Rubriik: Vabade kunstide teaduskond

22.01.2022 — 20.02.2022

Kelli Gedvil Tartu Kunstimajas

PYS - Kelli Gedvil CMYK curved bleed 3mm - 11012021 plakat

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kelli Gedvil Tartu Kunstimajas

Laupäev 22 jaanuar, 2022 — Pühapäev 20 veebruar, 2022

PYS - Kelli Gedvil CMYK curved bleed 3mm - 11012021 plakat

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

11.01.2022 — 28.01.2022

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”

Maryliis Teinfeldt-Grins näitus

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”

Teisipäev 11 jaanuar, 2022 — Reede 28 jaanuar, 2022

Maryliis Teinfeldt-Grins näitus

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.01.2022 — 16.01.2022

Dassemperdepot’ ühisnäitus: Üsk/Pandemoonium

üsk pandemoonium poster
EKA stsenograafia 1. ja 3. kursuse ühisnäitus Kinomajas 13.01–16.01 
Juhendaja: Mark Raidpere
Osalevad: Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Estookin, Rebeca Rosalie Parbus, Heleen Rahel Ojasalu, Anett Aedla, Clara Jantson-Köstner, Ere Lee Kama
Avamine 13.01 kell 18.00
Teistel päevadel näitus avatud 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Moe Distillery, Kadarbiku, Kooker Tänavakohvik, KESKUS, Jakob Juksaar 
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Dassemperdepot’ ühisnäitus: Üsk/Pandemoonium

Neljapäev 13 jaanuar, 2022 — Pühapäev 16 jaanuar, 2022

üsk pandemoonium poster
EKA stsenograafia 1. ja 3. kursuse ühisnäitus Kinomajas 13.01–16.01 
Juhendaja: Mark Raidpere
Osalevad: Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Estookin, Rebeca Rosalie Parbus, Heleen Rahel Ojasalu, Anett Aedla, Clara Jantson-Köstner, Ere Lee Kama
Avamine 13.01 kell 18.00
Teistel päevadel näitus avatud 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Moe Distillery, Kadarbiku, Kooker Tänavakohvik, KESKUS, Jakob Juksaar 
Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.01.2022

Animatsiooni magistriõppekava infotund sisseastujatele

animation-ma-1

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki huvilisi osalema rahvusvahelist animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 13. jaanuaril 2022 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

REGISTREERU INFOTUNDI SIIN

Rohkem infot Animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt animatsiooni jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

Animatsiooni magistriõppekava infotund sisseastujatele

Neljapäev 13 jaanuar, 2022

animation-ma-1

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki huvilisi osalema rahvusvahelist animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 13. jaanuaril 2022 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

REGISTREERU INFOTUNDI SIIN

Rohkem infot Animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

Vastuvõtt animatsiooni jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril 2022 ning kestab kuni 1. märtsini. Lisainfo vastuvõtu kohta.

Postitas Maarja Pabut — Püsilink

14.12.2021 — 08.01.2022

Martin Buschmanni „Dok.Foto 2020“ Draakoni galeriis

martin_buschmann_2021

Alates teisipäevast, 14. detsembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Martin Buschmanni näitus „Dok.Foto 2020“. 

Kuna dokumentaalfotograafia ülesandeks on jäädvustada sündmuseid kohapeal, siis virtuaalsete sündmuste ja keskkondade puhul peame paratamatult mõtlema selle üle, kuidas olla kohal ning kuidas kajastada virtuaalses keskkonnas toimuvat läbi fotograafia? Millised on ühised jooned reaalse ja virtuaalse maailma vahel? Millised on võimalused ja piirangud ning kuidas toimib ja peab vastu tänapäevane fototeooria virtuaalses keskkonnas.

Näitusel on esitletud fotod, erinevates virtuaalsetes (mängu)keskkondades toimunud kontsertidest. Vormiliselt rakendab kunstnik tänapäevast kontsertfotograafia võttestikku virtuaalsetes keskkondades ja vaatab, kuidas on võimalik seal tekkiva visuaaliga toimunut (meeleolu, sündmuste kulgu, eripära) edasi anda.

Kunstnik suunab oma „kaamera“ kontsertide keskkondadele ja seal toimuvale, kajastades virtuaalsetel sündmustel toimuvat ülemaailmsete sündmuste ning poliitika taustal.

Põlev Targeti kaubamaja, virtuaalse klubi Elsewither (mis on Brooklynis asuva klubi Elsewhere virtuaalne koopia) üritusel, oli sünkroonis samal ajal 2020. aasta juunis New Yorkis toimunud rahutustega, sama võib öelda Pussy Rioti esinemise kohta Block by Blockwesti festivalil. Mõlemad üritused leidsid aset Minecrafti keskkonnas, mis oli kiireim, mugavam ja ehk ka odavaim lahendus virtuaalse kontserdi tekitamiseks koroonapiirangute tingimustes.

Nendele vastukaaluks on pildid nö kommertskeskkondadest: foto Robloxi keskkonnas toimunud Lil Nas X kontserdipublikust ning Lost Horizon festivalist Sansaris. Kui teistes keskkondades jäävad inimesi esindavad avatarid pigem inimesetaoliseks, siis Sansari keskkonnas lubatakse tantsupõrandale ka porgandi välimusega tegelasi.

Selle taustal tõstatub üha enam aktuaalstust koguv küsimus isikuandmete ja -kaitse kohta – mis iseloomustab isikut, kui ta eksisteerib virtuaalses keskkonnas? Reaalses (optikal põhinevas) fotograafias tunneme ja eristame isikuid kujutisel näojoonte ja kehahoiaku järgi, aga kuidas teha seda virtuaalse maailma fotograafias, kus avatarid on eelnevalt (mängu)arendaja poolt loodud?

Martin Buschmann (1980) on Tallinnas elav kunstnik ja fotograaf. Ta on lõpetanud 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe kaasaegse kunsti erialal ning 2019. aastal bakalaureuseõppe fotograafia erialal. Buschmann kasutab väljendusvahenditena fotograafiat ja installatsiooni, uurides kriitilisest vaatevinklist erinevaid soolisi representatsioone, mänguteooriaid ja simulaakrume. Samuti on ta töötanud ERKI moeshow fotograafina enam kui kümme aastat. Juba mitmeid aastaid analüüsib Martin Buschmann ajakirjanduses (Sirp, Positiiv) toimunud näituseprojekte.

Teosed on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Kunstnik tänab: Reimo Võsa-Tangsoo, Kristel Schwede, Veigo Kuzmenko, Tiiu Buschmann, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Fotoajakiri Positiiv, Eesti Kultuurkapital. Samuti Robloxi, Minecrafti ning Sansari keskkondi ning kõiki neid, kes seal toimunud kontsertidega seotud olid.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Martin Buschmanni „Dok.Foto 2020“ Draakoni galeriis

Teisipäev 14 detsember, 2021 — Laupäev 08 jaanuar, 2022

martin_buschmann_2021

Alates teisipäevast, 14. detsembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Martin Buschmanni näitus „Dok.Foto 2020“. 

Kuna dokumentaalfotograafia ülesandeks on jäädvustada sündmuseid kohapeal, siis virtuaalsete sündmuste ja keskkondade puhul peame paratamatult mõtlema selle üle, kuidas olla kohal ning kuidas kajastada virtuaalses keskkonnas toimuvat läbi fotograafia? Millised on ühised jooned reaalse ja virtuaalse maailma vahel? Millised on võimalused ja piirangud ning kuidas toimib ja peab vastu tänapäevane fototeooria virtuaalses keskkonnas.

Näitusel on esitletud fotod, erinevates virtuaalsetes (mängu)keskkondades toimunud kontsertidest. Vormiliselt rakendab kunstnik tänapäevast kontsertfotograafia võttestikku virtuaalsetes keskkondades ja vaatab, kuidas on võimalik seal tekkiva visuaaliga toimunut (meeleolu, sündmuste kulgu, eripära) edasi anda.

Kunstnik suunab oma „kaamera“ kontsertide keskkondadele ja seal toimuvale, kajastades virtuaalsetel sündmustel toimuvat ülemaailmsete sündmuste ning poliitika taustal.

Põlev Targeti kaubamaja, virtuaalse klubi Elsewither (mis on Brooklynis asuva klubi Elsewhere virtuaalne koopia) üritusel, oli sünkroonis samal ajal 2020. aasta juunis New Yorkis toimunud rahutustega, sama võib öelda Pussy Rioti esinemise kohta Block by Blockwesti festivalil. Mõlemad üritused leidsid aset Minecrafti keskkonnas, mis oli kiireim, mugavam ja ehk ka odavaim lahendus virtuaalse kontserdi tekitamiseks koroonapiirangute tingimustes.

Nendele vastukaaluks on pildid nö kommertskeskkondadest: foto Robloxi keskkonnas toimunud Lil Nas X kontserdipublikust ning Lost Horizon festivalist Sansaris. Kui teistes keskkondades jäävad inimesi esindavad avatarid pigem inimesetaoliseks, siis Sansari keskkonnas lubatakse tantsupõrandale ka porgandi välimusega tegelasi.

Selle taustal tõstatub üha enam aktuaalstust koguv küsimus isikuandmete ja -kaitse kohta – mis iseloomustab isikut, kui ta eksisteerib virtuaalses keskkonnas? Reaalses (optikal põhinevas) fotograafias tunneme ja eristame isikuid kujutisel näojoonte ja kehahoiaku järgi, aga kuidas teha seda virtuaalse maailma fotograafias, kus avatarid on eelnevalt (mängu)arendaja poolt loodud?

Martin Buschmann (1980) on Tallinnas elav kunstnik ja fotograaf. Ta on lõpetanud 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe kaasaegse kunsti erialal ning 2019. aastal bakalaureuseõppe fotograafia erialal. Buschmann kasutab väljendusvahenditena fotograafiat ja installatsiooni, uurides kriitilisest vaatevinklist erinevaid soolisi representatsioone, mänguteooriaid ja simulaakrume. Samuti on ta töötanud ERKI moeshow fotograafina enam kui kümme aastat. Juba mitmeid aastaid analüüsib Martin Buschmann ajakirjanduses (Sirp, Positiiv) toimunud näituseprojekte.

Teosed on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Kunstnik tänab: Reimo Võsa-Tangsoo, Kristel Schwede, Veigo Kuzmenko, Tiiu Buschmann, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Fotoajakiri Positiiv, Eesti Kultuurkapital. Samuti Robloxi, Minecrafti ning Sansari keskkondi ning kõiki neid, kes seal toimunud kontsertidega seotud olid.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

17.12.2021 — 21.12.2021

Installatsiooninäitus “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel”

silence-1x1

Reedel, 17. detsembril kell 19.00 avatakse Raja majas skulptuuriosakonna II kursuse tudengite kunstiinstallatsioon “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” (“You Still Live In the Silence Between My Walls”).

Sellel näitusel küsivad kunstnikud, mida tähendab olla avaliku ruumi skulptuur? Kuidas vaadata aja möödumist? Kuidas olla täiesti paigal, kui kõik sinu ümber muutub?

Jäädvustades igapäevaseid kogemusi Raja katuse all sündinud ja nüüd stiihias õilmitsevate kujude kohta, annab installatsioon vaatajale võimaluse puhata nende rahus – ühises imestamise hetkes – üha muutuvas maailmas.

Kunstnikud: Lisethe Maas, Inessa Saarits, Merilin Põldsam, Aleksandra Nyyssönen, Pablo Apellaniz, Michael O Reilly, Lauri Lest, Gregorio Migliaccio, Rain Saarik

Juhendaja: Sten Saarits

“Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” on avatud 17.-21. detsembrini iga päev kell 15.00-19.00.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Installatsiooninäitus “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel”

Reede 17 detsember, 2021 — Teisipäev 21 detsember, 2021

silence-1x1

Reedel, 17. detsembril kell 19.00 avatakse Raja majas skulptuuriosakonna II kursuse tudengite kunstiinstallatsioon “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” (“You Still Live In the Silence Between My Walls”).

Sellel näitusel küsivad kunstnikud, mida tähendab olla avaliku ruumi skulptuur? Kuidas vaadata aja möödumist? Kuidas olla täiesti paigal, kui kõik sinu ümber muutub?

Jäädvustades igapäevaseid kogemusi Raja katuse all sündinud ja nüüd stiihias õilmitsevate kujude kohta, annab installatsioon vaatajale võimaluse puhata nende rahus – ühises imestamise hetkes – üha muutuvas maailmas.

Kunstnikud: Lisethe Maas, Inessa Saarits, Merilin Põldsam, Aleksandra Nyyssönen, Pablo Apellaniz, Michael O Reilly, Lauri Lest, Gregorio Migliaccio, Rain Saarik

Juhendaja: Sten Saarits

“Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” on avatud 17.-21. detsembrini iga päev kell 15.00-19.00.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2021 — 19.12.2021

Tõnis Saadoja WIELSi kunstikeskuse projektiruumis

Tõnis Saadoja „Oktoober. Roosakashall“. Õli, lõuend. 2021. 195 x 150 cm

WIELSi kunstikeskuse projektiruumis avatakse 1. detsembril kell 18 Tõnis Saadoja näitus „September, oktoober, …“.

Näitusel on väljas kuus õlimaali, mis moodustavad suurema osa hetkel töös olevast maaliseeriast „September, oktoober, …“. Kaks neist on Eesti publikule tuttavad 2020. aastast, mil need olid väljas Tallinna Kunstihoone näitusel „Olgu te hoitud ja armastatud“.

Maaliseerias jaotub kunstniku tähelepanu võrdselt kahe küsimuse vahel – kuidas kujutada mittefunktsionaalset keskkonda ning maalida pilt, mis keskendub eelkõige maalimisele?

„Mind huvitab pildi poeetiline mõõde ning maalimisega kaasnev tinglikkus on üks võimalus seda võimendada,” ütleb Saadoja, „Maalimine on eelkõige potentsiaal, mis võib viia uute seoste ja tähendusteni, aga ka tagasi vanadele radadele, milles pole samuti midagi halba. Ometi on igas korduses alati midagi uut ja pikapeale liigub kõik eemale algsest kursist.”

Arhitektuuri portreteerimine madala kontrastsusega maalikeeles jätkub ka aprillis Tartu Kunstimajas avataval isikunäitusel. 

Näitus WIELSis on avatud 19. detsembrini.

Tõnis Saadoja viibis WIELSi kunstiresidentuuris 2019. aastal. Koostöö residentuuriga on võimalus Eesti kunstnikele elada ja töötada pool aastat Brüsselis. Kunstnikud valitakse välja avalikul konkursil. Hetkel töötab WIELSis Ingel Vaikla, 2022. aastal osalevad residentuuris Krista Mölder ja Sandra Kosorotova. Residentuurivõimalust Eesti kunstnikele korraldavad WIELS ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Tõnis Saadoja WIELSi kunstikeskuse projektiruumis

Kolmapäev 01 detsember, 2021 — Pühapäev 19 detsember, 2021

Tõnis Saadoja „Oktoober. Roosakashall“. Õli, lõuend. 2021. 195 x 150 cm

WIELSi kunstikeskuse projektiruumis avatakse 1. detsembril kell 18 Tõnis Saadoja näitus „September, oktoober, …“.

Näitusel on väljas kuus õlimaali, mis moodustavad suurema osa hetkel töös olevast maaliseeriast „September, oktoober, …“. Kaks neist on Eesti publikule tuttavad 2020. aastast, mil need olid väljas Tallinna Kunstihoone näitusel „Olgu te hoitud ja armastatud“.

Maaliseerias jaotub kunstniku tähelepanu võrdselt kahe küsimuse vahel – kuidas kujutada mittefunktsionaalset keskkonda ning maalida pilt, mis keskendub eelkõige maalimisele?

„Mind huvitab pildi poeetiline mõõde ning maalimisega kaasnev tinglikkus on üks võimalus seda võimendada,” ütleb Saadoja, „Maalimine on eelkõige potentsiaal, mis võib viia uute seoste ja tähendusteni, aga ka tagasi vanadele radadele, milles pole samuti midagi halba. Ometi on igas korduses alati midagi uut ja pikapeale liigub kõik eemale algsest kursist.”

Arhitektuuri portreteerimine madala kontrastsusega maalikeeles jätkub ka aprillis Tartu Kunstimajas avataval isikunäitusel. 

Näitus WIELSis on avatud 19. detsembrini.

Tõnis Saadoja viibis WIELSi kunstiresidentuuris 2019. aastal. Koostöö residentuuriga on võimalus Eesti kunstnikele elada ja töötada pool aastat Brüsselis. Kunstnikud valitakse välja avalikul konkursil. Hetkel töötab WIELSis Ingel Vaikla, 2022. aastal osalevad residentuuris Krista Mölder ja Sandra Kosorotova. Residentuurivõimalust Eesti kunstnikele korraldavad WIELS ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2021 — 02.01.2022

„Asjad ja mitteasjad“ – EKA graafika näitus Haapsalus

HLG_plakat_25.11

Kunstnikud: Merilyn Lempu, Sven Mantsik, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Caroline Pajusaar, Riina Reiners

Näituse avamine 1. detsembril kell 17.00 

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitusel „Asjad ja mitteasjad“ juureldakse asjade vajalikkuse üle ning avatakse isiklikke suhteid kunstnike ja nende valitud objektide vahel. Kunstnikud on töötanud kodusfääris leiduvate esemetega, mis tekitavad neis ebamugavustunnet või mille tegelikus väärtuses nad kahtlevad. Eri protsesside käigus on mõnestki asjast saanud mitteasi.

Merilyn Lempu kõrvutab romantilised tsüanotüüpia tehnikas tööd juuste kammimise heliga, et tuua selle kaudu esile oma juuste ja nende kaotamisega seotud armastuse-vihkamise suhet.

Sven Mantsik paigutab näituseruumi lapsepõlve narivoodi, milles ei ole enam aastaid magatud, koos patjadega, mis on kaetud hukkunud ööliblikate siluettidega. Illustreeritud poekleepsud, mis tekitavad temas vastikustunnet, seostuvad kunstniku jaoks hingetu töörutiiniga.

Ella-Mai Matsina töö keskendub asjadele, mida me tegelikult väga ei vaja ja mille paljusus teeb ärevaks. Sellises mahus tootmine ja tarbimine ei saa lõpmatuseni kesta, aga kas suudame sellest loobuda? Selleks, et probleem inimestele kohale jõuaks, peab seda näitama ekstreemsemate vahenditega, näiteks huligaanide abil.

Iti Lona Oja äraviskamiseks mõeldud materjalidest volditud parv asetab tähelepanu alla tarbimisühiskonnas aina kogunevad eesmärgita asjad. Teos on sündinud lootuses, et millalgi pürgime kõik tuleviku poole, kus leiduks vähem mitteasju.

Caroline Pajusaar kujutab talle ebamugavust ja kõhedust tekitavaid objekte ning nende omavahelist dialoogi. Nagu puudutus, mis liigub läbi kogu keha, äratab krudiseva kanga kare kallistus hinge kriipivaid värinaid hammasteni välja.

Riina Reiners seab oma töös kokku erinevaid snäkke, mis on kappi seisma jäänud. Äraviskamise asemel käsitleb ta neid mitte toidu, vaid materjalina, andes rikutud maitsetele uue väärtuse ja tähenduse.

Näituseprojekti juhendajad on Maria Erikson ja Liina Siib (EKA graafika osakond).

Täname: Merilin Põldsam, Kadri Toom, Paul Rannik, Agur Kruusing, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock, Eve Kask, EKA graafika osakond

Haapsalu linnagalerii, Posti t 3, K–P 12–18

Postitas Andres Lõo — Püsilink

„Asjad ja mitteasjad“ – EKA graafika näitus Haapsalus

Kolmapäev 01 detsember, 2021 — Pühapäev 02 jaanuar, 2022

HLG_plakat_25.11

Kunstnikud: Merilyn Lempu, Sven Mantsik, Ella-Mai Matsina, Iti Lona Oja, Caroline Pajusaar, Riina Reiners

Näituse avamine 1. detsembril kell 17.00 

Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna näitusel „Asjad ja mitteasjad“ juureldakse asjade vajalikkuse üle ning avatakse isiklikke suhteid kunstnike ja nende valitud objektide vahel. Kunstnikud on töötanud kodusfääris leiduvate esemetega, mis tekitavad neis ebamugavustunnet või mille tegelikus väärtuses nad kahtlevad. Eri protsesside käigus on mõnestki asjast saanud mitteasi.

Merilyn Lempu kõrvutab romantilised tsüanotüüpia tehnikas tööd juuste kammimise heliga, et tuua selle kaudu esile oma juuste ja nende kaotamisega seotud armastuse-vihkamise suhet.

Sven Mantsik paigutab näituseruumi lapsepõlve narivoodi, milles ei ole enam aastaid magatud, koos patjadega, mis on kaetud hukkunud ööliblikate siluettidega. Illustreeritud poekleepsud, mis tekitavad temas vastikustunnet, seostuvad kunstniku jaoks hingetu töörutiiniga.

Ella-Mai Matsina töö keskendub asjadele, mida me tegelikult väga ei vaja ja mille paljusus teeb ärevaks. Sellises mahus tootmine ja tarbimine ei saa lõpmatuseni kesta, aga kas suudame sellest loobuda? Selleks, et probleem inimestele kohale jõuaks, peab seda näitama ekstreemsemate vahenditega, näiteks huligaanide abil.

Iti Lona Oja äraviskamiseks mõeldud materjalidest volditud parv asetab tähelepanu alla tarbimisühiskonnas aina kogunevad eesmärgita asjad. Teos on sündinud lootuses, et millalgi pürgime kõik tuleviku poole, kus leiduks vähem mitteasju.

Caroline Pajusaar kujutab talle ebamugavust ja kõhedust tekitavaid objekte ning nende omavahelist dialoogi. Nagu puudutus, mis liigub läbi kogu keha, äratab krudiseva kanga kare kallistus hinge kriipivaid värinaid hammasteni välja.

Riina Reiners seab oma töös kokku erinevaid snäkke, mis on kappi seisma jäänud. Äraviskamise asemel käsitleb ta neid mitte toidu, vaid materjalina, andes rikutud maitsetele uue väärtuse ja tähenduse.

Näituseprojekti juhendajad on Maria Erikson ja Liina Siib (EKA graafika osakond).

Täname: Merilin Põldsam, Kadri Toom, Paul Rannik, Agur Kruusing, Mart Saarepuu, Hans-Gunter Lock, Eve Kask, EKA graafika osakond

Haapsalu linnagalerii, Posti t 3, K–P 12–18

Postitas Andres Lõo — Püsilink

02.12.2021 — 22.12.2021

Hindamismaraton 02.–22.12.2021

HINDAMISMARATON fb bänner ajatu page

HINDAMISMARATON
02.–22.12.2021
E-L kell 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tn-lt covid tõendiga

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

02.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Paul Kuimet
03.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
04.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
06.12 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
07.12 – Joonistamine, juhendaja Eero Alev
08.12 – Joonistamine, juhendaja Britta Benno
09.12 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
10.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Kristina Õllek
11.12 – Maal, juhendajad Mihkel Maripuu, Tõnis Saadoja
13.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
14.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
15.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
16.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
17.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
18.12 – Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik
20.12 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask
21.12 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Martinus Daane Klemet, Oliver Laas
22.12 – Graafika, juhendajad Kadri Toom, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Maria Erikson, Liina Siib

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton 02.–22.12.2021

Neljapäev 02 detsember, 2021 — Kolmapäev 22 detsember, 2021

HINDAMISMARATON fb bänner ajatu page

HINDAMISMARATON
02.–22.12.2021
E-L kell 15.00–18.00
Sissepääs Kotzebue tn-lt covid tõendiga

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

02.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Paul Kuimet
03.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
04.12 – Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Taavi Piibemann
06.12 – Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
07.12 – Joonistamine, juhendaja Eero Alev
08.12 – Joonistamine, juhendaja Britta Benno
09.12 – Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja
10.12 – Kunstiprojekt, juhendaja Kristina Õllek
11.12 – Maal, juhendajad Mihkel Maripuu, Tõnis Saadoja
13.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
14.12 – Erialaprojekt, juhendaja Ene-Liis Semper
15.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
16.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
17.12 – Kaasaegne kunst, juhendajad Kristaps Ancans, Taavi Piibemann
18.12 – Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik
20.12 – Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Eve Kask
21.12 – Graafika, juhendajad Viktor Gurov, Martinus Daane Klemet, Oliver Laas
22.12 – Graafika, juhendajad Kadri Toom, Lilli-Krõõt Repnau, Mark Raidpere, Maria Erikson, Liina Siib

Postitas Pire Sova — Püsilink

30.11.2021

Henri Hüti performatiivsete partituuride töötoa hindamine

Greenfield

30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval

Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov

Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor

Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.

Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.

„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“

Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.

EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.

Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.

EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.

Üritus on huvilistele TASUTA!

Rohkem infot

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Henri Hüti performatiivsete partituuride töötoa hindamine

Teisipäev 30 november, 2021

Greenfield

30. novembril 2021 Sõltumatu Tantsu Laval

Osalevad: Karl Joonas Alamaa, Loora Kaubi, Anita Kremm, Lisette Sivard, Edvard Vellevoog, Emili Kelle, Tea Lemberpuu, Karmen Teesi Pregel, Elss Marta Raidmets, Ella Mari Roosi, Sirel Tammisto, Sabina Liselle Zahharov

Initsiaator: Henri Hütt
Fotograaf: Kris Moor

Seekordsel Greenfieldil osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Etenduskunstnik Henri Hüti juhendatav kursus katsetab performatiivsete partituuridega, mis performance’i esitamiseks vajalikud või mittevajalikud on.

Kunstnikele mõeldud avatud platvorm Greenfield on regulaarne sündmus Sõltumatu Tantsu Laval, kus eri valdkondade kunstnikud (tantsijad, teatraalid, muusikud, kunstnikud, luuletajad jt) saavad üksteise loominguga tutvuda, oma valmimisjärgus töid ette näidata ning teiste loojate ja publikuga dialoogi luua.

„Partituurid, instruktsioonid, skoorid… Erinevad komponeerimisvõimalused, instruktsioonide loomised ja nihestamised. Miktrotonaalsusest mitte-antropomorfiani.“

Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.

EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.

Performatiivseid partituure võib mõista kui kunstilisi instruktsioone, mis muudavad maailma vaatemängulisemaks paigaks. Instruktsiooni järgija võib tajuda argireaalsust unikaalsemana. See juhis ei pruugi eeldada tohutult ressurssi, vaid võib olla teostatav ka mõttes.

EKA tudengitega läbi viidud eksperimendid on jõudnud formaadini, millele Greenfieldil ka teisi tunnistajaid oodatakse – vaatlemaks, millisena jäävad grupi ideed ellu alternatiivses keskkonnas. Tegemist on kogunemisega, milles on lühemaid, pikemaid ja ka õhtut läbivaid performatiivseid instruktsioone.

Üritus on huvilistele TASUTA!

Rohkem infot

Sündmus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink