Kalender

16.10.2025–11.01.2026

Narva Kunstiresidentuuris on EKA moedisaini osakonna eestvedamisel avatud Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“.
Näitus kuulub „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametlikku programmi. Näituse avamine maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale.

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda. Traditsioon ei püsi kapis ega arhiivis – ta elab vaid siis, kui lasta tal ajaga koos kasvada, teda kanda ja armastada. 

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

„Hõimulõim“ on nähtamatu, ent visa side soome-ugri rahvaste vahel. See ei küsi riigipiire ega poliitilist meelsust, vaid kulgeb sügaval allhoovustes – keeles, mustrites, lauludes, tantsus ja tõekspidamistes”, sõnab näituse kuraator Piret Puppart ja lisab: “Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras.” 

Erinevad ühiskondlikud pinged panevad järjest enam proovile traditsioonide püsimajäämise ning sunnivad otsima viise, kuidas hoida neid elavana ka tulevaste põlvkondade jaoks. „Hõimulõim“ kutsub märkama, et kultuuri hoidmine ei ole ainult mineviku säilitamine, vaid ka tuleviku loomine. See on kutse kanda oma pärandit igapäevaselt – olgu see ehe, ese või ornament – ning mõista, et iga selline valik tugevdab lõimesidet, mis ühendab meid üle piiride ja ajastute.  

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske. Hologrammikunst on maailmas veel vähetuntud võte manada visuaalseid elemente, mida käega katsuda ei saa, ent virtuaalselt ja silmaga küll. Sellises mahus jõuab antud meedium Narva esmakordselt.

Soome-ugri juurtel on ka disaini- ja kunstimaailmas laiem rahvusvaheline haare, kui arvata võiks. Komide kompassimuster on leidnud tee Kandinsky maalidesse, udmurdi viisid Tšaikovski muusikasse. Alles hiljuti pärjati aga Karjala juurtega disianer Diesel Design Awardiga samal ajal kui isuri veri on riietanud Eesti olümpiasportlasi Ateenas. Mari rahvuse esindaja seisis aastaid Eesti legendaarse brändi Mosaic kudumikollektsioonide taga ning Adidase jalanõusid kandes võib tunda udmurdi südametukset. Diesel Design Award’iga pärjatud kollektsiooni premik ja Helsinki Design Week’i parimad palad on jõudmas ka peagi avatavale näitusele. Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini.

Kuraator: Piret Puppart

Kunstnikud: Antrea Kantakoski, vainio.seitsonen (Johanna Vainio & Merja Seitsonen), Sigrid Kuusk, Ramona Salo, Dina Andreeva, Natalja Lill, Darali Leli, Eneken Johanson, Stella Tukia, Kaia Kuusmann, Zsófia Papp, Zsófia Papp, Maria Roosiaas, Hanna-Tiina Pekk, Anneliis Reili, Kertu Kivisik, Nadežda Kasatkina, Lana Vakhovska, Karl Joonas Alamaa, Piret Puppart ja Alyona Movko-Mägi.

Graafiline disain: Eva Sepping

Suured tänud: Anna Kuznetsova, Muš Nadii, Nikolai Anisimov, Nikolay Kuznetsov, Barbi Pilvre, Jaak Prozes, Žanna Toht, Ekaterina Kuznetsova, Helena Schilf, Natalia Ermakov

Toetajad: EKA, Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala, Hõimurahvaste programm, Kultuurkapital, MTÜ Fenno-Ugria, NART, Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025

Quistrebert Brothers, Sirja-Liisa Eelma
ZOOM
17. oktoober 2025 – 17. jaanuar 2026
Avamine 16. oktoobril kell 18.00 
 
Oled südamest oodatud prantsuse kunstnikeduo Quistrebert Brothers (Florian ja Michael Quistrebert) ja eesti kunstniku Sirja-Liisa Eelma ühisnäituse avamisele 16. oktoobril kell 18.00.

Jorge Luis Borges kirjutas, et iga kirjanik loob enda eelkäijaid ise, ühendades uueks järjepidevuseks ajaloos hajutatud tegelasi, võimaldades neid mõista teistmoodi kui enne teda. See kehtib ka kunstnike kohta, ja mitte ainult mineviku eelkäijate, vaid ka oleviku kaasamõtlejate avastamises. Midagi sarnast juhtus, kui Sirja-Liisa Eelma kätte sattus Florian ja Michael Quistreberti näituse kataloog. Loominguliste paralleelide äratundmine päädis siinse ühisnäitusega, mille pealkiri võiks viidata muu hulgas töömeetodile – pildikadreerimise või sidevahendi mõistes. Mõlemad autorid eksponeerivad uusi teoseid, mis jätkavad nende loomingu varasemaid liine ja ehitavad dialoogi sarnasuste vahel, neid võimendamata või teadlikult sobitamata. Oluline roll on siin geomeetriliste struktuuride semantilisel potentsiaalil: võimel mõtiskleda oma kunstimeediumi ajaloo ja hetkeseisu üle, aga ka traditsioonilise ornamendi kombel avada nappide vahenditega olemuslikke protsesse. Põnevaid mänge loob omakorda kombinatoorikameetod, mis seab eri viisil kokku piiratud arvu elemente, hoidudes seejuures visuaalsest ületootmisest ning osutades vastupanu tänapäeva infouputusele; kaasates kunstikogemusse meditatiivse ja hüpnootilise aspekti. Sedaviisi on kunstnikel õnnestunud luua avatud kujundeid, millele võib omistada väga erinevaid tähendusi.

– Elnara Taidre

Viimase kahe aastakümne jooksul on Quistrebert Brothers abstraktset maalikunsti ümber defineerinud, kasutades laia valikut tehnikaid – alates toorest õlivärvist, tööstuslikust autovärvist ja modelleerimispastast kuni epoksiidini jt. Nende teadlikult dekoratiivne looming väljendab Florian ja Michael Quistreberti pidevat uurimistööd ja katsetusi valguse ja arhitektuuriga, luues illusiooni helendusest ja sügavusest. Varjutuste ja hajutustega töötades loovad nad katkestuse ja jätkuvuse efekte, mida vaataja pilk omaenda moel taasloob, lähtudes võrkkesta püsivuse mõjust; geomeetrilised vormid lahustuvad sageli keemilise ebastabiilsuse erutuses.

Sirja-Liisa Eelma on minimalistlikus laadis töötav kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on tühjus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Tema loomingut iseloomustab meditatiivsus ja õrnus, tema teosed loovad vaatajale ruumi puhkehetkeks ja sisekaemuseks. Eelmat paelub ruumipoeetika, tema maalid ja installatsioonid on sageli kohaspetsiifilised, olles üles ehitatud kujundi näilise korduse printsiibile ning varjundi- ja motiivimängudele. Kunstniku värvikäsitlus on tundlik, läbimõeldud ja nüansseeritud, valdavalt pastelne. Eelma maalistseenidest õhkub nii mõnigi kord sakraalset helgust, transtsendentsust ning justkui igatsust kaotatud paradiisi järele.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusel on väljas EKA tudengite käsitsi valmistatud raamatud, mis on lõpetus kursusele, kus töötati fotodega raamatu formaadis. Uuriti kunstnikuraamatu, isekirjastamise ja proovieksemplari erinevusi. Lisaks visuaalsete materjalide loomisele ning toimetamisele said tudengid kätt proovida kujunduse, trükiettevalmistuse ning käsitsi köitmisega. 

Trükistes leidub nii analoog- kui digifotosid kollaažide, tüpoloogiate, narratiivide ja arhiivimaterjalide vormis. Uurimise all on nii isiklikud teemad kodulinnast, sõprusest, perekonnast ja lapsepõlvest, kui ka igapäevasusest, tunnete ja tajude sõnastamatusest ning argisest arhitektuurist.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mikk Keis, Olesja Prants, Gleb Volodtšenko, Mari Karjus, Viktoria Weiszova, Tobias Tikenberg, Jana Mätas (MAKK), Kristiina Aarna (DKT).

Juhendaja Mirjam Varik.

Eesti Kunstiakadeemia UNESCO õppetool avab Valga raudteejaamas näituse „Eesti pärand maailmakaardil“.

Oleme uhked oma pärandi üle ja kindlad, et see kõnetab ka muud maailma. Ometigi teame üllatavalt vähe seda, mis Eestist maailmas tegelikult tähelepanuväärseks peetakse ja millise
võimaluse annab meie pärandi tutvustamine koos teistega ühistes võrgustikes.
Eesti Kunstiakadeemia näitus tutvustab, mis on Eestist kantud UNESCO maailmapärandi, vaimse pärandi ja mälu nimekirja. Samuti milliseid paiku on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega. Läbi Eesti kulgeb mitu Euroopa kultuuriteed. Läbi
aastate on Eesti tööd pärjatud ka Europa Nostra auhindadega.
Enamasti räägime sellistest paikadest ühekaupa. EKA soovib oma näitusega luua suuremat pilti, inspireerida omanikke ja omavalitsusi ning tuletada meelde, et koos tegutsedes jõuab
rohkem. Kultuuripärand pakub ammendamatuid võimalusi enese tutvustamisel ja mõttekaaslaste leidmisel.
EKA avab näituse „Pärandi pühapäeval“ 7. detsembril kell 12.15 Valga raudteejaamas koostöös Valga Muuseumi ja ICOMOS Eestiga. Näitust tutvustab EKA UNESCO õppetooli hoidja ja rahvusvahelise muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni asepresident Riin Alatalu.

Lisainfo:
Riin Alatalu
Riin.alatalu@artun.ee
5119439

Eesti Arhitektuurimuuseumi galeriikorruse näitus “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…” avab kohalike arhitektide loomingu, mis ulatub kaugemale argisest projekteerimisest.

Teostega osalevad näitusel näiteks Johann Wilhelm Krause, Herbert Johanson, Aleksander Wladowsky, Edgar Johan Kuusik, Karl Burman, Valve Pormeister, Erika Nõva, Sille Pihlak, Loreida Hein, Ott Kadarik, Leonhard Lapin ja paljud teised.

Näitus on avatud 25. oktoobrist kuni 1. veebruarini 2026.

Loe lähemalt:

https://www.arhitektuurimuuseum.ee/est/exhibition/kui-ma-parajasti-maju-valja-ei-motle/

28. novembril kell 19 avaneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdisaali fuajee galeriis koostöönäitus “Eirates Piiride Ettekirjutusi”, mis koondab esmakordselt Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallas ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite ja vilistlaste loomingu.

Piiride vajalikkust mõtestades jõudis näituse kuraator nende avardamise ideeni. Tegemist on katsega etteantud raamidest lahti öelda, jõudes otsapidi koguni uute tavade konstrueerimiseni. Erisuguste tehnikate kaudu pakuvad kunstnikud tõlgendusi nii kultuurilise kui ka vaimse maailma avarustele. Ühtlasi on esindatud argisfääri tungiva digimaailma voorused, samas pakutakse sissevaadet inimsuhete puntrasse. Seades piire teistele takerdume varem või hiljem omaenda piiramisrõngasse ning siinkohal visualiseerivad võimalikke lahendusi kunstnikud, kelle jaoks takistuste ületamise võimalikkus on omaette väärtus.

“Tänapäeval, kui liikuvus, digitaalsed sidemed ja kultuuridevaheline dialoog on muutunud igapäevaseks, kerkib taas küsimus: kus asub piir ja mida tähendab selle ületamine?” tõstatab näituse kuraator küsimuse väljakujunenud piiride tegeliku ulatuse üle.

Eesti loomekõrgkoolide vaheline soe läbisaamine on pikemat aega innustanud otsima uut laadi koostöö vorme. Käesoleva aasta suvel loodi kolme kooli üliõpilasesinduste ning EMTA rektori poolt soodne pinnas ühise näituse tekkeks. Ühisnäitus võimaldab erinevate kunstivormide vahelist diskussiooni ning seejuures sillutab tee uues formaadis koostöö jätkumisele. Novembri lõppu jääv avamise aeg ei ole mitte juhuslikult valitud – see on tänuväärne võimalus enne eksamiperioodi ja talviseid kohustusi hetkeks kokku tulla ja endi auks klaase tõsta.

Näitus jääb avatuks 1. veebruarini 2026.

Kuraator: Caroline Murumägi (EKA)

Avatud E–R 8–20 L–P 10–20

Sissepääs tasuta

18. detsembril kell 18.00 avab skulptor ja installatsioonikunstnik Neeme Külm Tütar galeriis näituse pealkirjaga „en face“.

Neeme Külma loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad ruumilisest keskkonnast. Kasutades ja nihutades galeriiruumi võimalusi ja piiranguid, töötab kunstnik välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.

Filosoof Eik Hermanni sõnul on Neeme Külma puhul kohane väita, et tema tegelik loomeobjekt on külastaja ja tema kogemus, eriti see osa kogemusväljast, mis jääb mängulisuse ja kummastavuse vahele. “Oma ruumilistes sekkumistes nihestab ta meie harjumuspäraseid ootusi näituse “kasutamiskogemusele”, nagu ka harjumuspärasele asjadesse suhtumise viisile, küsides, mida see meis tekitab ja kuidas sellega toime tuleme. Küsib kaudselt, läbi hellalt sooritatud, hoolitsevate jõhkrustükkide ja peenelt viimistletud rohmakuse,” kirjutab Hermann näituse saatetekstis.

Neeme Külm (1974) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri (BA 1998) ja interdistsiplinaarsete kunstide osakonna (MA 2005). Teda on 2008. aastal tunnustatud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti ning arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiaga Eesti ekspositsiooni „Gaasitoru“ eest Veneetsia 11. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil. 2012. aastal tunnustati Külma Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti valdkonna preemiaga isikunäituse „Pinnavirvendus“ eest ning 2015. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi programmi läbiviimise eest (koos Anders Härmiga).

Neeme Külm on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutajaid ja juhatuse liikmeid. Külma teoseid kuulub lisaks erakollektsioonidele Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kogudesse.

Näituse “en face” valmimisele aitasid kaasa Aksel Haagensen, Raili Keiv, Kadri Villand, Tarvo Porroson, Tiit Pääsuke, Karl Nagel, Viktor Gurov, Ott Metusala, Marko Smirnov, Alica Kask Veiko Illiste, Johann Möldre, Eik Hermann, Virgo Pastak, Art Allmägi ja Valge Kuup Stuudio.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

VAJAME ROHKEM SISERUUME
EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi hiljutisest sulgemisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Tegijad seostavad pargi sulgemist käimasoleva gentrifikatsiooniga ning soovivad tähelepanu osutada tõsiasjale, kui kättesaamatuks on muutunud siserulapargid kesklinnas.

Jaagup Mägi ja Éric-Olivier Thériault – kaks kunstnikku, kes õpivad Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, muudavad galerii ajutiselt kogunemiskohaks vankumatu kohaliku rulasõidukultuuri auks. Näituseruumi piirangute raames on nende eesmärk näidata, kuidas rulasõit kui kunstiline praktika on sarnane kaasaegse kunstiga: läbi eksperimenteerimise, vastupidavuse ja tugeva isetegemise eetose. Projekt püüab suunata seda energiat laiemasse vestlusse: mis juhtuks, kui edendataks suuremat teadlikkust siserulaparkidest? Kui neid rulatajate poolt rulatajatele ehitatud loomingulisi keskkondi aktiivselt toetataks?

Näituse raames toimub galeriis erinevaid sündmusi. Täpsemat infot nende kohta jagame jaanuari keskel.

Kunstnikud: Frank Abner, Nicolas Bouvy, Maik Grüner, Daniil Južaninov, Andrew Kuus-Hill, Kaisa Maasik, Jaagup Mägi, Reigo Nahksepp, Éric-Olivier Thériault, Raul Ulberg
Kuraatorid: Jaagup Mägi & Éric-Olivier Thériault
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.

Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.

Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

„Monumendi uued raamid“
EKA Väligaleriis 1.12.2025–15.02.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Mineviku kui kunstimaterjal
Elame ajal, mil monumentidest ei saa mööda vaadata. Kogu maailmas vaieldakse nende tähenduse üle, nagu ka selle üle, kas ja kuidas vastuolulisi mälestusmärke avalikus ruumis näidata. Venemaa brutaalne sõda Ukrainas on toonud monumendikonfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. Eestis on praeguseks suur osa nõukogudeaegseid monumente, eriti II maailmasõja mälestusmärke eemaldatud.

Projekt „Monumendi uued raamid“ lähtub eeldusest, et monumendi eemaldamine ei eemalda probleeme – keerulisest pärandist ei saa üle ega ümber, vaid selle läbitöötamisega tuleb tegeleda. Oleme eri valdkondade teadmisi ja oskusi kaasates arendanud lahendusi, mis võimaldavad uurimistöö, muinsuskaitse- ja digiteerimispraktikate ning kunstiliste sekkumiste kaudu vastuolulist pärandit mitte lammutada, vaid panna seda uude, kriitilisse raamistusse. 

Välinäituse keskmes on kunsti võimalused tegeleda mälukonfliktidega avalikus ruumis ning selle kaudu ka kaasaegses kunstis peituv ühiskondlik potentsiaal. Kolme projekti raames tehtud kavandikonkurssi näitlikustavad viise, kuidas raamistada ümber eri tüüpi dissonant- set pärandit – memoriaali, maali ja skulptuuri. Praeguseks on kunstnike sekkumistest materialiseerunud juba üks, Tehumardi memoriaali ümberraamistus, mille autor on Neeme Külm.

Aastatel 2024–2025 läbi viidud kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku. Saaremaal asuva ja tänaseks osaliselt eemaldatud Tehumardi memoriaalkompleksi kontseptualiseerimisel osalesid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann.

Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna Lennujaama vana reisiterminali 1955. aastal valminud monumentaalmaalide ümberkujundamiseks.

Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis lähtusid Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (1950/1956). Teosed on eksponeeritud EKA fuajees avatud lühinäitusel “Monument ja muinasjutt” 1.12.–12.12.2025.

Näituse töörühm: Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Annika Tiko, Maris Veeremäe
Kujundus: Kristjan Mändmaa
Keeletoimetajad: Hille Saluäär, Eva Finch, Jason Finch
„Monumendi uued raamid“ on Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostööprojekt, mida finantseerib Eesti Kultuuriministeerium.

Projekti jätkunäitus avatakse 2026. aasta veebruaris EKA Galeriis.

Muuseumi püsiekspositsiooni täiendav pop-up-näitus sündis koostöös Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrikursusega. 

Väga erineva taustaga kaheksa noort kunstnikku on loonud uudisteosed, tõukudes ühel või teisel viisil Adamson-Ericu pärandist. Tudengid uurisid näitust ette valmistades põhjalikult muuseumi kogusid ja ekspositsiooni ning valisid oma huvidest lähtudes ühe teose, teema või meetodi, mille nad oma loomepraktikasse ümber tõlgendasid. Nii sündisidki uued teosed, mis sekkuvad, ent peavad samaaegselt dialoogi, mõtestades ümber ajaloolist pärandit tänapäevaste vaatenurkade abil.

Iga uus põlvkond avastab Adamson-Ericu pärandist midagi värsket ja inspireerivat – nii ehitamegi sildu mineviku ja tuleviku vahel. Noortele kunstnikele on oma loomingu muuseumis eksponeerimine oluline kogemus kunstnikukarjääri kujunemisel.

Taidestuudiumi õppekava koondab mitmekülgse tausta ja sügava loomehuviga inimesi, pakkudes ruumi erialade üleseks koostööks. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst, arendab kriitilist mõtlemist ning toetab loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteetide põimumisel kaasaegse kunsti kontekstis. Sarnaselt Adamson-Ericuga töötavad tudengid väga erinevate materjalidega – metallist ja savist kuni värvide, tekstiilide ja kontseptuaalsete installatsioonideni. Nende loomingu aluseks on oskuslik materjalitunnetus ja kontseptuaalne mõtlemine.

Näitus jääb avatuks 15. veebruarini 2026.

Osalevad kunstnikud: Margus Elizarov, Maia Hellman, Marite Kuus-Hill, Odie Lap Chun Chow, Lyly Letzer, Peixuan Lin, Mariam Mestvirishvili, Joanne-Heleene Sõrmus
Juhendajad: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee
Graafiline disain: Rita Davis
Näituse meeskond: Tanel Asmer, Kersti Koll, Tõnu Narro, Maris Paal, Karin Vicente

Avamine: 30. oktoober, kell 18.30-20.00

PoCo kutsub avastama noore kunstniku Marit Loitmetsa tundlikku ja värviküllast maailma, kus jäädvustunud õrn nostalgia ja hetkes olemise võlu.

Marit Loitmets (sündinud 2004) on Eestist pärit maalikunstnik, kes õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, bakalaureuseõppe 3. kursusel.

Tema kunstipraktika keskmes on inimene – oma loomulike detailide, ajahambast puretud esemete ja mineviku nostalgilise müstikaga. Loitmetsa loomingus põimuvad tugev koloriit, kontrastid ja tasakaal pindade vahel, mis loovad sügava visuaalse harmoonia.

Käesoleva väljapanekuga soovib kunstnik jutustada nostalgilise loo – aknast avanevast vaatest, kust kumab alati lootust andev päikesekiir. Marit on süvitsi uurinud pitsimustrite kavandeid, tuues nende peene esteetika uude meediumisse ja pakkudes neile värsket visuaalset väärtust.

Kõik huvilised on oodatud, vajalik on eelregistreerimine.

 “Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik” avamine toimub 31. oktoobril kl 15.00 Joaveski rahvamajas, Lahemaal.

Näitus esitleb EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio tudengite projekte ja makette, mis uurivad, kuidas väärtustada ja elavdada Joaveski ajaloolist papivabrikut.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakond korraldasid selle aasta algul juba neljateistkümnendat korda interdistsiplinaarse “Hüljatud maastike” töötoa, kus kasutuseta jäänud hoonekompleksidele püütakse leida kaasaegseid  lahendusi. Tänavune töötuba, erialastuudio ja näitus sündisid koostöös MTÜ Joaveski külaga, kes on oma südameasjaks võtnud tühjana seisnud papivabriku kui maamärgi väärtustamise.

Valminud projektide autoriteks on nüüdseks 3. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid: Maria Johanna Ahtijainen, Oskar Toomet-Björck, Elisabeth Ersling, Nele Lisette Hera, Heidi Jagus , Katariina Klammer, Eliis Kurvits, Lilian Källo, Lisandra Lipp, Marie Elle Melioranski, Mark Metsa, Mart Nael, Joonas Ott, Elenor Pihlak, Harriet Piirmets, Robin Pints, Elisabeth Tomingas, Katariina Vaher, Aliis Vatku, Martin Vatku.

Projekte juhendasid arhitektuuribüroo KUU arhitektid Joel Kopli, Koit Ojaliiv ja Juhan Rohtla, nõustas LCA konsultant Anni Oviir, maastikuarhitektuuri osa juhendasid Katrin Koov ja Arvi Anderson. Joaveskil võttis vastu ja tutvustas ajalugu Andres Õis.

Väljapanekut toetavad MTÜ Joaveski küla ja AS Maru.

Näitus jääb Joaveski rahvamajas avatuks raamatukogu lahtioleku aegadel 1. aprillini 2026. Esmaspäeval ja reedel avatud 9.00 – 16.00 ning kolmapäeval 11.00 – 15.00.

Joaveski papivabriku ajaloost

Joaveski papivabriku rajamine algas 1899. aastal ja see on ilmekas näide, kuidas feodaalne Loobu mõis kohanes 19. sajandi lõpul uue kapitalistliku majanduskeskkonnaga, mille väljundiks sai tööstusettevõtte asutamine. Joaveskist kujunes väike tööstusküla looduskaunis kohas. Täna töötab vabriku keskmes hüdroelektrijaam, ent enamik ruume on oma otstarbe kaotanud.

7. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näha muuseumi korruseid läbivat väljapanekut, mis koondab endas ülevaadet Eesti ehtekunstnike rühmituse õhuLoss enam kui kahekümne aastasest ehteloomingust.
Rühmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid rühmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri Mälgu (1958–2023) õpilased.

“õhuLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga nähtus, unistus, mis sünnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi näinud õhulosse, tähtis on, et oled ise neid ehitanud. See nii võlub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale sõltuvust,” on sõnanud rühmituse liige Kristiina Laurits.

Rühmituse liikmeid ühendab sarnane maailma- ja erialamõistmine, hingesugulus, mis lõi aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on märgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialaväljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida kõige erinevamate ideede, materjalide, võtete, tehnikate ja vahenditega kasvas eneseväljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi või kaudselt tegeleb küsimustega, mis seotud inimlikkusega kõige laiemas mõttes. õhuLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult tähenduslikest materjalidest.

Omamoodi sümboolselt suunab seekordne õhuLossi väljapanek oma lahkunud liikme Kadri Mälgu mahuka retrospektiivnäituse sissejuhatusena külastajate pilgud olevikku, kus kunagistest õpilastest on tänaseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse kõige mitmekülgsemalt panustavad kunstnikud, ettevõtjad ja õpetajad.

Ehtekunsti rühmitus õhuLoss alustas ühist näitusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on rühmitus esitlenud ligi 30 näitust ja sündmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja Lätis ning andnud välja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati rühmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga.

Näituse kujundus: õhuLoss
Graafiline disain: Aadam Kaarma

7. novembril avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst”, mis tutvustab üht Eesti kaasaegse ehtekunsti mõjukaimat suunajat ja ainulaadset autorit.

Näitusel on eksponeeritud enam kui 200 Kadri Mälgu (1958–2023) loodud teost, mille hulgas on nii ehteid, objekte kui ka kavandeid. Lisaks esitletakse tema aastate jooksul koondatud kaasaegse ehtekunsti kollektsiooni. Muuseumi fuajees on eraldi eksponeeritud Mälgu algatusel sündinud ehtekunstnikerühmituse õhuLoss installatsioon.

Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele täna tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri Mälgu mitmekülgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, tähenduse ja ulatuse teadvustamisele. Näitus keskendub nii kunstniku autoriloomingule kui ka talle kui kollektsionäärile.

„Kunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid ära tundma, üles „tähendama“ ja nähtavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,“ on Kadri Mälk oma loomeprotsessi üle mõtiskledes tõdenud.

Milles seisneb Kadri Mälgu ehteloomingu fenomen? See on ühtsus, mis on lähedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, jõulised sümbolid, ebamaised värvid ja selle kõige justkui ebakohane koosolu. Kadri Mälgu ehtekunstis toimivad sümbolitena, tähendusloome käivitajatena mitte üksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. Nõnda võiks öelda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa üllatumise, mõistatamise ja vahetu kogemise mängule.

Kadri Mälgu esmakordselt nii ulatuslikus mahus koondatud loomingut kuulub nii ETDMi aga ka mitmete maailmas tuntud muuseumide kogudesse nagu Museum für Kunst und Gerwerbe (Hamburg), Victoria and Albert Museum (London), Smithsonian National Design Museum, Cooper Hewitt (New York), LACMA (Los Angeles) ning paljudesse erakogudesse.

Näituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas
Kadri Mälgu kogutud ehete ekspositisooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre
Kujundaja: Pille Lausmäe
Graafiline disainer: Indrek Sirkel
Heli: Janek Murd
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge: Refiner Translations
Näituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson
Produktsioon: Valge Kuup Studio OÜ

Näitus „Kujutluse tume taevas. Kadri Mälgu ehtekunst” jääb avatuks 5. aprillini 2026.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

9. jaanuaril kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Aman Asifi näituse Algal Phycosphere eelretsenseerimine EKA Valges majas, materjalilaboris.

Doktoritöö juhendaja on prof Kärt Ojavee.
Näituse retsensendid on Marie Vihmar ja Julia Lohmann.

Aman Asif on interdistsiplinaarne disainer ja uurija, kelle uurimistöö keskendub ökoloogilist heaolu edendavatele jätkusuutlikele disainipraktikatele. Näitus „Phycosphere“ on tema doktoritöö esimene eelretsenseeritav projekt, mis keskendub vetikatele. Oma uurimistöös kasutab Asif loovat disainipraktikat  teadlikkuse kujundamiseks mikroobsete eluvormide suhtes.
Esitletud teosed on välja kasvanud tema praktikapõhisest uurimistööst ning läbi kestvate  kohtumiste vetikatega nii kodustes tingimustes, laboris kui Tallinna rannikualadel. Näitus hõlmab materjalikeskseid katsetusi, käsitsi valmistatud artefakte ning vetikatega seotud tajupõhiseid uurimisvahendeid.
Oma uurimistöös jälgib Asif protsessi, milles kokkupuude teise elusa mikroobse eluvormiga muudab disainipraktika viisi ning näitab, kuidas sellel mõõtkaval kujunevad suhted võivad suunata disaini väärtusi ja tingimusi ökoloogilise heaolu kontekstis.

Tänuavaldused

Aman Asif tänab kõiki inimestest ja mitteinimestest (more-than-human) panustajaid, kes on selle töö võimalikuks teinud. Ta tänab Kärt Ojaveed ja Valentina Guccinit juhendamise ning järjepideva toetuse eest. Ta on tänulik järgnevatele inimestele koostöö ja lahkuse eest töö erinevates etappides: Rameez Husnain, Pia Lindberg, Kim Janssen, Jaakko Kokko, Anjali Vijayan, Nashwa Attallah, Ero Kontturi ja Sarvin Sefatyar. Eriline tänu kuulub Rando Tuvikesele ja tema meeskonnale Tallinna Ülikoolis (TLÜ) ruumi, ligipääsu ja toe eest uurimistöö varajases faasis. Samuti avaldab ta tänu kolleegidele Maria Kapajevale, Joanna Kalmile ja Mariliis Siigartile ning EKA doktorantidele tagasiside ja ühise mõttetöö eest. Lõpetuseks tänab ta oma perekonda: Asif Latif Lone, Saima Asif, Shehryar Asif ja Danish Lone pideva toetuse, hoolivuse ja lõputu uudishimu julgustamise eest.

Foto autor: Sarvin Sefatyar

9. jaanuaril kell 15:30-17:00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Kadri Liis Räägu loomeprojekti “Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ eelretsenseerimine EKAs, ruumis A202.

Näituse eelretsensendid on Laura Põld ja prof Esa Kirkkopelto.

Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt.

Kadri Liis Räägu kolmas loomeprojekt „Kunstniku keha kui sensoorne lävepakk“ fokuseerib kehastunud ja sensoorsele kogemusele kui teadmise loome vahendile installatiivses kunstipraktikas. Uurimus asetub laiendatud stsenograafia ja spekulatiivsete praktikate sõlmpunkti, analüüsides süvitsi puudutust, afektiivset häälestatust ja keha-ruumi suhteid.

Loomeprojekt avab loovuurija protsessi heuristilise lahtipakkimise videorännaku formaadis. Erinevalt lõpetatud teosest teeb videorännak nähtavaks uurimuse liikumise: sisekaemuslikud mõtteprotsessid, neuroerinevusest tuleneva häälestatuse ning avastuste ja ebaõnnestumiste vahelise dünaamika. Projekti tuumaks on kunstniku performatiivne eemaldumine looduskeskkonda. Esialgsete plaanide nurjumine nihutas fookuse ootuselt uurivale tegevusele endale, muutes kunstniku keha sensoorseks lävepakuks, kus kohtuvad materjalipõhine loometöö ja ruumiline suhestumine. Käsitlus asetab loomeprotsessi metodoloogilisse keskmesse, kus materjaliga läbirääkimine ja viibimine liminaalses vahepealsuses loovad unikaalset, vahetut kehastatud teadmist.

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 12. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn
• https://www.instagram.com/ekaurbanstudies

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 13. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/animatsioon
• https://www.facebook.com/EKAanimatsioon
• https://vimeo.com/ekaanima

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele animatsiooni magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

13. jaanuaril kell 16.00 toimub EKA-s ruumis A101 Alison J. Clarke’i avalik loeng “Design Anthropology: Its History and Its Discontents”. Loeng on osa disainiteaduskonna avalike loengute sarjast “Public Lectures in Design: Adjusting Perspectives”, mida kureerivad Stella Runnel ja Taavi Hallimäe.

Loeng käsitleb disainiantropoloogia kujunemist – valdkonda, mis ühendab sotsiaalteadusi ja disainipraktikat ning mis on viimase kahe aastakümne jooksul kiiresti populaarsust kogunud. Clarke väidab, et selle nähtuse tekkepõhjusi tuleb otsida USA ekspansionismist ja külma sõja aegsest geopoliitikast, kus seda rakendati poliitilise mõjutusvahendina äsja dekoloniseeritud riikides. Selline lähenemine võimaldab kriitiliselt käsitleda kaasaegset praktikat, millest on saanud nähtamatu jõud, mis mõjutab globaalset elukorraldust mitmel tasandil alates tervishoiu korraldamisest kuni valitsemise ja andmete kasutamiseni.

Avalikest loengutest oodatakse osa võtma tudengeid, õppejõudusid, aga ka kõiki teisi disainihuvilisi!

Alison J. Clarke on Viini Rakenduskunsti Ülikooli professor ja Papaneki Fondi direktor. Disainiajaloolase ja sotsiaalantropoloogina tegeleb Clarke’i uurimistöö nende distsipliinide ristumiskohtadega, eriti nende ühise fookusega materiaalse kultuuri ja sotsiaalsete suhete poliitikale. Tema kõige hiljutisem monograafia “Victor Papanek: Designer for the Real World” (MIT Press, 2021) uurib sotsiaalse disaini vastuolulist ajalugu, mis on väitnud end edendavat sotsiaalset õiglust inimkesksete lähenemiste kaudu. Tema praegune raamat ja uurimisprojekt “Design Anthropology: Decolonizing and Recolonizing the Material World” (MIT Press) käsitleb disainipraktika ja antropoloogia ajalooliselt hägusaid piire ning nende sulandumise sotsiaalseid tagajärgi tänapäevases ettevõtlussektoris. Clarke’i uurimistööd on muu hulgas toetanud Graham Foundation, Smithsonian Institution, Austria Teadusfond ja Arts and Humanities Research Council.

EKA taidestuudiumi magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 15. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe taidestuudiumi õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Taidestuudium magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/taidestuudium
• https://www.instagram.com/eka_craftstudies

Vastuvõtt EKA Taidestuudium magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA fotograafia osakonna II ja III kursuse grupinäitus „Kus te? Me kursis.“ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Avamine 13. jaanuaril, kell 18.00.

Näitusel osalevad:

Mari Karjus, Mikk Keis, August Kilmi, Katarina Kuningas, Olesja Prants, Rasmus Puksmann, Gen-Horret Rand, Greta Sauter, Grete Tuiken, Kaur Tõra, Gleb Volodtšenko ja Viktoria Weiszova.

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 19. jaanuaril 2027 kell 15:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/makk
• https://www.instagram.com/macatallinn

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA Design Showcase 2026 toob sinuni LAETUS koostööprogrammi parimad projektid! Näha saab disainitudengite ja ettevõtete koostöös sündinud uuenduslikke ja kestlikke tooteid, teenuseid, prototüüpe ja kontseptsioone.

Design Showcase toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 Eesti Kunstiakadeemias.

Registreeru sündmusele siin

Üritust saavad ettekanded ja näitus, mis pakub ülevaadet LAETUS koostööprojektide tulemustest ja osalevate organisatsioonide edulugudest. Näitus EKA fuajees jääb avatuks kuni 1.märtsini.

Tippspetsialistide juhendamisel on EKA tudengid loonud mitmeid uuenduslikke ja praktilisi lahendusi organisatsioonidele nagu Eesti Pank, LHV, Meal in Hand, Kliimaministeerium, Muinsuskaitseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Ruukki Products AS, Sotsiaalministeerium, TÜ Kliinikum, Kumu Kunstimuuseum.

Programm avalikustatakse jaanuari alguses. 

Design Showcase on otse- ja järelvaadatav: http://tv.artun.ee.

Silmapaistvaid projekte tunnustatakse kahes kategoorias:

• Sotsiaalselt laetud disain – ühiskondliku mõjuga projektid
• Innovatsiooniga laetud disain – uuenduslikud lahendused

Design Showcasele on oodatud kõik EKA praegused ja tulevased koostööpartnerid ning disaini- ja innovatsiooni huvilised!

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub teisipäeval, 27. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:

• https://www.ixd.ma
• https://www.artun.ee/ixd
• https://www.facebook.com/IxD.ma
• https://www.instagram.com/ixd.ma/

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini õppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Olete oodatud EKA rahvusvahelisele konverentsile “Spatial Dimensions in Heritage | Creative Research Capacities” – „Ruumilised mõõtmed pärandis | Loovuurimuse võimalused“, mis toimub  27.–28. jaanuaril 2026 (ruum A-501).

Konverents keskendub kultuuripärandi mitmekihilisele olemusele – alates materjalikihtide tajutavast füüsikalisest reaalsusest kuni digitehnoloogiate ja metaandmetega rikastatud uurimismeetoditeni. Sündmus toob kokku arhitektuuri, kunsti, disaini, digihumanitaaria, ajaloo ja teiste valdkondade professionaalid, et avada uusi vaatenurki pärandi hoidmisele ja tõlgendamisele.

Arutleme, kuidas ruumi, objekti ja konteksti ajutised suhted kujundavad kultuuripärandi mõtestamist ning millist rolli mängivad tänapäevased tehnoloogiad – näiteks liitreaalsus (AR), virtuaalreaalsus (VR) ja 3D-modelleerimine – pärandi dokumenteerimisel, uurimisel ja säilitamisel.

Kahel päeval toimuvad temaatilised sessioonid käsitlevad kahte peamist fookust: ruumilisust pärandi kontekstis ning loovuurimuse võimalusi. Konverents loob silla teaduslike tõdemuste ja praktiliste rakenduste vahel, edendades erialade vahelist koostööd ja arutelu. Ootame panust erineva akadeemilise ja professionaalse taustaga osalejatelt, et süvendada arusaamist kultuuripärandist ja loovuurimusest.

Peaesinejad:
Esimene päev, 27.01: “Pärandi ruumilised mõõtmed”  Pascal Bronner (GB/DE), arhitekt ja kunstnik.
Teine päev, 28.01: “Loovuurimuse võimalused” Steinunn Knúts-Önnudóttir (IS), etenduskunstnik ja loovuurija.

Ettekannete esitamine pikendatud kuni 08.12.2025! Teemadega saab tutvuda SIIT.

Palume lisada ettekanded siia (300–500 sõna, sisaldades 3–5 märksõna). Tagasiside: 16.12.2025.

Konverentsile on vajalik eelregistreerida.
Peagi avalikustame ka täpse programmi. Konverents toimub inglise keeles.

Lisainfo ja küsimused: hanna-britt.augasmagi@artun.ee

Üritus toimub koostöös Transform4Europe ühendusega. Tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

EKA graafilise disaini osakind kutsub kõiki huvilisi osalema graafilise disaini magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe graafilise disaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu hiljemalt 28. jaanuariks kell 15. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA graafilise disaini magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://eka-gd-ma.ee/
• https://www.artun.ee/ma-gd/
• https://www.instagram.com/ekagd_ma/

Vastuvõtt graafilise disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe sotsiaalse disaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/sotsiaalne-disain
• https://www.instagram.com/eka_sotsiaalne_disain/

Vastuvõtt EKA sotsiaalse disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA ringdisaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 29. jaanuaril 2025 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe ringdisaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Ringdisain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/ringdisain
• https://www.instagram.com/eka_ringdisain

Vastuvõtt EKA ringdisaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2026 ning lõppeb 2. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 11. veebruaril 2026 kell 15.00-16.30 Zoomis.
Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2026.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

VAJAME ROHKEM SISERUUME
EKA Galerii alumisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Grupinäitus „Vajame rohkem siseruume“ tõukub Krulli rulapargi hiljutisest sulgemisest. Projekt toob kokku kohalikke ja rahvusvahelisi kunstnikke Tallinna rulaskeenest ning tegeleb rulasõiduga kui kunstivormiga. Tegijad seostavad pargi sulgemist käimasoleva gentrifikatsiooniga ning soovivad tähelepanu osutada tõsiasjale, kui kättesaamatuks on muutunud siserulapargid kesklinnas.

Jaagup Mägi ja Éric-Olivier Thériault – kaks kunstnikku, kes õpivad Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri, muudavad galerii ajutiselt kogunemiskohaks vankumatu kohaliku rulasõidukultuuri auks. Näituseruumi piirangute raames on nende eesmärk näidata, kuidas rulasõit kui kunstiline praktika on sarnane kaasaegse kunstiga: läbi eksperimenteerimise, vastupidavuse ja tugeva isetegemise eetose. Projekt püüab suunata seda energiat laiemasse vestlusse: mis juhtuks, kui edendataks suuremat teadlikkust siserulaparkidest? Kui neid rulatajate poolt rulatajatele ehitatud loomingulisi keskkondi aktiivselt toetataks?

Näituse raames toimub galeriis erinevaid sündmusi. Täpsemat infot nende kohta jagame jaanuari keskel.

Kunstnikud: Frank Abner, Nicolas Bouvy, Maik Grüner, Daniil Južaninov, Andrew Kuus-Hill, Kaisa Maasik, Jaagup Mägi, Reigo Nahksepp, Éric-Olivier Thériault, Raul Ulberg
Kuraatorid: Jaagup Mägi & Éric-Olivier Thériault
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Liisa Nurklik
EKSIMAS
EKA Galerii teisel korrusel 9.01.–15.02.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 8.01. kell 18.00

Liisa Nurkliku isikunäitus „Eksimas“ mõtiskleb otsingulisusest maalis ja seda saatvast tahtest pikemaks ajaks hulkuma jääda. Otsingud toimuvad värvis ja pinnas – üks toon muutub sujuvalt, peaaegu märkamatult teiseks; ühtepidi liikuvad suunad kohtuvad neile vastupidi kulgevatega. Lihtsuse igavusega mängimine loob võimaluse kauem vaadata, eksida ja avastada maali.

Liisa Nurklik õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias maali eriala kolmandal kursusel. Tema esimene isikunäitus „Libainimene“ toimus EKA raamatukogu vitriinides 2025. aasta sügisel ning tõi vaataja ette söe, pastelli ja pliiatsiga tehtud joonistusseeriad, mis kujutasid erinevaid olendeid ja asju, nahka ja juukseid, ning tegelesid peamiselt õõvatunde esilekutsumisega.

Näitusetekstide autor: Kirke Kits
Graafiline disain: Sunny Lei
Tehniline tugi: Ats Kruusing
EKA Galerii näitusi toetab Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.