Üritused

Aita suunata Eesti puidu ja metsa tulevikku: tule uuri välja, millised väljakutsed pakutakse osalejaile välja Garage48 Future of Wood 2021 makeathoni ja häkatonil esitatud !

– – – 🌳🌟💰 Auhinnafond on 18000€ ja kasvab 💰🌟🌳- – –

Tule veebiseminarile – saad teada, mida Garage 48 Future of Wood osalejailt oodatakse ning kuidas kõige paremini 24. novembri sündmuseks valmistuda. Parim võimalus häkatoni korraldajatelt kõik olulised küsimused ära küsida!

Toimub esmaspäeval, 15. novembril kell 19–20.30 (GMT+2) võrgus.

Registreeru siin: https://garage48.typeform.com/to/vWjTKblV

🌳 — ✦ — ✦ — VÄLJAKUTSED — ✦ — ✦ — 🌳

🏠 369 PATTERN BUILDINGS

🧑‍🔬 PUIDU BIOMASSI INNOVATIIVNE VÄÄRTUSTAMINE

🏘Thermory väljakutse: PUIT LINNAKESKKONNAS

🧖‍♂️ AUROOM WELLNESS väljakutse

🌍 KLIIMANEUTRAALNE MAJANDUS arhitektuuris, metsanduses ja puidutöötlemises.

🧓 PUIDUST TOOTED ja ARHITEKTUUR EAKAMATELE

🌲METSÄ WOOD väljakutse

👉 Rohkem infot väljakutsete kohta: https://garage48.org/events/garage48-wood-2021
Küsimuste korral kirjutage meile aadressil wood@garage48.org.

3. novembril toimus järjekorras kolmas sündmus Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Roheka Vol 3 on sisukam kui kunagi varem. Päeva avab ettekandega TLÜ prorektor Katrin Saks, kes räägib, kuidas Tallinna Ülikoolis keskkonnaalase arendusega tegeletakse. Seejärel tutvustab EKA moedisaini osakonna juhataja prof Piret Puppart jätkusuutlikkusega tegelevat projekti Fashion Seeds. Järgneb ülevaade EKA keskkonnaalastest magistritöödest keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra poolt. Kuulda saab ka uuest taaskasutusele suunatud rakendusest RINGkultuur ning  EKA Aia tegemistest ja tulevikuplaanidest. Traditsiooniliselt toimub ka Roheka veebiviktoriin ning päeva lõpetab ROHEKA taaskasutuslaat, mis pakub kõigile ekalastele võimalust ära anda, vahetada või müüa enda kasutult seisma jäänud asju.

NB! Kui kestliku ja jätkusuutliku EKA areng on Sulle eriti südamelähedane, siis kell 13:00-14:30 toimub ka käitumisdisaini töötuba, mida viib läbi Tanel Kärp, interaktsioonidisaini õppekava juht. Kohtade arv piiratud! Registreerumine SIIN.

Ettekanded toimuvad ruumis A202 ning kantakse üle ka EKA TV-s. Roheka laat leiab aset EKA fuajees, A100.

AJAKAVA

11.00 Tervitus ja sissejuhatus. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

11.05-11.40 Kuidas toimub keskkonnaalane arendus Tallinna Ülikoolis? Katrin Saks, Tallinna Ülikooli arendusprorektor

11:40-12:15 Fashion Seeds projektist.  Prof Piret Puppart, EKA moeosakonna juht

12:15-12:35 Sotsiaalkeskkonnaga seotud EKA magistritööde ülevaade. Johanna Vahtra, EKA keskkonnaspetsialist

12:35-12:40 RINGkultuur rakendusest. Kristjan Eichler, IT arendusjuht

12:40-12:45 EKA aed ja selle tulevik. Lisette Lepik, EKA üliõpilasesindus

12:45-13:00 ROHEKA veebiviktoriin (Kahoot) (auhinnaks EKA pusa!)

13:00-14:30 TÖÖTUBA Käitumisdisain: nügime EKAlased rohelisemaks. Käitumisdisain (behaviour design) on väga värske disainivaldkond, mis rakendab psühhooloogiat  inimeste käitumise nügimiseks kindla eesmärgi nimel. Selles eksperimentaalses töötoas tutvustame lühidalt metodoloogiat ning proovime luua ideid, kuidas saaks EKAs paremini juurutada 10 rohelist käsku. Läbiviija: Tanel Kärp. Osalema oodatud kõik EKAlased, palun registreeru ette SIIN.

14:00-15:00 ROHEKA taaskasutuslaat EKA fuajees. Kui ka Sina soovid midagi tasuta ära anda, vahetada või müüa, registreeru SIIN!

artun.ee/kestlik-eka

Lisainfo:

Johanna Vahtra
Keskkonnaspetsialist
johanna.vahtra@artun.ee

3. novembril kl 15 toimub Eesti Kunstiakadeemias raamatu “Lõpetamata Linn. Tallinna linnaehituslikud visioonid” esitlus. Sõna saavad nii kolm aastat kestnud uurimisprojekti kui raamatu valmimisse oma panuse andnud osapooled. EKA fuajees näeb raamatuesitluse puhul ka valikut makettidest ning animatsiooni, mis valmis kevadel Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud Lõpetamata linna näituse tarbeks. Nii uurimisprojekt kui raamat valmisid kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusel.

Üritusel saab osaleda ka zoomi vahendusel

Äsja raamatupoodidesse jõudnud 400-leheküljeline kogumik võtab kokku kolmel aastal Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel toimunud uurimisprojekti “Lõpetamata linn” käigus peetud arutelud. Raamat on mõeldud kõikidele, kel on huvi mõelda Tallinna potentsiaalile tulevikulinnana – mida me Tallinnalt tulevikus ruumiliselt ootame, mida linn vajab ja millised probleemid linnaehituslikult seljatama peab, et olla atraktiivne nii elu- kui tööpaigana.

25 autorit Eestist ja mujalt vaatlevad Tallinna potentsiaali arhitektide ja linnaplaneerijate vaatenurgast, lahates linna nii tervikuna kui pöörates tähelepanu võtmekohtadele. Eraldi peatükid tegelevad Lasnamäe ning teiste sama perioodi paneelelamupiirkondade ruumilise tulevikuga, vanalinna ümbritseva bastionivöö ala potentsiaaliga, Tallinna rohealade ja sinivõrgustikuga. Laiemalt vaadatakse, millises reeglite, lubade ja statistika taustsüsteemis toimub Tallinnas linnaehitus võrreldes teiste sarnase profiili ja suurusega linnadega Euroopas – Vilniuse, Helsingi, Zürichi, Kopenhaageni, Praha ja Riiaga. Lisaks küsitakse, kuidas saaksime planeerida paremat Tallinna, kasutades kõiki arvandmeid, mida on võimalik tehnoloogia abil täna linna kohta kokku koguda.

Kogumikku “Lõpetamata linn” on võimalik osta suurematest raamatupoodidest, Eesti Arhitektuurimuuseumist ning EKA raamatukogust.

Garage48, EKA, TSENTER ja Eesti Teaduste Nõukogu koostöös toimub 2021.  aastal viies Garage48 Future of Wood. Kutsutakse arendama uudseid ja kliimasäästlikke lahendusi arhitektuuris, puidu töötlemises ning metsanduses.

26.–28. novembril toimub FoW taas Väimelas, TSENTER kompetentsikeskuses, kus Garage48 Future of Wood alguse saigi.

Auhinnafond on üle 10 000 €. Lisaks toitlustus, TSENTRI masinapark ja materjalid, mentorite tugi ning avarad tööruumid, mis toetavad 48 tunni vältel intensiivset loomingulist tiimitööd ja prototüüpimist. Kõike seda eesmärgiga tuua ühte ruumi kokku Eesti puidutööstus ja vaadata tulevikku. Kuidas majandada metsa jätkusuutlikumalt? Kuidas kasutada ära tootmisjääke ja väärindada puitu?

Rohkem infot ürituse kodulehel

Facebookis

Registreeru SIIN

Kohtumiseni Väimelas!

Kunstiakadeemia traditsioonilise Rebastepeo asemel toimub olude sunnil hoopis Rebastepäev, mis toimub 4. novembril, Kunstiakadeemia aatriumis. Üles astuvad performatiivsete etteastetega selle aasta hulljulgemad esmakursuslased.

Üritus algab kell 18:00

Performance’id kell 19.00

Üles astuvad ka EKA omad DJ-d CT Venom ja Alexandra BB (Karin Nahkur ja Sandra Mäesepp)

Avatud on ka pop-up baar!

EKA Rebastepäev Facebookis 

EKA Rebastepäeva korraldab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus

EKA disainiteaduskonna disainiteooria kursuse raames peab professor Alison J. Clarke avaliku loengu disainipoliitikast. Loeng toimub teisipäeval, 19. oktoobril algusega kell 9:30 EKA aulas.

Alison J. Clarke’i loeng toetub tema hiljuti ilmunud raamatule „Victor Papanek: Designer for the Real World” (väljaandja MIT Press, 2021) ja tema kureeritud näitusele „The Politics of Design” (Vitra Disainimuuseum, Saksamaa), mis uurib sotsiaalse disaini liikumise päritolu ning selle püüdeid tegeleda teadlikult disaini dekoloniseerimisega. Harutades lahti disainerite vastuolulisi püüdlusi muuta materiaalselt või sotsiaalselt tõrjutute ja alaesindatud gruppide olukorda, heidab loeng kriitilise pilgu sellele, kuidas on vahelduva eduga püütud luua disainipraktikas ja -teoorias kultuurilist erinevust.

Loengut saab jälgida EKA aulas. EKA tudengitele ja töötajatele kehtivad majasisesed COVID-19 reeglid. Külalistel palume COVID-19 vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit. Kohapeal testimist ei toimu. Loengut ei salvestata, aga kantakse otse üle EKA TV-s.

Professor Alison J. Clarke on raamatute „Victor Papanek: The Politics of Design” (MIT Press 2021) ja „Design Anthropology: Object Cultures in Transition” (Bloombury 2018) autor. Oma raamatutes uurib ta disaini, materiaalse kultuuri ja antropoloogia kokkupuutepunkte. Clarke on õppinud disainiajalugu (Royal College of Art London) ja sotsiaalantropoloogiat (University College London) ning töötab disainiajaloo ja -teooria osakonna juhatajana ning Papaneki Sihtasutuses, mis kuulub ülikooli University of Applied Arts Vienna alla. Sihtasutus korraldab Clarke’i eestvedamisel Papaneki sümpoosioni, mis uurib kaasaegse disaini eetikat ja tulevikku. Clarke on pälvinud suuri rahvusvahelisi toetusi ja stipendiume, mida on välja andnud näiteks Smithsonian, Kunsti- ja Humanitaarteaduste Uurimisnõukogu, Austria Teadusfond ja Grahami Sihtasutus. Ta tegutseb nõunikuna ja žüriiliikmena paljudes akadeemilistes üksustes, sealhulgas Taani Sõltumatus Teadusnõukogus ja Saksa Teadusfondi programmis (DfG).

Clarke on tegev meedias, kuraatorina ning rahvusvahelise disainivaldkonna esindajana. Tema monograafial „Tupperware: The Promise of Plastic in 1950 American” põhineb Emmyle nomineeritud dokumentaalfilm. Ta on antoloogia „Émigré Cultures in Design and Architecture” ja juhtiva akadeemilise ajakirja Home Cultures: The Journal of Architecture, Design and Domestic Space kaastoimetaja ja kaasasutaja. Clarke kureeris hiljuti Vitra Disainimuuseumis rändnäituse “Victor Papanek: The Politics of Design (2017-2020)”. Oma viimases raamatuprojektis uurib Clarke sotsiaalteaduste ja tööstusdisaini lõimumise ajaloolist päritolu ja pärandit.

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja raames astub 14. oktoobril kell 18 EKA aulas lavale arhitektuurikriitik ja urbanist Konstantin Budarin loenguga “Infrastructure of Care: The Past, Present, and Future of Soviet Leisure heritage” – räägime Nõukogude Liidu sanatooriumisüsteemist maha jäänud arhitektuuripärandist: milline on selle minevik ja olevik ja kas sellel võiks olla tulevik?

Sel sügisel keerlevad kõik sarja loengud ühel või teisel moel ümber terviseküsimuse. Vaatleme nii seda, kas arhitektuur kui protsess saab olla teraapiline või omal moel parandada ruumis viibivat inimest, kui ka seda, kas ja kuidas saaksid arhitektid aidata kaasa ehitusmaailma tervenemisele. Mõned sarja loengud – nagu ka 14. oktoobri loeng – vaatavad aga otseselt tervise parandamiseks loodud arhitektuuri.

Konstantin Budarin on arhitektuurikollektiivi Kultura liige ning uurimisprojekti Sanatorium Premium üks algatajatest – viimase fookuses on nõukogudeaegne puhke-infrastruktuur ning selle võimalike tänaste kasutusviiside väljatöötamine. Idabloki sanatooriumiarhitektuur on viimastel aastakümnetel muutunud sotsiaalmeedia-hitiks, mida vaadatakse kui arhailist veidrust, süvenemata, milline oli sanatooriumite roll suurtööstuse toimimises, ehk kuidas töötas puhkemasin, et saaks töötada tootmismasin. Sanatooriumite ruumiprogrammi suunasid protseduurid, ning Budarin küsib, milliseid protseduure ja millist ruumi oleks meil täna vaja, et tööst kurnatud kehasid ja mõistust turgutada? Kas meil on tollasest sanatooriumisüsteemist midagi õppida?

Konstantin Budarin on paljude arhitektuuri- ja urbanismialaste publikatsioonide autor, mis on avaldatud ajakirjades Strelka Mag, Calvert Journal, Project Baltia jt. Ta on Strelka meedia, arhitektuuri ja disaini instituudi vilistlane aastast 2014/15.

Et minimeerida viiruse leviku riski, kanname loengut üle ka EKA TV-s ning see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee. Ent loengut saab vaadata-kuulata ka kohapeal – palume ruumi siiski vaid COVID-vaktsineerimise või läbipõdemistõendiga huvilisi, kohapeal testimist ei toimu. EKA tudengitele kehtivad tavapärased majasisesed reeglid. NB! EKA TV kaudu küsimusi esitada ei saa, nii et arutelus osalemiseks tasub saali tulla! Loeng on tasuta ja inglise keeles, ilma tõlketa.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku. Loengut toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali.

Avatud loengute hooaega toetab Eesti Kultuurkapital.

Üritus Facebookis

Uurimisprojekti kohta saab rohkem lugeda siit: https://futurearchitectureplatform.org/projects/fb47b9a7-2d22-44fb-ae41-c292af573953/
Instagram: https://www.instagram.com/sanatorium_premium/?igshid=2vsox2u8jewe

EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond toob Avatud Loengute sarja raames sel sügisel Tallinnasse terve rea põnevaid arhitekte ja linnaplaneerijaid, nii teoreetikuid kui praktikuid.

Käesoleva semestri loengusarja avab arhitektuuri teraapilisi võimalusi uuriv Erika Henriksson, kes astub EKA aulas lavale neljapäeval, 30. septembril kell 18 loenguga “Architherapy”.

Loengut kannab üle EKA TV ja see on hiljem järelvaadatav koos kõikide varasemate loengutega www.avatudloengud.ee

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Kehtivad Covid-ohutuse majasisesed reeglid, kohapeal testimist ei toimu.

Erika Henriksson on arhitektuuri, kunsti ja käsitööd lõimiv arhitekt ja praktikapõhine teadlane. Ta otsib viise arhitektuuripraktika muutmiseks, käsitledes oma töös sotsiaalseid ja materiaalseid suhteid, hoolduseetikat ning võimalusi, kuidas ruumiliselt suhestuda elu keerdkäikudega.

Loengus tutvustab ta arhiteraapia praktikat ja kontseptsiooni, mis on kujunenud nelja aasta pikkuse uuriva ja performatiivse protsessi käigus Rootsi Järvsö rehabilitatsioonikliiniku kõrval olevat mahajäetud hoonet ümber mõtestades.

Hetkel on Erika lõpetamas oma praktikapõhist doktoritööd Performing Architherapy – About crafting a building practice for caring relations ja töötab kohaspetsiifilise ruumiinstallatsiooni kallal Norras, Rena metsas.

EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda. Igal õppeaastal astub Avatud Loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette mitmeid valdkonna omanäolist praktikuid ja hinnatud teoreetikuid.

https://www.erikahenriksson.com

Kuraatorid: Sille Pihlak ja Johan Tali

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ning on osa Future Architecture programmist 2021. Future Architecture on esimene üleeuroopaline arhitektuurimuuseume, festivale ning teisi valdkonna arendusorganisatsioone ühendav platvorm, mis toob publikule lähemale nii linnade kui ka arhitektuuri tuleviku.

Toetab Euroopa Liidu Loov Euroopa programm.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Tähistame koos oma Transform4Europe alianssi partnerülikoolidega  20. Euroopa keeltepäeva. Reedel, 24. septembril toimub online-üritus, mille raames saab lähemalt tutvuda kas bulgaaria, katalaani, eesti, saksa, itaalia, leedu, poola või hispaania keelega.

EKA-t esindavad üritusel Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Matthias Jost ja Interaktsiooniosakonna külalislektor Nesli Hazal Akbulut. Nende ettekanded toimuvad kella 10.30 ja 11.30 vahel.

Jost on pärit Saksamaalt, kuid ta on Eestis elanud 21 aastat. Eesti keelt kasutab ta rääkimiseks, mõtlemiseks ja tõlkimiseks. Vahel annab ta loenguid ja seminarigi eesti keeles.

Akbulut kolis Eestisse neli aastat tagasi. Täppide ja kriipsudega tähed, mille hääldamine on tavaliselt välismaalastele paras väljakutse, teda ei kohutanud. Tegelikult osutus see päris lihtsaks, sest ka türgi keeles on olemas ö ja ü täht.

Lisaks osalevad üritusel rahvusvaheliste ettevõtete esinejad, kes jagavad isiklikke kogemusi kultuuridevahelisest ja mitmekeelsest suhtlemisest, selle väljakutsetest ja headest tavadest.

Osalemiseks on vaja eelnev registreerumine. Registreerida saab kuni 22. septembrini (k.a.).

Ürituse kohta leiab rohkem infot ja saab registreerida sellel lehel.