi vorme, kuidas kujutada keha ja võimaluse ületada nn lõhe kunsti, teaduse ja meditsiini vahel. Nende tööde puhul on sama olulised minu ettepanekud, kuidas teoseid paigutada avalikku ruumi.“ – Kim Morgan

„Minu värskeim looming keskendub meteoriitsusele, kivistumisele ja spekulatiivsetele tingimustele, mis toovad esile alternatiivseid, mineraalidel põhinevaid eluvorme. Olen uudishimulikult uurinud viise, kuidas kombineerida metalli- ja keraamikaühendeid. Näitusele on veel haaratud mitu varasemat teemat, sealhulgas optilised seadmed ning õhupumpadega animeeritud hingavad savikopsud.“ – Juss Heinsalu

Projekt ulatub visuaalsest kaugemale: Kim Morgan kasutab galeriid stuudio/labori/uurimisruumina, et arutada loomingu üle oma doktoritöö kontekstis, mis hõlmab teose paigutamist avaliku ruumi. Korraldatav vestlusõhtu (esinejad teatatakse hiljem) võtab luubi alla teaduslikud, kunstilised ja spekulatiivsed ideed, mis on näitusel esitletud teoste alused.

Kunstnikutuur: L 13.09.2025 kell 15.00 inglise keeles ja kell 16.30 eesti keeles
Vestlusring: N 18.09.2025 kell 18.00 (arutelu on inglise keeles)

Näitus jääb avatuks 22. septembrini.

Juss Heinsalu on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes loometöös käsitleb savi elu kandja motiivina. Ta põimib materjalipõhist stuudiopraktikat teaduslike hüpoteeside, mütoloogiliste tuletiste ja rahvatarkusega. Heinsalu on õppinud keraamikat Eesti Kunstiakadeemias (EKA) ning seejärel omandanud vabade kunstide magistrikraadi NSCAD Ülikoolis Kanadas. Praegu on ta EKA-s õppejõud ning Taidestuudiumi/Craft Studies MA õppekavajuht.

Kim Morgan on Kanada visuaalkunstnik, kes töötab multimeediainstallatsioonide ja avaliku ruumiga. Oma loomingus uurib ta tehnoloogia mõju inimeste aja-, ruumi- ja kehatajule ning nihkuvaid piire privaatse ja avaliku vahel. Morgan on Kanada NSCAD Ülikooli professor ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant.

Graafiline disainer: Aimur Takk

Kunstnikud tänavad: Eesti Kunstiakadeemia, Arts Nova Scotia, Dalhousie kunstigalerii, Heron Vrubel, Eric-Olivier Theriault Raymond, Gary Markle, Bruce Anderson, Kärt Ojavee, Katherine Diemert, sõbrad ja pereliikmed.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Kunstiakadeemias on arhitekte koolitatud juba 75 aastat! Tähistame seda arhitektuuriteaduskonnas terve algava õppeaasta jooksul. 

Olete oodatud juubeliaasta avamisele 28. augustil 2025 EKA aulas:

• kell 18.00 koos avasõnade ja sõnavõttudega avame arhitektuuriteaduskonna värske ajalehe “c400”. Peatoimetajad Diana Drobot ja Linda Li Arro.
• 18.30 vaatame sisse pikima traditsiooniga arhitektuuri õppeainele “30 x 30”, millest annavad ajaloolise ülevaate näituse kuraatorid doktorant Paco Ernest Ulman ja Madli Kaljuste.
• 19.00 avame EKA Galeriis näituse „30 x 30. Näitus EKA arhitektuuriosakonna graafika arhiivist“.

Arhitektuur loob materiaalse raamistiku ja tingimused kogu ühiskonna toimimiseks ning arenemiseks. Kitsamas mõttes on arhitektuur süsteemide loomise ja ehitamise kunst.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti ruumihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates arhitektuuri, linnaplaneerimise, sisearhitektuuri ja urbanistika valdkonda.

Dekaan Sille Pihlak: On oluline märgata ruumihariduse tendentse, mis üha hoogustavad integreerima eetilisi teemasid tehnoloogia valdkonda, milleks ka arhitektuur on. Oluline on sotsiaalne vastutus nagu ligipääsetavus, kättesaadavus, kaasamine, aga ka kliimamuutuste mõjus olev keskkonnaeetika – materjalide päritolust elurikkuseni. Iga ülikooli kohustuseks on ka kohaliku kultuuri põimimine ja identiteedi tugevdamine ruumiloome kaudu.

On hea tõdeda, et need teemad on juba aastakümneid olnud juuretasandil seotud meie õppesse. Oleme hoidnud enda haridust pidevalt kohanduva ja kaasajalisena, sest just sellist ruumikultuuri on Eestis vaja!

Kuigi hoolitsemine on olnud keskel kohal nii feministlikus teoorias, aktivismis kui poliitikas, on see kriitilisse arhitektuuripraktikasse ja -teooriasse jõudnud üsna hiljuti. Alles viimastel aastatel on hakanud arhitektid, kuraatorid ja arhitektuuriteadlased tõsisemalt kaaluma, mida tähendab hoolitsemine projekteerimise lähtekohana, eetilise hoiakuna ja praktikana. Toetudes hulgale hiljutistele näidetele, mille hulgas on nii arhitektuuriprojekte, õiguslikke muudatusi, poliitilisi sekkumisi kui linnapraktikaid, näitab loeng arhitektuuri, hoolitsemise ja õigluse keerukaid ja vastuolulisi suhteid tänapäeva kontekstis. Eesmärgiks on näidata, et arhitektuuril on suur potentsiaal toetada hoolitsemist, hoolitsemise nõudlemist ja edendada õiglust, olles samas kriitiliselt teadlik oma haaratusest hooleküsimustega ühtlasi kaasnevasse vägivalda ja kaasaaitamisest hooldusega kaasnevale suveräänsuskaole.

Elke Krasny on arhitektuuri- ja kultuuriteoreetik, linnauurija ja kuraator, Viini Kunstiakadeemia professor ning Viini Tehnikaülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö fookuses on ökoloogilised ja sotsiaalse õigluse küsimused antropotseenis ja globaalsete kriiside taustal ning hooletöö mõtestamine arhitektuuri, urbanismi ja kaasaegse kunsti kontekstis. Ta on kureerinud uurimuslikke näituseid nagu „Praktiline urbanism“ (Hands-On Urbanism) Viini Arhitektuurikeskuses ja Veneetsia Arhitektuuribiennaalil (2012), „Hool + parandamine“ (Care + Repair) Viini biennaalil (2017) ning näitustesarja „Kriitiline hool. Arhitektuur haavatud planeedi jaoks“ (Critical Care. Architecture for the Broken Planet) Flandria Arhitektuuriinstituudis (2018), Viini Arhitektuurikeskuses (2019) ja Saksa arhitektuurikeskuses DAZ (2020), koostades viimase põhjal ka mahuka samanimelise raamatu. 2023 kureeris ta koos Angelika Fitzi ja Marvi Mazhariga näituse ja raamatu „Yasmeen Lari. Tulevikku vaatav arhitektuur“ (Yasmeen Lari. Architecture for the Future); pandeemia-aegsest ruumikogemusest on valmimas raamat „Elu nakatunud planeedil. Covid-19, feminism ja hoolitsemise globaalsed eesliinid“ (Living with an Infected Planet.  Covid-19, Feminism and the Global Frontline of Care). 

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on osa teadusprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetavad:

Marta Konovalov kutsub oma koju ja aeda, et koos kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada emotsionaalset kestlikku suhet rõivastega.
–

Oled oodatud minu praktikas kaasa lööma – rõivaid parandama ja taaslooma. Või siis ka lihtsalt vaatlema. Lisaks kutsun sind ka jalutuskäigule oma aia ümbrusesse ning ühiselt toitu jagama.

Palun võta kaasa mõni tekstiilese – kulunud, auklik või plekiline. Lisaks on oodatud sinu
tähelepanekud ja ideed.
Kohapeal kohtad erinevaid elukaid. Soovi korral võta ka lapsed ja kaaslased endaga.
Ootan sind äärealal!
Marta

Asukoht: Veisjärve, Viljandimaa

Toimumisaeg: 22.08.2025 12.00–17.30
Töökeel: Inglise ja Eesti
Kontakt: marta.konovalov@artun.ee
+37256630717

Registreerimine: https://forms.gle/hgA818TaHnjMv15o7

Marta Konovalov on disainer-uurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Ta on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant.

Kõik on oodatud tähistama Narva kunstiresidentuuri 10. aastapäeva

Juubelipäeva kava – 5. september 2025:

12.00 – Saabumine NARTi (Joala 18), tervituskohv ja suupisted. Tutvustame maja ning kunstiresidentuuri tänast tegevust ja tulevikuplaane.

13.00 – Lõuna ja bussituur Narva linnas. Tuuril näeme näiteks Ihor Tkatšivkõi (Ukr) vastvalminud skulptuuri Stockholmi väljakul ning NARTi paadi sisseõnnistamist Narva Veneetsias.

15.00 – Ametlik juubeliprogramm direktori villas ehk NARTis: esitleme juubeliks valminud videot, pakume torti ja mullijooki, arutleme kunsti sotsiaalse mõõtme üle ning loome otseühenduse endiste residentidega üle maailma.

17.00 – Kunstituur Kreenholmi tehases.

19.00 … – Vaba aeg. Soovijatel on võimalus osa saada Station Narva festivali kontsertidest Narva Muuseumis või liituda õhtuse koosviibimisega NARTis.

Juubelipäev langeb kokku samal nädalavahetusel toimuva Station Narva muusikafestivaliga. Reedel on Tulevikupäev, mille programm haakub osaliselt ka juubelikavaga. Samuti ootavad nädalavahetuse jooksul külalisi mitmed NARTi korraldatud sündmused nagu Narva Veneetsia Annuale ehk ühepuulootsiku päev koos paadisõitudega, Ukraina skulptori teose pidulik avamine linnarahvale, Kreenholmi kogukonnaaia lõikuspidu ning majatuurid. Teisisõnu on põhjust jääda pikemaks.

Palume registreeruda 1. septembriks, täites vormi siin: https://forms.gle/zidoyoBbvjXMz4vK6.

Vormis saate märkida, kas soovite tulla Tallinnast Narva ja/või tagasi ühise bussiga. Ööbimist me kõigile pakkuda ei saa, ent kui plaanite jääda, andke teada ja püüame leida lahenduse.

Kui olete juba varem oma osalemist kinnitanud, palume siiski täita ka registreerimisvorm, et oskaksime arvestada Teie toidu- ja programmieelistustega. Juubelisündmust toetavad Kultuurkapital ja Briti Nõukogu.

Reedel, 29. augustil algusega kell 12.00 toimub aulas (ruum A101) Eesti Kunstiakadeemia 2025/26. õppeaasta avaaktus. Aktus kestab orienteeruvalt 1,5 tundi.

23.-24. augustil, Valgas

Kutsume kõiki taas Valka, et osaleda “Materjalide purgatooriumi” lõpuüritusel ja koos suve viimastel päevadel võtta kokku VARESE teine suvi.

Juuli alguses kogunes neli arhitekti ja kunstniku – Beate Zavadska, Aivar Tõnso, Mia Maripuu ja Stephanie Cellier – et sobrada VARESE ning Valga kuurides, pööningutel ja garaažides, otsides poeesiat, potentsiaali ja loomingulist rakendust materjalidele, mis oma pensionipõlve unustatud hoiuruumides peavad. Materjalid, mida pole päris piisavalt uue projekti alustamiseks, kuid liiga palju, et neist täitsa loobuda. Valgas kuus kuud veetnud nelik on lahanud käesolevat teemat eri vaatenurkadest, uurides kohalike materjalikorilaste-iseehitajate rajatisi, mängides leidmaterjali omapäraste kõladega, kaardistades materjalide hoiuruumide olemusi.

Nüüd siis kutsume nädalavahetuseks külla, et osaleda residentuuri avalikul üritusel, kus programmi täidab nii residentide mõtete ja installatsioonide tutvustamine, loengud külalisesinejatelt, VARESE linnaekskursioon ratastega ja muhe VARESE pop-up baar Supibasiilikas.

PROGRAMM:

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste bakalaureuse lõputöö/ portfoolio avalikud kaitsmised toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval, 2. ja 3. juunil kl 10.00–14.30 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis.

Lõputöö raames toimub individuaalsest loovast huvist kerkinud teemade arendamine paralleelselt portfoolio koostamisega. Arendatud projektidest pannakse kokku näitus.

2. juuni

10:00-10:30 Hanna Maria Kruusma “Lahtirulluv ruum. Mari Makarovi isikunäituse kontseptsioon Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis”
10:35-11:05 Lotta Meet “Ruum, kultuur ja suhtlus: kultuuriline mõju ruumikasutusele ning vestluste kujunemisele”
11:10-11:40 Anni Kärmik “Jalgupidi vette”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Nelelis Tasa “Tekstiilijäätmete kasutamine interjööris”
13:20-13:50 Christine Rõõm “Reljeefne kaart nägemispuudega inimestele”
13:55-14:25 Susann Vahe “Eesti suvilate siseilme aastatel 1960.-1990.”

3. juuni

10:00-10:30 Caitlyn Kesa “Ruumiplaneeringust fookuses AKEN. Sisearhitekti ettepanekud – vaade seest välja”
10:35-11:05 Simona Aleksandra Porta “Dialoog”
11:10-11:40 Katarina Ild “Mälu”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Arnold Zagurski “Tardkiri”
13:20-13:50 Villem Reimann “Ühisaedik”
13:55-14:25 Kairi Mändla “Kuidas tuvastada ruumi tuuma?”

*

Juhendajad: Anna Kaarma (portfoolio), Ville Lausmäe (projekti arendus), Veiko Liis (projekti arendus).

Bakalaureuse Lõputöö/ portfoolio komisjoni koosseisus on Maria Helena Luiga (komisjoni esimees), Peeter Klaas, Mari Põld, Gregor Taul ja Merilin Tee. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus on avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.