Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamispäeval on näitus avatud kell 15–18, mitme päeva vältel toimuvad näitused on järgneva(te)l päevadel avatud kell 12–18.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno
K 1.05. galerii on suletud
N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak
L 4.05. – P 5.05. Anatoomiline joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. – K 8.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
N 9.05. – R 10.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus
L 11.05. – E 13.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik

T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere,
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen
L 18.05. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau
P 19.05. galerii on suletud

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe

Laupäeval, 27. aprillil kell 14.00 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“.

Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre.

Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.

Väljapaneku teljeks on kümmekond Ploomipuu graafilist lehte: autori tuntumad tööd, mis on tähelepanuväärne nähtus 1970. aastate Eesti graafikas. Lisaks krestomaatilistele teostele tuuakse erialasesse käibesse graafilised proovitrükid ja seni avalikult eksponeerimata jäänud tõmmised Laur Kivistiku kogust. Graafika kõrval eksponeeritakse
kahte õlimaali, „Vaikelu hõbedase kepiga“ (1984) ja „Vaikelu kotiga“ (1984, Tartu Kunstimuuseum).

Näituse rõhk on aga Ploomipuu loomingu peegelduste ja kokkupuudete visualiseerimisel tema kaasaegsete ja tänapäeva autorite loomingus. Kaisa Puustaku, Mare Vindi ja Andres Toltsi teosed avavad laiemalt 1970.–1980. aastate graafika ja maali konteksti, tuues ühe olulise tendentsina esile üleliigsest puhastatud ja korrastatud kujutise võimestavat, kummastavat ja koguni metafüüsilist potentsiaali. Seda joont jätkab tänapäeva fotokunstis Arne Maasik, jõudes geomeetrilise kujundi metafüüsiliste mõõtmeteni. Näitusele on kutsutud Ploomipuu pärandiga suhestuma nooremad autorid Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Tanja Muravskaja ja Helen Tago, kes toovad oma uutes teostes esile selliseid aspekte nagu tehniline meisterlikkus, trükitud kujutise maalilised omadused, (visuaalne) poeesia, kujundimängud ning esteetilise pildi sotsiaalne kõnetamisvõime. Ploomipuuga koos kunstiinstituudis õppinud Tiit Pääsuke on aga loonud
uue teose ühe õpinguaegse krutski mälestuste põhjal. Pakkudes põnevaid dialooge Ploomipuu loominguga, on kõik autorid jäänud ka iseendaks, hoides tasakaalu empaatia ja isikupära vahel.

Rüki galerii näitus on Urmas Ploomipuu loomingu kõigest neljas sooloväljapanek, kusjuures kõik on leidnud aset postuumselt: 1992. aastal Draakoni galeriis, 2000. aastate alguses Eesti Panga galeriis, 2011. aastal Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis. Viimase näitusega kaasnes Tõnis Saadoja koostatud monograafia „Urmas Ploomipuu valge
maja“, mis avab Ploomipuud tunnustatud graafiku, aga ka fenomenaalse maalijana, kelle neli ainsat õlimaali moodustavad silmapaistva tehnilise ja kontseptuaalse peatüki Eesti 1980. aastate fotorealismi taustal.

Osalevad kunstnikud: Urmas Ploomipuu, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Arne Maasik, Tanja Muravskaja, Kaisa Puustak, Tiit Pääsuke, Helen Tago, Andres Tolts, Mare Vint

Näituse raames toimub laupäeval, 18. mail kell 15 vestlusring kunstnike ja kuraatoriga. Vestlust juhib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus
Täname: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Gristel Mänd, osalevad
kunstnikud

Näitus jääb avatuks 9. juunini 2024.

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus “Luba endal muutuda”.

Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest.

Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?

Näitusel osalevad viis Eesti kunstnikku, kes on viimastel aastatel pühendunud maalikunsti ja tehisaru suhete uurimisele ning ristavad traditsioonilisi maalikunsti tehnikaid erinevate digitehnoloogiatega. Vano Allsalu toidab tehisaru oma signatuurstiilis maalidega ja kaardistab selle võimeid abstraktses väljendusviisis; Gerda Hansen mängib mõttega, kas masinkunsti ajastu maalikunstnik saab astuda kaks korda ühte jõkke; Siiri Jüris lubab oma figuraalabstraktsetel maalidel digitehnoloogia abil muteeruda; Carl-Robert Kagge kasutab maaliekraanide loomisel Photoshopi generatiivse täitmise funktsiooni ja Mart Vainre on arendanud välja ouroborosliku analoog-digitaal-analoog värvitransformaatori. Näituse kuraator on Liisa Kaljula, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi maalikogus ning on kureerinud mitmeid maalikunsti näitusi.

Näituse ettevalmistusprotsess on tavapärasest kureeritud grupinäitusest erinev – kuraator ja kunstnikud on kohtunud regulaarselt osalevate kunstnike ateljeedes, et arutleda uue olukorra üle, millesse tehisaru jõuline ilmumine kunsti on asetanud: kas maalikunst oma aegluse, füüsilise töö ja inimliku vea pühitsemisega võiks olla digitaalse aktseleratsiooniajastu kontrakultuur? Osalejate vahel tekkinud ajutine kogukond on aidanud mõtestada seda ajahetke, mil maalikunsti ja tehisaru teed paratamatut ristuvad ning inimlik ja masinlik läbi põimuvad.

Kunstnikud: Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge, Mart Vainre
Kuraator: Liisa Kaljula
Graafiline disain: Carl-Robert Kagge
Näituse projektijuht: Mart Vainre
Installeerimine: Johannes Säre

Näitus “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” jääb ARS Projektiruumis avatuks kuni 18. maini 2024.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit, avamist toetab Põhjala.

Seoses ARSi avatud ateljeede päevaga toimuvad 17. mail näitusel osalejate poolt läbi viidud ekskursioonid, näituse finissage´i lõpetab vestlusring maalikunsti ja uute tehnoloogiate suhetest.

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn

Avatud E-L kell 12–18

Sissepääs tasuta

arsfactory.ee

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia

ARSi Filmifestival – AFF 2024
10.-11. aprill, kell 18-22
ARS Kunstilinnak, Stuudio 98, Pärnu mnt 154

10.-11. aprillil juba viiendat korda toimuv ARSi Filmifestival esitleb nüüdiskunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljaspoolt.

Filmifestival toob vaatajateni nii aastatetagused kunstnikufilmid kui ka värskelt esilinastuvad teosed. Festivaliprogrammis näitamisele tuleva 47 filmi teemade- ja žanrivalik ning tehniline teostus on äärmiselt mitmekesine ja ei ole piiritletav kindlate temaatiliste märksõndadega. Sealt leiab nii dokumentalistikat, eksperimentaalset vormimängu, narratiivsema sisuga lühifilme, esseistikat, animatsiooni kui ka valiku Eesti 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autoritelt.

Festival on tasuta ja oodatud on kõik kunsti- ja filmihuvilised!

“Kunstnikufilm on väga eriline ja eksperimentaalne visuaalkunsti žanr, mida enamasti näidatakse piiratud vaatajaskonnale vaid näitustel ja galeriides. Kuid tegemist on ka iseseisvate kunstiteostega, mille vaatamine suurel ekraanil avab hoopis uusi kihistusi. Vähene narratiivsus, abstraktne vaatenurk ja kontseptuaalne lähenemine on kunstnikefilmide puhul tavapärane ja paljudele vaatajatele samas harjumuspäratu, ent ootamatuid elamusi loov omadus,” selgitab AFF-i peakorraldaja Indrek Köster festivali olemust. “Varasematel aastatel nägime, et mitmekesine, laiendatud programm kunstnikufilmidest pakkus publikule nii üllatavaid, harivaid kui kindlasti ka meelelahutuslikke momente,” lisab kaaskorraldaja Reimo Võsa-Tangsoo.

Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming ja Sarah Elizabeth Johnston ja Frances Barbara Clare Cholerton, Tõnu Aru, Richard Denny ja Kotzebue Kollective & Katka Films, Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hilma Hedin, Rao Heidmets, Erik Hõim, Erki Kannus, Robert Kapanen, Ott Kattel, Ülo Keedus, Kati Kestna ja Ivar Soopan, Lauri Koppel, Kaur Kulver, Kristina Kuzemko, Laura Liventaal, Saoirse Mcgarry, Marge Monko, Noah Emanuel Morrison, Reigo Nahksepp ja Ringo Roots, Robin Nõgisto, Kätleen Noormägi, Anna Ovtšinnikova, Jaanika Peerna, Miina Barrera Pinochet, Katerina Rothberg, Lukasz Rygal, Sten Saarits, Liina Siib, Angela Soop, Silvia Sosaar, Inna Tarakanova, Mia Tohver, Jaan Toomik, Georg Tsupov, Melina Unterhauser, Markus Vaiksoo, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Megan Wynne. 

Alaprogramm “Pilk minevikku” võtab seekord vaatluse alla 1970-80ndate Eesti harrastusfilmi autorite Ülo Keeduse ja Tõnu Aru loomingu. Ülo Keeduse “Pro et Contra” on lavastuslike elementidega, mängulisele montaazile ja Arvo Pärdi muusikalisele improvisatsioonile üles ehitatud essee. Keeduse panus operaatorina kandub üle Tõnu Aru narratiivsema loojoonisega mängufilmidesse.

“Nagu ikka leiame ka nendest filmidest midagi, mis meile teadaolevat kinnitavad aga ka ennast uuesti vaatamise mõtestamisena välja pakuvad. Tõnu Aru filmide puhul paistab silma tema naispeategelaste Individualiseeritus võrrelduna meestegelaste üldistatud või kohati lausa grotesksele kujutamislaadile. Film “Valikuvabadus” räägib naise vabadusest valida, “Enne homset” keskendub naise rollile perekolmnurgas ja “Poolõed” jutustab
kummastavalt ambivalentse loo kahest naisest ja vabadusest jätta valimata,”  lisab alaprogrammi koostaja Taavi Talve.

Alates kell 17.30 on avatud kohvik L’atelier Klorofüll Naudi ARS Kunstilinnaku Filmifestivali kõigi meeltega!

L’atelier Klorofüll pakub meeldejäävaid elamusi, luues unikaalse sümbioosi kulinaarsest meisterlikkusest ja filmivõlust. Tule koge, kuidas meie kulinaariakunstnikud ühendavad sellel unustamatul rännakul erinevaid maitseid ja lugusid.

Festivali kava lisandub peagi. Jälgige reklaami!
www.arsfactory.ee

AFFi toetavad Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapital.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 25. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Vesi ja mälu” võitjad.

Vabade kunstide teaduskond kutsub juba neljandat aastat loomingulisi gümnaasiuminoori ja abituriente osalema kunstikonkursil “Kasulik kunst?!”. Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Konkursi teemaks oli sel aastal “Vesi ja mälu”. Vesi on vanem kui päike. Maa vesi on umbes 4.5 miljardit aastat vana, umbes pool meie vetest pärineb Päikese sünniaegsest tähtedevahelisest jäävarust. Vesi tähendab elu võimalust. Võime mõelda, milline on pika minevikuga vee tulevik. Aga võime keskenduda ka ühele väikesele veetilgale, mis peegeldab tagasi valgust köögiaknast. Või jagada isiklikke hetki, mil vesi on olnud vajalik, ilus, huvitav, hirmutav, arusaamatu, igav, igavikuline.

Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

2024. a. konkursitöid kommenteerib EKA vabade kunstide dekaan Kirke Kangro:

“Taaskord rõõmustas meid rohke osavõtt – seda enam, et selleaastane alateema “Vesi ja mälu” on üsna nõudlik ja vajaks suurt sisseelamist ka professionaalsetelt kunstnikelt. Andsime sel aastal välja rekordarvu eripreemiaid, nende hulgas näiteks posthumanismi, allegoorilise meremaali- või Shakespeare’i eripreemia”. Rõõm oli tööde seas näha õnnestunud animatsioone, julget maalile lähenemist, skulpturaalseid otsinguid. Silma torkas silma ka see, et digitaalsed kunstiloomise võimalused on uue põlvkonna kunsti katsetustes väga esil. Eripreemiaid oleks välja anda saanud veel hulganisti, aga kõik ei mahuks kahjuks nominentide näitusele ära. Kindlasti ootame kõiki osalejaid näituse avamisele ja ka vabade kunstide Hindamismaratonile EKA galeriis ning TASE näitusele Tallinna Kunstihoones sel kevadel.”

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

“Spekulatiivsed maad” on Gisèle Gononi esimene isikunäitus Tallinnas.

Ajaloolise uurimustöö, isikliku narratiivi ja ühisvara kriitilise mõtestamise kaudu esitleb kunstnik uut mastaapset tekstiili- ja heliinstallatsiooni. Tema töö uurib maa omastamist ja kasutamist võimsate majandusjõudude mõju all.

Gonon muudab jõuga omastamise kutseks metafoorse varjupaiga loomise abil. Installatsiooni vormi aluseks on kunstniku ema põllumaade katastrikaardid Prantsusmaa kaguosast Monts du Lyonnais’ maapiirkonnast. Külastaja on kutsutud ripparhitektuuri mis koosneb kokku õmmeldud geomeetrilistest kangatükkidest, mis on kogutud Euroopa maapiirkondadest, eelkõige Eesti ja Prantsusmaa aladelt. Keeruline lapitöö hoiab koos materjali, mis on oma olemuselt osa töö-, sealhulgas põllutöö protsessidest. Erinevates emakeeltes sosistav helimaastik meelitab külastajat mõtisklema maa ja galerii ümbruse üle. Installatsioon avaneb sümboolse ruumina, mis on koduks paljudele narratiividele ja on seeläbi vastuprotsess maa hõivamisele, tekitades dialoogi maa omandiõiguse ja selle vahetuse üle. Saagikoristuse, aeglases tempos õmblemise ja käsitsitöö abil soodustab kunstnik dialoogi tööprotsesside ja kunstipraktika vahel, mõtiskledes tootmisprotsesside ja nende tasaarengu (degrowth) potentsiaali üle.

Gisèle Gonon on visuaalkunstnik, kes tegutseb hetkel Berliini ja Tallinna vahel. Tema uurimistöö keskendub tööle- nii tegevusele, kui osale majandussüsteemist, uurides eriti põllumajandusliku tootmise mudeleid, mille puhul ta leiab analoogiaid kunstilise tootmisega. Tema praktika õitseb polümorfses korpuses, mis ulatub installatsioonist ja joonistamisest kuni heli ja videoni. Tema loomingu põhiosa on maa. Maa, kui tootmisvahend, aga ka sümboolne ja emotsionaalne ruum, mida tuleb jälgida, kaardistada ja uurida. Talus üles kasvanuna ühendab ta autobiograafilised elemendid töölisklassi ja kväär vaatenurgast sotsiaalteaduste ning empiirilise kogemusega. Tema segameedia installatsioone on eksponeeritud muuhulgas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis EKKM, Leipziger Baumwollspinnerei, Bundeskunsthalle Bonn, Galerie de l’IESA Paris, gr_und Berlin ning läbi erinevate kunstnike residentuuri programmide: Nida kunstikoloonia Leedus, Factoratory Lyon´is ja Hea olemise kunst, Kunstihoone Tallinn.

Kaasprodutsent: Laura De Jaeger

Graafiline disain: Typokompanii (Andree Paat, Aimur Takk)

Kunstnik tänab Denise Gononit, Mara Kirchbergi, Laura De Jaegerit, Cathy Douvre’i, Marion Orfilat, Ats Kruusingut, Sandra Ernitsat, Solveig Lille, Sarah Noonani, kõiki kangakorjes osalenuid, Eesti Kunstiakadeemiat, EKKM-i ja Uus Rada.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Stiftung Kunstfond.

Uus Rada galerii
Raja 11a
Tallinn

Avamine: 10.04, 18:00

Avatud: 11.04 – 20.04.2024, teisipäev – pühapäev 14:00 – 18:00 või kokkuleppel .

Finissage: 20.04, 16:00

Teisipäeval (26.03) kell 19.00 toimub Lainurga galerii ja selle esimese näituse avamine. Lainurga galerii asub 4. korrusel fotoosakonna ees (B-405).

Nurgagaleriide eeskäija Täisnurga galerii pühitseb sisse Lainurga galerii ja näituse avamisel toimub performance.

Näituse raames on Eesti Kunstiakadeemia hoonesse peidetud kümme Täisnurga galerii logo. Kõikide nende logode esimene leidja saab Täisnurga poolt premeeritud.

Kunstnikufilmide linastus 4. aprillil kell 18.00 kinos Artis

Gustav Deutch / FILM IST 1-3 / 35’
Eva Heller / LAST LOST / 13’
Abigail Child / CAKE AND STEAK, Suburban Trilogy – Part 1 / 21’
Peter Tscherkassky / OUTER SPACE / 10’
Jay Rosenblatt / AFRAID SO / 2’40
Jay Rosenblatt / THE SMELL OF BURNING ANTS / 21’
Christoph Girardet & Matthias Müller / PLAY / 7’20

Linastusele eelneb sissejuhatus programmi kuraatori Taavi Talve poolt.

Sissepääs tasuta

Toetavad EKA vabade kunstide teaduskond, Kunstnikufilm OÜ

Found footage filmiprogramm toob vaatajani läbilõike filmidest, mis põhinevad  juba olemasolevate kaadrite taaskasutamisel. Iseenesest lihtsalt kirjeldataval meetodil on oma tähelepanuväärne koht ja mõju liikuva pildi ökonoomias, mis võimaldab väljenduda laial spektril autoripositsioonidel. Hõlmates nii lugude jutustamist, kujutise dekonstruktsiooni ja rekontekstualiseerimist kui ka liikuva pildi meediumispetsiifiliste tahkude käsitlemist. Need taaskasutatavad kaadrid on uuesti kõnelema panduna suutelised osutama endi sünni ja ringlemise asjaoludele, seadma kahtluse alla algselt sätestatud ühehäälsuse ning kavatsetud tähenduse. Need on ainulised liikuvate kujutistega täidetud ruumid, mis lasevad meil heita pilgu nende eelmistele eludele, neid loonud pinge ja lummuse tunnistajad, milles on tihendatult peidus sinna varjuv tegelik tähendus. See kujutise taaskasutamine, juba olemasoleva ümberpaigutamine, lubab meil märgata tardunud hoiakutele kuju ja vormi andnud nähtamatuid kokkuleppeid, isiklike ja kollektiivsete reaalsuskogemuste representatsioone ja nende tingimuslikkust. Kui hästi läheb, saame võimaluse heita pilgu harjumuslikkuse katkirebitud eesriide taha.