VARES suveresidentuuri “Materjali purgatooriumi” lõpetamine

23.-24. augustil, Valgas

Kutsume kõiki taas Valka, et osaleda “Materjalide purgatooriumi” lõpuüritusel ja koos suve viimastel päevadel võtta kokku VARESE teine suvi.

Juuli alguses kogunes neli arhitekti ja kunstniku – Beate Zavadska, Aivar Tõnso, Mia Maripuu ja Stephanie Cellier – et sobrada VARESE ning Valga kuurides, pööningutel ja garaažides, otsides poeesiat, potentsiaali ja loomingulist rakendust materjalidele, mis oma pensionipõlve unustatud hoiuruumides peavad. Materjalid, mida pole päris piisavalt uue projekti alustamiseks, kuid liiga palju, et neist täitsa loobuda. Valgas kuus kuud veetnud nelik on lahanud käesolevat teemat eri vaatenurkadest, uurides kohalike materjalikorilaste-iseehitajate rajatisi, mängides leidmaterjali omapäraste kõladega, kaardistades materjalide hoiuruumide olemusi.

Nüüd siis kutsume nädalavahetuseks külla, et osaleda residentuuri avalikul üritusel, kus programmi täidab nii residentide mõtete ja installatsioonide tutvustamine, loengud külalisesinejatelt, VARESE linnaekskursioon ratastega ja muhe VARESE pop-up baar Supibasiilikas.

PROGRAMM:

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste bakalaureuse lõputöö/ portfoolio avalikud kaitsmised toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval, 2. ja 3. juunil kl 10.00–14.30 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis.

Lõputöö raames toimub individuaalsest loovast huvist kerkinud teemade arendamine paralleelselt portfoolio koostamisega. Arendatud projektidest pannakse kokku näitus.

2. juuni

10:00-10:30 Hanna Maria Kruusma “Lahtirulluv ruum. Mari Makarovi isikunäituse kontseptsioon Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis”
10:35-11:05 Lotta Meet “Ruum, kultuur ja suhtlus: kultuuriline mõju ruumikasutusele ning vestluste kujunemisele”
11:10-11:40 Anni Kärmik “Jalgupidi vette”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Nelelis Tasa “Tekstiilijäätmete kasutamine interjööris”
13:20-13:50 Christine Rõõm “Reljeefne kaart nägemispuudega inimestele”
13:55-14:25 Susann Vahe “Eesti suvilate siseilme aastatel 1960.-1990.”

3. juuni

10:00-10:30 Caitlyn Kesa “Ruumiplaneeringust fookuses AKEN. Sisearhitekti ettepanekud – vaade seest välja”
10:35-11:05 Simona Aleksandra Porta “Dialoog”
11:10-11:40 Katarina Ild “Mälu”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Arnold Zagurski “Tardkiri”
13:20-13:50 Villem Reimann “Ühisaedik”
13:55-14:25 Kairi Mändla “Kuidas tuvastada ruumi tuuma?”

*

Juhendajad: Anna Kaarma (portfoolio), Ville Lausmäe (projekti arendus), Veiko Liis (projekti arendus).

Bakalaureuse Lõputöö/ portfoolio komisjoni koosseisus on Maria Helena Luiga (komisjoni esimees), Peeter Klaas, Mari Põld, Gregor Taul ja Merilin Tee. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus on avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Näitus “Naabriga sama kena” Lootsi 17 hoones, Kuressaares.  

Juba teist aastat järjest on kustirühmitus Kvadraat Saaremaal näistust korraldamas. Olles sel aastal kuraatorite rollis, seadsime näituse keskpunktiks koostöö, mis on vaieldamatult põimitud kõigi kunstiliste praktikate sisse. Ühe katuse alla on kogunenud kaheksa noort kunstnikut, kes nõjatuvad üksteisele, nii siinses vanas kaalumajas, kui ka sellest väljaspool: näiteks õpingute käigus, liitude ja kunstirühmituste osana. Kõik need põimumised ja kokkupuuted, kasvamised ja arengud moodustavad näituse südamiku.

Kuraatoriteks on kunstirühmituse Kvadraat liikmed: Elise Marie Olesk, Marten Prei, Paul Rannik, Sandra Puusepp, Triin Mänd. Tegemist on jätkuga näituseseeriale, mille käigus uuritakse graafika omadusi ja väljendusrikkust kaasaegse kunsti väljal.

Näitusel osalevad kunstnikud Asmus Soodla, Elo Vahtrik, Irma Holm, Kail Timusk, Liisa-Lota Jõeleht, Margarita Feofanova, Maria Izabella Lehtsaar ja Sonja Sutt.

Näitus jääb igapäevaselt avatuks 18. augustini vahemikus 12.00-18.00.

HOP galeriis Haeun Kimi näitus “dialoog: Kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel”.

Mida tähendab koostöö millegagi, mis ei hinga – aga mis ometigi vastab sulle? Näitus

“dialoog: Kolm tasast vestlust AI ja Haeun Kimi vahel” on inimese ja masina vahelise ruumi tasane avastamine. Näituse autor, toote- ja esemedisainer Haeun Kim, kelle looming asetseb käsitöö, tehnoloogia ja loojutustamise ristumiskohas, esitleb kolme momenti, mida on vorminud õrnad suhtlused tehisintellektiga. Iga teos kasvab välja mitte antud käsust, vaid vestlusest.

ME TEGIME

Uus koostöövorm sünnib seal, kus kohtuvad lood ja materjalid.

ME MÄLETASIME

Hajunud mälestused hakkavad vormuma, mil AI muutub meie kaaslaseks mineviku teid uuesti läbi käies.

ME KUJUTASIME ETTE

Mis selle objekti sees võiks elada? Killuke kujutlusvõimet muudab käegakatsumatu palju isiklikumaks.

Haeun Kim on Korea päritolu kunstnik, kes resideerub Tallinnas. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas 2023. aastal, eelneva hariduse Californias, USA-s. Kim on lektor Eesti Kunstiakadeemias ja ta on omanimelise disainibüroo asutaja. On osalenenud grupinäitustel aastast 2015.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Liisa Chrislin Saleh ja Hansel Tai duonäitus „Vastupanu tants“
EKA Galerii teisel korrusel 1.–24.08.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
NB! Kolmapäeval, 20. augustil on EKA Galerii suletud.
Avamine: N 31.08. kell 18.00

Eesti-jeemeni kunstnik Liisa Chrislin Saleh ja Tallinnas baseeruv, Hiinas sündinud kunstnik Hansel Tai ühendavad esmakordselt jõud oma duonäitusel „Vastupanu tants“. Üksteise loomingulisi praktikaid kõrgelt hinnates astuvad Saleh ja Tai dialoogi, mis käsitleb nende rikkalikke kultuuripärandeid feministlike ja kväärsete ideoloogiate vaatenurgast. Põimides oma isiklikke lugusid, uurivad nad identiteedi, kultuuri ja vastupanu ristumiskohti.

Liisa Chrislin Saleh on sündinud Eesti-Jeemeni perekonda ja kasvanud peamiselt Eestis. Tema maailmavaadet on mõjutanud Põhja-Euroopa kontekst, kuid ta tegeleb üha enam oma jeemeni taustaga, otsides tasakaalu kahe identiteedi vahel. Selles projektis uurib ta ajalooliste vastupanuliikumiste vahelisi seoseid ja katkestusi eri piirkondades. Töö keskendub sellele, kuidas solidaarsus kultuuriliste ja poliitiliste piiride üleselt kujuneb – ja kus see katkeb. Tuginedes humanistlikele väärtustele ja intersektsionaalsele feministlikule mõtlemisele, käsitleb kunstnik, kuidas vastupanu mäletatakse, kujutatakse ja tänapäeval ümber mõtestatakse. Projekt ei taotle ühtset narratiivi, vaid avab ruumi keerukusele, vastuoludele ja kriitilisele arutelule.

Hansel Tai, kes on sündinud Mandri-Hiinas ja elab nüüd Tallinnas, on oma loomingus keskendunud kväärkultuurile post-interneti ajastul. Tema auhinnatud projekt „Nude Jade Pierced“ uuris hiina kultuurilist identiteeti kväärse vaatenurga kaudu, segades traditsioonilisi sümboleid subkultuurilise esteetikaga. Projektis „Vastupanu tants“ annab Tai uue tähenduse traditsioonilisele hiina kalligraafiale ja viirukitele, mis on sümbolid, mis on leidnud koha ka lääne kultuuris, näiteks tätoveerimissalongides ja metafüüsilistes poodides. Tema töö seab kahtluse alla nende kultuurisümbolite omastamise, püüdes neid kväärse vaatenurga kaudu tagasi nõuda.

See mitmetahuline installatsioon ühendab objektid, ehted ja immersiivsed elemendid, et uurida, kuidas kaks kunstnikku kogevad ja väljendavad kultuurilist identiteeti ning ideoloogilist vastupanu. Saleh ja Tai lähtuvad oma isiklikest kogemustest, et käsitleda teemasid nagu kultuuriline võõrandumine, feminism ja kvääridentiteet. Installatsioon ei taotle ühtset sõnumit, vaid loob ruumi kriitiliseks suhestumiseks identiteedi, kuuluvuse ja vastupanu keerukuse ning vastuoludega. Koos pakub „Vastupanu tants“ peegeldust identiteedi voolavusest ja kunstist kui vastupanu vormist kultuuriliste ja ühiskondlike väljakutsete ees.

Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Ats Kruusing ja Karel Koplimets

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustab Pühaste Pruulikoda.

HIDDEN RIVERS
EKA Galerii alumisel korrusel 1.–24.08.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
NB! Kolmapäeval, 20. augustil on EKA Galerii suletud
Avamine: N 31.08. kell 18.00

Keha on poorne süsteem, mis on pidevas vastastikmõjus keskkonnaga – see toodab väljaheiteid, omandab aineid ja on kujundatud oma ümbrusest, samas kujundades ka seda ise. Seedimine ei ole üksnes sirgjooneline teekond vaid generatiivne toiming: keha korraldab ennast soolestiku ümber, mille keerukad voldid loovad kõhus tohutut ruumilist mahtu.

Voltimise põhimõte ulatub kehast arhitektuurini ja linnade maa-aluse taristuni. Seedetrakt, hoone torustik ja kanalisatsioon moodustavad jätkuvat, kuid varjatud liikumise ja ümberkujundamise võrgustikku. Seal, kus voolud ristuvad – suu, pärak, käimla – tekivad konfliktid. Need on kultuuriliselt laetud, ritualiseeritud alad, kus keha sulandub arhitektuuriga: rangelt kodeeritud, korrastatud, vaidlustatud. Voltimise motiiv, oma ruumilise tiheduse ja ebaselgusega, võimaldab haarata neid piiripealseid üleminekukohti ja kontrolli strukuure. Grupinäitus „Hidden Rivers“ (eesti keeles „peidetud jõed“) on üleskaevamiskoht. Kehad avatakse ja maetud süsteemid tõstetakse pinnale. Taristud katkevad, maastikud muutuvad, jõed suunatakse ümber.

Kümne kuu jooksul töötasid kunstnikud Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Teresa RA ja Denis Kudrjašov koos kuraatori ja näituse kujundajaga Theresa Rothiga, kaevudes ühiselt seedimise olemusse. Nende kunstilised positsioonid – mis avalduvad skulptuuris, installatsioonis, tikandis, tekstis, helis ja videos – jälgivad keha, ruumi ja süsteemi vahelisi voogusid ja hõõrdumisi. Näituse arhitektuur, mis ühendab kuraatoritööd ja kunstipraktikaid, toimib nii vahendajana kui ka mäluna. See hoiab jagatud protsessi setet, orgaanilist arhiivi ja avab EKA Galerii suletud maastiku.

Osalevad kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Teresa RA, Denis Kudrjašov
Kuraator ja näituse kujundaja: Theresa Roth
Graafiline disain: Lukas Milkereit
Tehniline tugi: Ats Kruusing ja Karel Koplimets
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustab Pühaste Pruulikoda.

LÄBIMÄNG on grupinäitus, mis toob vaatajani EVA Labi tudengite meediakunsti installatsioonid. EVA Lab on osa Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia programmist, kus katsetatakse videomängudega kui kunstimeediumiga.

Kunstnikud Bob Bicknell-Knight, Alisa Butenko, Rosa-Maria Nuutinen ja Yiyang Sun vaatlevad videomänge kui iseseisvat tähendusruumi ja mõtestavad lahti selle materiaalsust, ajakulgu ja keskkonda, kui ka selle mõju nii reaalsetele kui digitaalsetele kultuuriruumidele.

Näitus ise on hübriidne ruum, kahe maailma vahepealne ala, kus vaatajat ei suunata, vaid kutsutakse uitama. Videomängudes on varakorje (ingl k looting) üks keskseid mehhanisme: läbi pideva avastamise ja kogumise võib mängija leida varandust, mis võimaldab tal edasi liikuda, võimenduda, kasvada. Enamasti on need esemed tühised, harva aga komistad millegi tõeliselt väärtusliku otsa. Sarnaselt ootab ka see näitus, et sa astuksid näituseruumidesse sisse, võtaksid oma aja ja avastaksid teoste poolt loodud mänguruumi.

Kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Alisa Butenko, Rosa-Maria Nuutinen, Yiyang Sun

Juhendajad: Camille Laurelli, Sten Saarits

Produktsiooni tugi: Sava Plukhooii, Taavi Varm, Hans-Gunter Lock

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia, EVA Lab, Saaremaa vald, Kuressaare Kultuurivara, Kuressaare Linnusmuuseum

13.07.–04.08.2025; sissepääs muuseumipiletiga avamine 12. juulil kell 14.00; sissepääs tasuta

Näitus on osa Saarte Art Fest programmist

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Tallinna linna poolt on konkursi peapreemiaks 1000 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, võib komisjon välja anda lisapreemia(d). Auhinnafondi kogumaht on kuni 3600 eurot ning välja antakse vähemalt 2 auhinda.

Konkursile on oodatud:
– EKA tudengite kursuse- või lõputööd, millel on rakenduslik väljund, st töö tulemusi võiks tulevikus kasutada ettevõttes või mõnes organisatsioonis.
– EKA töötajate ja teadurite uurimus- või projektitööd, millel on praktiline rakendusvõimalus ka väljaspool akadeemilist keskkonda.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2024-31.08.2025.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 15. septembril 2025 aadressile koostoo@artun.ee. Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna linn.

Tutvu eelmise aasta võitjatega SIIN (lühivideod).

Kandideerimismaterjalid:
Konkursi kord
Ankeet

Tallinna Graafikatriennaali noortenäitus „Trükilihas“
EKA Galeriis 5.–27.07.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 4.07. kell 18.00
Kuraatorite ringkäik: N 10.07. kell 18.00 (eesti keeles)

NB! Näitusele pääseb üksnes EKA Galerii Kotzebue tänava poolsest uksest. 9. ja 10. juulil vahemikus 12.00–15.30 võib seoses elektripaigaldiste hooldusega esineda elektrikatkestusi ning see võib segada teoste kogemist. Vabandame ette ebamugavuste eest!

„Trükilihas“ on 2025. aasta Tallinna Graafikatriennaali noortenäitus, mis tõstab noorte kunstnike kaudu esile füüsilise jälje jätmisel põhinevate visuaalsete praktikate rolli.

Näitus paneb vaataja ette “jälje jätmise tehnikad” läbi teoste, milles kunstnikud jätavad jälge enda kohalolust kaasajas läbi erinevate graafikast pärit žestide, kuid ei pruugi seejuures alati jääda graafika tehnikate juurde. Kui digitaalne kordus on muutunud aastate jooksul igapäevaseks nähtuseks, jääb inimeste jaoks siiski läbi aegade oluliseks manuaalne asjade kordamine, olgu see esemelisel, kehalisel, rituaalsel või traditisoonilisel põhimõttel. See kordus kannab tihtipeale endaks olemise praktikate mängimist, trükilihase treenimist, isedustehnikate loomist.

Ehkki kunstiteoste lahterdamine distsipliinide järgi on kaasajal ammu meelevaldseks muutunud, paistab graafikalik mõtlemine tihtipeale silma mitte graafiliste kujutiste pinnale loomisega, vaid kunstnike imetlusväärse kannatlikkusega ühe ja sama asja pikaaegsel uurimisel, kordamisel, duplikeerimisel, reprodutseerimisel jne. Sellise rituaalsusega jäetakse näiteks jälgi oma igapäevastest prakitkatest, võetakse lähivaatluse alla elemente oma minajutustusest või püütakse käegakatsutavaks teha meie aja jälgi. Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Leedust ja Ukrainast.

Eraldi näituse osana leiab endale EKA galerii teisel korrusel koha Agnes Isabelle Veevo kureeritud kunstnikuraamatute lugemisnurk. Kunstnikuraamatute, zine’ide ja isekirjastmise praktika tegeleb seejuures sageli teatud kiindumusega kunstnike argielu ümber ringlevate teemadega. Ehkki kunstnikuraamatu loomine on näiteks nii graafikute kui graafiliste disainerite õppekava traditsiooniline osa, on viimastel aastatel märgata selle praktika olulisuse kasvamist. Veevo kureeritud kunstnikuraamatu nurk põhineb nii näitusekunstnikel kui ka teistel graafika, graafilise disaini, aga ka muude distsipliinide kunstnike teostel, mida saab ruumis ka eesmärgipäraselt, ehk füüsiliselt käes hoides ja vaadates kogeda.

Neljapäeval, 10. juulil kell 18 toimub näitusel ringkäik kuraatoritega. Tuur toimub eesti keeles ja osavõtt on tasuta.

Näituse kuraatorid: Anita Kodanik & Maria Izabella Lehtsaar
Osalevad kunstnikud: Mindaugas Aniūnas, Loora Kaubi, Elise Marie Olesk, Paul Rannik, Nils Joonatan Rammo, Gintaute Siniakovaitė, Aidas Stončius, Daria Titova
Raamatunurga kuraator: Agnes Isabelle Veevo
Raamatunurga kunstnikud: Rokas Bokus, Eline Cremers, Fatima-Ezzahra el Khammas, Laura Merendi, Helena Pass, Eleri Porroson, Julia Syrzistie, Ljubov Terukova, Laura Tursk, Mirjam Varik
Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Leedu Suursaatkond Eestis, Sadolin Eesti ja Tallinna linn
Täname: Liis Aleksejeva, EKA graafika osakond, EKKM, Johannes Luik
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.