Üritused
11.04.2018
EKA doktorikooli konverents
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!
Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.
Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.
Ajakava
10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres
Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri
10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu
10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska
Doktorantide ettekanded
Muinsuskaitse ja konserveerimine
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla
11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)
Kunst ja disain
modereerib õppekava juht dr Liina Unt
11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)
12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)
Lõunapaus
Lõunasöök registreerunud osalejatele
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres
14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)
14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)
15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)
15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)
Lõpusõnad
16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt
Ettekannete sünopsised
Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel
Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.
Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes
Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?
Sofja Hallik: Hand vs. Machine
In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.
Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus
Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?
Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides
Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.
Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”
Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.
Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused
Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.
EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.
EKA doktorikooli konverents
Kolmapäev 11 aprill, 2018
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!
Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.
Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.
Ajakava
10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres
Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri
10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu
10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska
Doktorantide ettekanded
Muinsuskaitse ja konserveerimine
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla
11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)
Kunst ja disain
modereerib õppekava juht dr Liina Unt
11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)
12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)
Lõunapaus
Lõunasöök registreerunud osalejatele
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres
14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)
14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)
15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)
15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)
Lõpusõnad
16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt
Ettekannete sünopsised
Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel
Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.
Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes
Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?
Sofja Hallik: Hand vs. Machine
In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.
Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus
Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?
Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides
Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.
Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”
Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.
Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused
Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.
EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.
19.04.2018
XX sajandi arhitektuuri seminar
Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.
Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK
XX sajandi arhitektuuri seminar
Neljapäev 19 aprill, 2018
Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.
Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK
05.04.2018
Kohvihommik vol 6: sihtpunkt Amsterdam, sihtpunkt Praha!
Neljapäeval, 5. aprillil jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Anni Kotov ja Johanna Sepp, kes räägivad ERASMUS praktikast. Anni praktika kulges Hollandis Studio Driftis ja Johanna oma Tšehhis Denisa Strmiskova Studios. Kasulik kokkusaamine eriti kõikidele nendele, kes plaanivad millalgi ERASMUS-praktikale minna ja ei tea, millisest otsast plaane tegema hakata. Ja lisaks sellele muidugi ka – elust, olust ja ruumist Amsterdamis ja Prahas.
Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).
Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.
NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!
Äratuskell helisema ja kohale!
Kohvihommik vol 6: sihtpunkt Amsterdam, sihtpunkt Praha!
Neljapäev 05 aprill, 2018
Neljapäeval, 5. aprillil jätkame kohvihommikute traditsiooniga: kell 9 on kohviliste ees laval Anni Kotov ja Johanna Sepp, kes räägivad ERASMUS praktikast. Anni praktika kulges Hollandis Studio Driftis ja Johanna oma Tšehhis Denisa Strmiskova Studios. Kasulik kokkusaamine eriti kõikidele nendele, kes plaanivad millalgi ERASMUS-praktikale minna ja ei tea, millisest otsast plaane tegema hakata. Ja lisaks sellele muidugi ka – elust, olust ja ruumist Amsterdamis ja Prahas.
Sisearhitektuuri osakonna kohvihommikud toimuvad iga kuu esimesel neljapäeval. Lavale astuvad osakonna tudengid ja vilistlased, kes räägivad meile oma elust, tööst ja õpingutest väljaspool Eestit läbi ruumi spektri. Et kohvihommik oleks oma nime vääriline, pakutakse kõigile osalistele kohvi. On juhtunud, et saab ka kooki (koogi jaoks võiks tsipa sularaha taskusse panna).
Absoluutselt KÕIK on oodatud – tudengid ja õppejõud nii meie kui teistest EKA osakondadest ja teistest koolidest! Sobib ka neile, kes tahavad osakonnas õppimisest paremat pilti ette saada.
NB! Sel korral toimub kohvihommik eesti keeles!
Äratuskell helisema ja kohale!
19.03.2018 — 25.03.2018
EKAlased spordiklubis. Soodustused ja tasuta nädal MyFitnessis!
Kallis koolipere!
Tervitused veel “vana” esinduse poolt! Enne, kui me teatepulga uutele tegijatele edasi anname, tahame teiega jagada ahjusooje uudiseid meie spordivõimalustevaldkonnast. NIMELT. Meie uueks partneriks MyFitness! Oleme väga põnevil, et saame teiega jagada väga head paketipõhist pakkumist ainult meile, EKA tudengitele ja töötajatele!
Täispakett+ maksab meile vaid 49€ (tavahind 63€)! Ka liitumine on meie jaoks 10€, mille sees on ka kingitus (tavahind 30€). Mida kõike Täispakett Plussist saate, vaadake kodulehelt MyFitnessi kodulehelt ja lisainfot tuleb ka lähiajal.
Kuid enne kõige vingem – 19.-25. märts on kõigile EKAlastele tasuta nädal MyFitnessis!
Tasub käia võimalikult palju ning proovida erinevaid treeninguid, sest mida rohkem sa käid, seda suurem tõenäosus on sul võita auhindu! My Fitness on omalt poolt välja pannud hulganisti treeningrätikuid ning kehaanalüüsi vouchereid.
Erinevad treeningliigid on nähtavad siit: https://www.myfitness.ee/trainings/ruhmatreeningud/
Klubide info: https://www.myfitness.ee/clubs/klubid/
NB! End tuvastada saate kas ISIC/ITIC kaardiga või uksekaardiga, kus on kirjas Eesti Kunstiakadeemia.
Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus
Yesindus@artun.ee
EKAlased spordiklubis. Soodustused ja tasuta nädal MyFitnessis!
Esmaspäev 19 märts, 2018 — Pühapäev 25 märts, 2018
Kallis koolipere!
Tervitused veel “vana” esinduse poolt! Enne, kui me teatepulga uutele tegijatele edasi anname, tahame teiega jagada ahjusooje uudiseid meie spordivõimalustevaldkonnast. NIMELT. Meie uueks partneriks MyFitness! Oleme väga põnevil, et saame teiega jagada väga head paketipõhist pakkumist ainult meile, EKA tudengitele ja töötajatele!
Täispakett+ maksab meile vaid 49€ (tavahind 63€)! Ka liitumine on meie jaoks 10€, mille sees on ka kingitus (tavahind 30€). Mida kõike Täispakett Plussist saate, vaadake kodulehelt MyFitnessi kodulehelt ja lisainfot tuleb ka lähiajal.
Kuid enne kõige vingem – 19.-25. märts on kõigile EKAlastele tasuta nädal MyFitnessis!
Tasub käia võimalikult palju ning proovida erinevaid treeninguid, sest mida rohkem sa käid, seda suurem tõenäosus on sul võita auhindu! My Fitness on omalt poolt välja pannud hulganisti treeningrätikuid ning kehaanalüüsi vouchereid.
Erinevad treeningliigid on nähtavad siit: https://www.myfitness.ee/trainings/ruhmatreeningud/
Klubide info: https://www.myfitness.ee/clubs/klubid/
NB! End tuvastada saate kas ISIC/ITIC kaardiga või uksekaardiga, kus on kirjas Eesti Kunstiakadeemia.
Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus
Yesindus@artun.ee
15.03.2018
Kogumiku “Arhitektuur ja soojusmõõde” esitlus
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuselt ilmub sarja “Ehituskunsti raamatukogu” 2. köitena kogumik “Arhitektuur ja soojusmõõde”. Kui endisaegne arhitektuur pidi paratamatult soojusmõõtmega arvestama, siis tehnoloogia abil võimaldatud ühtlaselt mugav temperatuur kipub ajaloos kujunenud rikkalikke ruumielamusi muutma ühetaoliseks ja korratavaks. Tänapäeva ruumipraktika väljakutseks on neid soojusmõõtmest kerkivaid ruumi sümboolseid kvaliteete arendada, et avada ruumi tegelik elamuslik potentsiaal.
Raamatut esitletakse neljapäeval, 15. märtsil kell 18 kinos Sõprus Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri välkloengu “Külmavõitu” raames, kus esitletakse ka ajakirja Ehituskunst 59. numbrit.
Lisainfo: Neeme Lopp, neeme.lopp@artun.ee, 5029286
Kogumiku “Arhitektuur ja soojusmõõde” esitlus
Neljapäev 15 märts, 2018
Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuselt ilmub sarja “Ehituskunsti raamatukogu” 2. köitena kogumik “Arhitektuur ja soojusmõõde”. Kui endisaegne arhitektuur pidi paratamatult soojusmõõtmega arvestama, siis tehnoloogia abil võimaldatud ühtlaselt mugav temperatuur kipub ajaloos kujunenud rikkalikke ruumielamusi muutma ühetaoliseks ja korratavaks. Tänapäeva ruumipraktika väljakutseks on neid soojusmõõtmest kerkivaid ruumi sümboolseid kvaliteete arendada, et avada ruumi tegelik elamuslik potentsiaal.
Raamatut esitletakse neljapäeval, 15. märtsil kell 18 kinos Sõprus Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri välkloengu “Külmavõitu” raames, kus esitletakse ka ajakirja Ehituskunst 59. numbrit.
Lisainfo: Neeme Lopp, neeme.lopp@artun.ee, 5029286
15.03.2018
61. välkloeng KÜLMAVÕITU & Ehituskunsti uue numbri esitlus
Enne kui jõuame mõneks suvekuuks unustada, mida tunneb keha, kui astuda +22 temperatuuriga toast -22 kraadise pakasega talvisele tänavale, kutsub Eesti Arhitektuurikeskus kõiki kinno Sõprus neljapäeval, 15. märtsil kell 18:00.
Järjekordsel välkloengul uurime, milliseid tingimusi esitab külmavõitu kliima ruumile ning millise jälje jätab lõputu külma ja sooja vahel kõlkumine siin sündinud kultuurile. Kuidas saada külmast võitu? Mida on võimalik ammutada meie mitteteadvuse sellest kihistusest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri kõikumisega?
Moderaatorid Karli Luik ja Eik Hermann on lavale kutsunud isikud, kelle loodu, mõeldu ja öeldu on valanud uude vormi karge talve kõrval ka sellega vahelduvad lägased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu novembri – või pakkunud sellele uut konteksti. Välkloengu inspiratsioon sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ajakirja Ehituskunst sama pealkirja kandvast värskest numbrist, mis on ka välkloengul saadaval – samuti teemat veelgi avav tõlketekstide kogumik “Ehituskunsti raamatukogu #2: Arhitektuur ja soojusmõõde”, mis on mõeldud kõigile ruumihuvilistele, keda huvitavad soojusmõõtme ja ruumi seosed.
Esinejad:
Art Leete – etnoloog, põhjarahvaste uurija
Heiki Pärdi – ajaloolane, etnoloog, vernakulaararhitektuuri asjatundja
Kirill Tulin – kunstnik
Maarja Nuut – muusik
Mihkel Tüür – arhitekt
Tuomas Toivonen – arhitekt ja saunapidaja
Moderaatorid:
Eik Hermann (1978) on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiajakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja. Ta omandas magistrikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis 2005. aastal. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, tehnilise ja poeetilise vahel.
Karli Luik (1977) on arhitekt stuudios Molumba, Eesti Arhitektide liidu liige, volitatud arhitekt 7. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2003. aastal, samuti magister soouuringute erialal Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis aastal 2005. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia ja Ljubljana ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant.
Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi.
Välkloengut toetab Eesti Kultuurkapital.
Välkloengud on tasuta.
FB sündmuse leiad siit.
Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist
61. välkloeng KÜLMAVÕITU & Ehituskunsti uue numbri esitlus
Neljapäev 15 märts, 2018
Enne kui jõuame mõneks suvekuuks unustada, mida tunneb keha, kui astuda +22 temperatuuriga toast -22 kraadise pakasega talvisele tänavale, kutsub Eesti Arhitektuurikeskus kõiki kinno Sõprus neljapäeval, 15. märtsil kell 18:00.
Järjekordsel välkloengul uurime, milliseid tingimusi esitab külmavõitu kliima ruumile ning millise jälje jätab lõputu külma ja sooja vahel kõlkumine siin sündinud kultuurile. Kuidas saada külmast võitu? Mida on võimalik ammutada meie mitteteadvuse sellest kihistusest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri kõikumisega?
Moderaatorid Karli Luik ja Eik Hermann on lavale kutsunud isikud, kelle loodu, mõeldu ja öeldu on valanud uude vormi karge talve kõrval ka sellega vahelduvad lägased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu novembri – või pakkunud sellele uut konteksti. Välkloengu inspiratsioon sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ajakirja Ehituskunst sama pealkirja kandvast värskest numbrist, mis on ka välkloengul saadaval – samuti teemat veelgi avav tõlketekstide kogumik “Ehituskunsti raamatukogu #2: Arhitektuur ja soojusmõõde”, mis on mõeldud kõigile ruumihuvilistele, keda huvitavad soojusmõõtme ja ruumi seosed.
Esinejad:
Art Leete – etnoloog, põhjarahvaste uurija
Heiki Pärdi – ajaloolane, etnoloog, vernakulaararhitektuuri asjatundja
Kirill Tulin – kunstnik
Maarja Nuut – muusik
Mihkel Tüür – arhitekt
Tuomas Toivonen – arhitekt ja saunapidaja
Moderaatorid:
Eik Hermann (1978) on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiajakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja. Ta omandas magistrikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis 2005. aastal. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, tehnilise ja poeetilise vahel.
Karli Luik (1977) on arhitekt stuudios Molumba, Eesti Arhitektide liidu liige, volitatud arhitekt 7. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2003. aastal, samuti magister soouuringute erialal Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis aastal 2005. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia ja Ljubljana ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant.
Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi.
Välkloengut toetab Eesti Kultuurkapital.
Välkloengud on tasuta.
FB sündmuse leiad siit.
Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist
08.03.2018
Piilu graafikasse! + Zine workshop ja pinksiturniir
Neljapäeval, 8. märtsil kell 17:00 toimub EKA graafika osakonnas “Piilu graafikasse!” üritus + zine workshop. Kõigil on võimalik tulla ja tutvuda graafika osakonnaga! Töötuba viivad läbi vabade kunstide teaduskonna tudengid ning üritust toetab EKA Üliõpilasesindus. Õhtu lõpeb pinksiturniiriga! Zine workshopis osalemiseks registreerumine: sidney.lepp@artun.ee
Piilu graafikasse! + Zine workshop ja pinksiturniir
Neljapäev 08 märts, 2018
Neljapäeval, 8. märtsil kell 17:00 toimub EKA graafika osakonnas “Piilu graafikasse!” üritus + zine workshop. Kõigil on võimalik tulla ja tutvuda graafika osakonnaga! Töötuba viivad läbi vabade kunstide teaduskonna tudengid ning üritust toetab EKA Üliõpilasesindus. Õhtu lõpeb pinksiturniiriga! Zine workshopis osalemiseks registreerumine: sidney.lepp@artun.ee
09.03.2018 — 11.03.2018
ARSi filmifestival – AFF 2018
KUNSTNIKE LOODUD FILMID SUUREL EKRAANIL
AFF 2018 KAVA
REEDE, 9.03 kell 18.00 – 22.30
EKA fotoosakonna filmid aastatest 2006-2017:
Raul Viitung “Fosformees” 2006, 01:48
Kristiina Hansen “Kuus” 2007, 01:39
Laura Toots “Rutiin” 2007,01:53
Karel Koplimets “New Toy” 2007,01:40
Sigrid Viir “Ebausk” 2007, 01:44
Taaniel Raudsepp “Mehhaanilise mehe elu ja surm ehk ennekuulmatu armastuslugu” 2007, 01:19
Timo Toots “in Reality” 2007, 03:17
Johannes Säre “Kohtumine” 2008, 01:01
Iti Kasser “BBQ” 2008, 01:12
Maido Juss “Mäng” 2008, 01:41
JIM “Run Command” 2008, 09:18
Kristjan Parve “Ma tean mida sa tunned” 2008, 01:04
Maarja Vaher “Ma olen olemas!” 2008, 01:10
Alver Linnamägi “Not Wanting to Know” 2010, 01:00
Mariliis Mihhejev “Film” 2010, 01:00
Andri Allas “Rechargeable” 2010, 01:00
Kaia Kaskla “Lucid” 2011, 0:02:05
Leila Arefjev “Destiny” 2011, 02:58
Kristina Õllek “In and out of the Lines” 2011, 01:55
Keiu Maasik “Ihastele” 2014, 01:14
Ats Parve “Ekraaniproov” 2014, 01:00
Antti Sinitsyn “Bambuk” 2014, 01:00
Sohvi Viik (nimeta) 2014, 01:00
Roman-Sten Tõnissoo “The End” 2014, 01:00
Fidelia Regina Randmäe “Not Here” 2016, 03:17
Mari Armei “The Shape am I, Potentially” 2016, 11:46
Hanna Samoson “Ettepanek” 2016, 01:03
Madis Kurss “West Tallinn Sunset” 2016, 01:13
Silvia Sosaar “Finding Elvis” 2016, 01:03
Maris Karjatse “Sefiir” 2016, 01:10
Kaisa Maasik “Fifty Four” 2016, 01:07
Anna Kaarma “Vabanemine vaheolust” 2016, 01:13
Ave Vellesalu “Allan” 2016, 01:00
Hanna Samoson “Lähedal” 2016, 01:02
Elo Strauss “Treiler – Lost in Art” 2017, 00:36
Lee Kelomees “Treiler – Owllusion” 2017, 01:17
Natalia Rajnisova “Treiler – Mystery of Hollow Trees” 2017, 01:43
Karla Neubeuer “Treiler – Hollow Trees” 2017, 01:10
Cloe Jancis “Treiler – Igatsus” 2017, 01:07
Andre Joosep Arming “Mandariin” 2017, 05:50
Laura Knipsael “Annoying” 2017, 01:00
Sophie Dhondt “Saturday” 2017, 01:00
PAUS 19.45 – 20:00
Eesti kunstnike lühifilmid:
Kai Kaljo “Isa kirjad” 2014, 45:05
PAUS 20:46 – 21:00
Angela Soop “Fnaf /five night at (F)reddy 4/” 2014, 05:48
Margit Lõhmus “From Berlin” 2016, 12:26
Laura Kuusk “Almost Film III” 2011, 07:27
Silja Saarepuu & Katrin Essenson “Kontroll” 2019, 23:08
Eva Labotkin “Valem” 2007, 02:03
Flo Kasearu “Parim enne on möödas” 2010, 14:00
Laura Kuusk “Almost Film II” 2012, 10:26
Jaan Toomik “Armulaud” 2007, 11:23
LAUPÄEV, 10.03 kell 17:00 – 22.00
Performance Voyage 7:
Kuesti Fraun (DE) “Tolerance” 2014, 01:00
Niko Skorpio (FI) “I Want My Revolution” 2017, 03:50
Julia Schicker (CH) “Pushing Glencore” 2015, 01:14
Francois Knoetze (ZA) “Cape Mongo – Cell” 2016, 05:22
Arja Renell (FI) “Surumarssi I (Acts of Sorrow I)” 2016, 01:25
Paweł Korbus (PL) “Few Simple Words in a Foreign Language” 2016, 02:11
Kim Dotty Hachmann & Steffi Simmen (DE) “Jump Jump” 2014, 02:01
Elizabeth Wurst (PE / DE) “Live at the scene!” 2015, 02:40
Iwona Ogrodzka (PL) “About my youth” 2016, 02:06
Timo Kokko (FI) “The Man” 2017, 02:05
Elena Mazzi (IT) “The financial singing” 2014, 03:26
Arja Renell (FI) “Surumarssi II (Acts of Sorrow II)” 2016, 01:02
Elin Magnusson (SE) “Man-hate (manshat)” 2013, 03:47
Heidi Kilpeläinen (FI / UK) “Implicated” 2016, 06:45
Jukka Silokunnas (FI) “400ml of red” 2016, 02:49
Sasha Huber & Petri Saarikko (FI) “Rongoa Remedies” 2015, 06:05
Ignacio Pérez Pérez / Venezuela (FI) “Ode to Migrants” 2017, 00:56
Arja Renell (FI) “Surumarssi III (Acts of Sorrow III)” 2016, 01:11
Kikka Rytkönen (FI) “Not your profit” 2017, 03:25
Vik Laschenov (RU) “One floor above sing until someone swims with dolphins” 2016, 10:22
PAUS 18:22 -18:35
Eesti kunstnike videoperformance’id:
Ulvi Haagensen “The Cleaner” 2017, 04:36
Olivia Verev “Western Society” 2010, 04:40
Merike Estna “Traveling with a painting” 2014, 04:28
Eva Labotkin “Naine põllul” 2008, 03:15
Miina Peterson “Sisene-mine” 2017, 03:07
Kelli Gedvil “OFF” 2016, 11:00
Andrus Joonas “When I Was Cowboy” 2005, 02:45
Raul Rajangu “Acid Trip” 2016, 05:03
Johannes Luik “Obsessive Compulsive Disorder” 2016, 02:28
Silvia Sosaar “Farsi kroonikad, kakshäälne etendus” 2016, 13:00
Johnson ja Johnson “Kauba kihid” 2011, 04:20
PAUS 19:35-19:50
Eesti kunstnike lühifilmid:
Raul Keller “Sügisrõõmud” 2001, 09:12
Six “Stats and space” 2017, 02:05
Robin Nõgisto “All Alone” 2017, 09:43
Grete Laidi Aarsalu “Isa” 2017, 00:39
Sander Tuvike “12 Ears and none” 2015, 10:48
Kristiina Jakimenko “Valguse paljastus” 2013, 06:29
Raivo Kelomees “50 meetrit idapiirist” 2015, 08:25
Elisabeth Kužovnik “Nadežda Berliinis” 2017, 02:16
Hardi Volmer ja Urmas Jõemees “Urbanimatio” 2016, 08:10
PAUS 20:50-21:05
Camille Laurelli “Angus I/III” 2011, 07:25
Liina Siib “Suite” 2017, 08:05
Taavi Talve “The World to Come” 2018, 03:20
Marge Monko “Dear D” 2015, 08:49
Camille Laurelli “Angus III/III” 2011, 06:10
Laura Kuusk, Helen Melesk, Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo “Eestimaa Revisited” 2007, 18:23
https://www.facebook.com/events/1340910746055443/
AVATUD KOHVIK: 100 Õlle Kohvik (Munga 2) pakub sööke ja jooke, saadaval ka vegan menüü. / 100 Beers Cafe provides snacks (also vegan) and drinks during the screenings.
ARSI FILMIFESTIVAL – AFF 2018
9.-10. märtsini toimuv ARSi Filmifestival AFF 2018 esitleb enam kui kolmekümne Eesti nüüdiskunstniku video- ja filmiloomingut, Soome interdistsiplinaarse kunstnike-ühenduse MUU videoloomingu sarja „The Performance Voyage 7“, mis sisaldab kaheksateistkümne kunstniku ja kunstnikerühmituse teoseid ja valikut Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonna tudengite teostest.
„Kui esimene AFF keskendus ARSis resideeruvate nüüdiskunstnike videoloomingu esitamisele, siis käesolev festival tutvustab ka väljaspool ARSi tegutsevate kunstnike filmi- ja videoloomingut,” kirjeldab AFFi peakorraldaja Indrek Köster festivali sisu. „Hea meel on näidata nii kunstnike värskelt valminud filme kui ka aastatetagust loomingut, mis annab omamoodi sissevaate kunstnikufilmi kui žanri arengule,“ lisas ta. AFF toimub reedel 9. märtsil 18.00-22.30 ja laupäeval, 10. märtsil kell 17.00-22.00 ARSi projektiruumis Pärnu mnt 154, Tallinnas. Festival on tasuta ja kõik huvilised on oodatud!
Eesti kunstnikest näitavad sel korral oma töid: Grete Laidi Aarsalu, Merike Estna, Kelli Gedvil, Ulvi Haagensen, Kristiina Jakimenko, Johnson ja Johnson, Andrus Joonas, Kai Kaljo, Flo Kasearu, Raul Keller, Raivo Kelomees, Laura Kuusk, Elisabeth Kužovnik, Eva Labotkin, Camille Laurelli, Johannes Luik, Margit Lõhmus, Helen Melesk, Marge Monko, Robin Nõgisto, Miina Peterson, Raul Rajangu, Silja Saarepuu ja Katrin Essenson, Liina Siib, Six, Angela Soop, Taavi Talve, Jaan Toomik, Sander Tuvikene, Olivia Verev, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Reimo Võsa-Tangsoo ning EKA
fotoosakonna tudengid.
The Performance Voyage on iga-aastane rahvusvaheline videoperformance’ite sari, mida korraldab Soome interdistiplinaarsete kunstnike ühendus MUU alates 2011. aastast ja mille linastused toimuvad aasta jooksul eri riikides. Käesoleval aastal esitatakse eri riikidest (Soome, Lõuna-Aafrika, Itaalia, Peruu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Šveits ja Venemaa) pärit 18 kunstniku ja kunstnikurühmituse videotöid. Osalevad kunstnikud: Kuesti Fraun, Kim Dotty Hachmann & Steffi Simmen, Sasha Huber & Petri Saarikko, Heidi Kilpeläinen, Francois Knoetze, Timo Kokko, Paweł Korbus, Vik Laschenov, Elin Magnusson, Elena Mazzi, Iwona Ogrodzka, Ignacio Pérez Pérez, Arja Renell, Kikka Rytkönen, Julia Schicker, Jukka Silokunnas, Niko Skorpio ja Elizabeth Wurst.
Vaata lisa: www.arsimaja.ee
ARSi Filmifestivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Täname: Maris Karjatse, Tõnu Narro, Narrot OÜ, Graafilise disaini stuudio Dint ja Avision.
———–
ARSis kunstilinnakus tegutseb täna üle 80 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. Aastatel 2017-2019 teostab Eesti Kunstnike Liit EASi toetusel projekti „Avatud ARS”, mille tuumaks on promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse välja-arendamine. EKLi nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. ARSi funktsionaalselt tervikliku kunstilinnaku missiooniks on pakkuda tarbekunstnikele, disaineritele ja kaasaegse kunsti väljal töötavatele kunstnikele inspiratsiooni, loomeruumi ja tuge loomingu teostamiseks, eksponeerimiseks ja rahvusvahelistumiseks, toetada loovisikute erialast arengut, ettevõtlikkust ja võrgustumist.
Lisainfo:
Indrek Köster
Tel: 56455459, indrek.koster@eaa.ee
ARSi filmifestival – AFF 2018
Reede 09 märts, 2018 — Pühapäev 11 märts, 2018
KUNSTNIKE LOODUD FILMID SUUREL EKRAANIL
AFF 2018 KAVA
REEDE, 9.03 kell 18.00 – 22.30
EKA fotoosakonna filmid aastatest 2006-2017:
Raul Viitung “Fosformees” 2006, 01:48
Kristiina Hansen “Kuus” 2007, 01:39
Laura Toots “Rutiin” 2007,01:53
Karel Koplimets “New Toy” 2007,01:40
Sigrid Viir “Ebausk” 2007, 01:44
Taaniel Raudsepp “Mehhaanilise mehe elu ja surm ehk ennekuulmatu armastuslugu” 2007, 01:19
Timo Toots “in Reality” 2007, 03:17
Johannes Säre “Kohtumine” 2008, 01:01
Iti Kasser “BBQ” 2008, 01:12
Maido Juss “Mäng” 2008, 01:41
JIM “Run Command” 2008, 09:18
Kristjan Parve “Ma tean mida sa tunned” 2008, 01:04
Maarja Vaher “Ma olen olemas!” 2008, 01:10
Alver Linnamägi “Not Wanting to Know” 2010, 01:00
Mariliis Mihhejev “Film” 2010, 01:00
Andri Allas “Rechargeable” 2010, 01:00
Kaia Kaskla “Lucid” 2011, 0:02:05
Leila Arefjev “Destiny” 2011, 02:58
Kristina Õllek “In and out of the Lines” 2011, 01:55
Keiu Maasik “Ihastele” 2014, 01:14
Ats Parve “Ekraaniproov” 2014, 01:00
Antti Sinitsyn “Bambuk” 2014, 01:00
Sohvi Viik (nimeta) 2014, 01:00
Roman-Sten Tõnissoo “The End” 2014, 01:00
Fidelia Regina Randmäe “Not Here” 2016, 03:17
Mari Armei “The Shape am I, Potentially” 2016, 11:46
Hanna Samoson “Ettepanek” 2016, 01:03
Madis Kurss “West Tallinn Sunset” 2016, 01:13
Silvia Sosaar “Finding Elvis” 2016, 01:03
Maris Karjatse “Sefiir” 2016, 01:10
Kaisa Maasik “Fifty Four” 2016, 01:07
Anna Kaarma “Vabanemine vaheolust” 2016, 01:13
Ave Vellesalu “Allan” 2016, 01:00
Hanna Samoson “Lähedal” 2016, 01:02
Elo Strauss “Treiler – Lost in Art” 2017, 00:36
Lee Kelomees “Treiler – Owllusion” 2017, 01:17
Natalia Rajnisova “Treiler – Mystery of Hollow Trees” 2017, 01:43
Karla Neubeuer “Treiler – Hollow Trees” 2017, 01:10
Cloe Jancis “Treiler – Igatsus” 2017, 01:07
Andre Joosep Arming “Mandariin” 2017, 05:50
Laura Knipsael “Annoying” 2017, 01:00
Sophie Dhondt “Saturday” 2017, 01:00
PAUS 19.45 – 20:00
Eesti kunstnike lühifilmid:
Kai Kaljo “Isa kirjad” 2014, 45:05
PAUS 20:46 – 21:00
Angela Soop “Fnaf /five night at (F)reddy 4/” 2014, 05:48
Margit Lõhmus “From Berlin” 2016, 12:26
Laura Kuusk “Almost Film III” 2011, 07:27
Silja Saarepuu & Katrin Essenson “Kontroll” 2019, 23:08
Eva Labotkin “Valem” 2007, 02:03
Flo Kasearu “Parim enne on möödas” 2010, 14:00
Laura Kuusk “Almost Film II” 2012, 10:26
Jaan Toomik “Armulaud” 2007, 11:23
LAUPÄEV, 10.03 kell 17:00 – 22.00
Performance Voyage 7:
Kuesti Fraun (DE) “Tolerance” 2014, 01:00
Niko Skorpio (FI) “I Want My Revolution” 2017, 03:50
Julia Schicker (CH) “Pushing Glencore” 2015, 01:14
Francois Knoetze (ZA) “Cape Mongo – Cell” 2016, 05:22
Arja Renell (FI) “Surumarssi I (Acts of Sorrow I)” 2016, 01:25
Paweł Korbus (PL) “Few Simple Words in a Foreign Language” 2016, 02:11
Kim Dotty Hachmann & Steffi Simmen (DE) “Jump Jump” 2014, 02:01
Elizabeth Wurst (PE / DE) “Live at the scene!” 2015, 02:40
Iwona Ogrodzka (PL) “About my youth” 2016, 02:06
Timo Kokko (FI) “The Man” 2017, 02:05
Elena Mazzi (IT) “The financial singing” 2014, 03:26
Arja Renell (FI) “Surumarssi II (Acts of Sorrow II)” 2016, 01:02
Elin Magnusson (SE) “Man-hate (manshat)” 2013, 03:47
Heidi Kilpeläinen (FI / UK) “Implicated” 2016, 06:45
Jukka Silokunnas (FI) “400ml of red” 2016, 02:49
Sasha Huber & Petri Saarikko (FI) “Rongoa Remedies” 2015, 06:05
Ignacio Pérez Pérez / Venezuela (FI) “Ode to Migrants” 2017, 00:56
Arja Renell (FI) “Surumarssi III (Acts of Sorrow III)” 2016, 01:11
Kikka Rytkönen (FI) “Not your profit” 2017, 03:25
Vik Laschenov (RU) “One floor above sing until someone swims with dolphins” 2016, 10:22
PAUS 18:22 -18:35
Eesti kunstnike videoperformance’id:
Ulvi Haagensen “The Cleaner” 2017, 04:36
Olivia Verev “Western Society” 2010, 04:40
Merike Estna “Traveling with a painting” 2014, 04:28
Eva Labotkin “Naine põllul” 2008, 03:15
Miina Peterson “Sisene-mine” 2017, 03:07
Kelli Gedvil “OFF” 2016, 11:00
Andrus Joonas “When I Was Cowboy” 2005, 02:45
Raul Rajangu “Acid Trip” 2016, 05:03
Johannes Luik “Obsessive Compulsive Disorder” 2016, 02:28
Silvia Sosaar “Farsi kroonikad, kakshäälne etendus” 2016, 13:00
Johnson ja Johnson “Kauba kihid” 2011, 04:20
PAUS 19:35-19:50
Eesti kunstnike lühifilmid:
Raul Keller “Sügisrõõmud” 2001, 09:12
Six “Stats and space” 2017, 02:05
Robin Nõgisto “All Alone” 2017, 09:43
Grete Laidi Aarsalu “Isa” 2017, 00:39
Sander Tuvike “12 Ears and none” 2015, 10:48
Kristiina Jakimenko “Valguse paljastus” 2013, 06:29
Raivo Kelomees “50 meetrit idapiirist” 2015, 08:25
Elisabeth Kužovnik “Nadežda Berliinis” 2017, 02:16
Hardi Volmer ja Urmas Jõemees “Urbanimatio” 2016, 08:10
PAUS 20:50-21:05
Camille Laurelli “Angus I/III” 2011, 07:25
Liina Siib “Suite” 2017, 08:05
Taavi Talve “The World to Come” 2018, 03:20
Marge Monko “Dear D” 2015, 08:49
Camille Laurelli “Angus III/III” 2011, 06:10
Laura Kuusk, Helen Melesk, Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo “Eestimaa Revisited” 2007, 18:23
https://www.facebook.com/events/1340910746055443/
AVATUD KOHVIK: 100 Õlle Kohvik (Munga 2) pakub sööke ja jooke, saadaval ka vegan menüü. / 100 Beers Cafe provides snacks (also vegan) and drinks during the screenings.
ARSI FILMIFESTIVAL – AFF 2018
9.-10. märtsini toimuv ARSi Filmifestival AFF 2018 esitleb enam kui kolmekümne Eesti nüüdiskunstniku video- ja filmiloomingut, Soome interdistsiplinaarse kunstnike-ühenduse MUU videoloomingu sarja „The Performance Voyage 7“, mis sisaldab kaheksateistkümne kunstniku ja kunstnikerühmituse teoseid ja valikut Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonna tudengite teostest.
„Kui esimene AFF keskendus ARSis resideeruvate nüüdiskunstnike videoloomingu esitamisele, siis käesolev festival tutvustab ka väljaspool ARSi tegutsevate kunstnike filmi- ja videoloomingut,” kirjeldab AFFi peakorraldaja Indrek Köster festivali sisu. „Hea meel on näidata nii kunstnike värskelt valminud filme kui ka aastatetagust loomingut, mis annab omamoodi sissevaate kunstnikufilmi kui žanri arengule,“ lisas ta. AFF toimub reedel 9. märtsil 18.00-22.30 ja laupäeval, 10. märtsil kell 17.00-22.00 ARSi projektiruumis Pärnu mnt 154, Tallinnas. Festival on tasuta ja kõik huvilised on oodatud!
Eesti kunstnikest näitavad sel korral oma töid: Grete Laidi Aarsalu, Merike Estna, Kelli Gedvil, Ulvi Haagensen, Kristiina Jakimenko, Johnson ja Johnson, Andrus Joonas, Kai Kaljo, Flo Kasearu, Raul Keller, Raivo Kelomees, Laura Kuusk, Elisabeth Kužovnik, Eva Labotkin, Camille Laurelli, Johannes Luik, Margit Lõhmus, Helen Melesk, Marge Monko, Robin Nõgisto, Miina Peterson, Raul Rajangu, Silja Saarepuu ja Katrin Essenson, Liina Siib, Six, Angela Soop, Taavi Talve, Jaan Toomik, Sander Tuvikene, Olivia Verev, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Reimo Võsa-Tangsoo ning EKA
fotoosakonna tudengid.
The Performance Voyage on iga-aastane rahvusvaheline videoperformance’ite sari, mida korraldab Soome interdistiplinaarsete kunstnike ühendus MUU alates 2011. aastast ja mille linastused toimuvad aasta jooksul eri riikides. Käesoleval aastal esitatakse eri riikidest (Soome, Lõuna-Aafrika, Itaalia, Peruu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Šveits ja Venemaa) pärit 18 kunstniku ja kunstnikurühmituse videotöid. Osalevad kunstnikud: Kuesti Fraun, Kim Dotty Hachmann & Steffi Simmen, Sasha Huber & Petri Saarikko, Heidi Kilpeläinen, Francois Knoetze, Timo Kokko, Paweł Korbus, Vik Laschenov, Elin Magnusson, Elena Mazzi, Iwona Ogrodzka, Ignacio Pérez Pérez, Arja Renell, Kikka Rytkönen, Julia Schicker, Jukka Silokunnas, Niko Skorpio ja Elizabeth Wurst.
Vaata lisa: www.arsimaja.ee
ARSi Filmifestivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Täname: Maris Karjatse, Tõnu Narro, Narrot OÜ, Graafilise disaini stuudio Dint ja Avision.
———–
ARSis kunstilinnakus tegutseb täna üle 80 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. Aastatel 2017-2019 teostab Eesti Kunstnike Liit EASi toetusel projekti „Avatud ARS”, mille tuumaks on promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse välja-arendamine. EKLi nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. ARSi funktsionaalselt tervikliku kunstilinnaku missiooniks on pakkuda tarbekunstnikele, disaineritele ja kaasaegse kunsti väljal töötavatele kunstnikele inspiratsiooni, loomeruumi ja tuge loomingu teostamiseks, eksponeerimiseks ja rahvusvahelistumiseks, toetada loovisikute erialast arengut, ettevõtlikkust ja võrgustumist.
Lisainfo:
Indrek Köster
Tel: 56455459, indrek.koster@eaa.ee
09.03.2018 — 09.04.2018
EKA sisearhitektuuri tudengid pakuvad lahendusi Narva Aleksandri Suurkiriku ruumile – näitus “Viis visiooni / Выставка “5 мотивов”
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond koostöös Narva Aleksandri Suurkiriku kogudusega ja Kultuuriministeeriumiga avavad reedel, 9. märtsil kell 16.00 Narva Aleksandri Suurkiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse “Viis visiooni”. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis nüüd makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pannakse.
Kunstiakadeemia tudengeid juhendanud sisearhitekt Juta Lember avaldas lootust, et kolmanda kursuse semestritööd saali projekteerimisest aitavad kaasa inspireerivale ruumile uue eesmärgi leidmisel. „Arutelul Narva linna esindajatega sai selgeks, et linlaste vaatenurgast on vaja on ruumi kontsertidele. Üliõpilastele ei seadnud ma eesmärgiks kirikusaali restaureerimist, vaid andsin võimaluse suuremaks eneseväljenduseks. Tulemus sai mitmekesine: osa töödest sekkuvad kiriku ruumi rohkem, teised lähenevad ülesandele väga ekspressiivselt,” märkis Lember.
Ettevõtmine sai alguse Kultuuriministeeriumi initsiatiivil, kes pakkus sisearhitektuuri osakonnale õppetööks väljakutse leida lennukaid ideid Narva Aleksandri Suurkiriku renoveerimata ruumile. Projekti asukoht piirilinnas Narvas tähendas tegelemist ruumiga laiemalt kui ainult võlvide vahele jäävaga, sest lisaks muule mõtestati ka Narva linnaruumi ja kogukonda laiemalt, kohtuti linnavalitsuse, kiriku koguduse, linnakodanike, linna peaarhitekti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega. Näitusega püütakse kannustada diskussiooni ajaloolise kiriku üle, kaasates sellesse kohalikku elanikkonda mitte ainult kasutaja, vaid ka kaasamõtlejana, leidmaks kirikule väärilist uut sisu.
Lisaks Juta Lemberile juhendasid tudengeid ka Tiiu Tamm valgustuse ning Linda Madalik akustika küsimustes.
Narva Aleksandi Suurkirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. 1944. aastal hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Praeguseks on kiriku kellatorn taastatud, kuid taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotistus 2015. aastal ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. 2016. aasta juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud sobilikku otstarvet.
Näitus jääb avatuks 9. aprillini 2018 kolmapäevast laupäevani kell 11.00 kuni 15.00. Pühapäeviti saab näitust vaadata kell 10.00 kuni 14.00.
Lisainfo
Alina Nurmist
EKA projektide koordinaator
+372 53341276
///
Студенты отделения внутренней архитектуры Художественной академии предлагают решения по оформлению пространства Нарвской Александровской церкви
В пятницу, 9 марта, в 16:00 отделение внутренней архитектуры Эстонской художественной академии в сотрудничестве с приходом Александровской церкви Нарвы и Министерством культуры откроют выставку, предлагающую решения по оформлению зала Александровской церкви Нарвы под названием «5 мотивов». В процессе учебы команды студентов разработали пять решений, призванных вдохнуть в зал церкви новую жизнь, которые теперь выставлены на всеобщее обозрение в виде макетов и визуализаций.
Руководившая студентами художественной академии архитектор интерьеров Юта Лембер выразила надежду, что семестровые работы третьего курса по проектированию зала помогут найти новую цель для вдохновляющего пространства. «Общаясь с представителями Нарвы, стало понятно, что с точки зрения горожан необходимо место для проведения концертов. Я не ставила перед студентами цели реставрировать зал церкви, а дала им возможность для большего самовыражения. Результаты получились разнообразными: часть работ больше вторгается в пространство церкви, другие подходят к заданию очень экспрессивно и выразительно», – отметила Лембер.
Проект был начат по инициативе Министерства культуры, которое предложило отделению внутренней архитектуры в рамках учебной работы и в качестве вызова найти креативные решения для неотреставрированного помещения Александровской церкви Нарвы. Расположение проекта в приграничной Нарве означало, что с пространством нужно будет работать в более широком смысле, а не только заниматься тем, что находится под сводами церкви, потому что помимо всего прочего осмыслению подлежало городское пространство Нарвы и местные жители в целом, проводились встречи с городской управой, приходом церкви, горожанами, главным архитектором города и представителями Министерства культуры. Выставка призвана подстегнуть дискуссию об исторической церкви, привлекает к ней местных жителей не только как обывателей, но и как соавторов по поиску нового достойного содержания для церкви.
Помимо Юты Лембер в число руководителей входили Тийу Тамм, которая помогала с вопросами освещения, а также Линда Мадалик, которая занималась проблемами с акустикой.
Александровская церковь Нарвы была построена в 1881-1884 годы для рабочих-лютеран Кренгольмской мануфактуры, а спроектировал ее архитектор из Петербурга Отто Пиус фон Гиппиус. В 1944 году разрушилась колокольня вместе с находившимся в ней органом Walcker. На сегодняшний день колокольня церкви восстановлена, а теперь своей очереди на восстановление ожидает и крупнейший в Эстонии шестиугольный церковный зал. В 2015 году Приход Александровской церкви Нарвы обанкротился, и здание церкви стало банкротным имуществом. В 2016 году государство и приход выкупили Нарвскую Александровскую церковь из банкротства, и с этого времени для церкви подыскивается подходящее предназначение.
Выставка будет открыта до 9 апреля 2018 года со среды по субботу с 11:00 до 15:00. По воскресеньям выставку можно будет посетить с 10:00 до 14:00.
Дополнительная информация:
Алина Нурмист
Координатор проектов EKA
+372 53341276
EKA sisearhitektuuri tudengid pakuvad lahendusi Narva Aleksandri Suurkiriku ruumile – näitus “Viis visiooni / Выставка “5 мотивов”
Reede 09 märts, 2018 — Esmaspäev 09 aprill, 2018
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond koostöös Narva Aleksandri Suurkiriku kogudusega ja Kultuuriministeeriumiga avavad reedel, 9. märtsil kell 16.00 Narva Aleksandri Suurkiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse “Viis visiooni”. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis nüüd makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pannakse.
Kunstiakadeemia tudengeid juhendanud sisearhitekt Juta Lember avaldas lootust, et kolmanda kursuse semestritööd saali projekteerimisest aitavad kaasa inspireerivale ruumile uue eesmärgi leidmisel. „Arutelul Narva linna esindajatega sai selgeks, et linlaste vaatenurgast on vaja on ruumi kontsertidele. Üliõpilastele ei seadnud ma eesmärgiks kirikusaali restaureerimist, vaid andsin võimaluse suuremaks eneseväljenduseks. Tulemus sai mitmekesine: osa töödest sekkuvad kiriku ruumi rohkem, teised lähenevad ülesandele väga ekspressiivselt,” märkis Lember.
Ettevõtmine sai alguse Kultuuriministeeriumi initsiatiivil, kes pakkus sisearhitektuuri osakonnale õppetööks väljakutse leida lennukaid ideid Narva Aleksandri Suurkiriku renoveerimata ruumile. Projekti asukoht piirilinnas Narvas tähendas tegelemist ruumiga laiemalt kui ainult võlvide vahele jäävaga, sest lisaks muule mõtestati ka Narva linnaruumi ja kogukonda laiemalt, kohtuti linnavalitsuse, kiriku koguduse, linnakodanike, linna peaarhitekti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega. Näitusega püütakse kannustada diskussiooni ajaloolise kiriku üle, kaasates sellesse kohalikku elanikkonda mitte ainult kasutaja, vaid ka kaasamõtlejana, leidmaks kirikule väärilist uut sisu.
Lisaks Juta Lemberile juhendasid tudengeid ka Tiiu Tamm valgustuse ning Linda Madalik akustika küsimustes.
Narva Aleksandi Suurkirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. 1944. aastal hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Praeguseks on kiriku kellatorn taastatud, kuid taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotistus 2015. aastal ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. 2016. aasta juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud sobilikku otstarvet.
Näitus jääb avatuks 9. aprillini 2018 kolmapäevast laupäevani kell 11.00 kuni 15.00. Pühapäeviti saab näitust vaadata kell 10.00 kuni 14.00.
Lisainfo
Alina Nurmist
EKA projektide koordinaator
+372 53341276
///
Студенты отделения внутренней архитектуры Художественной академии предлагают решения по оформлению пространства Нарвской Александровской церкви
В пятницу, 9 марта, в 16:00 отделение внутренней архитектуры Эстонской художественной академии в сотрудничестве с приходом Александровской церкви Нарвы и Министерством культуры откроют выставку, предлагающую решения по оформлению зала Александровской церкви Нарвы под названием «5 мотивов». В процессе учебы команды студентов разработали пять решений, призванных вдохнуть в зал церкви новую жизнь, которые теперь выставлены на всеобщее обозрение в виде макетов и визуализаций.
Руководившая студентами художественной академии архитектор интерьеров Юта Лембер выразила надежду, что семестровые работы третьего курса по проектированию зала помогут найти новую цель для вдохновляющего пространства. «Общаясь с представителями Нарвы, стало понятно, что с точки зрения горожан необходимо место для проведения концертов. Я не ставила перед студентами цели реставрировать зал церкви, а дала им возможность для большего самовыражения. Результаты получились разнообразными: часть работ больше вторгается в пространство церкви, другие подходят к заданию очень экспрессивно и выразительно», – отметила Лембер.
Проект был начат по инициативе Министерства культуры, которое предложило отделению внутренней архитектуры в рамках учебной работы и в качестве вызова найти креативные решения для неотреставрированного помещения Александровской церкви Нарвы. Расположение проекта в приграничной Нарве означало, что с пространством нужно будет работать в более широком смысле, а не только заниматься тем, что находится под сводами церкви, потому что помимо всего прочего осмыслению подлежало городское пространство Нарвы и местные жители в целом, проводились встречи с городской управой, приходом церкви, горожанами, главным архитектором города и представителями Министерства культуры. Выставка призвана подстегнуть дискуссию об исторической церкви, привлекает к ней местных жителей не только как обывателей, но и как соавторов по поиску нового достойного содержания для церкви.
Помимо Юты Лембер в число руководителей входили Тийу Тамм, которая помогала с вопросами освещения, а также Линда Мадалик, которая занималась проблемами с акустикой.
Александровская церковь Нарвы была построена в 1881-1884 годы для рабочих-лютеран Кренгольмской мануфактуры, а спроектировал ее архитектор из Петербурга Отто Пиус фон Гиппиус. В 1944 году разрушилась колокольня вместе с находившимся в ней органом Walcker. На сегодняшний день колокольня церкви восстановлена, а теперь своей очереди на восстановление ожидает и крупнейший в Эстонии шестиугольный церковный зал. В 2015 году Приход Александровской церкви Нарвы обанкротился, и здание церкви стало банкротным имуществом. В 2016 году государство и приход выкупили Нарвскую Александровскую церковь из банкротства, и с этого времени для церкви подыскивается подходящее предназначение.
Выставка будет открыта до 9 апреля 2018 года со среды по субботу с 11:00 до 15:00. По воскресеньям выставку можно будет посетить с 10:00 до 14:00.
Дополнительная информация:
Алина Нурмист
Координатор проектов EKA
+372 53341276
01.03.2018
Konverents: “Italy and Estonia: Design and sustainability”
Teise ülemaailmse Itaalia Disaini Päeva puhul toimub Tallinna Keskraamatukogus, 1. märtsil 2018 konverents “Italy and Estonia: Design and sustainability”.
Konverents toimub Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Disainerite Liidu ja Itaalia Suursaatkonna koostöös.
Esinejad:
- Ilona Gurjanova – graafiline disainer, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige, Tallinna Design Festivali kuraator ja korraldaja
- Reet Aus, PhD – jätkusuutlik disainer, Reet Ausi brändi ja Upmade sertifikaadi süsteemi looja, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur
- Kristi Kuusk, PhD – Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna dotsent ja teadur, Spellbound brändi kaasautor
- Prof Alberto Bassi – ajaloolane ja disainikriitik, Veneetsia ülikooli dotsent. Teeb koostööd Casabella, Auto&Design-i, Abitare ja ajalehe Il Sole 24 ore-ga.
Konverents toimub inglise keeles.
Konverents: “Italy and Estonia: Design and sustainability”
Neljapäev 01 märts, 2018
Teise ülemaailmse Itaalia Disaini Päeva puhul toimub Tallinna Keskraamatukogus, 1. märtsil 2018 konverents “Italy and Estonia: Design and sustainability”.
Konverents toimub Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Disainerite Liidu ja Itaalia Suursaatkonna koostöös.
Esinejad:
- Ilona Gurjanova – graafiline disainer, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige, Tallinna Design Festivali kuraator ja korraldaja
- Reet Aus, PhD – jätkusuutlik disainer, Reet Ausi brändi ja Upmade sertifikaadi süsteemi looja, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur
- Kristi Kuusk, PhD – Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna dotsent ja teadur, Spellbound brändi kaasautor
- Prof Alberto Bassi – ajaloolane ja disainikriitik, Veneetsia ülikooli dotsent. Teeb koostööd Casabella, Auto&Design-i, Abitare ja ajalehe Il Sole 24 ore-ga.
Konverents toimub inglise keeles.