AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
SIIDITRÜKK 04.11-12.11 2016
04.11.2016 — 12.11.2016
SIIDITRÜKK 04.11-12.11 2016
Teeme ise ilusa kujunduse ja trükime selle oma T-särgile!
Kursus algab siiditrükki tutvustava loenguga.
Tutvutakse tehnilise poolega ja vaadatakse kunstiajaloost tuntud meistrite töid.
Siiditrükk on trükitehnika, mis võimaldab trükkida kõikvõimalikele trükikõlblikele materjalidele. Näiteks erinevad kleebismaterjalid, paberid ja papid, tekstiil, puit jne.
Meie kujundame selle kursuse käigus T-särgile kujunduse ja trükime selle ise ka särgile.
Lisaks on võimalus vastavalt soovile sama kujutist trükkida ka paberile või mõnele muule sobivale materjalile.
Juhendaja: Marko Nautras, EKA Kunstide magister, MA
Aeg: 4, 5, 11, 12. november
Kell: 4, 11, november 17.30-20.30 ja 5, 12. november kell 10.00-14.30
Koht: Lembitu 12, ruum
Maht: 20 õppetundi
Hind: 150.- (hind sisaldab esmaseid materjale)
Info: koolitus@artun.ee, Pirje Kõvatomas +372 626 7327
Registreerumine vormi kaudu SIIT
Postitas Olivia Verev — Püsilink
SIIDITRÜKK 04.11-12.11 2016
Reede 04 november, 2016 — Laupäev 12 november, 2016
Teeme ise ilusa kujunduse ja trükime selle oma T-särgile!
Kursus algab siiditrükki tutvustava loenguga.
Tutvutakse tehnilise poolega ja vaadatakse kunstiajaloost tuntud meistrite töid.
Siiditrükk on trükitehnika, mis võimaldab trükkida kõikvõimalikele trükikõlblikele materjalidele. Näiteks erinevad kleebismaterjalid, paberid ja papid, tekstiil, puit jne.
Meie kujundame selle kursuse käigus T-särgile kujunduse ja trükime selle ise ka särgile.
Lisaks on võimalus vastavalt soovile sama kujutist trükkida ka paberile või mõnele muule sobivale materjalile.
Juhendaja: Marko Nautras, EKA Kunstide magister, MA
Aeg: 4, 5, 11, 12. november
Kell: 4, 11, november 17.30-20.30 ja 5, 12. november kell 10.00-14.30
Koht: Lembitu 12, ruum
Maht: 20 õppetundi
Hind: 150.- (hind sisaldab esmaseid materjale)
Info: koolitus@artun.ee, Pirje Kõvatomas +372 626 7327
Registreerumine vormi kaudu SIIT
Postitas Olivia Verev — Püsilink
29.11.2016
Riina Õuna inspiratsioonitund
Aksessuaaridisain
29.novembril kell 16.00
tutvustab inspirtasioonitunnis oma tegemisi
RIINA ÕUN
Riina Õun on EKA Nahakunsti lõpetaja, kes hetkel elab ja töötab juba aastaid Londonis. Seal on ta asutanud ka oma nahkkinnastele ja -aksessuaridele keskendunud brändi Riina O.
Riina räägib oma tööst ja arengust disaineri ja meistrina, stipendiumitest ja praktikatest, brändist ja koostööprojektidest.
Postitas Marta Moorats — Püsilink
Riina Õuna inspiratsioonitund
Teisipäev 29 november, 2016
Aksessuaaridisain
29.novembril kell 16.00
tutvustab inspirtasioonitunnis oma tegemisi
RIINA ÕUN
Riina Õun on EKA Nahakunsti lõpetaja, kes hetkel elab ja töötab juba aastaid Londonis. Seal on ta asutanud ka oma nahkkinnastele ja -aksessuaridele keskendunud brändi Riina O.
Riina räägib oma tööst ja arengust disaineri ja meistrina, stipendiumitest ja praktikatest, brändist ja koostööprojektidest.
Postitas Marta Moorats — Püsilink
03.11.2016
Avatud loeng: Bernhard Sommer & GALO MONCAYO 3.11 kl 18:00 Kultuurikatlas
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Bernhard Sommeri avatud loeng räägib energiatõhusate tulevikulinnade ehitamisest.
3. novembril kell 18 esinevad Kultuurikatlas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames loenguga “…time is on my side…” Austria arhitekt Bernhard Sommer ja arhitekt ning installatsioonikunstnik Galo Moncayo. Kuulama on oodatud kõik arhitektuuritudengid, professionaalid, aga ka lihtsalt ruumihuvilised. Loeng on tasuta ning inglise keeles.
Bernhard Sommer töötab igapäevaselt arhitektuuribüroos Exikon ning õpetab energiadisaini ühes maailma eksperimentaalsemas ja huvitavamas arhitektuurikoolis – Universität für angewandte Kunst Wien. Alates käesolevast õppeaastast on Bernhard Sommer Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna energiatõhususe külalisprofessor. Avatud loengus räägib ta sellest, kuidas energiadisain muudab juba lähitulevikus kardinaalselt seda, kuidas me oma linnu ja hooneid kavandame ja ehitame. Eestis on seni levinud lähenemine, kus valmisprojekteeritud majale lisatakse energiatõhususe elemente ja materjale: Sommer suunab tulevasi arhitekte projekti juba algusest peale energiatõhususest lähtuvalt planeerima ning on veendunud, et energiatõhusama tulevikulinna saame mitte läbi paremate materjalide, vaid läbi nutikama ruumigeomeetria. Ka Sommeri büroo Exikon tegeleb keeruliste ruumide energiatõhususe probleemide lahendamisega, sidudes uurimistöö arhitektuuriga ja kasutades kõige moodsamat digitaalset tehnikat.
Galo Moncayo õpetab Viini rakenduskunsti ülikooli energiadisaini osakonnas ning Innsbrucki ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri osakonnas. Ta on osalenud näitustel USAs, Saksamaal, Mehhikos, Austrias, Hispaanias ning olnud külalislektor mitmetes ülikoolides.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Bernhard Sommeri büroo Exikoni kohta lähemalt: http://www.exikon.at/
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond; Bernhard Sommer ja Galo Moncayo on Eestis loenguid andmas tänu koostööle Merko Ehitusega.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1784467151808256/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
Avatud loeng: Bernhard Sommer & GALO MONCAYO 3.11 kl 18:00 Kultuurikatlas
Neljapäev 03 november, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Bernhard Sommeri avatud loeng räägib energiatõhusate tulevikulinnade ehitamisest.
3. novembril kell 18 esinevad Kultuurikatlas EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames loenguga “…time is on my side…” Austria arhitekt Bernhard Sommer ja arhitekt ning installatsioonikunstnik Galo Moncayo. Kuulama on oodatud kõik arhitektuuritudengid, professionaalid, aga ka lihtsalt ruumihuvilised. Loeng on tasuta ning inglise keeles.
Bernhard Sommer töötab igapäevaselt arhitektuuribüroos Exikon ning õpetab energiadisaini ühes maailma eksperimentaalsemas ja huvitavamas arhitektuurikoolis – Universität für angewandte Kunst Wien. Alates käesolevast õppeaastast on Bernhard Sommer Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna energiatõhususe külalisprofessor. Avatud loengus räägib ta sellest, kuidas energiadisain muudab juba lähitulevikus kardinaalselt seda, kuidas me oma linnu ja hooneid kavandame ja ehitame. Eestis on seni levinud lähenemine, kus valmisprojekteeritud majale lisatakse energiatõhususe elemente ja materjale: Sommer suunab tulevasi arhitekte projekti juba algusest peale energiatõhususest lähtuvalt planeerima ning on veendunud, et energiatõhusama tulevikulinna saame mitte läbi paremate materjalide, vaid läbi nutikama ruumigeomeetria. Ka Sommeri büroo Exikon tegeleb keeruliste ruumide energiatõhususe probleemide lahendamisega, sidudes uurimistöö arhitektuuriga ja kasutades kõige moodsamat digitaalset tehnikat.
Galo Moncayo õpetab Viini rakenduskunsti ülikooli energiadisaini osakonnas ning Innsbrucki ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri osakonnas. Ta on osalenud näitustel USAs, Saksamaal, Mehhikos, Austrias, Hispaanias ning olnud külalislektor mitmetes ülikoolides.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikuid, kriitikuid ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Bernhard Sommeri büroo Exikoni kohta lähemalt: http://www.exikon.at/
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond; Bernhard Sommer ja Galo Moncayo on Eestis loenguid andmas tänu koostööle Merko Ehitusega.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam
www.avatudloengud.ee
Anna tulemisest teada: https://www.facebook.com/events/1784467151808256/
Lisainfo:
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
28.10.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.
Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!
Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 28 oktoober, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on modelliks Julia.
Vilistlased, astuge läbi ja proovige koos tudengitega visata visand või paar!
Vt meie tegemisi ka fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
27.10.2016 — 29.10.2016
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Neljapäev 27 oktoober, 2016 — Laupäev 29 oktoober, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
26.10.2016
Avatud loeng: SILLE HOLM – Molekulaar-fülogeneetilised uuringud ehk liblikavõrguga elu saladusi uurimas
Graafika
Kolmapäeval, 26. oktoobril
kell 17, graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17 peab avatud loengu „Molekulaar-fülogeneetilised uuringud ehk liblikavõrguga elu saladusi uurimas‟ Tartu Ülikooli zooloogia doktorant SILLE HOLM.
Miks on liigid kujunenud selliseks nagu nad on? Mis roll on selles olnud geenidel? Millist osa mängib keskkond?Sille Holm on Tartu Ülikooli Zooloogia osakonna doktorant. Enda doktoritöö raames uurib ta, miks on organismid kujunenud selliseks nagu on. Mis mõjutab eluea kujunemist? Kuidas liigid kasutavad enda piiratud ressursse? Ning milline roll selles kõiges on geenidel ja keskkonnal? Nendele ja teistele küsimustele püüab ta leida vastuseid uurides sellist liblikaliste sugukonda nagu vaksiklased (Geometridae). Ta on juhtinud kolm aastat välitöid troopilises vihmametsas Ugandas ja kogunud andmeid liikide kohta, mida keegi teine varem uurinud ei ole. Kõike seda selleks, et uurida elu saladusi.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Avatud loeng: SILLE HOLM – Molekulaar-fülogeneetilised uuringud ehk liblikavõrguga elu saladusi uurimas
Kolmapäev 26 oktoober, 2016
Graafika
Kolmapäeval, 26. oktoobril
kell 17, graafika osakond, Lembitu 10B, ruum 144
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 17 peab avatud loengu „Molekulaar-fülogeneetilised uuringud ehk liblikavõrguga elu saladusi uurimas‟ Tartu Ülikooli zooloogia doktorant SILLE HOLM.
Miks on liigid kujunenud selliseks nagu nad on? Mis roll on selles olnud geenidel? Millist osa mängib keskkond?Sille Holm on Tartu Ülikooli Zooloogia osakonna doktorant. Enda doktoritöö raames uurib ta, miks on organismid kujunenud selliseks nagu on. Mis mõjutab eluea kujunemist? Kuidas liigid kasutavad enda piiratud ressursse? Ning milline roll selles kõiges on geenidel ja keskkonnal? Nendele ja teistele küsimustele püüab ta leida vastuseid uurides sellist liblikaliste sugukonda nagu vaksiklased (Geometridae). Ta on juhtinud kolm aastat välitöid troopilises vihmametsas Ugandas ja kogunud andmeid liikide kohta, mida keegi teine varem uurinud ei ole. Kõike seda selleks, et uurida elu saladusi.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
17.10.2016 — 21.11.2016
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.
Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.
Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Lisainfo
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile
Esmaspäev 17 oktoober, 2016 — Esmaspäev 21 november, 2016
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile, millega edendatakse kunstiüliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi makstakse kunstniku loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest.
Stipendiumit võib taotleda iga üliõpilane, kes õpib täiskoormusega kujutava kunstiga seotud riiklikult tunnustatud õppekaval. Stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKMi muuseumides.
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütles, et Eduard Wiiralti stipendium on eesti kunstitudengite jaoks tähtis motivatsiooniallikas. „Stipendium on oluline toetus, aga ka võimalus end nähtavaks teha, saada osaks juba päris pikast ja väärikast nimekirjast. Soovitus taotlejale olekski mõelda selgelt läbi ja anda komisjonile teada, milliseid loometegevust toetavaid ettevõtmisi ta stipendiumi eest planeerib, ja miks need tema jaoks olulised on,“ rääkis Soomre.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile loomingulise ja erialase tegevuse kokkuvõte, tõendada oma õpingud ning motivatsioonikiri. Täpsed tingimused on siin.
Stipendiumi saaja otsustab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia), Eha Komissarov(Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus).
Taotlused tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal Kultuuriministeeriumi aadressile Suur-Karja 23, 15076 Tallinn. Dokumentide esitamise tähtaeg on 21. november 2016.
Lisainfo
Maria-Kristiina Soomre
Kultuuriministeeriumi kunstinõunik
628 2242
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
26.10.2016
EKA doktorant arhitekt Johan Tali räägib muutustest avalikus ruumis
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA doktorant arhitekt Johan Tali räägib muutustest avalikus ruumis
Kolmapäev 26 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Kolmapäeval, 26. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos neljas vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Seekord on külaliseks siinse noorema põlvkonna mitmekülgsemaid arhitekte Johan Tali, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti, õppejõu kui ka kuraatorina.
Vestlusõhtu avab Johan Tali sõnavõtt, kus ta pakub omapoolse vaatenurga avalikust ruumist, lahkab ühiskondlikke projekte ja imestab arhitekti eriala ülimalt inimkeskse olemuse üle, analüüsides, kuidas see kokku mõjutab arhitekti isiklikku loometööd. Sõnavõtule järgneb avatud vestlus, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige.
Johan Tali (1986) on arhitekt, Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Ta on õppinud arhitektuuri Viini Rakenduskunsti Kõrgkoolis Wolf D. Prixi ja Hani Rashidi stuudiotes (2012) ning arhitektuuri ja linnaplaneerimist Eesti Kunstiakadeemias (2008). Projekteeriva arhitektina on ta töötanud büroodes Graft Berlin, Wolfgang Tschapeller ZT ja soma architecture ZT ning installatsiooniarhitektina Tomas Saraceno stuudios. Ta oli Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni “Vaba Ruum” (2014) ning Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon (2016) kaaskuraator. Käesolevast sügisest on Johan Tali Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimiseriala doktorant. Loomepõhises kraadiõppes on tema esmaseks huviks geopoliitilised ja ruumilised protsessid ning taritud. Tema uurimistöö fookus on ühiskondlikul kokkuleppel põhinevate keskkondade tekkel ja mehhanismidel, mis neid kokkuleppeid ellu viia võimaldavad.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver, Kalle Komissarov ja Veljo Kaasik. Loengute salvestused on järelvaadatavat Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalil.
Eesti arhitektid. Johan Tali
26. oktoobril 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga
Sarja toetab Eesti Kultuurkapital
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, vestlusõhtute sarja korraldaja, carldag@arhitektuurimuuseum.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.10.2016
Lõppmäng #2: AEDLINN
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.
Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.
Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.
“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.
Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
Lõppmäng #2: AEDLINN
Pühapäev 30 oktoober, 2016
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna aastanäitus “Lõppmäng” saab 30. oktoobril lisa kevadel Kalaranna tänava ääres toimunud esimesele ruumiaktsioonile “Linnapaus”. Seekordse aktsiooniga „Aedlinn“ külastatakse Mähet, mis asub otse Tallinna äärelinnas, Pirita, Merivälja ja Randvere vahel. “Aedlinn” tutvustab pühapäevasel rännakul arhitektuuriteaduskonna urbanistika tudengite töid ja uurimusi (juhendaja prof. Maros Krivy), mis tegelesid Mähe aedlinna mutatasioonide ja muutustega peale Eesti taasiseseisvumist 1990. aastatel.
Mähe aedlinna näol on tegu omapärase piirkonnaga, kus maa on jaotatud suhteliselt väikesteks kruntideks ning kuhu kehtinud piirangute tõttu lubati ehitada vaid tibatillukesi aiamaju. Nüüdseks on väikseid suvilaid ümberehitatud suuremateks elamuteks ning piirkonnast on saanud eklektiline, eriilmeline ja intrigeeriv keskkond.
Pühapäeval, 30. oktoobril kell 12 saab alguse rännak mööda Mähe omanäolisi hoove ning aiamaju. Kiigatakse sisse – ikka omanike loal – inimeste elutuppa ja uuritakse aedu. Alustame Mähet tutvustava filmi vaatamisega Mare juurest Suislepa tee 21. Kell 12:40 külastame Irina hoovi,13:20 Rauli vanemate kodu, 14:00 jutustab Kai oma suvila muutumisest. Kell 14:40 tutvustab EKA vahetustudeng Lea Ouardi oma Mähe-teemalist magistritööd, mida ta kaitses Hamburgi ülikoolis ning alates 15:20 saab Eve aias uurida näitust ja nautida kuuma jooki.
“Lõppmängu” korraldavad EKA 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI, kes Lõppmängu sündmusteseeria raames lavastavad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Tallinnas Kalaranna piirkonnas alanud ning Mähel jätkuv sündmustesari liigub edaspidi pealinnast juba kaugemale – arengutega kursis püsimiseks tasub silma peal hoida kodulehel www.lõppmäng.ee.
Lõppmängu tudengimeeskonda juhendab arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.
Linnaaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.
Osalemiseks palume registreerida siin! Kohtade arv on piiratud!
Rohkem infot:
EKA arhitektuuriosakonna Facebook
Ürituse FB-leht
www.lõppmäng.ee
Pille Epner
arhitektuur@artun.ee
+372 642 0071
Postitas Pille Epner — Püsilink
21.10.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
Sel reedel on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Julia.
Flaieri foto: Erik Peinar.
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 21 oktoober, 2016
Disainiteaduskond
Sel reedel on EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis modelliks Julia.
Flaieri foto: Erik Peinar.
Postitas Ülle Marks — Püsilink