Kuraatorituur näitusel „TALLINN TÄISPURJES. Linna muutev olümpiaehitus“ Ivar Sakiga

Neljapäeval, 5. juunil kell 18 algab kuraatorituur näitusele „TALLINN TÄISPURJES. Linna muutev olümpiaehitus“, teejuhiks disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

1980. aasta olümpiaregatiks valmisid praegugi tuntud Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elumajad, bürood, terviseasutused ja kultuurihooned, mille autoriteks olid Eesti arhitektid, sisearhitektid ja insenerid. Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustele vaatamata püüti regati tuules eestlastest eestvedajate algatusel parandada siinsete inimeste eluolu. Lisaks arhitektuurile ja linnaplaneerimisele pöörati tähelepanu ka disainile – seda nii linnaruumi, tarbeesemete kui ka plakatikunsti näitel. Plakatikunsti osa kureeriski Ivar Sakk.

Ivar Sakk lõpetas ERKI tööstuskunsti kateedri aastal 1986. Aastal 2012 lõpetas EKA disainiosakonna doktorantuuri, tema doktoritöö on tüpograafiaajalugu käsitlev raamat “Aa kuni Zz“.

Osalemine muuseumipileti ja Muuseumikaardiga.

Muuseum Rotermanni soolalaos on neljapäeviti avatud kella 20ni.

7. juunil kell 16:00 Narva Kunstiresidentuuris (NART) toimub eriline animafilmi „From Narva with Love“ esilinastus — see on Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Paulina Beliku diplomitöö. Autor esitleb filmi isiklikult ning räägib selle valmimisloost.

Film põhineb tõsielusündmustel ja kujutab animatsioonina Narva keeruliste noorte elu — linna, kus põimuvad kultuurilised, sotsiaalsed ja ajaloolised kontrastid. Teos ühendab dokumentaalsed mälestused, kollaažid ja digitaalse animatsiooni.

„See ei ole lihtsalt lapsepõlvelugu, vaid viis sulgeda minu elus oluline peatükk. Me romantiseerisime karmist keskkonnast hoolimata sisemist rõõmu säilitades. See on minu isiklik, ent paljudele ühine lugu,“ ütleb filmi autor Paulina Belik.

Projekt valmib kahe aasta jooksul ning on saanud mitte ainult õppetööks, vaid ka tähtsaks kunstiliseks sõnavõtuks postnõukogude ruumi sotsiaalse reaalsuse teemal. Narvas toimuval esilinastusel toimub filmi esimene avalik vaatamine, mis on korraldatud spetsiaalselt kohalikule publikule.

Pärast filmi toimub vestlus autoriga
Sissepääs tasuta

Lisainfo ja meediapäringud:
paulina.belik@gmail.com

Taidestuudiumi esimese kursuse magistrantide aasta lõpunäitus, mis tutvustab laia spektrit materjalikeskseid praktikaid.

Õpingute esimesel semestril arutame pikalt objektide ja asjade erinevust – mis teeb millestki objekti ja teisest asja? Vikipeedia julgustab oma toimetajaid olema käsitletava teema selgitamisel ja kirjeldamisel „otsekohesed, faktidele tuginevad, mitte esseelikud, argumenteerivad või arvamuslikud“. See näitus pole just see. Näituse teosed on mõlemat, kumbagi ja vahepealset. Julgustame teid, külastajat, mõtlema nähtud teoste üle esseelikult, argumenteerivalt ja arvamuslikult, kaheldes ja eemaldudes, pidades asjalikkust ja objektilisust arutluse all olevaks.

Objekt või asjad II toimub käsitöö eriala stuudios Kopli 70a, Krulli kvartalis, 2. korrusel. Avamine toimub 30. mail kell 18.00. Külastajaid oodatakse 31. mail ja 1., 2. ja 3. juunil kell 13–19 või eelneval kokkuleppel.

Lisateabe saamiseks võtke ühendust Marite Kuusega aadressil marite.kuus@artun.ee

Osalejad: Sylvia Whananaki, Treep Burgess, Lap Chun Chow, Margus Elizarov, Maia Margareta Hellman, Nele Kurvits, Marite Kuus, Lyly Letzer, Peixuan Lin, Mariam Mestvirishvili ja Joanne-Heleene Sõrmus.

Kuraatorid: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste magistritööde avalikud kaitsmised toimuvad neljapäeval ja reedel, 29. ja 30. mail kl 10.00–15.15 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis. Kaitsmistest toimub ka live-ülekanne, mida on võimalik jälgida EKA TVst. 

Ajakava:

29. mai

10.00-10.50 Silvia Ingver “Põllumajanduslike saaduste ja jääkide kasutamine sisearhitektuuris”. Retsensent Sandra Mirka. 

10.50-11.40 Laura Tõru “Vahepealsuse maja. Ühiselt elamine vanalinnas Vana-Posti 4 hoone näitel”. Retsensent Eneli Kleemann.

11.40-12.30 Ville Lausmäe “Kolmas koht – Veeruum”. Retsensent Karen Jagodin.

12.30-13.30 Paus

13.30-14.20 Kätlin-Karin Lond “Ringne sisearhitektuur Telliskivis asuva G-hoone näitel”. Retsensent Tüüne-Kristin Vaikla. 

14.20-15.10 Anna Aurelia Minev “Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele”. Retsensent Daniel Kotsjuba.

30. mai

10.00-10.50 Linda Maria Urke “Ruumimõjus. Toetav kodukeskkond aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesele”. Retsensent Keiu Albi. 

10.50-11.40 Laura Pormeister “Kohandatud kangelane. Hüljatud hoone kaasaegsesse keskkonda adapteerimine väikealevi näitel”. Retsensent Iiris Tähti Toom.

11.40-12.30 Kairi Karp-Konceviča “Haigla kui haridusruum. Tallinna Lastehaigla Endokrinoloogia päevaravi õppeklassi ümbermõtestamine”. Retsensent Loviise Talvaru.

12.30-13.30 Paus

13.30-14.20 Hanna-Loora Arro “Ajutise arhitektuuri väljal. Jätkusuutlikuma lavadisaini poole”. Retsensent Anna-Liisa Unt. 

14.20-15.10 Mari Uibo “Juukse(kasvu)piir. Juuksekarvade potentsiaal sisearhitektuuris”. Retsensent Sveta Grigorjeva.

Magistritöösid juhendasid Mariann Drell (MA), Pavle Stamenović (PhD) ja Gregor Taul (PhD) ning konsultantideks olid Johan Kirsimäe (MSc) ja Maria Helena Luiga (MA). 

Magistritöid hindab komisjon koosseisus Malle Jürgenson (komisjoni esimees), Manten Devriendt, Ardo Hiiuväin, Kadi Berens ja Siim Tuksam. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus avaneb 28. mail kell 17.00 ning on seejärel avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

Disaini ja innovatsiooni õppekava neljanda kursuse üliõpilased tegelesid 2024. aasta sügissemestril oma kursusetöö raames Sydney Eesti Maja identiteedi uuendamisega. Projekt andis tudengitele võimaluse mõtestada ja väljendada eestlust läbi disaini. Projekti viidi ellu meeskonnana, kus osalesid kõigi nelja eriala tudengid.

Eesmärk oli luua ühtne tervik, mis peegeldaks Eesti kultuuri ja väärtusi. Hoonet kasutatakse aktiivselt rahvustähtpäevade tähistamisel, ürituste korraldamiseks ning kultuurilisteks tegevusteks nagu rahvatants, kooriproovid ja käsitööringid.

Austraalias on suur eestlaste kogukond, kuhu on rännatud mitmes laines, igaühel oma mälestused Eestist. Nende erinevate mälestustega tuli ka meie tudengitel arvestada.

2025. aasta veebruaris külastas tudengite esindus Sydneys kohapealset kogukonda, tutvustas loodud ideelahendusi ning osales inspireerivas töötoas. Aruteludes tõstatus küsimus, kuidas erinevates maailma paikades elavad eestlased eestlust tajuvad.

Projekti edu tõestas, et loovad lahendused saavad olla sillaks eri põlvkondade ja kultuuriliste kogemuste vahel, ühendades Eesti ja Austraalia eestlasi läbi disaini ja ruumikogemuse. Välismaal olles muutub kontakt kodumaaga tähtsaks. Iga pisiasi saab oma tähenduse. Seda tunnet said kogeda ka tudengid.

Lõpptulemusena valmis kolm eriilmelist ideelahendust, mis hõlmavad Sydney Eesti Maja sisekujundust ja väliala planeeringut. Lahendused väljendavad Eesti identiteeti nüüdisaegses võtmes, pakkudes kogukonnale ruumilist sidet oma juurtega.

Juhendaja: Raido-Riho Laasi.

Projektis osalenud tudengid: Siim-Aoum Villido, Marie Kanger, Paula Hõbe, Daniela De Osti, Laura Ustav, Anet Valkenklau, Kärt Keek, Diana Libba, Laura Aarelaid, Karmen Saat, Katrin Tiirman, Kerttili Liiv, Anet Jaks.

Disaini ja innovatsiooni õppekava neljanda kursuse tudengid töötasid välja lahendusi Põhja-Eesti Regionaalhaigla vajadusele luua kaasaegne messiala.

Praktilise kogemuse ja parema sisendi saamiseks külastasid tudengid karjäärimessi, et mõista paremini nii tellija ootusi kui ka sihtrühma vajadusi. Analüüsi ja loovtöö tulemusena valmis mitu terviklikku ideekavandit, mis on visuaalselt silmapaistvad, funktsionaalsed ning sobivad kasutamiseks nii värbamis- kui ka ennetusüritustel. Tudengite loodud lahendused arvestavad messikeskkonna eripäradega ning pakuvad kasutajasõbralikku ja mõjusat esinduslahendust tellija vajadustele.

Juhendaja: Raido-Riho Laasi.

Projektis osalenud tudengid: Getter Zirel, Greta Ruga, Inna Rõžihh, Anette Maria Eelmäe, Kristi Markov, Grethen Torm,Diana Mölder, Kert Väljak.

Disaini ja innovatsiooni õppekava viimase kursuse tudengid töötasid välja terviklahenduse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi välialale.

Amandus Adamson kasutas oma Paldiski ateljeed suvekuudel väiksemate kujude modelleerimiseks ja maalimiseks. Tänaseks on see paik kujunenud tema elu ja loomingu tutvustavaks muuseumiks. Muuseumi soovib senisest enam mängida aktiivsemat rolli kohaliku elu edendamisel, pakkudes muuseumi aeda kogukonnaürituste toimumispaigana. Lisaks plaanib muuseum algatada kogukonda kaasavaid tegevusi, nagu kunstinäitused, töötoad, muusikaüritused. Samuti soovib muuseum kujuneda usaldusväärseks koostööpartneriks kohalikele haridusasutustele.

Tudengite poolt valmisid meeskonnatööna kaks projekti, mis on kooskõlas muuseumi üldmulje ja selle pärandiga, samas avardades selle kasutusvõimalusi kogukonna hüvanguks.

Juhendaja: Raido-Riho Laasi.
Projektis osalenud tudengid: Kaia Jõks, Vanessa Timma, Ailan Daniel Mark, Kadri
Raudmägi, Marianne Lapin, Airis Köhler.

Dominic Redfern
Ei ole tehislik ega intelligentne
Loeng toimub inglise keeles.

Bernard Stiegler väitis, et inimesed ja tehnoloogia on koos moodustatud; inimesed ei ole tehnoloogiast eraldi ega eelne sellele, vaid inimkonna evolutsioon on põimunud tehnika tekkimise ja arenguga, protsessiga, mida ta nimetab “tehnogeneesiks”. Stiegleri jaoks on inimesed “alati juba” tehnoloogilised. See idee tundub eriti asjakohane, kuna me arutleme olevikku ja tulevikku tehisintellektiga.

Alates DALL-E 2 käivitamisest 2022. aastal on tehisintellekt muutunud viiruslikuks.

Mis on tehisintellekt?
Millised on selle tagajärjed kunstnikele ja loomeinimestele?
Mida kunstnikud selle tehnoloogiaga teevad?
Kuidas saab tehisintellekti kunst meie ajaloolist hetke sisukalt peegeldada?

Dominic Redfern pakub oma loengus mõtteid nende küsimuste kohta ja annab lühikese ülevaate omaenda uurimustest selle kummalise tehnoloogiaga.

Dominic Redfern on meessoost esineja, Austraalia asunik. Ta on videot eksponeerinud alates 1997. aastast. Dominicul on olnud kolm peamist loomingut: kümme aastat etendatud identiteedi käsitlemist; kümme aastat keskkonnauuringuid; ja tema praegune tagasipöördumine abstraktsiooni ja protsessi juurde, käsitledes taas identiteedi ja subjektiivsuse küsimusi. Oma karjääri jooksul on teda toetanud mitmed omavalitsused, Austraalia Kunstiamet (ARC), Austraalia Kunstide Nõukogu ja riiklikud kunsti rahastamisasutused. Dominic on ette võtnud kohaspetsiifilisi projekte Brasiilias, USAs, Jaapanis, Hiinas, Koreas, Tais, Soomes, Norras, Rootsis, Šotimaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Ta on RMIT kunstikooli dotsent.

30. mail kell 15:00 EKA valge maja monumentaalstuudios

Bart Hessi looming on taktiilne ja intuitiivne. Ületades disaini, moe ja kunsti piire, moodustavad tema tööd uurimusliku sarja, mille läbivaks liiniks on materiaalsus, (virtuaal)reaalsus ja tehnoloogia. Hess töö fookuses on inimese ja materjali ning looduse ja tehnoloogia vaheline suhe, mida ta käsitleb läbi materjaliuuringute, animatsiooni, video ja foto meediumite. Oma töödes otsib ta pinget külgetõmbe ja eemaletõuke vahel, uurides materjalide ja inimese naha vahelist intiimset suhet.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Azeem Hamidi esimese juhtumiuuringu “Participation as Relation: Designing with People, Materials and Spaces” eelretsenseerimine toimub 4. juunil 2025 kell 14.00 Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ruumis A202.
Retsensendid on dr Oscar Tomico Plasencia (Eindhoveni Tehnikaülikool, Holland) ja dr Nithikul Nimkulrat (OCAD Ülikool, Kanada). Doktoritöö juhendaja on dr Kristi Kuusk (EKA, Eesti).

Azeem Hamid kutsub kuulajaid kaasa mõtlema Sensoorse disaini residentuuri (Sensorial Design Residency) tulemustele ja analüüsile. Tegemist on EKA ja OCADU koostööprojektiga, mis toimus 2024. aasta augustis Tallinnas ning avas teemat „Analog+Digital=Sensorial“.
Tema doktoritöö uurib, kuidas osalus disainiprotsessis ilmneb kui suhestuv, kehastunud ja inimülene (more-than-human) praktika, ning kuidas osalejad koosloovad paiga kogemust läbi teineteisega suhestumise, sensoorsete katsetuste ja tööga materjalidega. Töö tugineb suhestuva disaini (relational design) teooriale, sensoorsele etnograafiale ja posthumanistlikule pedagoogikale ning seab küsimärgi alla osaluse kui vaid formaalse kaasamise käsitluse.
Läbi osalejate kogemuste, dokumenteeritud protsesside ja ühiste installatsioonide toob Hamid esile, kuidas osalus kujuneb läbi mängulisuse, improvisatsiooni, hoolivuse ja pingete. Ruumi nähakse mitte taustana, vaid aktiivse kaasloojana õppimise protsessis. Residentuuri lõpunäitus Põhjala Tehases on käsitletud mitte kui lõpptulemus, vaid ruumiline näide suhestuvast õppimisviisist.
Tema uurimistöö panustab arutelusse pluriversaalse (pluriversal) ja kontekstualiseeritud disainihariduse teemadel, kutsudes üles nihutama fookust osalusest kui juhtimisest osalusele kui koosolemisele ja koosloomisele jagatud ruumis.
Pakistanist Lahorest pärit ja praegu Tallinnas elav Azeem Hamid on doktorant, koolitaja ja juhendaja, kes keskendub üleminekudisainile (transition design), kohaloomele (placemaking) ja disainipedagoogikale. Ta on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ning omab magistrikraadi Disaini ja Tehnoloogia Tulevikusuundades ning MPhil. kraadi Kunsti- ja Disainihariduses.