Üritused
21.03.2022
Solidaarsuskino #9 “Heat Singers” elektron.artis
“Solidaarsuskino/ Ukraine Solidarity Screenings” elektron.art keskkonnas.
Solidaarsuskino #9 “Heat Singers”, Nadia Parfan
Esmaspäeval, 21.03 kell 20:00 näitame oma online-kinos Ukraina režisööri Nadia Parfani dokumentaalfilmi “Heat Singers”. Kogu piletitulu läheb filmitiimile, kes on vabatahtlikena abistamas oma riiki.
Ivan Vasyliovitš on aastaid olnud Lääne-Ukraina munitsipaalkütteettevõtte Ivano-Frankivsk TeploKomunEnergo ametiühingujuht. Tema magnum opus on mehaanikute, remondimeeste, dispetšerite, raamatupidajate ja teiste töötajate ametiühingukoor. Ivan Vasyliovitš on nende loominguliste saavutuste üle väga uhke, kuid soovib ka märkida, et “enne küte ja alles siis laul!”. Proovide ajakava tuleb korraldada “kütteperioodi” paiku. Sel ajal, kui kollektiiv üritab vanu torustikke korda teha, pommitavad kliendid vihjeliini teenust. Kas ukraina rahvalaulu jõul on võimalik külmi radiaatoreid soojendada?
Nadia Parfan sündis Ivano-Frankivskis, Lääne-Ukrainas. Ta on lõpetanud Kyiv-Mohyla Akadeemia Kiievis ja Kesk-Euroopa Ülikooli Budapestis. Ta on filmi- ja urbanistikafestivali “86” kuraator ja kaasasutaja. “Heat Singers” on režissööridebüüt ja see esilinastus Šveitsis Visions du Réel.
Piletid (panke oma hind, min 5 EUR).
Loe lisa:
https://elektron.art/projektid/saveukraine
Solidaarsuskino #9 “Heat Singers” elektron.artis
Esmaspäev 21 märts, 2022
“Solidaarsuskino/ Ukraine Solidarity Screenings” elektron.art keskkonnas.
Solidaarsuskino #9 “Heat Singers”, Nadia Parfan
Esmaspäeval, 21.03 kell 20:00 näitame oma online-kinos Ukraina režisööri Nadia Parfani dokumentaalfilmi “Heat Singers”. Kogu piletitulu läheb filmitiimile, kes on vabatahtlikena abistamas oma riiki.
Ivan Vasyliovitš on aastaid olnud Lääne-Ukraina munitsipaalkütteettevõtte Ivano-Frankivsk TeploKomunEnergo ametiühingujuht. Tema magnum opus on mehaanikute, remondimeeste, dispetšerite, raamatupidajate ja teiste töötajate ametiühingukoor. Ivan Vasyliovitš on nende loominguliste saavutuste üle väga uhke, kuid soovib ka märkida, et “enne küte ja alles siis laul!”. Proovide ajakava tuleb korraldada “kütteperioodi” paiku. Sel ajal, kui kollektiiv üritab vanu torustikke korda teha, pommitavad kliendid vihjeliini teenust. Kas ukraina rahvalaulu jõul on võimalik külmi radiaatoreid soojendada?
Nadia Parfan sündis Ivano-Frankivskis, Lääne-Ukrainas. Ta on lõpetanud Kyiv-Mohyla Akadeemia Kiievis ja Kesk-Euroopa Ülikooli Budapestis. Ta on filmi- ja urbanistikafestivali “86” kuraator ja kaasasutaja. “Heat Singers” on režissööridebüüt ja see esilinastus Šveitsis Visions du Réel.
Piletid (panke oma hind, min 5 EUR).
Loe lisa:
https://elektron.art/projektid/saveukraine
24.03.2022 — 15.04.2022
Koostöönäitus “Where is the body?”
EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.
Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.
Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller
Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.
“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.
Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.
Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista.
Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu.
Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.
Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.
Näitus toimub kahes peatükis.
Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)
Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva
Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz
Koostöönäitus “Where is the body?”
Neljapäev 24 märts, 2022 — Reede 15 aprill, 2022
EKA ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia koostöönäitus “Where is the body?” esimene osa avaneb Viini Vabade Kunstide Akadeemias 24. märtsil, kell 16.00.
Tegemist on EKA maali õppetooli ja Viini Vabade Kunstide Akadeemia laiendatud maali kursuse juhendajate Daniel Richteri ja Nazim Ünal Yilmazi tudengite koostöönäitusega. Näituse kuraatoriteks on Eestist Lilian Hiob ja Austriast Julius Pristauz.
Kunstnikud: Eero Alev, Ina Ebenberger, Daniel Silva Flandez, Yigit Gönlügür, Loora Kaubi, Jakob Kolb, Olev Kuma, Lisette Lepik, Sigrid Mau, Amar Priganica, Brenda Purtsak, Ramsko, Alfred Rottensteiner, Denisa Stefanigova, Magdalena Schwaiger, Mattias Veller
Grupinäitus “Kus on keha?” (Where is the body?) sünnib Viini Kaunite Kunstide Akadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostööst, mis koondab erinevaid tärkavaid kunstnikke, kes õpivad kahe akadeemia maaliosakondades.
“Kus on keha?” koondab eeldusi, väiteid ja küsimusi erinevate (enese)teostusvormide kohta. Näituse kuraatorikontseptsioonis on kesksel kohal küsimused selle kohta, kuidas keha praegu üliõpilaste praktikas esindatuse poolest paikneb. Näitus esitleb erinevaid kehakujutusi ja arusaamu kehast üha kiiresti pöörlevas maailmas, avades ruumi selle ümber toimuvateks aruteludeks.
Fantastiliste kehade kujutamine sulandub küsimusteks erinevate liikide hierarhiate kohta. Lõdvendades piire, kudesid ja ummikseisusid, leiame mitmesuguseid väljendeid alates mängulisemast lähenemisest kuni väga tõsiste ja intensiivsete teema lahkamisteni.
Maalikunsti meediumi võimalike skelettide visandid ja mõtted selles sisalduvate kehaliste žestide materiaalsetest ilmingutest käivad kõrvuti sisekaemustega ja mõtisklustega mina anatoomia üle. Kunstnikud kommenteerivad kasutusel olevaid kehasid, nende võimeid ja piire, ekstreemolukordi ning keha kui manipuleerimise ja jõumängu tööriista.
Teosed räägivad kehapoliitikast ja nende soo, identiteedi ja esindatuse suhetest. Erinevalt abstraktsetest ja hübriidsetest kujutistest, millel on transformatsioonipotentsiaal, võib leida selliseid teemasid nagu dekonstruktsioon ja lagunemine, jõudlus, sõltuvus ja kaassõltuvus. Alates traditsioonilisest kujutamisest kuni keha muutuva asendini ajas võivad teosed aidata positsioneerida ja määratleda, kuidas ja kus keha leiab noorte kaasaegsete kunstnike praktikas kodu.
Näituse väljapanek ja arhitektuur laiendavad neid ideid veelgi. Oma risomaatilise struktuuriga loob ruumilise kogemuse erinevate jaamadega.
Uurides kuuluvuse, nähtavuse ja sooviga seotud küsimusi, kus on keha? aitab meil kaardistada erinevaid narratiive, mis on sotsiaalselt, ajalooliselt ja kultuuriliselt läbi põimunud ning võtavad lähtepunktiks kehad laiemas mõttes.
Näitus toimub kahes peatükis.
Esimene peatükk Viinis:
24.03 – 15.04
Academy of Fine Arts, Lehargasse 8, Mehrzwecksaal (2.korrus)
Näituse teine osa avatakse 6. mail Narva Kunstiresidentuuri (NART) galeriis.
07–28.05
Narva Kunstiresidentuur, Joala 18, Narva
Kuraatorid: Lilian Hiob ja Julius Pristauz
22.03.2022 — 31.03.2022
Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis
Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel.
22.03 T, kell 17.30–19.00
24.03 N, kell 16.30–18.00
25.03 R, kell 17.00–18.00
30.03 K, kell 18.00–19.00
31.03 N, kell 17.00–19.00
Osalemiseks palume ennast kirja panna
Giidituurid juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis
Teisipäev 22 märts, 2022 — Neljapäev 31 märts, 2022
Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel.
22.03 T, kell 17.30–19.00
24.03 N, kell 16.30–18.00
25.03 R, kell 17.00–18.00
30.03 K, kell 18.00–19.00
31.03 N, kell 17.00–19.00
Osalemiseks palume ennast kirja panna
23.03.2022
Vabade kunstide filmiõhtu 1
and suddenly it all blossoms | Sünopsis
Film “and suddenly it all blossoms” on teekond läbi meie aja keerukuse, nihkudes lootuste, soovide ja kahtluste vahel praeguse hetke ümber. See järgib häält, mille vaatenurk meie segasele globaalsele olukorrale avaldub meditatsioonina, mida juhivad ja ajendavad näituse kunstiteosed. Lavastus ise – tarkovskiliku tasalülitunud ökosüsteemi, tegevuse lõpetanud elektrijaama, mahajäetud paintballi väljaku, ladude, linnukolooniate, ristluslaevade, raudteeliinide, tühjade kruntide ja tühermaade vahel – eksisteerib metafoorina nõukogude ideaalide ja kapitalistlike lootuste purunemisele. Ühe pideva kaadrina esitletud film peegeldab lävepakudel seismist maailmas, mis on takerdunud vana ja uue aja vahele. Triiviv narratiiv on endiselt tihedalt seotud oma tegevuspaigaga, õppides ja kasvades välja Läti ja Baltimaade kontekstist, kus “maailmad on mitu korda lõppenud”, läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ja majanduslike murrangute ning taassündide ja taasleidmiste ajel.
and suddenly it all blossoms, 2021, Läti, 1 h 14 min
Režissöörid: Rebecca Lamarche-Vadel, Dāvis Sīmanis
Operaator: Andrejs Rudzāts
Stsenarist: Rebecca Lamarche-Vadel
Heli: LAFAWNDAH
Tootja on Riia rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal RIBOCA
Vabade kunstide filmiõhtu 1
Kolmapäev 23 märts, 2022
and suddenly it all blossoms | Sünopsis
Film “and suddenly it all blossoms” on teekond läbi meie aja keerukuse, nihkudes lootuste, soovide ja kahtluste vahel praeguse hetke ümber. See järgib häält, mille vaatenurk meie segasele globaalsele olukorrale avaldub meditatsioonina, mida juhivad ja ajendavad näituse kunstiteosed. Lavastus ise – tarkovskiliku tasalülitunud ökosüsteemi, tegevuse lõpetanud elektrijaama, mahajäetud paintballi väljaku, ladude, linnukolooniate, ristluslaevade, raudteeliinide, tühjade kruntide ja tühermaade vahel – eksisteerib metafoorina nõukogude ideaalide ja kapitalistlike lootuste purunemisele. Ühe pideva kaadrina esitletud film peegeldab lävepakudel seismist maailmas, mis on takerdunud vana ja uue aja vahele. Triiviv narratiiv on endiselt tihedalt seotud oma tegevuspaigaga, õppides ja kasvades välja Läti ja Baltimaade kontekstist, kus “maailmad on mitu korda lõppenud”, läbi sajandite kestnud okupatsioonide, sõdade ja majanduslike murrangute ning taassündide ja taasleidmiste ajel.
and suddenly it all blossoms, 2021, Läti, 1 h 14 min
Režissöörid: Rebecca Lamarche-Vadel, Dāvis Sīmanis
Operaator: Andrejs Rudzāts
Stsenarist: Rebecca Lamarche-Vadel
Heli: LAFAWNDAH
Tootja on Riia rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal RIBOCA
23.03.2022
Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses
Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.
Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)
Kaasaegne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses
Kolmapäev 23 märts, 2022
Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.
Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)
23.03.2022
Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”
Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.
Arutletakse teemadel:
- Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
- Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
- Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
- Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
- Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?
Osalejate tutvustused:

Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.

Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.

Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
Disainimõte 2022 vestlusõhtu nr 1: Milline on visualiseeritud mõtte jõud?
Kolmapäev 23 märts, 2022
EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.
Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”
Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.
Arutletakse teemadel:
- Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
- Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
- Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
- Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
- Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?
Osalejate tutvustused:

Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.

Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.

Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.
Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.
Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/
Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi
Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond
16.03.2022
Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu
16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.
Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel
Osalevad:
Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova
Moderaatorid:
Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)
Ukraina kaasaegse kunsti teemaline veebiarutelu
Kolmapäev 16 märts, 2022
16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.
Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel
Osalevad:
Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova
Moderaatorid:
Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)
16.03.2022
Mustandite labor, 2022, osa 2 –alternatiivid kunstihariduses?
Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?
16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501
Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?
Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.
–
Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.
Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.
Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”
Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,
Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe
Mustandite labor, 2022, osa 2 –alternatiivid kunstihariduses?
Kolmapäev 16 märts, 2022
Mustandite labori avatud kohtumised, kevad 2022, teine episood – alternatiivid kunstihariduses?
16.03.2022 kell 18.00 – 19.30, A 501
Seekordsel kohtumisel teeb Maarin Ektermann ülevaate alternatiividest kunstihariduses – Black Mountain College, proto-academy, unitednationsplaza ja mõned teised nopitud näited veel. Kuidas on üritatud muuta kunstikõrgharidust 20. sajandi teisel poolel ning millised on 21. sajandi “haridusliku pöörde” harjal tekkinud omaalgatuslikud/parasiitlikud pungad?
Loenguosa kantakse üle ka EKA TVs.
–
Mustandite labor ei ole kindel koht ega ametlik üksus, vaid pigem kimp teemasid, mida oleme – Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe – nüüd juba mõnda aega omavahelistes vestluses loksutanud. Mõteldes “teooria” ja “praktika” rollist EKAs, siin kasutatavatest õpetamismeetoditest, meie oma kogemusest õppijate ja õppejõududena, hakkas meie vestlustes järjest rohkem korduma märksõna “mustandlikkus”. See tundus kokku võtvat kõiki väärtuseid, mis meie arvates kaasaegses kõrghariduses kipuvad kaduma minema – aja võtmine ebamääraseks loominguliseks tööks, mitte-teadmises ja protsessis viibimine, eksimisruumi laiendamine, valestitegemise mõtestamine ja unlearning mõttesuuna väljaarendamine. Meile tundub, et need teemad võiksid olla ka EKAs rohkem esil, rohkem ühisel arutlusel. Kui EKA arengukava arutelul küsiti, kas me võiksime olla nagu kiirendi, siis meile tundub, et pigem peaksime me olema nagu aeglusti.
Olles nendes aruteludes marineerinud esialgu kolmekesi, tahaksime avada need ka laiemalt EKA kogukonnale. Seega kutsume kevadsemestri jooksul kõiki huvilisi väikesele kohtumiste seeriale, kus võtame aega, et mõnest teemast pikemalt rääkida, laiendada enda silmaringi ja anda võimalus juba alguse saanud aruteludega liituda. Igal kohtumisel on sissejuhatav loeng, millele järgneb arutelu.
Esimene kohtumine toimus 16.01 ning siis rääkis Eik Hermann teemal “Mustand ja mis kõik sinna alla kuulub”
Järgmine kohtumine on 13.04.2022 kell 18.00 – 19.30, mille täidab Taavi Hallimäe teemaga “Mustandlikkuse säilitamine õppekava koostamisel”.
Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema,
Heade soovidega,
Eik Hermann, Maarin Ektermann, Taavi Hallimäe
11.03.2022 — 13.03.2022
“Hoia rahu ja kunsti” oksjon Ukraina heaks
Alanud on heategevuslik oksjon Ukraina toetuseks!
38 kunstnikku Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Kunstnike Liidust – teiste seasEdith Karlson, Marge Monko, Sigrid Viir, Tõnis Saadoja, Herkki-Erich Merila, Laura Põld jpt – ja Kõrgem kunstikool Pallasest osalevad 11.–13. märtsil oksjonil, mille tulu läheb täies ulatuses Ukraina toetuseks. Kunstnikud üle Eesti valivad endale fondi, millele soovivad raha annetada.
OKSJON
Oma pakkumise meelepärase kunstiteose eest saad teha veebilehel www.rahujakunsti.ee. Kõrgeim pakutud summa läheb täies ulatuses teose kunstniku välja valitud heategevusfondi Ukraina toetuseks. Oksjoni kolmandal päeval toimub ZOOMi keskkonnas lõpetav oksjoni välkvoor, kus saab teha viimased pakkumised.
11. märtsil algab oksjon www.rahujakunsti.ee veebikeskkonnas.
13. märtsil enne oksjoni välkvooru lähevad veebiplatvormil pakkumised lukku ning toimub oksjoni finaal algusega kell 12.00, Zoomis: shorturl.at/vwHQ6
NÄITUS
Töid saab samal oma silmaga käia vaatamas ARSi Kunstilinnakus, kus toimub oksjonil olevate tööde näitus. Kõigi teostega saab tutvuda Studios 53. ja 98.
Näitus on avatud:
10. märtsil kell 12.00–18.00
11. märtsil kell 12.00–18.00
12. märtsil kell 12.00–20.00
Lähem info:
Rebeca Parbus
rebeca.parbus@artun.ee
58 225 722
“Hoia rahu ja kunsti” oksjon Ukraina heaks
Reede 11 märts, 2022 — Pühapäev 13 märts, 2022
Alanud on heategevuslik oksjon Ukraina toetuseks!
38 kunstnikku Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Kunstnike Liidust – teiste seasEdith Karlson, Marge Monko, Sigrid Viir, Tõnis Saadoja, Herkki-Erich Merila, Laura Põld jpt – ja Kõrgem kunstikool Pallasest osalevad 11.–13. märtsil oksjonil, mille tulu läheb täies ulatuses Ukraina toetuseks. Kunstnikud üle Eesti valivad endale fondi, millele soovivad raha annetada.
OKSJON
Oma pakkumise meelepärase kunstiteose eest saad teha veebilehel www.rahujakunsti.ee. Kõrgeim pakutud summa läheb täies ulatuses teose kunstniku välja valitud heategevusfondi Ukraina toetuseks. Oksjoni kolmandal päeval toimub ZOOMi keskkonnas lõpetav oksjoni välkvoor, kus saab teha viimased pakkumised.
11. märtsil algab oksjon www.rahujakunsti.ee veebikeskkonnas.
13. märtsil enne oksjoni välkvooru lähevad veebiplatvormil pakkumised lukku ning toimub oksjoni finaal algusega kell 12.00, Zoomis: shorturl.at/vwHQ6
NÄITUS
Töid saab samal oma silmaga käia vaatamas ARSi Kunstilinnakus, kus toimub oksjonil olevate tööde näitus. Kõigi teostega saab tutvuda Studios 53. ja 98.
Näitus on avatud:
10. märtsil kell 12.00–18.00
11. märtsil kell 12.00–18.00
12. märtsil kell 12.00–20.00
Lähem info:
Rebeca Parbus
rebeca.parbus@artun.ee
58 225 722
11.03.2022
Vibmory: Puudutades mälestusi
Eeloleval reedel, kell 18.00, esitlevad Yulia Zhiglova ja Claudia Diaz Reyes veebiüritusel filmi “Vibmory: puudutavad mälestused”.
Ajas rändamine on võimalik! Me teeme seda iga päev minevikukogemusi oma mõtetes meenutades. Kas me saame ka neid hetki uuesti läbi elada ja praeguses hetkes uusi vorme luua, et esindada minevikku?
See on start.ee kunsti- ja teadusresidentuuri väljund, mille korraldas Tallinna Ülikooli HCI grupp koostöös starts.eu-ga.
–
Julia Žiglova on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Kooli inim-arvuti interaktsiooni rühma doktorant. Oma uurimistöös uurib ta, kuidas kantavatesse vormidesse manustatud vibrotaktiilsed ekraanid saavad võimaldada kaudset suhtlust ja enesetaju muutumist. Lisateave
Claudia Diaz Reyes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias disaini ja käsitöö magistriõppes tekstiilidisaini erialal. Ta näeb tekstiilis kui elusorganismi, mis eksisteerib koos keskkonnaga. Tema magistriprojekti keskmes on uurimused selle kohta, kuidas muusikamustritel põhinevate tekstiilide kudumine võib mälestusi elustada. Lisateabe saamiseks võtke temaga ühendust aadressil claudia.diaz@artun.ee
Vibmory: Puudutades mälestusi
Reede 11 märts, 2022
Eeloleval reedel, kell 18.00, esitlevad Yulia Zhiglova ja Claudia Diaz Reyes veebiüritusel filmi “Vibmory: puudutavad mälestused”.
Ajas rändamine on võimalik! Me teeme seda iga päev minevikukogemusi oma mõtetes meenutades. Kas me saame ka neid hetki uuesti läbi elada ja praeguses hetkes uusi vorme luua, et esindada minevikku?
See on start.ee kunsti- ja teadusresidentuuri väljund, mille korraldas Tallinna Ülikooli HCI grupp koostöös starts.eu-ga.
–
Julia Žiglova on Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Kooli inim-arvuti interaktsiooni rühma doktorant. Oma uurimistöös uurib ta, kuidas kantavatesse vormidesse manustatud vibrotaktiilsed ekraanid saavad võimaldada kaudset suhtlust ja enesetaju muutumist. Lisateave
Claudia Diaz Reyes õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias disaini ja käsitöö magistriõppes tekstiilidisaini erialal. Ta näeb tekstiilis kui elusorganismi, mis eksisteerib koos keskkonnaga. Tema magistriprojekti keskmes on uurimused selle kohta, kuidas muusikamustritel põhinevate tekstiilide kudumine võib mälestusi elustada. Lisateabe saamiseks võtke temaga ühendust aadressil claudia.diaz@artun.ee










