Köitekunstinäitus Scripta manent VII tähistab Arvo Pärdi 90. juubelit

Eesti Köitekunstnike Ühenduse iga viie aasta järel toimuv rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent keskendub sel aastal maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 90. juubelile.

Näituse aluseks on köitepoognad, mis põhinevad Pärdi heliloomingu tekstidel, sisaldades tekste üheksas keeles alates 1956. aastast. Kogumik In principio heidab valgust Pärdi loomingus olulisele tahule – helilooja teoste tekstidele ja Sõnale nii sügavamal kui laiemal tähendusel.

Näituse jaoks trükiti 25 poognast koosnev 392-leheküljeline plokk ning saadeti kunstnikele Eestist ja 18 riigist, kes köitsid tööd erinevates tehnikates. Kokku osaleb näitusel 151 kunstnikku 19 riigist, Eestist 61. 23 näitusel osalejat on tudengid nende seast mitmed ka just aksessuaari ja köite osakonnast.

Unikaalsed köited toovad vaataja ette vana ja väärika köitekunsti, mis digimaailmas on muutumas haruldaseks. Näitus rõhutab peent tunnetust, abstraktset kunstimeelt ja materjalide oskuslikku kasutamist, ühendades sisu ja vormi terviklikuks kunstielamuseks.

Korraldajad: Eesti Köitekunstnike Ühendus ja Arvo Pärdi Keskus.

Rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta manent VII. In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas on avatud Tallinnas Suurgildi hoones
12.09.2025–16.11.25

Loe edasi Ajaloomuuseumi veebilehelt.

Kolmapäeval, 17. septembril algusega kell 18.00 peab EKA aulas A101 avaliku loengu Ukraina etnoloog, museoloog ja kuraator Dr Ihor Poshyvailo.

Dr Ihor Poshyvailo on Ukraina etnoloog, museoloog ja kuraator, Väärikuse revolutsioonile pühendatud Maidani muuseumi juht. Täiemahulise sõja algul lõi ta mittetulundusühingu, mis tegeleb siiani kultuuriväärtuste päästmise ning kahjustuste dokumenteerimisega mh aktiivses sõjatsoonis. 2024. aastal pälvis ta Euroopa Muuseumi Foorumi prestiižse Kenneth Hudsoni auhinna oma töö eest kultuuripärandi kaitsel.

Avalik loeng Eesti Kunstiakadeemias keskendub küsimusele, milline on ja võiks olla kunstiakadeemiate roll Ukraina pärandisektori toetamisel praegu ja pärast sõja lõppu ning kuidas saavad kunstiakadeemiad panustada pärandi kaitsmisesse ja säilimisse ka kõige kriitilisematel aegadel.

Neljapäeval, 18. septembril toimub seminar “Kuidas kaitsta ja päästa kultuuriväärtusi sõjaolukorras?” näitusel “Vapruse nägu. Azovstali alistumatud kaitsjad”. Seminar on mäluasutuste töötajatele tasuta. Vajalik on eelnev registreerimine.

Rohkem infot: https://vabamu.ee/events/seminar-naitusel-vapruse-nagu-krulli-kvartali-sepikojas/

7. oktoobril kell 18.00 toimub kinos Sõprus Moekunstikino festivali raames 2023. aasta suvel toimunud maailma pikima moelava projektist valminud dokumentaalfilm “Mania Grandiosa” linastus.

2023. aasta südasuvine Eesti. Magentaroosades kostüümides kümme kultuuritegelast sammuvad maailma pikimal moelaval läbi väikepaikade ja tolmavate külavaheteede Pariisi poole. Ainult Eiffeli torni asemel paistab neile samanimelise küla ratsamaneež Lääne-Virumaal.

“Mania Grandiosa” on poeetiline, südamlik ja humoorikas dokumentaalfilm ambitsioonist, moe tulevikust, sellega seotud muredest ja rõõmudest ning sotsiaalsetest konstruktsioonidest.

Osad on jäänud, osad on läinud – kõigil on oma lugu, aga jagatud küsimus: mida tähendab tänapäeval moodi luua ja kuidas sellest rääkida? Film põimib endas kaadreid samanimelise maailma pikima moelava telgitagustest 2023. aasta juulis ning intervjuusid nii Pariisis kui Eestis tegutsevatelt moe- ja kultuuriinimestelt. Film harutab Pariisi narratiivi väikeriigi vaatenurgast, arutledes eksklusiivsuse ja moetegemise üle üha keerukamates tingimustes.

“Mania Grandiosa” on ühtaegu intiimne portree ja DIY suurlinateos, olles film loomingust, julgusest ja sellest mida tähendab püüelda Pariisi tulede poole. Filmis astuvad üles Lilli Jahilo, Katrin Aasmaa, Carmen Kremm, Hans Schwarz, Sten Ojavee ja Anu Saagim.

Filmiseansile teevad sissejuhatuse Lisette Sivard ja Karl Joonas Alamaa.

Raamat “Mania Grandiosa” on müügil Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Kai kunstikeskuses, Eesti Disaini Majas, Kogo galeriis, Viuu prillipoes ja Foku galeriis.

Moekunstikino:
https://www.moekunstikino.ee/et/2025-filmid-mania-grandiosa

Publikuprogramm näitusel „30×30“ EKA Galeriis
Sündmustel osalemine on tasuta!

Neljapäev, 11.september kell 16.00–18.00
Sündmus „See ei ole veel kõik…“
Sisearhitektuuri kogude avamine ja joonestamistund sisearhitektuuri osakonna juhataja Malle Jürgensoniga. (EKA Galerii teisel korrusel, eesti keeles)
NB! Kohtade arv on piiratud, pane end kirja siin.

Pühapäev, 14. september
Kell 13.00 kuraatorite Madli Kaljuste ja Paco Ulmani ringkäik (eesti keeles)
Kell 14.00 kuraatorite ringkäik (inglise keeles)

Pühapäev, 21. september kell 15.00–17.00
Vabas vormis vestlusõhtu, kus arutletakse teemade ümber, mis nii näitust planeerides, kui näituse ajal esile kerkisid.

Näitus „30×30“ on EKA Galeriis avatud 21. septembrini. Loe rohkem näitusest siit.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 avanäitusteks on Tanja Muravskaja isikunäitus Saarineni majas ja linnaruumi näitus Kaubamaja ristmikul.

Kahe kuu jooksul toimub kokku 18 näitust – neli põhinäitust ja 14 satelliitnäitust – ning publikuprogramm, mille hulka kuulub ka Mare Tralla ja Roberta Lima performance Kaubamaja ristmikul sel pühapäeval, 7. septembril.

Fotokuu avanäituseks on ajaloolises Saarineni majas (Pärnu mnt 10) avatav Tanja Muravskaja isikunäitus „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“ (avatud 05.09.–31.10.2025, K–L 13:00–19:00). Kunstniku fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Samuti avatakse täna rahvusvaheline linnaruumi näitus „Volitatud vormid“ seitsmel pinnal Tallinna Kaubamaja ristmiku ümbruses (avatud 05.09.–31.10.2025, 24/7 K–L 13:00–19:00, A. Laikmaa jalakäijate tunnel 05:00–00:00). Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale. Seitse kohaspetsiifilist teost hõivavad pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).

Fotokuu põhiprogrammi kuulub ka Eesti ja Soome fotokunstnike ühisnäitus just juuri nüüd nyt, mis avaneb 25. septembril paralleelselt Hobusepea ja FOKU galeriides ning Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“, mis avaneb 11. oktoobril Kai kunstikeskuses.

Lisaks põhiprogrammile kuuluvad Tallinna Fotokuu näituste juurde publikuprogrammid ning 14 näitusest koosnev satelliitprogramm. Kaasa löövad mitmed Tallinna olulised näitusepaigad:  Kumu kunstimuuseum, Fotografiska Tallinn, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, ARS Projektiruum, ARS Showroom ning galeriid: Draakoni, Positiiv, Punctum, Vabaduse, FOKU, Seek. Tartust osaleb programmis Kogo galerii ja Viljandist Rüki galerii.

Laupäev, 6. september

13:00 Vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“ näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)

14:30 Kunstnike tuur näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu; inglise keeles)

15:30 Aktivismikool näitusel „Kuidas ära tunda lesbit?“ (Kumu)

17:00 Kohtumine kunstnike Riin Maide ja Krista Möldriga näitusel „ja siis järsku, mitte midagi“ (ARS Projektiruum)

Pühapäev, 7. september

12:00 Angelika Kollini autorivestlus näitusel „Tundlik pinnas“ (Juhan Kuusi Dokfoto Keskus; inglise keeles)

13:00 Kuraatorituur linnaruumi näitusel „Volitatud vormid“ (Viru Keskuse välialal „Hämarik“ skulptuuri ees; inglise keeles)

14:00 Kunstnike Mare Tralla (EE) ja Roberta Lima (AT/BR) performance „Kõik ükssarvikud on sündinud vabade ja võrdsetena“, näituse „Volitatud vormid“ raames (Viru Keskuse väliala, „Hämarik“ skulptuuri esine; 30 min, inglise keeles)

Tutvu kogu Tallinna Fotokuu programmiga: fotokuu.ee.

Fotokuu ametlik infopunkt on FOKU galerii (Väike-Karja 10), mis on avatud N–L kell 12:00–18:00.

Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus on alates 8.09 avatud näitus „Kandjakogemusest lähtuv kotidisain“.

Näitus tutvustab teadur Jaana Päeva juhtimisel 2023-2024 läbi viidud loovuurimuse “Kogemuspõhiste disainiprintsiipide uurimine ja rakendamine kotidisainis“ tulemusi. Loovuurimuse eesmärk oli koguda kotiteemalisi mälestusi, et nende abil uurida, kuidas ja miks tunneb kotikandja end oma kotiga emotsionaalselt seotuna, ning seejärel testida, kuidas on võimalik disaini abil esile kutsuda pikaajalist emotsionaalset seotust.

Väljapaneku keskmes on Jaana Päeva, Kadri Kruusi ja Merle Visaku disainitud üheksast kotist koosnev kollektsioon. See lähtus kotiteemaliste mälestuste analüüsist ning loodud kotte kasutati publiku tagasiside kogumiseks, et võrrelda kas ja milliseid emotsioone ning kogemuskirjeldusi kutsuvad kasutajates esile mälestuste aluseks olnud kottide tunnusjooned. Sel näitusel saadab igat kotti üks järeldus, milleni küsitluste anlüüs viis. Projekti tulemused näitavad, et teadlik tähendusloome aitab disaineril luua kestlikke ja pika elukaarega tooteid.

Projekti meeskond: Jaana Päeva, Kadri Kruus, Merle Visak ja Maris Rosenthal

Partnerid: Tallinna Linnamuuseum ja Kadri Kruus – Bags and Accessories

Rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

„30×30. Näitus EKA arhitektuuriteaduskonna graafika kogudest“
EKA Galeriis 29.08.–21.09.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: N 28.08. kell 19.00

Eesti Kunstiakadeemias on arhitekte koolitatud juba 75 aastat. Juubeliaastat alustav näitus „30×30“ avab EKA arhitektuuriteaduskonna möödunuid aastakümneid läbi I kursuse graafiliste ülesannete.

„Projektigraafika“, „Arhitektuurne projekteerimine I“, „Kompositsioon I“ – erinevate nimede taga peitub ligi pool sajandit püsinud ettevalmistav stuudio, mille on läbinud kõik EKA arhitektuuriosakonnas I kursusel õppinud tudengid — enamus praegu Eestis tegutsevatest arhitektidest. Ka 2025. aastal tutvustatakse värsketele arhitektuuritudengitele rapidograafe, paberi materiaalsust, kompositsiooni küsimusi, plaani ja lõike erinevusi ja sarnasusi, graafiliste kujutlusviiside võimalusi ja võimatusi. See on tudengite esimene kokkupuude arhitekti töövahenditega, milleks on nii ruumi kujutamise ja loomise vahendid kui ka abstraktsemal tasandil ruumist mõtlemise ja selle kommunikeerimise viisid.

Arhiivinäitus „30×30“ avab EKA muuseumisse ja arhitektuuriteaduskonna arhiivi salamisi kogunenud graafiliste tööde massiivi. Paber ja tint ning tööde vorm on justkui muutumatu, ent ometi kooruvad ligi seitsmesajalt lehelt välja poole sajandi jooksul muundunud rõhuasetused, tunnetused ja ülesanded, mille põhjal alustatakse ühe inimese vormimist arhitektiks.

Näitusel eksponeeritud tööd kuuluvad EKA muuseumi kogusse ja EKA arhitektuuriteaduskonna arhiivi.

Näituse koostajad ja ruumiline kujundus: Madli Kaljuste, Paco Ulman
Osalejad: Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Kunstiülikooli ja Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi endised I kursuse tudengid
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse ehitus: Dream Team (Johannes Säre, Dénes Farkas, Eke Ao Nettan, Paul Säre)
Tehniline tugi: Karmo Migur
Valguskujundus: Mikk-Mait Kivi
Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, EKA arhitektuuriteaduskond, ETS NORD, Niguliste muuseum, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Täname samuti: Ulla Alla, Imbi Hepner, Malle Jürgenson, Tiina Kaljuste, Reeli Kõiv, Laura Linsi, Hannes Lung, Mari Möldre, Andres Ojari, Sille Pihlak, Tarvo Roose, Tarmo Saaret, Mihkel Säre, Merilin Tee
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

_________________________________________________

Publikuprogramm näitusel „30×30“ EKA Galeriis
Sündmustel osalemine on tasuta!

Neljapäev, 11.september kell 16.00–18.00
Sündmus „See ei ole veel kõik…“
Sisearhitektuuri kogude avamine ja joonestamistund sisearhitektuuri osakonna juhataja Malle Jürgensoniga. (EKA Galerii teisel korrusel, eesti keeles)
NB! Kohtade arv on piiratud, pane end kirja siin: https://forms.gle/ZKc8R5WYZEWv5HJ46

Pühapäev, 14. september
Kell 13.00 kuraatorite Madli Kaljuste ja Paco Ulmani ringkäik (eesti keeles)
Kell 14.00 kuraatorite ringkäik (inglise keeles)

Pühapäev, 21. september kell 15.00
Vestlusõhtu

Aastast 2013 Londonis elav ja töötav Eesti kunstnik tutvustab oma loomingut ja loomingulisi protsesse.

Angela Maasalu (1990) on maalikunstnik, kes käsitleb oma loomingus isiklikke ja intiimseid teemasid. Teda huvitab vastuoluline inimkogemus, mis tunnistab korraga õnne ja õnnetust, elu dramaatilisust ning koomilisust. Maasalu jõudis isiklike ja argieluliste teemadega tegelemiseni magistriõpingute käigus ning pärast kooli lõpetamist on ta puudutanud oma põlvkonnakaaslaste igapäevaseid probleeme. Oma loomingus käsitleb ta sotsiaalsust, suhteid, personaalset ruumi ja kodutunnet.

Angela Maasalu on õppinud Tartu Ülikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013–2014). 2017. ja 2019. aastal oli ta nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale (varem Sadolini kunstipreemia). Tal on olnud isikunäitusi Tallinnas, Londonis, Irákleios Kreekas ja Shanghais.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

1. oktoobril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Eik Hermann doktoritööd „Toward Matter-Environmental Pragmapoetics: Studies of Theory-Practice Separation“ („Aine-ümbruskondliku pragmapoeetika poole: uurimused teooria ja praktika lahutatusest“)
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendaja: Margus Ott, PhD (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Rein Raud (Tallinna Ülikool) ja prof Randall Teal (University of Idaho)
Oponendid: prof Rein Raud (Tallinna Ülikool) ja Jacob C.T. Voorthuis, PhD (Eindhoven University of Technology)

Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus:
Läänemaist kultuuriruumi on oluliselt mõjutanud eristus teooria ja praktika vahel. Ideaalis toetavad ja toidavad need kaks valda teineteist. Praktikal on võita läbimõtlemisest ja laiast vaateväljast, teoorial on võita maailmasse sekkumisel põhinevast kogemusest ja oskustepagasist. Kuigi inimkonna ees parajasti seisvate suurte, lausa ületamatuna tunduvate väljakutsetega (nt kliima kuumenemine, elurikkuse vähenemine ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasv) toimetulemine vajab just tihedat koostööd teoreetikute ja praktikute vahel, on need vallad aina enam teineteisest lahku kasvanud. Samuti valitsevad suured lõhed nii teooria kui ka praktika sees. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas on sellele olukorrale kaasa aidanud läänemaises kultuuris käibivad mõisteskeemid ja laiem mõistevara ning mil moel saaks olukorra muutmisel abi olla alternatiivsetest mõisteskeemidest ja mõistevarast.
Doktoritöö algab mõisteajaloolise uurimusega, kusjuures olulist tähelepanu osutatakse selle ajaloo sotsiaalsetele aspektidele. Teooria ja praktika hakkasid lahku kasvama juba Vana-Kreekas, kus aristokraatlike väärtuste mõjul hakati ülimuslikuks pidama teadmist, mis pole otseselt kasulik ja millega said tegeleda ennekõike need, kes said endale lubada jõudeaega. Lisaks lahutatusele vahetust praktilisusest oli säärasele teadmisele omane iseseisvus ajalis-ruumilistest ümbrustest: ideaalne teadmine pidi kehtima igas kontekstis. Nagu selgub võrdlusest premodernse Hiina mõistevaraga, ei ole see valik sugugi ainuvõimalik. Tollased baasvalikud võeti omakorda aluseks läänemaise mõistevara edasistele kujundamistele, mille käigus kujunes välja levinud skeem, mis näeb praktikas teooria rakendamist (ja n-ö taasümbrustamist). Muuhulgas mõjutas see skeem ka praktikavaldade vaheliste liigenduste ja hierarhiate kujunemist.
Pärast esialgse mõisteajaloolise uurimuse läbiviimist võtab töö eksperimentaalsema pöörde. Eesmärk on katsetada uute mõistete ja mõisteskeemidega, mis aitaksid senist umbsõlmedest palistatud mõisteskeemide ja käitumismustrite pundart lahti harutada ning teooria ja praktika seniseid suhteid viljakalt ümber mängida. Üks oluline strateegia, millest need katsed juhinduvad, on teadmiste ja ümbruste suhete ümbermõtestamine. Teine oluline strateegia on keskendumine nii teadmistekke kui ka tegutsemise puhul protsessidele algusjärkudele: just töö algusosas on eri valdkondadel rohkem ühist kui töö lõpuosas. Visandatakse nägemus inimpraktikast, mis põhineb maailma enda “praktikal”, sekkudes sellesse vahel kaasa minnes ja selle kalduvustel “surfates” ning vahel neile vastupanu osutades. Samuti pakutakse välja töö algusjärkusid kirjeldava uurimisraamistiku alged või piirjooned.