Rubriik: Sisearhitektuur

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste bakalaureuse lõputöö/ portfoolio avalikud kaitsmised toimuvad esmaspäeval ja teisipäeval, 2. ja 3. juunil kl 10.00–14.30 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis.

Lõputöö raames toimub individuaalsest loovast huvist kerkinud teemade arendamine paralleelselt portfoolio koostamisega. Arendatud projektidest pannakse kokku näitus.

2. juuni

10:00-10:30 Hanna Maria Kruusma “Lahtirulluv ruum. Mari Makarovi isikunäituse kontseptsioon Viimsi Artiumi kaasaegse kunsti galeriis”
10:35-11:05 Lotta Meet “Ruum, kultuur ja suhtlus: kultuuriline mõju ruumikasutusele ning vestluste kujunemisele”
11:10-11:40 Anni Kärmik “Jalgupidi vette”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Nelelis Tasa “Tekstiilijäätmete kasutamine interjööris”
13:20-13:50 Christine Rõõm “Reljeefne kaart nägemispuudega inimestele”
13:55-14:25 Susann Vahe “Eesti suvilate siseilme aastatel 1960.-1990.”

3. juuni

10:00-10:30 Caitlyn Kesa “Ruumiplaneeringust fookuses AKEN. Sisearhitekti ettepanekud – vaade seest välja”
10:35-11:05 Simona Aleksandra Porta “Dialoog”
11:10-11:40 Katarina Ild “Mälu”

11:45-12:45 PAUS

12:45-13:15 Arnold Zagurski “Tardkiri”
13:20-13:50 Villem Reimann “Ühisaedik”
13:55-14:25 Kairi Mändla “Kuidas tuvastada ruumi tuuma?”

*

Juhendajad: Anna Kaarma (portfoolio), Ville Lausmäe (projekti arendus), Veiko Liis (projekti arendus).

Bakalaureuse Lõputöö/ portfoolio komisjoni koosseisus on Maria Helena Luiga (komisjoni esimees), Peeter Klaas, Mari Põld, Gregor Taul ja Merilin Tee. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus on avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

4. septembril 13.00-15.00 toimub festivali Station Narva raames Narva Kunstiresidentuuris (NART, Joala 18) Eesti Kunstiakadeemia teaduskohviku vestlusring “Kirik keset küla. Kuidas kasutada pärandit?”.  Koguduste kahanemise ja tööstusharude sulgemise käigus jäävad nii kirikud kui ka tehased üha enam tühjaks, mis tõstatab keerulisi küsimusi taaskasutuse, pärandi ja identiteedi kohta. Arutelus mõtestatakse, kuidas neid ruume ümber kujundatakse – muuseumide, kultuurikeskuste või elamurajoonidena – ja mida see näitab laiemate ühiskondlike muutuste kohta postindustriaalses kontekstis.

Üritusel saab osaleda nii kohapeal kui veebi teel SIIT.

Vestlusringis osalevad muusikateadlane ja ajakirjanik Brigitta Davidjants, Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Marko Uibu ning Portugali Katoliku Ülikooli teoloogiateaduskonna dotsent Alexandre Palma. Vestlusringi juhib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul . 

Üritusele on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.08. Üritusele ja tagasi viib EKAst ka tasuta ühisbuss. Täpsem info eelregistreerimise vormilt.
Facebook üritus.

Pärast teaduskohvikut kell 17.30 olete oodatud Station Narva 2025 avakontserdile Estonian Voices Rugodivi kultuurimajas. Uksed avatakse kell 17.00 (tasuta sissepääs).

Lisainfo: triin.kao@artun.ee

*

Ingliskeelne ütlus „keep the church in the village” tähendab „ära tekita kära”. Sarnaseid ütlusi on ka saksa, prantsuse ja paljudes teistes Euroopa keeltes. Mõningate erinevustega tähistavad need, et kirik moodustab kogukonna keskpunkti, identiteedi aluse, aga ka piltlikult öeldes terve mõistuse kehastuse. Vaatamata geograafilisele ulatusele ja kultuurilistele erinevustele katoliikliku, õigeuskliku ja luterliku taustaga riikides on see nii olnud kogu Euroopas. Viimasel ajal on aga toimunud teisenemised. Industrialiseerimine, ilmalik moderniseerimine ja ulatuslik linnastumine on nihestanud kogukondade moodustamise põhimõtteid. See oli iseäranis nähtav ateistlikus Nõukogude Liidus. Näiteks Nõukogude Eestis püstitati aastatel 1944–1991 vaid mõned religioossed ehitised.

Ka kirikuskäijate arv on vähenenud. Selle tulemusel on mõned kirikud kaotanud oma kogudused. See on tõstatanud küsimuse, kuidas suhtuda esialgse funktsiooni kaotanud kirikutesse? Olukord sarnaneb postindustriaalse pöördega. Alates 1970. aastatest on Euroopa tööstusettevõtted odavama tööjõu otsingul siit lahkunud ja mahajäetud tehased on teinud teed „loomelinnade“ sünnile – mahukatest hoonetest on saanud esmalt skvotid ja mitteametlikud kunsti- ja peoruumid, seejärel gentrifitseeritud loomingulised kvartalid ja lõpuks kallid loft-korterid. Mis puudutab ümberkujundatud religioosseid hooneid, siis jagub mõtlemapanevamaid näiteid, kus endised kirikud hooned on muudetud muuseumideks, raamatupoodideks, kontserdisaalideks või isegi basseinideks. Kuna ehitiste ja materjalide kohandatud taaskasutus on Euroopas muutumas seadusandlikuks nõudeks, näeme lähitulevikus üha rohkem selliseid näiteid. Asetudes kaasaegse muusikafestivali, Narva legendaarse tööstuspärandi ja erinevate regionaalsete ja kultuuriliste identiteetide ristteele vaatleb see vestlusring nii ajaloolisi juhtumiuuringuid kui ka praeguseid vaidlusi Euroopa religioosse- ja tööstuspärandi üle.

*

Brigitta Davidjants on ajakirjanik ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ning muusikakultuuri õppekava koordinaator. Oma akadeemilises uurimistöös keskendub ta rahvusliku identiteedi konstrueerimisele ja marginaalsetele subkultuuridele.

Marko Uibu on sotsiaalteadlane ja sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis. Tema Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 2016. aastal kaitstud doktoritöö kandis pealkirja “Religioossus kui kultuuriline tööriistakast: uue vaimsuse analüüs Eestis”.

Alexandre Palma on teoloog, abipiiskop ja professor. Ta on Portugali Katoliku Ülikooli dotsent (kursused: Jumala müsteerium; kristoloogia; ja religioonide teoloogia) ning teadur teoloogia ja religiooniuuringute uurimiskeskuses CITER. Ta teenib Lissaboni patriarhaadi abipiiskopina ning on Euroopa Katoliku Teoloogia Seltsi ja Lissaboni Teaduste Akadeemia noorte teadlaste seminari liige.

Gregor Taul on õppejõud, kriitik ja kuraator, kes töötab dotsendina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja üldteooria osakondades. Tema põhiliseks uurimisteemaks on kunsti ja avaliku ruumi suhted.

Üritus toimub Transform4Europe Alliansi egiidi all – tegemist on 11 Euroopa ülikooli koostöövõrgustikuga, mis tegeleb kliimamuutuse, digitaliseerimise ja ühiskondlike väljakutsetega – ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu programm Erasmus+.

Sisearhitektuuri osakonna tänavuste magistritööde avalikud kaitsmised toimuvad neljapäeval ja reedel, 29. ja 30. mail kl 10.00–15.15 Projekteerijate maja (Rävala 8) auditooriumis. Kaitsmistest toimub ka live-ülekanne, mida on võimalik jälgida EKA TVst. 

Ajakava:

29. mai

10.00-10.50 Silvia Ingver “Põllumajanduslike saaduste ja jääkide kasutamine sisearhitektuuris”. Retsensent Sandra Mirka. 

10.50-11.40 Laura Tõru “Vahepealsuse maja. Ühiselt elamine vanalinnas Vana-Posti 4 hoone näitel”. Retsensent Eneli Kleemann.

11.40-12.30 Ville Lausmäe “Kolmas koht – Veeruum”. Retsensent Karen Jagodin.

12.30-13.30 Paus

13.30-14.20 Kätlin-Karin Lond “Ringne sisearhitektuur Telliskivis asuva G-hoone näitel”. Retsensent Tüüne-Kristin Vaikla. 

14.20-15.10 Anna Aurelia Minev “Normaalsed keskkonnad normaalsele inimesele”. Retsensent Daniel Kotsjuba.

30. mai

10.00-10.50 Linda Maria Urke “Ruumimõjus. Toetav kodukeskkond aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesele”. Retsensent Keiu Albi. 

10.50-11.40 Laura Pormeister “Kohandatud kangelane. Hüljatud hoone kaasaegsesse keskkonda adapteerimine väikealevi näitel”. Retsensent Iiris Tähti Toom.

11.40-12.30 Kairi Karp-Konceviča “Haigla kui haridusruum. Tallinna Lastehaigla Endokrinoloogia päevaravi õppeklassi ümbermõtestamine”. Retsensent Loviise Talvaru.

12.30-13.30 Paus

13.30-14.20 Hanna-Loora Arro “Ajutise arhitektuuri väljal. Jätkusuutlikuma lavadisaini poole”. Retsensent Anna-Liisa Unt. 

14.20-15.10 Mari Uibo “Juukse(kasvu)piir. Juuksekarvade potentsiaal sisearhitektuuris”. Retsensent Sveta Grigorjeva.

Magistritöösid juhendasid Mariann Drell (MA), Pavle Stamenović (PhD) ja Gregor Taul (PhD) ning konsultantideks olid Johan Kirsimäe (MSc) ja Maria Helena Luiga (MA). 

Magistritöid hindab komisjon koosseisus Malle Jürgenson (komisjoni esimees), Manten Devriendt, Ardo Hiiuväin, Kadi Berens ja Siim Tuksam. Komisjoni sekretär on Marie-Katharine Maksim.

Sisearhitektuuri lõputöödega on võimalik tutvuda TASE näitusel Projekteerijate majas. Näitus avaneb 28. mail kell 17.00 ning on seejärel avatud kuni 19. juunini iga päev kell 13–19. Astuge läbi!

Esmaspäeval 26. mail kell 16.30–17.30 toimub EKA sisearhitektuuri magistriõppekava infotund kõigile sisseastumishuvilistele.

Infotunnis saab osaleda nii EKAs kohapeal (ruum C406, Põhja pst 7) kui ka online, Zoomi vahendusel.

Lisaks on kõik huvilised oodatud 4. juunil kell 15.00-16.00 Gregor Tauli juhitud sisearhitektuuri bakalaureuse ja magistri lõputööde tutvustusele EKA lõputööde festivali näitusel Rävala puiestee 8.

Nii infotundi kui tuurile saab registreeruda SIIN.

Teisipäeval, 13. mail kell 15.00 toimub EKA ruumis A-501 sisearhitektuuri osakonna ja üldteooriaainete keskuse dotsendi kandidaadi Gregor Tauli venia legendi loeng “Muutuda vast(ut)amisvõimeliseks.”

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja küsimusi küsima!

Taul tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:

Loengu pealkiri on laenatud Donna Haraway raamatust “Raskustes püsimine. Hõimuloome ktulutseenis”, mille EKA kirjastus hiljuti eesti keeles välja andis. Haraway kutsub lugejaid üles tegudele ning utoopilisele mõttelennukusele, sest ktulutseenis ehk antropotseenijärgses maailmas nii meie kui teised liigid niisama istudes ellu ei jää. Liigirikkuse võimsa manifesti kõrval on Haraway raamat ka lihtsalt väga mõnus keelemäng ning dialektilise mõtlemise tulevärk, mille taustal on huvitav mõelda selle üle, kellele EKA vastust annab ning kelle ja mille üle ta vastutab. Loengus lahkab Taul nii sisearhitektuuri kui üldteooriaainete positsiooni üle kõrgharidusmaastikul ning pakub välja erinevaid tulevikustsenaariume.”

17. märtsil kell 18.00 esineb ruumis A-400 Masayo Ave ettekandega Jaapani disainist jätkusuutlikkuse vaatenurgast. Ta vaatleb nii tulevikku kui ka minevikku mitte ainult Jaapani käsitöö, vaid ka ühiskondlike ja infrastruktuuriliste aspektide osas, mis toetavad jätkusuutlikkust. Näiteks pakub Edu-perioodi (1603-1868) Jaapani uurimine lõputuid näiteid targast ringmajandusest, millest kogu maailm võiks tänapäeval palju õppida.

Vestlus on osa näitusest „Jaapani õnnetunne“, mis on avatud selle nädala lõpuni ARS Projektiruumis.

13. märtsil kell 18.00 näitame näituse “Jaapani õnnetunne” raames ruumis A-400 dokumentaalfilmi “Soundscapes of Japan”, mis portreteerib Tsubame-Sanjo metallitöö meistreid. Film kestab tund aega. Jaapani keeles ja ingliskeelsete subtiitritega.