Kalender

Doktoritöö juhendaja: Anu Sarv, PhD (Tartu Ülikool)
Retsensendid:
Kaire Uiboleht, PhD (Tartu Ülikool)
Martin Pärn (EKA ja TalTech)

Doktoritöö keskmes on haridusdisaini metoodika prototüüpimine ja selle toimimise uurimine üldhariduskoolides. Uurimistöö on toimunud viimase nelja aasta jooksul erialapraktika vormis, kaasates mitmeid Eesti koole.

Kolmandas loomeprojektis keskendub Merike iseenda kui disaineri kogemustele disainiprotsesside loomises ja juhtimises üldhariduskooli kontekstis. Kui metoodika, mida Merike prototüübib, toimib selles käivituvate mehhanismide kaudu, siis tekib küsimus, mida peab disainer teadma ja oskama, et neid vajalikke mehhanisme esile kutsuda ja hoida ning millised hoiakud teda selles toetavad.

Käesoleva aasta lõpus möödub 500 aastat Tallinnas sündinud hinnatud maalikunstniku Michel Sittowi surmast. Sittowi elu ja looming on suurepärane näide sellest, kuidas kunstnike vaba liikumine oli hiliskesk- ja varauusajal sama loomulik ja levinud kui tänapäeval. Juubeliaasta tähistamiseks toimub Eesti Kunstiakadeemias 4.-6. detsembril rahvusvaheline seminar, mis uurib Sittowi elu, loomingut ning tema kaasaegset kunstilist ja poliitilist keskkonda. Ürituse eesmärk on avada uusi vaatenurki Sittowi rollile 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse Euroopa kunstiloome ja visuaalkultuuri kontekstis.

Seminar toob Tallinnasse kokku eri põlvkondade ja valdkondade uurijaid – ajaloolasi, kunstiajaloolasi, visuaalkultuuri spetsialiste ning kunstiteoste restaureerimise ja konserveerimise eksperte. See loob võimaluse jagada teadmisi ja arutleda Michel Sittowi elu ja loomingu rahvusvahelise tähenduse üle.

Seminari töökeel on inglise keel.

Seminari kava
Seminarile saab registreerida kuni 28. novembrini siin.

Korraldajad: Oskar J. Rojewski (Sileesia ülikool), Anneli Randla (EKA), Anu Mänd (TÜ)

Maalikunstnik Tõnis Saadoja näitus „Kestev olevik” avaneb neljapäeval, 23. oktoobril kell 18.00 Tütar galeriis (Vesilennuki 24).

Kirjanik Aare Pilv märgib näituse saatetekstis: „Tõnis Saadoja eelmised näitused tegelesid valgusetaju ja mälu vahendatuse ning tihendatusega – kuidas kontsentreerida läbi mitmete filtrite mälus olevaid valgusi, aga ka see, kuidas erinevad maalitehnikad seda võimaldavad ja kehastavad.
Tõnis Saadoja uus näitus „Kestev olevik“ mõneti jätkab valguse ja aja teemat, kuid ühtlasi teeb eksperimentaalse täispöörde. Siinne sari on maalitud en plain air, natuurist vabas õhus, iga maali valmimise aega on piiranud loodusliku valguse muutlikkus paari tunni jooksul. Nõnda on need maalid hetkele kontsentreerumise harjutused, uurimused sellest, kui pikk on hetk, ja sellest, milline saab olla ühe kestva hetke ekvivalent lõuendipinnal. Mõnes mõttes on need maalid performatiivse kunstnikuteo dokumentatsioon, kuid teises – ja olulisemas – mõttes on nad meditatsioon selle üle, mida tähendab olevik ja kui kaua ta kestab, ehk siis – millal olevik valmis saab.”

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes töötab realismi eri tahkude ning ajaloolise ja kaasagse maali ühisosa otsimisega. Põhiteemadena korduvad tema loomingus mälu, koha ning tähenduse suhted. Tema teoseid iseloomustab kontseptuaalne ülesehitus ning tehniliselt eripärase vormi otsing vastavalt kujutistele. Valdavalt moodustub Saadoja looming terviklikest sarjadest, milles valitud motiiv varieerub kuni mitmekümneosalises pildireas.

Näituse saatetekst: Aare Pilv
Graafiline disain: Ott Metusala

„Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“
Telliskivi Roheline saal 12.11.–7.12.2025
Avatud K-R kell 12.00-19.00 L-P kell 10.00-17.00
Näituse külastus on tasuta.

6. ja 7. detsembril toimuvad näitusel töötoad lastele:

• L 6. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Põlevkivist loomakeste valmistamine”, vanusele 5-10, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas meisterdatakse Kohtla-Järve kaevandustest kaevandatud põlevkivist loomakesi. Lapsed saavad meisterdamise käigus õppida ja näha, kuidas Kohtla-Järve kaevandustes põlevkivi kaevandatakse ja töödeldakse. Samuti on neil võimalus uurida päris loodusmaterjali ja meisterdada väikeseid loomakujulisi meisterdusi. Töötuba viib läbi EKA tudeng Ksenia Verbeštšuk eesti, inglise ja vene keeles.
• P 7. dets kell 11.00–12.30 töötuba “Jõulukaartide valmistamine”, vanusele 10+, grupis kuni 10 last. Registreerimine SIIN.
  • Töötoas valmistatakse trükitemplid, millega lapsed saavad kaunistada jõulukaarte. Töötoa läbiviija juhendamisel kasutatakse templite tegemiseks erinevaid materjale nagu plastiliin, kruvid-mutrid ja muid põnevaid elemente, mida võib kohata ka ehitusplatsidel ja tööstusmaastikel. Töötuba toimub eesti keeles ning seda viib läbi EKA tudeng Ronja Jõgi.

Näituse „Nähtamatud kivid. Noore kunstniku pilk tööstusele“ keskmes on tööstuse ja ühiskonna vaheline dialoog. Väljas on üle saja teose, mis kutsuvad mõtlema vastutuse, kestlikkuse ja inimese mõju üle maastikule.

Teosed on loodud  Ida-Virumaal Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimunud suvepraktikate käigus. Noorte kunstnike pilk liigub poeetilistest maastikuvaadetest intiimsete argilugudeni – põlevkivi muutub kord dekoratiivseks tapeedimustriks elutoas, kord ajakihistusi talletavaks monumentaalseks katedraaliks.

Koostöö on ajendatud Eesti põlevkiviõlitööstuse 100. aastapäevast. Näitus kutsub vaatajat peatuma ja mõtisklema, milliseid jälgi on töö, maastik ja inimene üksteise sisse jätnud ning kuidas võiks nende suhe tulevikus kujuneda.

Suvepraktika Viru Keemia Grupi tööstusmaastikel toimus 2025. aasta juunis ja augustis. Kokku osales suvepraktikal 65 tudengit ja kaasatud olid stsenograafia, animatsiooni, graafika, skulptuuri, kaasaegse kunsti, moe- ning maaliosakonna tudengid. Väljapanekus on esindatud lisaks ka disainerite ja tarbekunstnike tööd.

Osalevad kunstnikud: Adele Sillat, Alexander Matthias Saage, Aliisa Ahtiainen, Anastasia Nikiforova, Anastasia Ananjeva, Anu Jakobson, Beata Batejev, Bob Bicknell-Knight, Darja Malõševa, Edvard Vellevoog, Emma Reti Tikenberg, Grete Kangro, Hannah Segerkrantz, Ivor Mikker, Karl Uustal, Kaspar Lesk, Kateryna Tyshchenko, Karolina Peterson, Kirke Kirt, Kirke Kits, Kristjan Tammjärv, Ksenia Verbeštšuk, Liisa Nurklik, Linda Teemägi, Lume Tuum, Maibrit Kaur, Marek Huntsaar, Maria-Eliise Muinaste, Marit Loitmets, Marta Huimerind, Marta Konovalov, Mia-Stella Aaslaid, Nora Schmelter, Oskar Vels, Patrick Soome, Paul Aadam Mikson, Piia Bianka Pere, Robin August Vöörmann, Rosa-Maria Nuutinen, Sander Haugas, Selene Taur, Stuudio Kollektiir, Stiina-Marie Sarevet, Taavi Teevet, Tauris Reose, Teresa RA, Veronika Pavliuk, Visa Nurmi, Yuna-Lee Pfau, Denis Kudrjašov

Näituse kuraatorid: Lilian Hiob-Küttis, Kirke Kangro ja Ruth Melioranski

Projekti meeskond: Irina Bojenko, Kaia-Liisa Jõesalu, Kaja Krustok

Juhendajad: Anita Kremm, Britta Benno, Charlotte Biszewski, Ene-Liis Semper, Francesco Rosso, Holger Loodus, John Grzinich, Karl Joonas Alamaa, Laura Põld, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Mihkel Ilus, Taavi Talve, Viktor Gurov, Zody Burke, Björn Koop, Eve Margus, Heikki Zoova, Juss Heinsalu, Kaja Altvee, Kärt Ojavee, Lieven Lahaye, Linda Kaljundi, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs 

Kujundaja: Kati Saarits

Näituse avamine toimus teisipäeval, 11.novembril. Tutvu pildigaleriiga siin.

Koostöös Transform4Europe’i (T4EU) võrgustikuga korraldab EKA rahvusvahelise loeng-seminari “Communicating Sustainability Sustainably: Case Studies on Burnout and Being the Change.” Kaheosaline loeng-seminar toimub 3. ja 10. detsembril 2025 kell 15.00–17.00 Teamsis. Oodatud on nii tudengid, teadurid kui ka akadeemiline personal.

Kursuse eesmärgiks on tekitada aruteluruum selle üle, kuidas jätkusuutlikkuse ning keskkonnahoiu teemasid ja nendega kaasnevat sotsiaalse muutuse vajalikkust kommunikeerida nii, et tegevus ise jääks (eelkõige vaimselt) jätkusuutlikuks. Kuidas vältida oluliste muutuste poole töötamisel läbipõlemist ja silmakirjalikkust? Millised strateegilised kompromissid on vajalikud ja võimalikud põhimõttekindlust kaotamata?

Maria Muuk (1994) on iseseisev graafiline disainer, uurija, kirjutaja ja tasaarengu aktivist, kes tegutseb hetkel Tartus. Tal on bakalaureusekraad graafilise disaini osakonnast Eesti Kunstiakadeemias (2016) ning magistrikraad osakonnast Critical Studies Sandbergi Instituudis Hollandis (2019). Disainerina on ta kaasa löönud mitmete Eesti kultuuriinstitutsioonide jätkusuutlikkusega seotud projektide juures, aga ka MTÜs Tasaarengu Eesti, kus ta hiljuti aitas kaaskorraldada konverentsi “Elu kasvujärgses Eestis”. Rohkem infot leiate siit.

Kursusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 28. 11.

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

2. detsembrist 11. detsembrini on raamatukogu teisipäevast neljapäevani avatud 10-22.

3. ja 10. detsembril on kell 18-20 raamatukogus avatud ka EKO ehk Erakorralise Kirjutamisabi Osakond pooletunniste välk-sessioonidena: tagasisidet tekstidele, esitlustele, abi viitamise ja allikate leidmisega. Vastuvõtt toimub elavas järjekorras.

Õhtuses vööndis õppijatele ja lugejatele tasuta kohv, tee ja piparkoogid!

Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi duonäitus „Ja-ga-tud“
ArtDepoo galeriis 7.11.–13.12.2025
Avatud K–R 12–18 L 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 6.11. kell 18.00

ArtDepoo galeriis tulevad esmaesitlusele Brenda Purtsaku ja Marleen Suvi ühiselt loodud suuremõõtmelised maalid, mille valmimise juures joonistusid välja korduvad temaatikad erinevate perekondade fotode juures: „Võtsime aluseks meie kõigi kolme perekondade fotoarhiivid ning keskendusime siin eelkõige figuurile. Õige ruttu märkasime, kuidas meil kõigil leidub fotosid sarnastest olukordadest ning olgugi et karakterid on ainulaadsed, siis üldistatult võib öelda, et materjal kordub“, kommenteerib näituse kuraator Kaisa Maasik.

Maalide loomiseks valiti tavapäratu protsess, mis Purtsaku ja Suvi seni väljakujunenud käekirja proovile pani. Kunstnikud lõid maalid ühiselt, kuid töötasid nendega kordamööda: iga maali puhul tehti mitmeid vahetusi, sealjuures jagati pidevalt hetkeseisust pilte ning arutati omavahel, mis suundi jätkates võtta. Teosed valmisid lõplikult galeriis, kus kunstnikud koos maalisid. Kuna algmaterjal oli vaheldusrikas – kord topelt säritatud või tegevusest tihe, siis jälle juhuslik ja avar – jättis see võimaluse üldistada, pindasid tühjemaks jätta või hoopis detaile juurde tekitada ning alasid täita. Ülesande püstitus tähendas nii algmaterjali sekkumist kui ka kahe isikliku käekirja omavahelist ühendamist.

Kahel laupäeval, 15. ja 29. novembril viibivad kunstnikud galeriis. Sel ajal on kõik oodatud kohapeale vestlema ning näituse kohta täiendavaid küsimusi esitama.

Kunstnikud: Brenda Purtsak ja Marleen Suvi
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Aimur Takk
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

5.11 – 13.12.2025, Artrovert Galeriis

5. novembrist on Artrovert galeriis avatud kahe kunstniku Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri ühisnäitus ”See on mind alati muutnud”. Näituse pealkirja inspiratsiooniks on Jules Vallès’i mõte raamatust L’enfant: “Ruum on mind alati muutnud. Vaikseks”. Galeriis on eksponeeritud mõlema kunstniku värskelt valminud maaliseeriad.

Kunstnik Karola Ainsar kommenteerib Lemberpuu ja Siimeri loomingut nii: „Inimese sees on igatsus, millel on võimsa tuule vägi. See ajendab liikuma ning otsima rahulikku paika. Näiteks sellist, mis paikneb mõnel piirialal, kus viibides kostavad kõrvu meisterlikult kokku kõlavad kahe paiga sosinad. Aina puiklev hing, mis hetkeks kuulatab, võib nii päris tasa jääda. Need vaiksed hetked võtavad vormi, mida võib pidada pühaks.
Püha avaldub argises just läbi pideva otsingu ning soovi seda enda ümber märgata. Püha ei peida end igatsetud paigas, vaid hoopis pausides ning viperustes, mis meid selle poole liikudes aeglustavad. Ehk just vaikseks jäädes avaldubki igapäevaellu nähtamatu niidina tikitud sakraalsuse ääris, mille katkematu piste kõike ning kõiki ühendab.
Tea Lemberpuu ja Maris Siimeri tundlikud maalid on kui jäädvustused sellelt otsingu teekonnalt — lõuend kui märkmik, kuhu kunstnikud aina tagasi pöörduvad, et värvi ja vormi kasutades enda märgisüsteemis ülestähendusi teha. See on ühtaegu nii vastuseis kui ka püüe säilitada tundlikkust ajas, mille tempo ei lase peatuda.”

Ühendus ja selle puudumine on mind alati muutnud. Vaikseks.

Tea Lemberpuu (s. 1980) on lõpetanud maali (BA, 2023) ja kaasaegse kunsti (MA, 2025) eriala Eesti Kunstiakadeemias. Talle on omistatud EKA noore kunstniku preemia ja ta on Tartu Kunstnike Liidu liige. Osalenud näitustel Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias. Lemberpuu senist loomingut on läbi erinevate tehnikate ja uurimissuundade saatnud küsimused ajast ja aeglusest, piiridest ja juhuslikkusest, mängust ja nähtavalolust. Sellel näitusel otsib ta viise, kuidas püha võiks läbi ühenduse ja armastuse avalduda igapäevases elus.

Maris Siimer (s. 1980) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle looming hõlmab illustratsiooni ja maali. Kasutades tundidepikkust looduses kõndimist oma praktika osana, on kunstnik vaadelnud aeglustumise ja vaikuse võimet suunata meid millegi endast suurema ja pühamani. Näituse kaks suurimat teost on maalitud õhu ja valguse käes — justkui kõrv vastu looduse helisid, ehitab Siimer intuitiivselt ja kihiliselt üles nähtamatu otsingud maalipinnal. Pidev oma väljeduslaadi ja meetodi otsimine on mõjutatud Eesti põhjaranniku maastike orgaanilistest vormidest. Nii nagu loodus, on ka muusika olnud teeviidaks hetkedel, mil kontakt enda ja kõige pühaga on kerge kaduma. Siimeri maalid ongi omamoodi kutse selle ühenduse taastamiseks. Ta on Eesti Maalikunstnike Liidu ja naiskunstnike rühmituse Fööniks liige.

Näituse avamine 05. novembril kell 18.30 ja näitus jääb avatuks 12. detsembrini.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital
Tekst: Karola Ainsar
Graafiline disainer: Katariin Mudist

Disaini ja innovatsiooni õppekava viimase kursuse tudengid töötasid välja terviklahenduse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi välialale.

Amandus Adamson kasutas oma Paldiski ateljeed suvekuudel väiksemate kujude modelleerimiseks ja maalimiseks. Tänaseks on see paik kujunenud tema elu ja loomingu tutvustavaks muuseumiks. Muuseumi soovib senisest enam mängida aktiivsemat rolli kohaliku elu edendamisel, pakkudes muuseumi aeda kogukonnaürituste toimumispaigana. Lisaks plaanib muuseum algatada kogukonda kaasavaid tegevusi, nagu kunstinäitused, töötoad, muusikaüritused. Samuti soovib muuseum kujuneda usaldusväärseks koostööpartneriks kohalikele haridusasutustele.

Tudengite poolt valmisid meeskonnatööna kaks projekti, mis on kooskõlas muuseumi üldmulje ja selle pärandiga, samas avardades selle kasutusvõimalusi kogukonna hüvanguks.

Juhendaja: Raido-Riho Laasi.
Projektis osalenud tudengid: Kaia Jõks, Vanessa Timma, Ailan Daniel Mark, Kadri
Raudmägi, Marianne Lapin, Airis Köhler.

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

Talvine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios (Kotzebue 10). Hindamispäeval on näitused avatud E–L 14–18 ning P 12–16.

AJAKAVA

E 1.12. Joonistamine, kunst BA I, juhendaja Matti Pärk (EKA Galerii)
T 2.12. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
K 3.12. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Tea Lemberpuu (EKA Galerii)
N 4.12. Skulptuur, kunst BA I, juhendajad Laura Põld, Taavi Talve (EKA Galerii)
N 4.12. – R 5.12. Stsenograafia BA III, juhendaja Mark Raidpere (Kotzebue 10)
R 5.12. – L 6.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii)
P 7.12. – E 8.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii & Kotzebue 10)
T 9.12. Kaasaegne kunst MA I & II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Viktor Gurov, Tuukka Kaila, Eve Kask, Kristi Kongi, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Camille Laurelli, Holger Loodus, Laura Põld, Sten Saarits, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii & Kotzebue 10)
K 10.12. Maal, kunst BA I, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
N 11.12. Graafika, kunst BA II & III, juhendajad Britta Benno, Charlotte Biszewski, Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Eve Kask, Liina Siib (EKA Galerii)
N 11.12. Graafika, kunst BA II & III, juhendajad Charlotte Biszewski, Viktor Gurov, Eve Kaaret, Madis Kaasik, Eve Kask, Pawel Schulz (Kotzebue 10)
R 12.12. Graafika, kunst BA I, juhendajad Kadi Kurema, Marten Prei, Paul Rannik (EKA Galerii)
L 13.12. Joonistamine, animatsioon BA I & fotograafia BA II,juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (EKA Galerii)
P 14.12. – E 15.12. Fotograafia BA I, juhendaja Annika Haas (EKA Galerii)
T 16.12. Maal, kunst BA III, juhendajad Angela Maasalu, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA Galerii)
T 16.12. Fotograafia BA II, juhendaja Kalle Veesaar (Kotzebue 10)
K 17.12. Maal, kunst BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Holger Loodus, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
N 18.12. Animatsioon BA I, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (EKA Galerii)

Kaasaegse kunsti magistrant Sven Mantsik on praktiseerinud tehnikaid nagu installatsioon, graafika, raamatuköide, animatsioon ja arvutimängud, arendades samas alati oma peamist kirge: joonistamist.

Tema kohati fiktsionaalsed ja autobiograafilised joonistused kujutavad argielulist sotsiaalset satiiri, ühendades endas melanhoolia, unenäolised elemendid, teravuse ja huumori. Näitus Timeline annab põhjaliku ülevaate tema narratiivsest ja visuaalsest lähenemisest visandamisele.

EKA raamatukogu vitriingaleriis on väljas valik tema graafilisi töid.

Näitus on avatud 19. detsembrini.

12.10 2025 avati Łódźi Linnagaleriis rahvusvaheline noore tekstiilikunsti näitus, triennaal YTAT (Young Textile Art Triennial). 

Näitus toimub viiendat korda ja on osa 18. Lodži rahvusvahelise tekstiili triennaali programmist. Tudengite näitusel osaleb 27 kõrgkooli, neist 7 Poolast. Igast koolist oli oodatud üks osaleja tekstiilikunsti ja üks tekstiilidisaini kategoorias.

EKA tekstiili osakonda esindavad Kassandra Laur (BA 2025) kunsti kategoorias ja Kristina Oja ( BA 2024) tekstiilidisaini kategoorias.

Kassandra Laur

Installatsioon Kodumaa/ Installation Motherland

Installatsioon põimib kokku erinevaid lugusid Oskar Looritsa raamatust “Eesti rahvausundi maailmavaade” ning minu enda lapsepõlvemälestusi. Nende jutustuste põhjal lõin ruumi, mis tundus kodusena, kasutades selleks looduse poolt pakutud materjale. Mäletan, kuidas mu vanaema alati hoiatas mind – ära jää magama keset sookailu välja, muidu ei pruugi sa enam kunagi ärgata. Loorits kirjutab oma raamatus samuti vaimudest, kes kaitsevad metsa pahatahtlike inimeste eest, ilmutades end huntide, madude või teiste loomadena. On ka lugu sellest, kuidas ketramiseks saab jõudu ammutada Ööemalt, kui kuuled öösel öömardikate praksumist.

Kristina Oja

Ma olin kadunud/ I was lost

Uurides oma perekonda ja nende lugusid, jutustan oma kollektsiooni kaudu eneseavastamise teekonda. Kudumismasin on tööriist, mis aitab mul väljendada emotsioone, isegi kui mälestused on hääbumas. Kudumismasin võib olla tujukas – mõnikord ei meeldi talle teatud lõng või ta jätab silmuseid vahele. Sellega tegelemine nõuab kannatlikkust. Selle tundmaõppimine võtab aega. Selle protsessi käigus saan selgemalt aru, kuidas ühenduse puudumine vanavanematega on mõjutanud minu kujunemist naiseks ja disaineriks.

Kas seda tunnet, mis tekib teadmisest, et ma ei ole kunagi oma vanavanemaid kohanud, võib nimetada leinaks? Erinevate kudumistehnikate kaudu uurin neid tundeid, mis minus vanavanemate peale mõeldes esile tulevad: lihtsad ja tagasihoidlikud koed muutuvad uueks kihiks, kui neid kanda. Mängulised koed on inspireeritud fotodest, mis on jäädvustanud kadunud hingi ootamatutes, rõõmsates hetkedes. See on minu isiklik lugu, mis näitab, kuidas olen aastate jooksul püüdnud paikata enda sees olevat tühimikku. Kas seda saab nimetada leinaks, kui ma pole neid inimesi kunagi kohanud?

See kollektsioon on minu viis väljendamiseks, kui sõnadest jääb väheks.

Näitus on avatud 31. detsembrini 2025 Łódźi Linnagaleriis.

Lähemalt: https://ytat.asp.lodz.pl/

Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna õppejõud Kadi Kibbermann ja Piret Valk avavad 20.11.2025 Tallinna Botaanikaaia palmisaalis taimedest inspireeritud tekstiiliinstallatsioonide näituse “BOTEXSEMANTILINE AED / HORTUS BOTEXEMANTICUS” 

Näitusel esitletakse eksperimentaalseid tekstiiliinstallatsioone, mis jutustavad taimede rollist ja tähendusest kunstnike elus – taimedest saadavatest materjalidest ja nende ellujäämis-strateegiatest. 

Näitus vastab väljakutsele kohaneda maailmas, milles põlvkondadevaheline mälu on asendumas juhendite ja eeskirjadega; suured lood vaesunud keelelühenditeks ja vahetud kontaktid virtuaalseteks. Orientiirideks taimepimedail tehismaastikel on saanud algoritmid.  

Tasakaalu hoidmise tugijuurteks pärismaailmaga, on kunstnikel kontakt loodusega ja suhted teiste liikidega. Uuritakse, mida võiks taimedelt õppida läbi praktilise huvi, poeetiliste tõlgenduste ja neile tugineva kunstipraktika. Inspiratsiooniks on taimemaailma mitmekesisus, sellele olemuslik ja eripärane – vormid, mustrid ja tekstuurid; vajalikkus inimestele ja keskkonnale; võime kohaneda muutustega ja jääda ellu ka väga keerulistes tingimustes. Teostes ühendatakse teadmised ja praktilised kogemused, et näidata taimede olulisust põhjatu ressursside allikana – väetisena, mis pakub eeskuju-köitraage ja ideede-idusid, kiumaterjale ja looduslikke värve; taimedega suhtlemine aga tervist ja tasakaalu. Taimed aitavad mäletada ja kujutada identiteeti kinnitavaid lugusid. 

Tänases maailmas kohanemiseks on näituse kontekstis loodud uus suhtluskeel BOTEX. Botaanika + tekstiil + poeesia + tähendused = BOTEXsemantika

BOTEXsemantilises aias kasvavad BOTEXoofid.

BOTEXoofid on sünteesitud taimedest ja tekstiilidest.

BOTEXit räägivad taimi armastavad BOTEXegeedid, taimede ja nende strateegiate tõlkimiseks BOTEXoofide kaudu.

BOTEXoofid nimetab ja järjestab BOTEXonoomiliseks süsteemiks INDEX BOTEXEMANTICUM. 

BOTEXsemantilises aias võib avastada, milliseid võimalusi pakub tekstiilikunst taimede pakutavate teadmiste tõlgendamiseks ja eksperimentaalsete kogemuste edasiandmiseks. Taimed ja tekstiilid kohtuvad teostes looduslike kiudude, juurte, taimsete värvide ja bioplasti vormis. Installatsioonid on kasvatatud, kedratud, taimedega värvitud, tikitud, trükitud, vilditud või plisseeritud. 

Näitus on avatud kuni 04.01.2026

Tallinna Botaanikaaia palmimaja ja kasvuhoonete lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

16.10.2025–11.01.2026

Narva Kunstiresidentuuris on EKA moedisaini osakonna eestvedamisel avatud Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“.
Näitus kuulub „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametlikku programmi. Näituse avamine maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale.

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda. Traditsioon ei püsi kapis ega arhiivis – ta elab vaid siis, kui lasta tal ajaga koos kasvada, teda kanda ja armastada. 

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

„Hõimulõim“ on nähtamatu, ent visa side soome-ugri rahvaste vahel. See ei küsi riigipiire ega poliitilist meelsust, vaid kulgeb sügaval allhoovustes – keeles, mustrites, lauludes, tantsus ja tõekspidamistes”, sõnab näituse kuraator Piret Puppart ja lisab: “Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras.” 

Erinevad ühiskondlikud pinged panevad järjest enam proovile traditsioonide püsimajäämise ning sunnivad otsima viise, kuidas hoida neid elavana ka tulevaste põlvkondade jaoks. „Hõimulõim“ kutsub märkama, et kultuuri hoidmine ei ole ainult mineviku säilitamine, vaid ka tuleviku loomine. See on kutse kanda oma pärandit igapäevaselt – olgu see ehe, ese või ornament – ning mõista, et iga selline valik tugevdab lõimesidet, mis ühendab meid üle piiride ja ajastute.  

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske. Hologrammikunst on maailmas veel vähetuntud võte manada visuaalseid elemente, mida käega katsuda ei saa, ent virtuaalselt ja silmaga küll. Sellises mahus jõuab antud meedium Narva esmakordselt.

Soome-ugri juurtel on ka disaini- ja kunstimaailmas laiem rahvusvaheline haare, kui arvata võiks. Komide kompassimuster on leidnud tee Kandinsky maalidesse, udmurdi viisid Tšaikovski muusikasse. Alles hiljuti pärjati aga Karjala juurtega disianer Diesel Design Awardiga samal ajal kui isuri veri on riietanud Eesti olümpiasportlasi Ateenas. Mari rahvuse esindaja seisis aastaid Eesti legendaarse brändi Mosaic kudumikollektsioonide taga ning Adidase jalanõusid kandes võib tunda udmurdi südametukset. Diesel Design Award’iga pärjatud kollektsiooni premik ja Helsinki Design Week’i parimad palad on jõudmas ka peagi avatavale näitusele. Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini.

Kuraator: Piret Puppart

Kunstnikud: Antrea Kantakoski, vainio.seitsonen (Johanna Vainio & Merja Seitsonen), Sigrid Kuusk, Ramona Salo, Dina Andreeva, Natalja Lill, Darali Leli, Eneken Johanson, Stella Tukia, Kaia Kuusmann, Zsófia Papp, Zsófia Papp, Maria Roosiaas, Hanna-Tiina Pekk, Anneliis Reili, Kertu Kivisik, Nadežda Kasatkina, Lana Vakhovska, Karl Joonas Alamaa, Piret Puppart ja Alyona Movko-Mägi.

Graafiline disain: Eva Sepping

Suured tänud: Anna Kuznetsova, Muš Nadii, Nikolai Anisimov, Nikolay Kuznetsov, Barbi Pilvre, Jaak Prozes, Žanna Toht, Ekaterina Kuznetsova, Helena Schilf, Natalia Ermakov

Toetajad: EKA, Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala, Hõimurahvaste programm, Kultuurkapital, MTÜ Fenno-Ugria, NART, Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025

Quistrebert Brothers, Sirja-Liisa Eelma
ZOOM
17. oktoober 2025 – 17. jaanuar 2026
Avamine 16. oktoobril kell 18.00 
 
Oled südamest oodatud prantsuse kunstnikeduo Quistrebert Brothers (Florian ja Michael Quistrebert) ja eesti kunstniku Sirja-Liisa Eelma ühisnäituse avamisele 16. oktoobril kell 18.00.

Jorge Luis Borges kirjutas, et iga kirjanik loob enda eelkäijaid ise, ühendades uueks järjepidevuseks ajaloos hajutatud tegelasi, võimaldades neid mõista teistmoodi kui enne teda. See kehtib ka kunstnike kohta, ja mitte ainult mineviku eelkäijate, vaid ka oleviku kaasamõtlejate avastamises. Midagi sarnast juhtus, kui Sirja-Liisa Eelma kätte sattus Florian ja Michael Quistreberti näituse kataloog. Loominguliste paralleelide äratundmine päädis siinse ühisnäitusega, mille pealkiri võiks viidata muu hulgas töömeetodile – pildikadreerimise või sidevahendi mõistes. Mõlemad autorid eksponeerivad uusi teoseid, mis jätkavad nende loomingu varasemaid liine ja ehitavad dialoogi sarnasuste vahel, neid võimendamata või teadlikult sobitamata. Oluline roll on siin geomeetriliste struktuuride semantilisel potentsiaalil: võimel mõtiskleda oma kunstimeediumi ajaloo ja hetkeseisu üle, aga ka traditsioonilise ornamendi kombel avada nappide vahenditega olemuslikke protsesse. Põnevaid mänge loob omakorda kombinatoorikameetod, mis seab eri viisil kokku piiratud arvu elemente, hoidudes seejuures visuaalsest ületootmisest ning osutades vastupanu tänapäeva infouputusele; kaasates kunstikogemusse meditatiivse ja hüpnootilise aspekti. Sedaviisi on kunstnikel õnnestunud luua avatud kujundeid, millele võib omistada väga erinevaid tähendusi.

– Elnara Taidre

Viimase kahe aastakümne jooksul on Quistrebert Brothers abstraktset maalikunsti ümber defineerinud, kasutades laia valikut tehnikaid – alates toorest õlivärvist, tööstuslikust autovärvist ja modelleerimispastast kuni epoksiidini jt. Nende teadlikult dekoratiivne looming väljendab Florian ja Michael Quistreberti pidevat uurimistööd ja katsetusi valguse ja arhitektuuriga, luues illusiooni helendusest ja sügavusest. Varjutuste ja hajutustega töötades loovad nad katkestuse ja jätkuvuse efekte, mida vaataja pilk omaenda moel taasloob, lähtudes võrkkesta püsivuse mõjust; geomeetrilised vormid lahustuvad sageli keemilise ebastabiilsuse erutuses.

Sirja-Liisa Eelma on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele. Kunstniku värvikäsitlus on tundlik, läbimõeldud ja nüansseeritud, valdavalt pastelne. Eelma maalistseenidest õhkub nii mõnigi kord sakraalset helgust, transtsendentsust ning justkui igatsust kaotatud paradiisi järele.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

28. novembril kell 19 avaneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali fuajee galeriis koostöönäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi”, mis koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu.

Piiride vajalikkust mõtestades jõudis näituse kuraator nende avardamise ideeni. Tegemist on katsega etteantud raamidest lahti öelda, jõudes otsapidi koguni uute tavade konstrueerimiseni. Erisuguste tehnikate kaudu pakuvad kunstnikud tõlgendusi nii kultuurilise kui ka vaimse maailma avarustele. Ühtlasi on esindatud argisfääri tungiva digimaailma voorused, samas pakutakse sissevaadet inimsuhete puntrasse. Seades piire teistele takerdume varem või hiljem omaenda piiramisrõngasse ning siinkohal visualiseerivad võimalikke lahendusi kunstnikud, kelle jaoks takistuste ületamise võimalikkus on omaette väärtus.

“Tänapäeval, kui liikuvus, digitaalsed sidemed ja kultuuridevaheline dialoog on muutunud igapäevaseks, kerkib taas küsimus: kus asub piir ja mida tähendab selle ületamine?” tõstatab näituse kuraator küsimuse väljakujunenud piiride tegeliku ulatuse üle.

Eesti loomekõrgkoolide vaheline soe läbisaamine on pikemat aega innustanud otsima uut laadi koostöö vorme. Käesoleva aasta suvel loodi kolme kooli üliõpilasesinduste ning EMTA rektori poolt soodne pinnas ühise näituse tekkeks. Ühisnäitus võimaldab erinevate kunstivormide vahelist diskussiooni ning seejuures sillutab tee uues formaadis koostöö jätkumisele. Novembri lõppu jääv avamise aeg ei ole mitte juhuslikult valitud – see on tänuväärne võimalus enne eksamiperioodi ja talviseid kohustusi hetkeks kokku tulla ja endi auks klaase tõsta.

Näitus jääb avatuks 1. veebruarini 2026.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)

Avatud E–R 8–20 L–P 10–20

Sissepääs tasuta

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

Doktoritöö juhendaja: Anu Sarv, PhD (Tartu Ülikool)
Retsensendid:
Kaire Uiboleht, PhD (Tartu Ülikool)
Martin Pärn (EKA ja TalTech)

Doktoritöö keskmes on haridusdisaini metoodika prototüüpimine ja selle toimimise uurimine üldhariduskoolides. Uurimistöö on toimunud viimase nelja aasta jooksul erialapraktika vormis, kaasates mitmeid Eesti koole.

Kolmandas loomeprojektis keskendub Merike iseenda kui disaineri kogemustele disainiprotsesside loomises ja juhtimises üldhariduskooli kontekstis. Kui metoodika, mida Merike prototüübib, toimib selles käivituvate mehhanismide kaudu, siis tekib küsimus, mida peab disainer teadma ja oskama, et neid vajalikke mehhanisme esile kutsuda ja hoida ning millised hoiakud teda selles toetavad.

Tule pühapäeval, 7. detsembril kell 12 koos EKA urbanistika õppekava I kursuse tudengitega Štromka jalutuskäigule, milles mitmeid kõrvalepõikeid! Tegu on urbanistika I kursuse õppeaine “Stuudio 1: Linnastumine” lõpusündmusega, millest kõik huvilised on oodatud osa võtma. Jalutuskäigu alguspunkt: Putukaväil, Ehte bussipeatus.

Semestri jooksul kõndisime, rääkisime, ringi vaatasime, tegime kõrvalepõikeid, jagasime, tundsime, kaotasime ja leidsime Štromka olemuse ning nüüd kutsume teid südamlikult ühinema meie viimase jalutuskäiguga – ühise teekonnaga läbi aja, ruumi, kujutlusvõime ja kogukondade keerukuse.

Aga mida räägib meile Štromka, kõnekeelne termin, intuitiivne piirkond, meie ajast, kui ruum võib olla sotsiaalkultuuriline peegel? Ja millised võivad olla tulevikuvõimalused – nii kogukondade kui ka ruumiliste struktuuride jaoks –, kui vaatame lähemalt Štromka lugusid ja laiemat kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mõju, mis meid hoiab ja kujundab? Ja lõpuks, miks on Štromka üldse oluline?

Koos hakkame Štromka kihte lahti harutama, sukeldume sellega seotud küsimustesse ja asetame need laiemasse konteksti, mis hõlmab tekkivaid protsesse. Teel jagame oma 11 individuaalset projekti, mis kõik asuvad nende küsimuste ja tunnetega seotud ristumiskohas ning on jaotatud kolme temaatilisse kõrvalepõikesse, millest igaüks lõpeb ühise mõtisklusega, kus saame avada kollektiivse arutelu.

12.00–14.00 kõrvalepõige 1 – – – – – – – kohtumine Putukaväil, bussipeatus Ehte

15.20–16.30 kõrvalepõige 2 – – – – – – – – kohtumine Sõle tn 67

17.00–18.15 kõrvalepõige 3 – – – – – – – kohtumine bussipeatuses Pelguranna

Liituda võib vabalt igal ajal – võtke kaasa kõrvaklapid ja riietuge soojalt!

Tudengid:

Mahamudul Hasan
Kadri Haugas
Md. Shariful Islam
Mihkel Uku Karindi
Catherine Vera Lavrik
Helka Molnar
Luca Oszwald
Alexander João Pereira Witte
Clara Prellwitz
Nabid Shovon
Elena Wübbeling

Juhendajad:
Mira Samonig
Karina Vabson

Millest kõneleb Palestiina kirjandus täna? Ja kellega ta kõneleb? Ajakirja Vikerkaar novembrikuise Palestiina kirjanduse erinumbri koostajad Hazem Jamjoum ja Heba Hayek arutlevad kunsti rolli üle tumedatel aegadel – nii Lähis-Idas kui kogu maailmas. Vestlust modereerib Hille Hanso. 

10. detsembril kell 16.00 toimub EKA fuajee sündmuste alal avatud loeng ja vestlusring teemal “Palestiina kirjandus täna”. Vestlus toimub inglise keeles.

Hazem Jamjoum on Londonis elav kultuuriajaloolane, arhivaar ja õpetaja. Ta on hiljuti asutatud kirjastuse Safarjal Press peatoimetaja. Tema tõlkes ilmus Ghassan Kanafani „The Revolution of 1936–1939 in Palestine“ (“1936–1939. aasta revolutsioon Palestiinas”) (kirjastaja 1804 Books), mis võitis 2024. aastal Palestiina Raamatuauhinna. Tema tõlgitud Maya Abu al-Hayyati romaani „No One Knows Their Blood Type“ (“Keegi ei tea oma veregruppi”) avaldas 2024. aastal CSU Poetry Center.

Heba Hayek on kirjanik, töötubade läbiviija ja kommunikatsioonikonsultant, kes elab põhiliselt Londonis. Ta otsib lugusid, mis võitlevad traditsiooniliste arhiivide ja nähtavuse piiramise vastu. Tema debüütraamat „Sambac Beneath Unlikely Skies“ (Sambac ebatõenäolise taeva all) võitis 2022. aastal Palestiina Raamatuauhinna. The White Review, Middle East Eye ning The New Arab nimetasid selle Aasta Raamatuks 2021.

11. detsembril 2025 Eesti Rahva Muuseumis

Suvilaid on viimase sajandi jooksul ehitatud kõikide suuremate linnade ja asulate ümbrusse. Need väikesed, paarikümne ruutmeetri suurused majakesed ja nende ümber kujunenud alad on muutunud harjumuspäraseks osaks meie argikeskkonnast, olles tänaseni kas esialgses kasutuses või ümberehitatud äärelinna elamualadeks. Suvilapiirkondade ajalugu, planeeringud ja arhitektuurne ilme on aga üllatavalt mitmekesised. Seminaris käsitlemegi suvilate varasemat ajalugu – vabariigiaegsed nädalalõpumajad, esimesed nõukogudeaegsed aiamajad – ning juba kooperatiivide õitseajal, 1960.–1980. aastatel esinenud tüüpilisi, aga ka erilisemaid näiteid nagu ridasuvilad. Toome kokku suvilate omanike ja ehitajate, arhitektide ja suvilauurijate vaatenurgad.

Seminar on osa Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi ühisest teadusprojektist „Linlane maal. Suvila ruumikultuuriline analüüs“ ning võtab kokku 2025. aasta suvel Tartu–, Harju- ja Raplamaal toimunud välitööd. Projekti rahastab Kultuuriministeerium (uurimistoetus KUM-TA64).

Koht: Eesti Rahva Muuseum, Aliise Moora auditoorium (ERM-i A-osa, peasissepääs, 1.korrus), kell 11.00-16.00

11.00 Epp Lankots (EKA), Avasõnad ja sissejuhatus

11.15 Mart Kalm (EKA), Otsides 1930. aastate nädalalõpumaju

11.45 Anu Kannike ja Anu Järs (ERM), Tallinlaste aiamaadest aianduskooperatiivideni 1945-1965

12.15 Raine Karp suvilatest. Arhitektiga vestleb Triin Ojari (videosalvestis)

12.45 Lõuna

13.45 Kriš Siil (TÜ) ja Poul Jakob Levertand (EKA), Kotitäis kurke ja vihane Facebooki postitus ehk suvilakooperatiivid välitööliste pilgu läbi

14.15 Astrid Saava, Ridasuvila “Otium” Vapramäel: ehitamisest erastamiseni

14.45 Ülla Veerg (EVM), Kuldrannake – Võsu suvilad valitutele

15.15 Kokkuvõte

15.30 Vabas vormis koosviibimine

Üritusel osalemine on tasuta, kuid palume end registreerida ERM-i koduleheküljel oleva vormi kaudu.

Facebooki üritus

12. detsembril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala ekstern Margus Tamm doktoritööd „Kunstilised sekkumised avalikus ruumis. Taktikaline meedia ja kommunikatiivne pööre protestikultuuris aastatuhande vahetusel“ („Artistic Interventions in the Public Space: Tactical Media and the Communicative Turn in Protest Culture at the Turn of the Millennium“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad:
prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Eelretsensendid:
dr Ingrid Ruudi (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Oponent: prof Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus
21. sajandi poliitilist kultuuri kujundavad üha enam protestiliikumised ja protestipoliitika. Traditsiooniliste demokraatlike institutsioonide nõrgenemise taustal toimib protestiaktivism ühiskondliku osaluse ja demokraatliku eneseuuenduse kasvupinnana, elavdades poliitlist arutelu, luues uusi kollektiivseid identiteete ja avardades arusaama poliitikas osalemise viisidest.

Doktoritöö keskendub nüüdisaegse protestikultuuri vaatemängulisele mõõtmele ning ajavahemikule 1990–2010 – seni akadeemiliselt vähe uuritud siirdeperioodile, mil kujunes välja radikaalselt demokraatlik ja kunstipäraseid sekkumistaktikaid kasutav protestirepertuaar. Väitekirja moodustavad viis artiklit, mis juhtumiuuringute ja teoreetilise arutelu toel käsitlevad sekkuva kunstilise aktivismi iseloomulikumaid aspekte, ning sissejuhatav katuspeatükk, mis raamib uurimisteema ja avab selle laiemat konteksti.

Töös otsitakse vastuseid küsimustele: millist ühiskondlikku rolli kannavad protestiliikumised ja populaarne protestipoliitika nüüdisaegsetes lääne demokraatiates; kuidas on ühiskonnateaduste kommunikatiivne pööre mõjutanud protestiliikumiste mõtestamist; milline on kunstiliste praktikate roll nüüdisaegses protestikultuuris; millised arengud iseloomustavad lääne demokraatlikku protestikultuuri aastatel 1990–2010; ning lõpuks, kõige olulisemana – kuidas ühendada poliitilise muutuse kirg institutsionaalse kestlikkusega.

Väitekirja laiem eesmärk on käsitleda nüüdisaegset protestikultuuri kunstilise ja poliitilise väljendusviisi ristumiskohana, edendada kriitilist arutelu protestikultuuri kasvava ühiskondliku rolli üle ning osutada probleemidele ja potentsiaalidele, mida kunstiliste praktikate rakendamine aktivistlikel eesmärkidel on kaasa toonud.

EKA traditsiooniline jõuluturg toimub pühapäeval, 14.12.2025, kell 12:00–18:00 EKA peahoones (Kotzebue 1) ja EKA valges majas (Kotzebue 10).

Üks Eesti populaarsemaid jõuluturge ootab taas kõiki kunsti- ja disainihuvilisi soetama meeldejäävaid jõulukingitusi. EKA jõuluturult kingituste ostmine tähendab panustamist Eesti praeguste ja tulevaste kunstnike ning disainerite tegevusse, sest kõik müüdavad esemed on loodud just EKA tudengite ja vilistlaste poolt. Kes on juba varem osalenud, teavad: hubane meeleolu on alati garanteeritud.

Jälgi ka meie sotsiaalmeediakanaleid, kust leiad pidevalt uut infot turu kohta: Instagram, Facebooki sündmus.

Lisanfo: jouluturg@artun.ee

EKA JÕULUTURU 2025 MÜÜJAD:

EHTE- & SEPAKUNST:

• A6925
• Agnes Veski Jewelry
• Bianca Toots
• Celestialvirgin
• ERLE NEMVALTS
• Esox Lures OÜ
• fredtruus
• GOHARA
• Hvitolg
• Janika Mägi
• Kadi Veesaar Jewellery
• Katrin Veegen Jewellery
• Keiu Koppel Autoriehted
• Kelly Engelbrecht x ICEICEGEMZ
• killud
• Kuttenberg Knives
• Ljóf Jewelry
• Lyly x Nada x Sylvi
• Margus Elizarov
• Metashika
• Mirjam Aun
• MUSTKIVI
• Nils Hint
• PATRICK SOOME
• Paul
• Robert Idvani
• Sile Luik
• TELLISKIVI.
• Varm Country X Franky
• xensyl
• ZYLELY

KERAAMIKA & KLAASIKUNST:

• 1001tassi
• BBABSxBBABS
• Craft Studies / Taidestuudium
• Elize Hiiop Jewellery
• Ethel Ütsmüts keraamika
• HYTI
• iamoffeveryday
• johannatammceramics
• kadri
• Kateriin Rikken
• Kay Shek
• Kuu keraamika
• KÄRT SEPPEL
• Lauri Kilusk
• Lilian Maasik
• Loora & Sarahi keraamika
• Maarja Sildvee
• Mari-Liis Makus Glass Design
• MEELI
• MONA SOFIA TAHK
• MSK Glass
• Palmik ceramics
• PUHU
• Sigrid Luitsalu glass
• Stuudio Raili Keiv
• SUME
• Tikrimoos
• Tilt Collection
• Triini Ceramics
• Umi
• Vakinay Glass

GRAAFIKA & MAAL:

• 35&36
• ART by TBA
• Anastasija Šteinle
• Annamaria Bereczki
• Antenninimene OÜ ja Kuraditosin OÜ
• Catherine Zarip
• EKA Graphic Design Master
• Ella-Mai Matsina
• ENKKL
• Hurray Mail
• ICIKICI collective
• Illustrations STUDIO
• Irmakmiz
• Joonas Sildre ja Elina Sildre illustratsioonid
• Katariin Mudist
• KERAAFIKA
• Kirjastus Hunt
• Kristino Rav
• Krõõt Kukkur Illustrations
• Laura Verte Illustrations
• Leore Klõšeiko
• Lucky Laika
• Lígia Fernandes
• Mania Grandiosa
• Marjamaitse / Pampel
• Marten Prei
• mesimagus
• Natalia Mirzoyan
• Nurr x UIK
• Paul Rannik
• Sandra Puusepp
• Selene Taur
• Triin Mänd

NAHATOOTED & AKSESSUAAR:

• Aliisi lambad
• Annreal
• Carmen Kremm
• Ifku
• Karen Milistver
• Koa Concept Store
• LUKS
• MIRGOODS
• Mystique Art & Design
• MÄRG
• Piibe Tomp Stuudio
• SIUG

MOOD & TEKSTIIL:

• barbed
• B.MOR STUDIO
• carolxott
• Christoph
• ELLEN RICHARD
• Eve Hanson
• Hanna Tiina Pekk
• HANNES RÜÜTEL
• Jaagup Kaiv
• k4m4t3
• KAIRI GETMAN
• Karl Korsar
• Kirill Safonov
• Kristina Oja
• multistab.
• Poeet Design
• sask: design
• Siim Oja
• Tilda Knitwear
• Vivian Vuks

TOOTEDISAIN:

• behäppi
• EstWallArt
• GISAIN reflectors
• Katahana
• kollektiir
• KOOSdisain
• Oliver Kanniste
• Ringdisaini sfäärid
• Sviiter
• Unzelm
• WindlaStudio

EKA Design Showcase 2026 toob sinuni LAETUS koostööprogrammi parimad projektid! Näha saab disainitudengite ja ettevõtete koostöös sündinud uuenduslikke ja kestlikke tooteid, teenuseid, prototüüpe ja kontseptsioone.

Design Showcase toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 Eesti Kunstiakadeemias.

Registreeru sündmusele siin

Üritust saavad ettekanded ja näitus, mis pakub ülevaadet LAETUS koostööprojektide tulemustest ja osalevate organisatsioonide edulugudest. Näitus EKA fuajees jääb avatuks kuni 1.märtsini.

Tippspetsialistide juhendamisel on EKA tudengid loonud mitmeid uuenduslikke ja praktilisi lahendusi organisatsioonidele nagu Eesti Pank, LHV, Meal in Hand, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Ruukki Products AS, Sotsiaalministeerium, TÜ Kliinikum, Kumu Kunstimuuseum.

Programm avalikustatakse jaanuari alguses. 

Design Showcase on otse- ja järelvaadatav: http://tv.artun.ee.

Silmapaistvaid projekte tunnustatakse kahes kategoorias:

• Sotsiaalselt laetud disain – ühiskondliku mõjuga projektid
• Innovatsiooniga laetud disain – uuenduslikud lahendused

Design Showcasele on oodatud kõik EKA praegused ja tulevased koostööpartnerid ning disaini- ja innovatsiooni huvilised!

Olete oodatud EKA rahvusvahelisele konverentsile “Spatial Dimensions in Heritage | Creative Research Capacities” – „Ruumilised mõõtmed pärandis | Loovuurimuse võimalused“, mis toimub  27.–28. jaanuaril 2026 (ruum A-501).

Konverents keskendub kultuuripärandi mitmekihilisele olemusele – alates materjalikihtide tajutavast füüsikalisest reaalsusest kuni digitehnoloogiate ja metaandmetega rikastatud uurimismeetoditeni. Sündmus toob kokku arhitektuuri, kunsti, disaini, digihumanitaaria, ajaloo ja teiste valdkondade professionaalid, et avada uusi vaatenurki pärandi hoidmisele ja tõlgendamisele.

Arutleme, kuidas ruumi, objekti ja konteksti ajutised suhted kujundavad kultuuripärandi mõtestamist ning millist rolli mängivad tänapäevased tehnoloogiad – näiteks liitreaalsus (AR), virtuaalreaalsus (VR) ja 3D-modelleerimine – pärandi dokumenteerimisel, uurimisel ja säilitamisel.

Kahel päeval toimuvad temaatilised sessioonid käsitlevad kahte peamist fookust: ruumilisust pärandi kontekstis ning loovuurimuse võimalusi. Konverents loob silla teaduslike tõdemuste ja praktiliste rakenduste vahel, edendades erialade vahelist koostööd ja arutelu. Ootame panust erineva akadeemilise ja professionaalse taustaga osalejatelt, et süvendada arusaamist kultuuripärandist ja loovuurimusest.

Peaesinejad:
Esimene päev, 27.01: “Pärandi ruumilised mõõtmed”  Pascal Bronner (GB/DE), arhitekt ja kunstnik.
Teine päev, 28.01: “Loovuurimuse võimalused” Steinunn Knúts-Önnudóttir (IS), etenduskunstnik ja loovuurija.

Ettekannete esitamine pikendatud kuni 08.12.2025! Teemadega saab tutvuda SIIT.

Palume lisada ettekanded siia (300–500 sõna, sisaldades 3–5 märksõna). Tagasiside: 16.12.2025.

Konverentsile on vajalik eelregistreerida.
Peagi avalikustame ka täpse programmi. Konverents toimub inglise keeles.

Lisainfo ja küsimused: hanna-britt.augasmagi@artun.ee

Üritus toimub koostöös Transform4Europe ühendusega. Tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439