Kalender

EKA Doktorikool kutsub loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid ettevalmistuskursusele.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele ning selgitab, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.
Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist. Seminare viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Lisaks teoreetilisele osale tutvustavad kunsti ja disaini taustaga doktorandid oma valmivaid uurimistöid. Konsultatsioonis saavad soovijad oma uurimisprojekti kavandile individuaalset tagasisidet.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan

17.02   17:45-19:15 A-302
Sissejuhatus loovuurimusse.

18.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Katrin Kabun).

25.02   17:45-19:15 A-403
Uurimisküsimuse ja –meetodide abil teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Sofja Hallik).

26.02   17:45-19:15 A-202
Loovuurimuse näide. Praktiku vaatenurk (Jane Remm).

08.03   Tähtaeg 08:00
Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks

12.03   Individuaalsed konsultatsioonid (Jaana Päeva, Liina Unt, Kristi Kuusk).

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 13. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Anu Jakobsoni isikunäitus „Downloads Folder” (allalaadimiste kaust) loob juhuslikest, kiiruga tehtud ekraanipiltidest isikliku digitaalse arhiivi läbi nende jääduvstamise lõuendil.

Näitus käsitleb maalimist kui viisi olla pidevas suhtluses isikliku digitaalse arhiiviga, mis polnud algselt mõeldud eksponeerimiseks. Läbi kiire ringluse kaob allalaaditud failide esialgne eesmärk, need jäävad alles pigem harjumusest kui tähendusest. Ekspositsioon ei ole suunatud niivõrd piltidele endile, kui nende süsteemitule kogumisele ning aeglustumisele maalil jäädvustamise kaudu.

Hiliskapitalistlikus, majanduskasvule suunatud maailmas on püha lehmaks tõusnud produktiivsus. Pidevas infovoos elamine, aina kasvav töötempo ja sotsiaalne surve nõuavad meilt aina rohkem, andmata pausi mõtlemiseks ja mõtestamiseks. Käigupealt tehtud kuvatõmmiste kandmine lõuendile on teadlik valik aeglustamiseks, mitte tormamiseks, andes võimaluse korrastada seni tehtut mõtestatud viisil, mis lubab aja maha võtta.

Maalide aluseks olevad juhuslikult valitud kujutised on lähtematerjaliks, mis on kunstniku protsessi käigus ümber töödeldud. Anonüümsete ja ajutiste kujutiste leieradmine läbi mitme kihi iroonia ja subjektiivsuse loob uued kujutised, mis ei kanna enam endist tähendust ning on kaotanud oma algse, kiiresti tarbitava funktsiooni.

Kuraator: Adrian Abner
Disain: @gertworld

Anu Jakobson (snd 2005) on Eesti visuaalkunstnik, kes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias teisel kursusel. Tema looming keskendub veebikultuuri ja selle visuaalse keele uurimisele, millele ta läheneb eksperimentaalsete maalimisviiside kaudu, kasutades peamiselt aerograafi, mis võimaldab tabada internetipiltidele omast hägusust ja kaduvust. Ta töötab internetist kuvatõmmistena salvestatud kujutistega ning töötleb neid vastavalt oma visioonile sarnaselt sellele, kuidas meemid ringlevad, kuid kannab selle protsessi lõuendile. See meetod asetab tema loomingu kollektiivkultuuri konteksti, sest meemide levik peegeldab aktuaalsed sündmusi ning üleüldisemat väärtusruumi.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

13. veebruaril avati Tartus galeriis Pallas rahvusvaheline tekstiilitudengite näitus “Identity”.

EKA tekstiiliosakonnast osalevad näitusel Hedi Leppik, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks ning vilistlased Juulia Aleksandra Mikson ja Kassandra Laur.

Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna algatatud näituse “Identity” eesmärk on tuua ühte ruumi kokku Baltimaade kunstikõrgkoolide tekstiilitudengite tööd. Lähiriikide kõrgkoolid on tihedalt seotud kunstnikest õppejõudude kontaktide ja omavahelise koostöö läbi ning väljapanek annab võimaluse uurida ka erinevates kõrgkoolides õppivate tudengite loomingut.

Näitust ajendas korraldama soov tugevdada senisest enam ka üliõpilaste vahetust ja laiendada erialast koostööd. Samuti saavad Tartus eksponeeritavad tööd algatada diskussiooni tekstiilikunsti ja disaini õpetamise meetoditest osalevates kõrgkoolides ning suunata mõtlema valdkonna hetkeseisu sarnasustele ja erisustele erinevates riikides.

Näitus jääb avatuks 14. märtsini.

Näitusega kaasneb seminar 13. märtsil kell 11.00, galeriis Pallas.

Lähemalt:
https://eaa.ee/rahvusvaheline-tekstiilitudengite-naitus-identity

Ma olen enda ruum. Olen ruum sulle ja sina mulle. Me koguneme siia ruumi, et pakkuda enesele ja teistele kuulavat ja vastamisvalmit keskkonda. Koos võtame vastu väljakutse kehastada ruumi, mis muundub koosolevate keha-minadega. Vastama, vastutama. Siin teadvustame, et kehad materialiseeruvad – kujunevad aineliselt – suhetes –, et keha ja ruum jagavad kujunemislugu. Keha ja ruum toonivad teineteist, hoiavad teineteist. Millist ruumi oma osalusega loome, enesele ja teisele? Ruum on alati afektiivne tegemine. Kutsume mängu enese ja ruumi poorsel piiril, kus mina-protsess saab osaks meie-protsessist ja vastupidi (kas-kuidas nad üldse eraldusid?). Kui julged oma rakupinnad avada, väljanduvad isiklikud toonid ruumi, puudutavad teist ja kaas­kujundavad praktika piire, ruumi toimimist. Lisan kilke. Siis saab ka ruum sinusse siseneda. Musterdada teisiti. Kui lased piiri poorseks. Millist ruumi vajad kujunemaks… milliseks?

***

10.-14. märtsil muunduvad ARSi kunstilinnaku Stuudio 98 ja Stuudio 53 keha kaasavateks ruumideks ning toimuvad kaasaegsele kehalisusele keskenduvad somaatilised loovuurimuslikud sessioonid – “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika”.

“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoritöö teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt.

Kehapõhisele enese- ja teisetajule tuginev praktika toob tähelepanu alla keha-minade ainelise kujunemise suhtes keskkonnaga ning pakub võimalusi teistlaadseks kehaksolemiseks. Praktikat kehastavad tantsukunstnikud Helina Karvak, Joanna Kalm, Nele Kotli, Laura Kvelstein ja Rasmus Stenager Jensen. Nad võtavad vastu väljakutse kehastada ruumi, mis on kuulav ja vastamisvalmis ning võimeline transformeeruma koosolevate keha-minadega. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.

Ruumi ajakava:

10. märts 15:00 avatud ruum*, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum

11. märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
12. märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
13. märts 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum
14. märts 11:00 avatud ruum, 12-14 praktika, 14:00 paus, 15:00 avatud ruum, 16-18 praktika, 18:00 avatud ruum

* Ruum on avatud tund enne ja pärast praktikat toetamaks rahulikku kehasse ja ruumi saabumist ning võimaldab vabalt enesega viibimist ja olustikuga tutvumist.

Osaluse registreerimine: https://fienta.com/et/o/5991

“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” lähtub somaatilisest enese-ja teisetajust ning toetab kehapõhist olemist, osalust ja mõtestamist, mis loob pinnase praktika kui sotsiaal-materiaalse reaalsuse kollaboratiivsele kujunemisele ja kujundamisele. Üheks juhtivaks põhimõtteks ja uurimiskohaks on enese protsessile ja teistes-ruumis toimuvale vastamine. Arvestades, et keha ja keskkond on intra-aktiivses suhtes ja kaaskujunemises, siis kuivõrd lubame endil päriselt selles kaaskujunemises osaleda? Kuivõrd oskame ja lubame enda protsessidel keskkonna toimimist mõjutada? Ning kuivõrd on keskkond võimeline arvesse võtma ja vastama osalejate erisustele? Seega on antud praktika omamoodi püüdlus liikuda üle nähtamatust ja tasasest piirist (on see tõeline või harjumuslik?) enese ja ruumi vahel, mille suhtes hoitakse isiklik protsess eneses ning kus ruum näib vähesel määral osalejate suhtes end muundavat. See on püüdlus liikuda kehalisest kohalolust-tajust kaasava tegutsemiseni ja kaaskujunemiseni, kus keha-minad on laiemalt kaasas.

“Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” on Joanna Kalmu doktoriõppe teine eelretsenseeritav loovuurimuslik projekt. Kalmu loovuurimus toetub somaatilise kaas- ja eneseregulatsiooni teooriale ning lähtub organismi iseorganiseerumise võimest, mis avaldub nii keha-mina kui ka grupi tasandil, eesmärgiga luua kaasavaid kehapõhiseid praktikaid ja ruume. Uurimuse üheks fookuseks on jälgida, millised on keha-mina võimalikud olemis- ja väljendusviisid, tuginedes tundlikule enesekuulamisele ja keha-mina protsessi dünaamikale (somaatiline agentsus). Teine fookus käsitleb somaatilise kehastumise ja praktika kui seadeldise (apparatus) intra-aktiivset suhet, küsides: milline praktika toetab kehapõhist kaas- ja eneseregulatsiooni ning millist praktika ja jagatud ruumid toimimist loominguline somaatiline kehastumine kujundab. Kalm uurib somaatilist kehastumist läbivalt posthumanistliku ja uusmaterialistliku filosoofia ning rakupõhise teadvuse ja organismile orienteeritud ontoloogia teooriate kaudu.

„Pilt on illustratiivne. Sekkumised Tallinna vana lennujaamaterminali monumentaalmaalidesse“
EKA Galeriis 21.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! 24.02. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: R 20.02. kell 13.00
Ringkäik: N 26.02. kell 15.30

Mida teha totalitaarsete režiimide pärandiga? Kas sellesse peaks sekkuma? Ja kui peaks, siis mis juhul – ning kuidas?

Näitus on alguse saanud praktilisest vajadusest suhestuda kahe ideoloogiliselt laetud sotsrealistliku monumentaalmaaliga Tallinna Lennujaama vanas terminalis. Üks neist on Viktor Karruse „Moskva vaade“ ja teine Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ (mõlemad 1955). 2025. aastal toimus koostöös Tallinna Lennujaamaga konkurss sekkuvate kunstiteoste loomiseks, kuid võidutöö jäi tellija otsusel siiski teostamata. Näituse jaoks on maalid laenutatud EKAsse, et tutvustada kunstnike sekkumisi dialoogis algsete teostega. Lisakihte avavad lennujaamaga seonduvad arhiivimaterjalid. Pärast näitust antakse teosed üle Eesti Kunstimuuseumile.

Näitus on valminud projekti „Monumendi uued raamid“ raames, mis on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Kunstnikud: Hanna Piksarv, Kati Saarits, Anna Škodenko, Sigrid Viir, Jevgeni Zolotko ning Viktor Karrus, Richard Sagrits
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kirke Kangro
Arhiivimaterjalide kuraator: Jarmo Kauge
Kujundaja: Anna Škodenko
Tehniline tugi: Margus Elizarov, Erik Hõim, Ain Kilk, Priit Laanekivi, Oliver Kanniste, Madis Kaasik, Visa Nurmi, Sofia Schneider-Sepping, Mattias Veller
Graafiline disainer: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Phillip Marsdale, Hille Saluäär
Näituse töörühm: Merike Kallas, Taavi Tiidor, Annika Tiko, Maris Veeremäe

EKA Galerii näitusi toetavad Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Animatsiooni 2. kursuse 3D ja nukufilmi tehnikas valminud lühifilmid
EKA Galerii videoboksis 25.02.–22.03.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, tasuta

Filmidest leiame põnevaid karaktereid, elulisi situatsioone, sisemist dialoogi, ilu ja absurdi. Sõna otseses mõttes viivad need teosed vaataja retkele kosmosest veetilgani, makromaailmast mikromaailma. Eriti huvitav on jälgida, kuidas erinevad tehnikad teineteist mõjutavad. Digitaalne ja materiaalne ruum astuvad dialoogi, vorm, tekstuuri, rütmi ja atmosfääri kaudu.

Astuge sisse, võtke hetk ja laske end kanda noorte autorite loodud maailmadesse.

Osalevad: Paolo D’Angelo, Ailin Budõlina, Kätri Jaaguman, Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva, Tobias Oblikas, Karl Erik Pajo, El Soosalu

3D juhendaja: Hleb Kuftseryn
Nukufilmi kursuse juhendajad: Anu-Laura Tuttelberg ja Francesco Rosso

Esitletud filmid:

1. „Fiore (Lill)“ (3D), autor Paolo D’Angelo
2. „Meeled sassis“ (nukufilm), autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
3. „Elukate teraapia“ (3D) autorid Maibrit Kaur, Aleksandra Nikolajeva
4. „Nael lauas“ (3D), autor Karl Erik Pajo
5. „Valuvaigisti“ (nukufilm), autorid Paolo D’Angelo, Tobias Oblikas 
6. „Ikka sajab“ (3D), autor Tobias Oblikas
7. „Üks kord veel“ (nukufilm), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
8. „Kaotatud ja leitud“ (3D), autorid El Soosalu, Kätri Jaaguman
9. „Sisemine hunt“ (nukufilm), autorid Karl Erik Pajo, Ailin Budõlina

Filmide kestus on kokku 21 minutit.

Kunstnikud: Rover Indigo Bertels-Andréa, Þórey Björk Halldórsdóttir, Denis Kudrjašov, Ivor Mikker, Daniil Musesovs, Elise Marie Olesk, Kertu Rannula, Lotta Karoliina Räsänen, Éric-Olivier Thériault, Kail Timusk, Lume Tuum, Elo Vahtrik, Ats-Anton Varustin, Maria Wrang-Rasmussen

Metamorfoos – ühtaegne lagunemine ja kujunemine; sulamine, paindumine, voolamine, funktsioonist võõrandumine.

Noor vormikunst uurib muutumist, üleminekuid ja lakkamatuid ebakindlaid vahepealseid seisundeid – nii kehas, materjalis kui ruumis. Traditsioonilised tehnikad ja materjalid kohtuvad sünteetiliste, tööstuslike ja tehnoloogiliste elementidega, kasvatades pinget orgaanilise ja tehisliku, maa ja linna, mineviku ja oleviku vahel.

Teosed käsitlevad tajumise ja kohandumise küsimusi: kuidas leida suunda udus, maa-alustes kihtides või sisemistes transformatsioonides? Kuidas orienteeruda maailmas, kus nähtav ei ole enam peamine teadmise allikas? Kas lagunemine ja hääbumine võivad olla loomise ja kujunemise eelduseks? Millist rolli mängivad rituaal, pärimus ja kaduvad oskused tehnoloogiliselt laetud igapäevas? Kus lõpeb keha ja algab keskkond – või kas selline piir on enam olemas? 

Alates 2012. aastast välja antava preemia eesmärk on esile tõsta ja tunnustada noori, eriala omandavaid skulptuuri- ja installatsioonikunstnikke. Näitusel on eksponeeritud eelvaliku läbinud 14 autori 2025/26. õppeaastal valminud teosed. Näitust korraldab Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakond. 

NSPN-i avamisel 6. märtsil kell 16.00 antakse välja Grand Prix ning II ja III koht.

Eraldi preemia annab välja Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit.

Näitus on Arsi Projektiruumis vaatajatele avatud 7.-22.03, kell 12.00 – 18.00

Näituse meeskond: Laura Põld, Kirke Kangro, Taavi Talve, Visa Nurmi, Eva Mahhov

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit, Vaskjala Loomeresidentuur, Põhjala

Täname: ajakiri Kunst.ee, ARS Projektiruum

10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus, mis seekord kutsub kogema liminaalset ruumi.

“Tuba nr Sinine” on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus kunstnik Flo Kasearu ja moelooja Liisi Eesmaa juhendamisel otsiti uus elu Tallink Grupi hotellide mahakantud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav. 

Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere.

Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu.

Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude katketesse, väljalõigetesse. Biograafiline põimub fiktsiooniga, ning ega lõpuni ehk ei teagi, mis on tõestisündinud ja mis kujutlus — ja võib-olla pole oluline ka.

Birgit Kaleva fotoseerias „Weizenbergi 51“ (2025) näeme vaateid kunstniku sünnikodust Kanepis, kus ta koos vanematega endiselt elab. Seedimaks läbi vanemate kodus elamisega kaasnevat häbitunnet, suunab Kaleva pilgu maha heitmise asemel selle end ümbritsevale ruumile. Keiu Maasiku videoteos „Kummituslugu“ (2022) räägib ühe poja ja isa loo, mis leidis aset vanas rallimängus. Loo, kus pärast isa surma kohtab poeg videomängu talletunud kummitusautot, virtuaalsusesse salvestunud justkui elavat osakest isast. Mark Raidpere videos „Lachrimae/Driftwood Songs“ (2017) põimuvad abstraheeritud liikumised ja 1960. aastatel kirja pandud noore mehe igatsuslikud päevikuread, Tõnu Kõrvitsa heliteos „Kaldale uhutud laulud“ ning seitse pisarat ehk 16. sajandi lõpust pärit John Dowlandi „Lachrimae“.

Näituse pealkiri on laenatud Birgit Kaleva teose „Weizenbergi 51“ (2025) saatetekstist.

Näitus jääb avatuks 28. märtsini 2026.

Birgit Kaleva (snd 1996), kunstnikunimega motoerotica, võtab loomingu aineseks iseenda ja ennast ümbritseva. Spontaanne ja nurgeline lähenemine seab autobiograafilise sisu uude valgusesse, mis aitab isiklikust kogemusest distantseeruda ja selle aspekte selgema pilguga näha. Teda inspireerib visuaalne toorus ja kohmakus. Kaleva on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia eriala (2024).

Keiu Maasik (snd 1992) on oma loomingus käsitlenud teemasid nagu dokumenteerimise mõju mälule, identiteet ja inimestevahelised suhted. Viimastes projektides on Maasik keskendunud virtuaalmaailmale, kasutades videoteostes ja -installatsioonides arvutimängude salvestisi või sellele sarnanevat esteetikat, et avada läbi nende virtuaalse elu erinevaid tahke. Maasik on Köler Prize 2026 üks nominentidest.

Mark Raidpere (snd 1975) uurib fotograafi ja videokunstnikuna väga tundlikult ja teravapilguliselt inimhinge dilemmasid ja hirme, ületamatut üksildust ja saatusetraagikat. Raidpere uurimused lähtuvad sageli tema perekonna universumist, kuid mõnikord võtavad sotsiaalse mõõtme, keskendudes tõrjututele, linnavägivallale ning tänavaelule. Aastal 2005 esindas Raidpere Eestit 51. Veneetsia biennaalil.

FOKU galerii on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Peenjoogivabrik Nudist

Partner:
Rüki galerii

Tehniline tugi:
Reigo Nahksepp

Täname:
Artproof, Eesti Kunstnike Liit, EKA galerii, Karel Koplimets, Kaisa Maasik-Koplimets, Madis Kurss, Tõnu Kõrvits

5.-31.03.2026
Kolmapäeval 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis.

“Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest. Uksehoidjad on sündinud vajadusest: midagi tuleb korraks lahti hoida, midagi tuleb läbi lasta. Ajutine lahendus kipub aga märkamatult muutuma püsivaks. Nii muutub juhuslik vorm ja materjal üllatavalt universaalseks.

Näituse fookus on väikestel tüütutel hetkedel: kui rattakumm on jälle töss; kui unustasid trennis rätiku maha; kui pead tellitud pluusi tagastama; kui filmi vaadates internet hakib; kui keegi seletab midagi, mida juba tead; kui toidupoes just sinu valitud järjekord on kõige aeglasem või kui uksehoidja on kadunud. See tüütus on väike häiring, mis hakkab kordudes mõjutama tähelepanu, liikumist ja suhtumist ruumi. Uks oli aastaid püsinud avatuna ühe pealtnäha tähtsusetu materjalitüki, uksehoidja abil. Aga ühel hetkel, käed kandamit täis, seda harjumuspärast puidutükki enam ei ole. Tekib väike viivitus ja kerge ärritus: otsitakse kiiresti midagi asenduseks, uks saab jälle lahti ja töö läheb edasi. Hetk möödub ning on suure tõenäosusega kohe unustatud.

Aasta aja jooksul kogutud uksehoidjad on hoidnud lahti eri tüüpi uksi (peauksi, kõrvaluksi, tagauksi jne) ning need töötavad eri põhimõtetel: kiiluna, lävelukuna või raskusena. Neid objekte ühendab see, et nad pärinevad institutsioonidest, kus uksed ei ole ainult arhitektuurne element, vaid ka ligipääsu ja töökorralduse vahend. Uksehoidjad on väikesed mitteametlikud sekkumised, mis teevad liikumise sujuvamaks ja annavad märku, kelle jaoks ruum “toimib”. Nende eemaldamine ja ühte ruumi koondamine paljastab selle ajutiste lahenduste kihi, millele institutsionaalne ruum märkamatult toetub.

Uks näitusele on alati (ajutiselt) avatud.

Katariin Mudist on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik, kes usub, et kõige kõnekamad asjad on need, mis tavaliselt jäävad ukse taha. Teda huvitavad väikesed tüütused, mis tekivad näiteks siis, kui uks ei tee koostööd – olgu see automaatuks, mis ei avane või kadunud uksehoidja. Tema praktikat läbivad huumor ja iroonia – ta uurib ühiskondlikke norme ning kunstnikuks olemise praktikaid ja tähendusi kultuurivälja ja institutsioonide kontekstis, kasutades selleks materiaalseid ja protsessipõhiseid lähenemisi. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi õppekaval, otsides ühisosa visuaalse ja materjalikeskse kunsti vahel.

Mudistil on magistrikraad kaasaegses kunstis (EKA, 2022) ning bakalaureusekraad meedia- ja reklaamidisainis (Kõrgem Kunstikool Pallas, 2018). Ta on pälvinud Adamson-Ericu stipendiumi (2025) ja Noore Skulptori Preemia (2025). 2026. aastal pälvis ta koos Keithy Kuuspuga kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemia näituse „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks“ (2025) ja performatiivse Auhinnagala (2025) eest.

Näituse Meeskond:
Näituse kujundus ning produktsiooni abi: Alden Jõgisuu
Graafiline disain: Katariin Mudist
Toetajad: Punch Club, Põhjala, Eesti Kunstnike Liit
Eriline tänu: Alan Voodla, Johanna Mudist, Eva Nava, Keithy Kuuspu, Maria Elise Remme, Helena Pass ning kõik asutused, kellelt pärinevad kogutud uksehoidjad.

Näitus on avatud:
5.-31. Märts 2026
E–R 12–18, L 12–16

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

„Tunda iha tõmmet tähendab tunda puudumise kohalolu.”
-Anne Carson, “Eros The Bitterweet”

Ühtse olemuse kaheks jagamine oli jumalatepoolne karistus, et oleksime neetud enda eluaja sisse mahutama ka ideaalse terviklikkuse tagaajamist – ja haledalt pöördume ikka tagasi jumalate poole, kui teed taasühinemiseni ise leida ei suuda. Mõned ütlevad, et see armastus kuulubki ainult jumalatele endile. Ometi trotsime seda reetlikult ning astume alandlikult kõrgemate jõudude ette lausudes:
“Ma soovin.”
Soovimine on puuduva hellitamine. Armastaja ei palu mitte ainult mööduvat täiusetunnet, vaid soovimine ise rahuldab lõpuks armastaja nälga. Soovist saab toiteallikas ja meie isu ei alistu nõrkusena, vaid tõuseb pühendumusena.
Näitus “Soovikaev” on samaaegselt nii harjutusväljak kui harduse valem. Süüta küünal, viska münt, loe õielehed kokku ja soovi.

avamine 05.03.2026 kell 18.00
06.03. – 12.04.2026
avatud K-P 12.00-18.00

KETT galerii / Aparaaditehas, Kastani 42, Tartu

Irmak Semiz (s. 1997, Istanbul) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis. Oma praktikas töötab ta peamiselt skulptuuri, installatsiooni ja animatsiooniga. Ta keskendub vastuoluliste identiteetide, otsuste ja emotsionaalsete seisundite väljendamisele, mida töötleb läbi huumori, ühenduse ja müüdiloome.
Jana Ribkina (s. 1995, Riia) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes elab ja töötab Riias. Tegeledes peamiselt keraamika, tekstiili ja illustratsiooniga, uurib ta mänguliselt oma igapäevaelu peegeldusi, ammutades inspiratsiooni folkloorist ja fantaasiast. Tema looming püüab põimida isikliku ja müütilise ühtseks, katkematuks niidiks.

Graafiline disain: Paul Graßler
Näitust toetab Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

Erakorralise loenguga  “Ecological city planning”astub 12. märtsil kell 18 EKA aulas üles soome insener, teadlane ja keskkonnaprobleemide uurija Eero Paloheimo.

Eero Kalervo Paloheimo on kaitsnud doktoriväitekirjad Müncheni ja Helsingi Ülikoolis.

Ta töötas aastatel 1965–1994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 1995–2000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteeris ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus “Syntymättömien sukupolvien Eurooppa” (1996, eesti keeles 2004 „Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee“). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis.

Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Ta on rohkem kui kümne maailma loomust ja käekäiku käsitleva raamatu autor.

Loeng toimub inglise keeles ning on huvilistele tasuta.

Unistad disaini õppimisest EKAs? Tahad teada, milline näeb välja disainiõpe päriselt?

EKA disainiteaduskond tuleb Tartusse ja kutsub kõiki sisseastumishuvilisi mentorpäevale ERMis!

See on võimalus:
– kohtuda EKA disainitudengite ja õppejõududega
– osaleda töötubades
– saada tagasisidet oma ideedele või portfooliole
– küsida sisseastumise ja õppekava kohta
– tunnetada, milline on EKA mõtteviis ja kogukond

Mentorpäev annab aimu, mida tähendab õppida disaini – kuidas ideed sünnivad, arenevad ja maailma mõjutavad.

Eesti Rahva Muuseum, Tartu
14. märts 2026
11.00- 16.00

Tule küsi, vaata, katseta ja mõtle kaasa.

REGISTREERI ENNAST ÜRITUSELE

PÄEVA PROGRAMM

11:00-12:00 Kunstiakadeemia disainiteaduskonna erialade üldtutvustus

Disainiteaduskonnas õpetame mitmeid erialasid, sealhulgas graafilist disaini, moedisaini, tekstiilidisaini, aksessuaaridisaini, keraamikat, klaasi ja metalli, tootedisaini jne. Õppetöös põimuvad tehnilised teadmised, materjalikatsetused, digitaalsed tööriistad ning koostööprojektid ettevõtete ja kogukondadega. Tutvustame erialasid slaidide abil ning räägime täpsemalt, millega igapäevaselt tegeleme. Tule kuulama ja küsi julgelt juurde!

12:00-13:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

12:00-13:00 Tekstiilidisiani töötuba: villa viltimine ja põime. Töötuba viib läbi tekstiilidisaini tudeng Vivian Vuks

Töötoas tutvustatakse tekstiilidisaini põhilisi materjale ja tehnikaid läbi praktilise katsetamise. Osalejad saavad proovida villa viltimist ja põimimist, õppides tundma materjali omadusi, struktuuri ja vormiloome võimalusi.

12:00-13:00 Ruumikujunduse eriala portfoolio konstultatsioon. Töötuba viivad läbi Maarja Falk-Valk ja Marit Kruus

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat.
Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi ruumikujunduse valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

12:00-13:00 Aksessuaaridisaini töötuba ja konsultatsioon. Töötuba viib läbi Stella Runnel

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi aksessuaaridisaini valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

13:00-14:00 Ruumikujunduse eriala ülesanne Ruumirännak ERMis. Töötuba viivad läbi Maarja Falk-Valk ja Marit Kruus

13:00-14:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

13:00-15:00 Graafilise disaini töötuba ja konsultatsioon. Töötuba viib läbi graafilise disaini tudeng Grittel Kastan

Graafilise disaini konsultatsioon ja töötuba on praktiline ja arutelupõhine kohtumine, kus tutvustatakse graafilise disaini eriala olemust ning loovtöö protsessi. Pane tähele! Võta kaasa oma sülearvuti.

13:00-14:00 Visuaalse kommunikatsiooni eriala portfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Kerstin Raidma ja Ionel Lehari

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi visuaalse kommunikatsiooni valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

13:30-14:30 Tekstiilidisiani töötuba: villa viltimine ja põime. Töötuba viib läbi tekstiilidisaini tudeng Vivian Vuks

Töötoas tutvustatakse tekstiilidisaini põhilisi materjale ja tehnikaid läbi praktilise katsetamise. Osalejad saavad proovida villa viltimist ja põimimist, õppides tundma materjali omadusi, struktuuri ja vormiloome võimalusi.

14:00-15:00 Moedisaini töötuba: drapeerimine. Töötuba viib läbi moedisaini tudeng Allan Suomalalainen

Praktiline moe- või rõivadisaini õpituba, kus rõivaid luuakse otse minimannekeenil kangast vormides, voltides ja kinnitades – ilma esmalt tasapinnalist lõiget paberile joonistamata. 

14:00-15:00 Moeportfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Marion Laev ja Aivar Lätt

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat. Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi moevaldkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

14:00-15:00 Visuaalse kommunikatsiooni eriala portfoolio konsultatsioon. Töötuba viivad läbi Kerstin Raidma ja Ionel Lehari

Töötoas keskendutakse portfoolio ülesehitusele, sisu valikule ja visuaalsele tervikule, arvestades nii sisseastumisnõudeid kui ka eriala spetsiifikat.
Osalejad saavad praktilisi nõuandeid, kuidas esile tuua oma tugevused, projektikogemus ja huvi visuaalse kommunikatsiooni valdkonna vastu. Töötuba aitab mõtestada oma senist teekonda ning kujundada selge ja mõjus enesetutvustus visuaalses vormis.

15:00-16:00 Moedisaini töötuba: drapeerimine. Töötuba viib läbi moedisaini tudeng Allan Suomalalainen

Praktiline moe- või rõivadisaini õpituba, kus rõivaid luuakse otse minimannekeenil kangast vormides, voltides ja kinnitades – ilma esmalt tasapinnalist lõiget paberile joonistamata. 

15:00-16:00 Köite töötuba. Töötuba viivad läbi tudengid Mark Albert Villand ja Simon Janson

REGISTREERI ENNAST ÜRITUSELE

14. märtsil kell 16.00 toimub Sillamäe Muuseumis Darja Popolitova eestikeelne kuraatorituur näitusel “Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis”

Darja on selle näituse kuraator ja projektijuht.

Tuur korraldatakse kodu-uurimise konverentsi “Tundmatu Sillamäe: A. Popolitovi pärand” raames ning on A. Popolitovi tütre jutustus tema pärandist, mis kõlab ka tänapäeval.

A. Popolitov oli üks muuseumi asutajatest, koguja, kodu-uurija ja kunstnik. Näituse eksponaatide kaudu avab Darja perekonnamälu, postindustrialismi, põlevkivi ning eesti ja vene kogukondade vastastikmõju teemasid Ida-Virumaal.

Ekskursioon räägib sellest, kuidas kunstist saab sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside vorm ning kuidas muuseum muutub dialoogi platvormiks.

Tuur toimub eesti keeles.

Näitus on külastamiseks avatud kuni 20. maini.
Teisipäevast reedeni kell 10.00–18.00, laupäeviti kell 10.00–16.00.

Sillamäe Muuseumi aadress on Kajaka 17a.

17. märtsil kell 14.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorandi Triin Talki doktoritöö „21. sajandi massiturismi mõjud Tallinna vanalinnale ning nende leevendamise võimalused“ praktikapõhise osa eelretsenseerimine.

Retsenseerimine toimub Valges majas (Kotzebue tn 10) ruumis V308.

Doktoritöö praktikapõhise osa moodustavad kolm tööd: uuringu „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne, Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte ning Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga.
Doktoritöö seob omavahel turismiuuringud ja muinsuskaitse valdkonna suunates Eesti Kunstiakadeemialt tellitud uuringu lähteülesandes püstitatud küsimuse „kuidas leida võimalusi külastajate arvu kasvatamiseks?“ vanalinna mitmekesisuse ja elatavuse hoidmisele ning turismi- ja kasvukesksuse vähendamise võimalustele.

Doktoritöö juhendaja on Kristina Jõekalda (Eesti Kunstiakadeemia)

1. Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne on 2023. aastal välja antud uuringuaruanne, mille tellija oli Tallinna Sadam.
Uuringuaruanne sarnaneb akadeemilisele artiklikogumikule, kuid on suunatud pigem laiemale avalikkusele (sh Vanalinna kogukonnale, ametnikkonnale, linnaplaneerijatele). Seetõttu on see rohkelt illustreeritud ja mõnevõrra lihtsama keelekasutusega. Kuigi kogumiku kõiki osasid eraldi ja ka tervikut on esitletud nii projekti juhtnõukogule kui avalikel esitlustel, ei ole kogumikku seni akadeemiliselt retsenseeritud.
Kogumik pälvis 2023. aastal EKA rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursil peapreemia ning ETAGʼi üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil Muinsuskaitseameti eripreemia.
Retsensendid Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

2. Vanalinna linnafoorumi “Vana linna uus võimalus” kokkuvõte kajastab 2022. aastal kuraatorina korraldatud kahepäevaste arutelude tulemusi. Linnafoorumi teema kasvas välja koroonajärgsest olukorrast, mil Tallinna vanalinn oli tuntavalt välja surnud, foorumiga otsiti võimalusi selle taaselavdamiseks.
Üldine teemapüstitus oli tellija (Tallinna linnavalitsuse) ja Arhitektuurikeskuse vahel kokku lepitud, täpsemad fookused seati varem uurimisprojektis esile kerkinud küsimuste põhjal.
Retsensendid Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)

3. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu koos seletuskirjaga on 2022.-2023. aastal töögrupi juhina koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu.
Kaitsekorras on lähtudes eelnevatest uurimistulemustest ja aruteludest rõhutatud, et oluline on selle kasutuses hoidmine atraktiivse elukeskkonnana ja kesklinna osana – vanalinna hoidmiseks elava pärandruumina on esmatähtis, et siin säiliks püsielanikkond ja mitmekesisele kesklinnale iseloomulikud kasutused (st peale turismi ja meelelahutuse ka haldushooned, kultuuri- ja haridusasutused, kaubandus, teenindus).
Kaitsekorra eelnõu ootab edasist menetlust Kultuuriministeeriumis juba 2024. aastast. Praegu saame analüüsida kaitsekorra eelnõu ja selle seletuskirja kui valmis õigusteksti, kuid arvestagem võimalusega, et see tuleb mõne aja pärast uuesti lahti võtta ja ajakohastada, mõnda teemat täpsustada või hägustada. Retsenseerimine võib anda selleks väärtuslikku sisendit.
Retsensendid Kaire Tooming (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ja Tarmo Pikner (Tallinna Ülikool)
Kõik retsenseeritavad materjalid koos kaaskirjaga on kättesaadavad siit.

Ajakava:
14.00 sissejuhatus ja ürituse formaadi tutvustus – õppekavajuht Anneli Randla
Vanalinna linnafoorum “Vana linna uus võimalus”
14.10 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
14.30 retsensent Toomas Tammise sõnavõtt ja diskussioon
14.50 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
15.10 avalik diskussioon

Vanalinn: pärand, elukeskkond, turism. Uuring „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“
15.20 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
15.40 retsensent Epp Lankotsi sõnavõtt ja diskussioon
16.00 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
16.20 avalik diskussioon

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu
16.40 doktorandi sõnavõtt (projekt osana uurimistööst)
17.00 retsensent Kaire Toominga sõnavõtt ja diskussioon
17.20 retsensent Tarmo Pikneri sõnavõtt ja diskussioon
17.40 avalik diskussioon
17.55 juhendaja Kristina Jõekalda lühike sõnavõtt (soovi korral)

Kristina Norman kutsub publikut 18. ja 19. märtsil kl 19:30 Kanuti Gildi Saali vaatama oma lavastuse “Kastepunkt” ingliskeelset versiooni. 18. märtsi etendusele järgneb lavastuse avalik eelretsenseerimine kunstniku doktoritöö raames, mille tööpealkirjaks on “Strateegilised põimingud – kuidas luua heterotoopilist ruumi”.

Retsensendid on Victoria Donovan (University of St Andrews) ja Madli Pesti (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on doktor Linda Kaljundi (EKA)

Normani uurimuse keskseks küsimuseks on see, milline võiks olla tema kunstipraktikas struktuuri loov elulugude ja ruumide strateegilise põimimise emantsipeeriv jõud. Doktoritöö raames võtab Norman eesmärgiks mõtestada ja kontseptualiseerida, kuidas need ruumide ja häälte põimingud loovuurimusliku praktika kaudu tekivad ja aktiveeruvad ning kuidas need aitavad olemasolevaid narratiive ja keskkondi dekonstrueerida ja dekoloniseerida.

Lavastus “Kastepunkt” sündis liminaalsuse märksõna ümber, mida on laiendatud nii ruumilistele ja ehitatud kui geograafilistele keskkondadele, igapäevastele ja ajaloolistele kogemustele ja praktikatele kui ka kogukondlikule ajaloomälule. Norman kasutab sellest töös meetodina sõdade ja militarismiga seotud tunnistuste ja ruumide põimimist selleks, et uurida nõukogude militarismi jätkuvat kestmist ja selle põlvkondadeülest mõju.

Käimasoleva hoogsa militariseerumise taustal testib teos potentsiaali lõhestunud ühiskonnas ühiste mälupaikade loomiseks, tuues kokku ruumilisi keskkondi ja erinevatest mälukondadest pärinevaid hääli.

Rohkem infot lavastuse ja piletite kohta: https://saal.ee/performance/kastepunkt-2006/

Avalik eelretsenseerime algab 18. märtsi etenduse järel kl 21:30, prii sissepääs Kanuti Gildi Saali peauksest (Pikk 20).

Wangui Kimari avatud loeng “Water, Coloniality and Disobedience”, 18.03, 18:00-19:30, A-101

Nairobi, ligi viie miljoni elanikuga linn, koondab endas palju lootusi, kogemusi ja võitlusi. Ometi on koloniaalajastu arhiivis määratletud selle väljakutseid peamiselt kui näiteks „hulkurite“ ja „sissekolijate“ probleeme; identiteete, mis koonduvad aafriklase kujusse. Pärast iseseisvumist on linna ametliku juhtimise kurtmise ja hävingu sihtmärgid jäänud samaks: „slumm“, „mitteametlikkus“ ja linnalikud „pahed“, mille geograafia kaardistab koloniaalvõimude poolt pikka aega sihikule võetud inimeste kodud ja kehad. Paljude selle linna elanike „abolitsiooniökoloogia“ kogukonnatöö ja pikaajalise uurimistöö põhjal linna ontoloogilistes äärealadel mõtisklen selles ettekandes Nairobi dünaamika üle läbi vee. Lõppkokkuvõttes on minu argument see, et kuigi „põliselaniku“, kodutu, hulkuri või slummi „probleemi“ peetakse selle linnaaglomeraadi määravaks teguriks läbi aastate, siis kui Nairobit vaadeldakse selle veekogemuste kaudu, kerkivad koloniaalsus ja sõnakuulmatus esile selle peamiste dialektiliste hoovustena, võimaldades vaatevälja tulla (eba)õiglasematel ajalugudel, mis aitavad meil näha selles Ida-Aafrika linnas võrdsemaid kuuluvusi ja materiaalsusi.

Avatud loengu korraldavad EKA urbanistika ja TLU Humanitaarteaduste Kool.

Wangui Kimari on antropoloog, kes töötab Ameerika Ülikooli Nairobi välisõppe programmis. Ta on ka teadur Kaplinna Ülikooli Aafrika Linnade Keskuses (ACC). Tema töö tugineb paljudele kohalikele ajalugudele ja interdistsiplinaarsetele teoreetilistele lähenemisviisidele – sealhulgas suulistele narratiividele, assamblaažiteooriale, linnapoliitilisele ökoloogiale ja musta radikaalse traditsioonile –, et mõelda Nairobi linnaruumilise haldamise üle selle kõige marginaliseeritud elanike vaatenurgast. Wangui on ka veebiväljaande Africa Is a Country (AIAC) piirkondlik toimetaja, Linnauuringute Sihtasutuse (USF) hoolekogu liige, Antipode’i ja Urban Political Ecology ajakirjade toimetuskolleegiumis ning UTA-Do African Cities Workshopi kaaskorraldaja.

Eesti ülikoolide rohenädala raames toimub 19. märtsil kell 10–12 EKA valges majas (Kotzebue 10) ringdisaini töötuba “Nähtav parandamine ja muutusi tervitavad esteetikad”. 

Õpitoas saab osaleja oma rõivaste augud paigata, plekid kaunistada või kulumised toestada nähtava parandamise stiilis. Käelise tegevuse kõrvale räägime rõivaste lugusid ja kirjutame parandades mõne eseme loo ümber.

REGISTREERU SIIN

Töötuba viib läbi disainer-uurija, craftivist, EKA lektor ja doktorant Marta Konovalov. Ta keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilile, töötoas tutvustab ta oma loovuurimust.

Töövahendid on kohapeal olemas, kuid osalejal palume võimalusel kaasa võtta mõni auklik, kulunud või plekiline rõivaese. Näiteks kampsun, sall, sokid, müts, kindad, jope, teksad, t-särk vmt.

16-.20. märtsini toimub Eesti ülikoolide rohenädal, mille eesmärk on hoida nii ülikoolides kui ka laiemalt tähelepanu kestlikkuse teemadel. Tutvu kogu rohenädala kavaga SIIN.

19. märtsil kell 11.30-13.00 toimub Joanna Kalmu teise loovuurimusliku doktoriprojekti “Ruumitoonimine. Kaaskujunemise praktika” eelretsenseerimine zoomis (link passcode 167423).

Doktoritöö juhendajad on Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool) ja Leena Rouhiainen, DA (University of the Arts Helsinki). Projekti retsensendid on Ilmari Kortelainen, PhD (University of the Arts Helsinki) ja Giacomo Veronesi, PhD (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

10.-14. märts toimuvad projekti esitlused ARS Kunstilinnaku Stuudios 98 ja Stuudios 53.

Somaatilised sessioonid – Ruumitoomine. Kaaskujunemise praktika – toimuvad igapäevaselt kell 16:00 ja laupäeval kell 12:00 ja 16:00. Ruumis ja praktikas osalemine võimaldab eriviisilist olemist-tegutsemist lähtudes isiklikust hetketajust.

Enam infot ja registreerimine: https://fienta.com/et/ruumitoonimine-kaaskujunemise-praktika

EKA uus maastikuarhitektuuri magistriõppekava kutsub online infotundi 26. märtsil kell 16:00. 

Hea võimalus saada infot õppekava sisu ning sisseastumise kohta. Samuti suurepärane võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi.

Infotundi viivad läbi õppekavajuht Katrin Koov ja õppejõud Hannes Aava.

REGISTREERU SIIN

Zoomi link osalemiseks saadetakse kõigile registreerunutele hiljemalt 2h enne sündmuse algust.

Rohkem infot õppekava kohta: https://www.artun.ee/maastikuarhitektuur

Sisseastumisavaldusi maastikuarhitektuuri magistriõppekavale saab esitada alates kuni 25. juunini SAISis. Rohkem infot sisseastumise kohta leiab SIIT.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

26. märtsil kell 18 toimub EKA aulas Jos Boysi loeng “Teistsugune lähenemine erivajadustele arhitektuuris” / Doing Disability Differently in Architecture.

Arhitektuurihariduses ja -praktikas suhtutakse erivajadustega inimestesse peaaegu alati kui millessegi teisejärgulisse. Aga mis oleks, kui seeasemel hoopis alustaksime erivajadustest, väärtustades bio- ja neuroerinevuste rikkalikku mitmekesisust kui disaini loovat lähtekohta ja kriitilist vahendit, mille kaudu seada normatiivne ehitamine ja linnaplaneerimine kahtluse alla? Oma loengus tutvustab Jos Boys 18 aasta jooksul DisOrdinary Architecture projekti raames tehtud koostööd erivajadustega kunstnike, disainerite ja arhitektidega, arendades koos välja uuenduslikke ja isegi radikaalseid viise arhitektuurist mõtlemiseks ja selle praktiseerimiseks.

Dr Jos Boys asutas koos erivajadustega kunstniku Zoe Partingtoniga platvormi The DisOrdinary Architecture Project, mis toob arhitektuuriharidusse ja -praktikasse erivajadustega kunstnikke, et hinnata kriitiliselt ja loovalt ümber ligipääsetavuse ja võrdõiguslikkuse küsimusi. Lõpetanud arhitektuurikooli, oli ta 1980. aastatel üks feministliku arhitektuurikollektiivi Matrix asutajatest Londonis ning juhib hetkel Matrixi avatud online-arhiivi arendamist. Pühendudes peamiselt disainiaktivismile, on Boys tegutsenud ka ajakirjaniku, kriitiku, uurija, konsultandi, koolitaja, fotograafi ja kunstnikuna ning avaldanud mitmeid raamatuid ja artikleid. Muuhulgas on ta kirjutanud raamatu Doing Disability Differently: an alternative handbook on architecture, dis/ability, and designing for everyday life (“Tegeleda erivajadustega teistmoodi: arhitektuuri, erivajaduste ja argieludisaini alternatiivne käsiraamat”, Routledge 2014); toimetanud kogumiku Disability, Space, Architecture: A Reader (“Erivajadused, ruum ja arhitektuur: lugemik”, Routledge 2017) ning kaastoimetanud artiklite kogumiku Neurodivergence and Architecture (“Neuroerinevused ja arhitektuur”, Elsevier 2022).

Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kevadloengute ajakava:

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

• 26.02 kell 18:00 ruumis A-101 Kaisa Karvinen “Arhitektuur näitustel: hooletööst betoonini”
• 26.03 kell 18:00 ruumis A-101  Jos Boys (London)
• 9.04 kell 18:00 ruumis A-101  Katarina Bonnevier (Stockholm)
• 30.04 kell 18:00 ruumis A-101  Emma Cheatle (Sheffieldi Ülikool) “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”
• 14.05 kell 18:00 ruumis A-101  Iulia Statica (Sheffieldi Ülikool)

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

„Carmen Electra“ – nagu välk selgest taevast!

Märtsikuus avaneb taas kolmel korral võimalus EKA galeriis näha ansambel ants1 muusikali ,,Carmen Electra”, mis seob oma maagilisse maailma kaasaegset tantsu, kirevaid kostüüme, ängistavat muusikat ning skandaalseid väljaütlemisi. Libreto kirjutas ansambel ants1. Peaosas astub üles igavesti noor ja surematu Anumai Raska.

,,Teemad, mida lavastus ‘Carmen Electra‘ lavale toob, pakuvad äratundmisrõõmu ja kurbust põlvkonnale, kes võtab maailmavalitsemise üle hetkel, mil Euroopas on jälle sõda, mil suurriigid siiski ei soovi kliimamuutuseid teadvustada ning mil Eesti toidupoodides on porgand kallim kui Belgias, aga kuupalk kolm korda madalam,” kommenteerib anonüümseks jääda soovinud jänes lavastuse tausta. ,,mis meist niimoodi saab?”

ants1 bänd on Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud kollektiiv, kelle liikmed tegutsevad erinevates kaasaegse kunsti valdkondades. Kokku saades kannab kollektiiv aga ants1 nime, kelle muusika seob kaasaja sotsiaalprobleeme valusasse ent lõbusasse punkmuusika keelde.

Carmen Electra muusikal pole soovitatav alla 12 aastastele.

Laval: Ekke Janisk, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Eke Ao Nettan, Anumai Raska, Henri Särekanno, Mattias Veller
Kostüümid: Lisette Sivard
Valgus: Leon Allik
Helitehnik: Roman Belov
Graafiline disain: Jaan Evart
Kaasprodutsent: elektron.art
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn

Etendused 25., 26. ja 28. märtsil EKA Galeriis (Põhja pst 7, Tallinn). Lavastus on eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs EKA fuajee kaudu (Põhja puiestee poolt).

Piletid on saadaval Fientas:
https://fienta.com/et/s/ants1-muusikal-carmen-electra-esietendus

„Carmen Electra“ – nagu välk selgest taevast!

Märtsikuus avaneb taas kolmel korral võimalus EKA galeriis näha ansambel ants1 muusikali ,,Carmen Electra”, mis seob oma maagilisse maailma kaasaegset tantsu, kirevaid kostüüme, ängistavat muusikat ning skandaalseid väljaütlemisi. Libreto kirjutas ansambel ants1. Peaosas astub üles igavesti noor ja surematu Anumai Raska. 

,,Teemad, mida lavastus ‘Carmen Electra‘ lavale toob, pakuvad äratundmisrõõmu ja kurbust põlvkonnale, kes võtab maailmavalitsemise üle hetkel, mil Euroopas on jälle sõda, mil suurriigid siiski ei soovi kliimamuutuseid teadvustada ning mil Eesti toidupoodides on porgand kallim kui Belgias, aga kuupalk kolm korda madalam,” kommenteerib anonüümseks jääda soovinud jänes lavastuse tausta. ,,mis meist niimoodi saab?”

ants1 bänd on Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud kollektiiv, kelle liikmed tegutsevad erinevates kaasaegse kunsti valdkondades. Kokku saades kannab kollektiiv aga ants1 nime, kelle muusika seob kaasaja sotsiaalprobleeme valusasse ent lõbusasse punkmuusika keelde. 

Carmen Electra muusikal pole soovitatav alla 12 aastastele. 

Laval: Ekke Janisk, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Eke Ao Nettan, Anumai Raska, Henri Särekanno, Mattias Veller

Kostüümid: Lisette Sivard

Valgus: Leon Allik

Helitehnik: Roman Belov
Graafiline disain: Jaan Evart

Kaasprodutsent: elektron.art

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn

Etendused 25., 26. ja 28. märts EKA Galeriis (Põhja pst 7, Tallinn). Lavastus on eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs EKA fuajee kaudu (Põhja puiestee poolt).

Piletid on saadaval Fientas:

https://fienta.com/et/ants1-muusikal-carmen-electra-156400 

Lisainfo: https://elektron.art/projects/carmen 

Kaie Olmre: kaie@elektron.art +372 5241778

Tule 31. märtsil kl 18 toimuvale raamatuesitlusele ja kuulama vestlusringi!

Jurriaan Benchopi „Miks maalid mõjuvad“ ilmus 2025 aasta lõpus – nüüd räägivad raamatust ja maalikunstist Kristi Kongi ja Kaido Ole; vestlust suunab Anu Allas. Kõik on teretulnud kuulama ja kaasa mõtlema!

Benschop navigeerib raamatus tänapäeva maalikunsti mitmekülgsel maastikul. Hulga kaasaegsete maalikunstnike, sealhulgas Kaido Ole ja Kristi Kongi töid tutvustades otsib ta vastust küsimusele, miks üks maal üldse mõjub. Mil viisil on see tähenduslik ja suudab veenda? Ta uurib maali nähtavaid aspekte, nagu pildimotiiv ja värvikasutus, ning seostab neid kunsti nähtamatute tegurite – kunstniku ajendite, maailmavaate ja päritoluga. Raamat puudutab paljusid teemasid, mis tänapäeva maalikunstnike töid vaadates esile tulevad: loodus, keha, materiaalsus, puudutus, identiteet, mälu ja spirituaalsus.

Raamatu kirjastas Eesti Kunstiakadeemia, tõlkis Katrin Laiapea, toimetas Neeme Lopp ja kujundas Maria Muuk. 

Esitluseks ja vestluseks koguneme EKA raamatukogu uues sündmustenurgas. Palin end kirja kui oled tulemas – siis teame publiku hulgaga arvestada: https://forms.gle/h6aXonQvRpFiEHHW9

Aeg: 31. märts kell 18

Koht: EKA raamatukogu

Vestlus toimub eesti keeles.

EKA doktorikooli konverents toimub 2. aprillil 2026.

Palume registreeruda hiljemalt 29. märtsiks.

Konverents toimub inglise keeles.

PROGRAMME

08.40 Registration

09.00 Welcome by Prof. Linda Kaljundi (EKA Vice Rector for Research, Head of Doctoral School)

09.10 Opening Lecture
Moderator Prof. Linda Kaljundi
Dr. Anna Carolina Jensen “In-Between Chaos and Control” (EKA, postdoctoral researcher)

Panel 1: Art History & Visual Culture
Moderator Prof. Andres Kurg

10.10 Rahul Sharma “Border Chronotopes and Third-Positionality: Peripheral In-Between Identities on the Eastern Borderlands in de Montesquiou’s Olga and Olga (2017) and Eksperiment Katja (2020)” (supervisors Dr. Mari Laanemets, Prof. Linda Kaljundi).

10.45 Mie Mortensen “A Philosophy of Sponges: The Influence of Ernst Haeckel on Ivan Leonidov” (supervisor Prof. Andres Kurg).

11.20 Coffee break

11.40 Anneli Porri “How to Explain Pictures… to Ourselves?
Mediating the Artwork and Supporting Meaning-Making in Art History Education” (supervisor Prof. Linda Kaljundi).

12.15 Marten Esko “The Contemporary as Method: Use, Abuse, and Critical Afterlife” (supervisor Prof. Virve Sarapik).

12.50 Rahel Aerin Eslas “The Aesthetics of Nature in Denis Diderot’s Philosophy and Art Criticism” (supervisors Prof. Krista Kodres, Prof. Frédéric Ogée).

13.25 Lunch

Panel 2: Art & Design
Moderator Dr. Jaana Päeva

14.00 Kadri Liis Rääk “The Artist’s Body as a Sensory Threshold” (supervisor Dr. Liina Unt).

14.35 Taavi Varm “The Video Game Creation Process as a Practice of Care for Creative Sustainability and Psychological Well-being” (supervisors Dr. Varvara Guljajeva, Dr. Helen Uusberg).

15.10 Eva Liisa Kubinyi “Wondering Pathways Toward Community-Based Service Designing from Rõuge” (supervisor Associate Prof. Josina Vink).

15.45 Aman Asif “Beyond the Visible Spectrum: Algal Entanglements” (supervisor Prof. Kärt Ojavee).

16.20 Coffee break

Panel 3: Architecture & Urban Planning,
Moderator Dr. Eik Hermann

16.40 Alvin Järving “The Value-Space of Extending Building Lifespans: Locating Architectural Practice in a Conflicted Field” (supervisor Dr. Siim Tuksam).

17.15 Jaak-Adam Looveer “Urban Planning in the Comfort Zone: The Case of Tallinn” (supervisors Dr. Siim Tuksam, Dr. Priit-Kalev Parts).

17.50 Roundtable: Dr. Eik Hermann, Prof. Andres Kurg, Prof. Linda Kaljundi, Dr. Jaana Päeva

Contact:

Aljona Gineiko aljona.gineiko@artun.ee

Ragne Soosalu ragne.soosalu@artun.ee

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 7.04.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 5.05.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Mai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatutel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online, Zoomi vahendusel. Ühe konsultatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.

• K 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

• R 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

Registreeru SIIN

Loe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain

Sisseastumisavalduste tähtaeg moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.

Mais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekava infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis).

Juunikuise infotunni käigus tutvustatakse ka sisearhitektuuri magistritöid, mis väljas TASE lõputööde näitusel.

• K 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis
• N 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritööde tutvumisega TASE näitusel)

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüab vastata kõikvõimalikele küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06.2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee