Avatud loengud
07.12.2023
NARTi avatud loeng koos Uwe Lützen and Elke Renate Steineriga
Kutsume kõiki Narva kunstiresidentuuri selle sügistalve kolmandale avatud loengule, mis toimub sel neljapäeval EKAs.
Elke Renate Steiner on koomiksikunstnik, kes elab ja töötab Berliinis. Ta loob koomikseid ja illustratsioone, joonistab üritustel ja dokumenteerib olukordi kogukondade jaoks. Narvas korraldab ta täiskasvanutele töötubasid, et tõlkida on nende kogemusi koomiksiteks.
Uwe Lützen on Šveitsi stsenarist, kes elab Zürichis ja Berliinis. Oma residentuuri ajal ta lõi performance’ “28 küsimust (vastuseid pole vaja)”, mis räägib kodust, kohtadest ja identiteedist.
Loeng on tasuta ja kõigile avatud!
Loeng toimub inglise keeles.
Kontakt:
residentuur@artun.ee
NARTi avatud loeng koos Uwe Lützen and Elke Renate Steineriga
Neljapäev 07 detsember, 2023
Kutsume kõiki Narva kunstiresidentuuri selle sügistalve kolmandale avatud loengule, mis toimub sel neljapäeval EKAs.
Elke Renate Steiner on koomiksikunstnik, kes elab ja töötab Berliinis. Ta loob koomikseid ja illustratsioone, joonistab üritustel ja dokumenteerib olukordi kogukondade jaoks. Narvas korraldab ta täiskasvanutele töötubasid, et tõlkida on nende kogemusi koomiksiteks.
Uwe Lützen on Šveitsi stsenarist, kes elab Zürichis ja Berliinis. Oma residentuuri ajal ta lõi performance’ “28 küsimust (vastuseid pole vaja)”, mis räägib kodust, kohtadest ja identiteedist.
Loeng on tasuta ja kõigile avatud!
Loeng toimub inglise keeles.
Kontakt:
residentuur@artun.ee
15.12.2023
Avatud loeng: Mariana Amatullo “Saavutame eesmärgi kunsti ja disaini abil”
Avatud loeng teemal „Eesmärgi omaksvõtmine kunsti ja disaini kaudu tulevikuks, mida me tahame”.
Ajastul, mida iseloomustavad kiired muutused ja globaalsed väljakutsed, muutub kunsti ja disaini roll üha olulisemaks tuleviku kujundamisel, mis ühtib meie püüdluste ja väärtustega.
Mariana Amatullo (PhD) on Parsonsi The New Schooli strateegilise disaini ja juhtimise dotsent, asepraost ja täiend- ja kutsehariduse (CPE) akadeemiline dekaan. Mariana avaldab ja annab rahvusvaheliselt loenguid disaini ja sotsiaalse innovatsiooni teemadel, töötades erinevates disaini ja kunstide juht-, toimetus- ja nõuandekogudes. Tema viimane väljaanne Sotsiaalse innovatsiooni disain: juhtumiuuringud kogu maailmast (Routledge, 2021) annab ülevaate sotsiaalse innovatsiooni disainivaldkonnast 45 ülemaailmse juhtumiuuringu kaudu. Tema tulevane monograafia positsioneerib disaini kui 21. sajandi juhtimisvõimet.
Marianal on turjal kahekümne aasta pikkune teekond kunsti- ja disainihariduse tippjuhi ametikohtadel. Ta on kogenud strateeg, auhinnatud koolitaja, praktik ja teadlane. Mariana uurimistöö ja õppetöö ühendavad kunsti- ja disainihariduse juhtimisdistsipliinide vahel ning uurib disaini rolli sotsiaalse innovatsiooni ja organisatsiooni õppe kognitiivse lähenemisviisina.
Algselt kunstiajaloolase ja kuraatorina on ta olnud teerajaja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna disaini väljatöötamisel, kus ta on jätkuvalt aktiivne teadlasena kogu maailmas. Enne 2017. aastal The New Schooliga liitumist asutas Mariana Pasadenas ArtCenteri disainikolledžis sotsiaalse mõju auhinna võitnud programmi Designmatters ja oli selle juht.
Q&A-ga pärast loengut on osalejatel võimalus nuruda teadmisi otse eksperdilt.
Palume registreeruda siin:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScZB4FDJKMc31UNTp30It-tszhsBl3DyzwA72zpzlnxfMN8Dw/viewform
Avatud loeng: Mariana Amatullo “Saavutame eesmärgi kunsti ja disaini abil”
Reede 15 detsember, 2023
Avatud loeng teemal „Eesmärgi omaksvõtmine kunsti ja disaini kaudu tulevikuks, mida me tahame”.
Ajastul, mida iseloomustavad kiired muutused ja globaalsed väljakutsed, muutub kunsti ja disaini roll üha olulisemaks tuleviku kujundamisel, mis ühtib meie püüdluste ja väärtustega.
Mariana Amatullo (PhD) on Parsonsi The New Schooli strateegilise disaini ja juhtimise dotsent, asepraost ja täiend- ja kutsehariduse (CPE) akadeemiline dekaan. Mariana avaldab ja annab rahvusvaheliselt loenguid disaini ja sotsiaalse innovatsiooni teemadel, töötades erinevates disaini ja kunstide juht-, toimetus- ja nõuandekogudes. Tema viimane väljaanne Sotsiaalse innovatsiooni disain: juhtumiuuringud kogu maailmast (Routledge, 2021) annab ülevaate sotsiaalse innovatsiooni disainivaldkonnast 45 ülemaailmse juhtumiuuringu kaudu. Tema tulevane monograafia positsioneerib disaini kui 21. sajandi juhtimisvõimet.
Marianal on turjal kahekümne aasta pikkune teekond kunsti- ja disainihariduse tippjuhi ametikohtadel. Ta on kogenud strateeg, auhinnatud koolitaja, praktik ja teadlane. Mariana uurimistöö ja õppetöö ühendavad kunsti- ja disainihariduse juhtimisdistsipliinide vahel ning uurib disaini rolli sotsiaalse innovatsiooni ja organisatsiooni õppe kognitiivse lähenemisviisina.
Algselt kunstiajaloolase ja kuraatorina on ta olnud teerajaja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna disaini väljatöötamisel, kus ta on jätkuvalt aktiivne teadlasena kogu maailmas. Enne 2017. aastal The New Schooliga liitumist asutas Mariana Pasadenas ArtCenteri disainikolledžis sotsiaalse mõju auhinna võitnud programmi Designmatters ja oli selle juht.
Q&A-ga pärast loengut on osalejatel võimalus nuruda teadmisi otse eksperdilt.
Palume registreeruda siin:
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScZB4FDJKMc31UNTp30It-tszhsBl3DyzwA72zpzlnxfMN8Dw/viewform
30.11.2023
Avatud arhitektuuriloeng ja raamatuesitlus: Birgitte Svarre
30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.
Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee
Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.
Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.
Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.
Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.
Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).
Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.
Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Avatud arhitektuuriloeng ja raamatuesitlus: Birgitte Svarre
Neljapäev 30 november, 2023
30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.
Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee
Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.
Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.
Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.
Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.
Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).
Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.
Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
05.12.2023
Avatud loeng: Gustav Kalm. Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt
Avatud loeng:
Gustav Kalm
Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt
Teisipäeval, 5. detsembril, 17.30
Ruumis A501
India on ärile avatud. Guinea on ärile avatud. Bulgaaria reklaamimine eduka investeeringute sihtkohana. Choose France. Welcome to Estonia. Sellised reklaamid vohavad Financial Timesi, The Economisti, Äripäeva ja teiste rahvusvaheliste ärilehtede reklaamiveergudel. Mida need reklaamid õigupoolest teevad? Ons tegu kõigest tähtsusetu lobaga või muudavad nad tegelikult ka midagi?
Sellised reklaamid ja riikide kui investeerimissihtkohtade propageerimine hoogustus 1990. aastatel pärast rahvusvaheliste kapitalivoogude liberaliseerimist. Tavaliselt seostatakse seda perioodi neoliberalismi kõrghetkega. 1990. aastatel hakati poliitikaringkondades mõtlema, et riigid konkureerivad omavahel erinevate näitajate alusel. Välisinvesteeringute ligimeelitamine muutus tavaliselt peamiseks auhinnaks, mida selles võistluses võita. 2000. aastateks oli enamik maailma riike avanud investeeringute edendamise agentuurid. 2020. aastateks näib see millenniumi nägemus kapitalistlikust globaliseerumisest aga olevat taandumas. Nüüd, kus hämarik on laskumas „ajaloo lõpule“, saab Minerva öökull lenda tõusta ning saame aastatuhande vahetuse kapitalismile kriitiliselt tagasi vaadata.
See loeng avab, kuidas selline riikluse vorm toimis ja kuidas see kujundas poliitikat enamikus maailma riikides. Konkreetselt tugineb ettekanne selle riigikäsitluse ühe olulisema visuaalse vormi – riikide kui investeerimissihtkohtade reklaamimise – analüüsile. Ei enam troonitud peade heraldika, ega kolonialismi klaaspaleefantaasiad, millenniumi riigi ehtsaimaks representatsiooniks oli reklaam, mis kuulutas, et riik on avatud välisinvesteeringutele. Mis on või oli see kummaline riikluse vorm?
Gustav Kalm on õigus- ja majandusantropoloog. Ta on Fondation Bruno Latouri järeldoktor Sciences Po õigusteaduskonnas Pariisis. Kalm uurib, kuidas maailmamajanduse aluseks olevad juriidilised tehnikad toimivad võimu vormina ja struktureerivad rahvusvahelist ebavõrdsust. Oma doktoritöös uuris ta, kuidas välisinvesteeringute õiguslikud vormid on ümber kalibreerinud riiklust. Ta kirjutab ka kultuurilisi ja poliitilisi artikleid ning on teinud mitmel korral koostööd kunstnike ja kuraatoritega. Gustav Kalm on saanud doktorikraadi sotsiaalkultuurilises antropoloogias Columbia Ülikoolist (2023) olles eelnevalt õppinud juurat Sciences Po’s Prantsusmaal (2014).
Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!
Avatud loeng: Gustav Kalm. Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt
Teisipäev 05 detsember, 2023
Avatud loeng:
Gustav Kalm
Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt
Teisipäeval, 5. detsembril, 17.30
Ruumis A501
India on ärile avatud. Guinea on ärile avatud. Bulgaaria reklaamimine eduka investeeringute sihtkohana. Choose France. Welcome to Estonia. Sellised reklaamid vohavad Financial Timesi, The Economisti, Äripäeva ja teiste rahvusvaheliste ärilehtede reklaamiveergudel. Mida need reklaamid õigupoolest teevad? Ons tegu kõigest tähtsusetu lobaga või muudavad nad tegelikult ka midagi?
Sellised reklaamid ja riikide kui investeerimissihtkohtade propageerimine hoogustus 1990. aastatel pärast rahvusvaheliste kapitalivoogude liberaliseerimist. Tavaliselt seostatakse seda perioodi neoliberalismi kõrghetkega. 1990. aastatel hakati poliitikaringkondades mõtlema, et riigid konkureerivad omavahel erinevate näitajate alusel. Välisinvesteeringute ligimeelitamine muutus tavaliselt peamiseks auhinnaks, mida selles võistluses võita. 2000. aastateks oli enamik maailma riike avanud investeeringute edendamise agentuurid. 2020. aastateks näib see millenniumi nägemus kapitalistlikust globaliseerumisest aga olevat taandumas. Nüüd, kus hämarik on laskumas „ajaloo lõpule“, saab Minerva öökull lenda tõusta ning saame aastatuhande vahetuse kapitalismile kriitiliselt tagasi vaadata.
See loeng avab, kuidas selline riikluse vorm toimis ja kuidas see kujundas poliitikat enamikus maailma riikides. Konkreetselt tugineb ettekanne selle riigikäsitluse ühe olulisema visuaalse vormi – riikide kui investeerimissihtkohtade reklaamimise – analüüsile. Ei enam troonitud peade heraldika, ega kolonialismi klaaspaleefantaasiad, millenniumi riigi ehtsaimaks representatsiooniks oli reklaam, mis kuulutas, et riik on avatud välisinvesteeringutele. Mis on või oli see kummaline riikluse vorm?
Gustav Kalm on õigus- ja majandusantropoloog. Ta on Fondation Bruno Latouri järeldoktor Sciences Po õigusteaduskonnas Pariisis. Kalm uurib, kuidas maailmamajanduse aluseks olevad juriidilised tehnikad toimivad võimu vormina ja struktureerivad rahvusvahelist ebavõrdsust. Oma doktoritöös uuris ta, kuidas välisinvesteeringute õiguslikud vormid on ümber kalibreerinud riiklust. Ta kirjutab ka kultuurilisi ja poliitilisi artikleid ning on teinud mitmel korral koostööd kunstnike ja kuraatoritega. Gustav Kalm on saanud doktorikraadi sotsiaalkultuurilises antropoloogias Columbia Ülikoolist (2023) olles eelnevalt õppinud juurat Sciences Po’s Prantsusmaal (2014).
Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!
07.12.2023
Avalik vestlus “Kaasaegse etenduskunsti küsimused”
7. detsembril kell 16.30–18.00, EKA aulas toimub avalik vestlus “Kaasaegse etenduskunsti küsimused”.
Vestlusel osalevad Eero Epner, Kaja Kann, Ott Karulin ja Urmas Lüüs.
Vestlust modereerib Evelyn Raudsepp koos EKA stsenograafia 2. aasta magistrantidega.
Vestlusest saab osa ka otse-ülekande vahendusel, killikides toimumishetkil sellele lingile:
https://tv.artun.ee/landing/bc/EQRwzuMU3KZ
Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemias kirjutajatega, kes on teatava seriaalsusega püüdnud mõtestada suundumisi kaasaegses teatris ja etenduskunstides.
Sirbi veergudel on ilmunud Eero Epneril ja Kaja Kannul 2021. aastal mõlemal artiklitesari “Uus teater”, Ott Karulinil 2019. aastal “ÜKT” (ühendkunstiteos). Urmas Lüüs on kordi mõtestanud noorte koreograafide ja pigem performance’i ning visuaalkunsti kohtumispunktides aset leidvaid sündmusi.
Vestlusel vaatame tagasi nende artiklitele ning arutleme, mis praegusel ajal kaasaegse teatri ja etenduskunsti maastikul toimub. Kes on tegijad, kes vaatajad; mida luuakse ja mida loomata jäetakse; mis kõnetab, puudutab, raputab – ja miks?
Vestluse küsimused ja teemad on loodud arutelude põhjal koos stsenograafia 2. aasta magistrantidega samanimelise aine raames.
Avalik vestlus “Kaasaegse etenduskunsti küsimused”
Neljapäev 07 detsember, 2023
7. detsembril kell 16.30–18.00, EKA aulas toimub avalik vestlus “Kaasaegse etenduskunsti küsimused”.
Vestlusel osalevad Eero Epner, Kaja Kann, Ott Karulin ja Urmas Lüüs.
Vestlust modereerib Evelyn Raudsepp koos EKA stsenograafia 2. aasta magistrantidega.
Vestlusest saab osa ka otse-ülekande vahendusel, killikides toimumishetkil sellele lingile:
https://tv.artun.ee/landing/bc/EQRwzuMU3KZ
Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemias kirjutajatega, kes on teatava seriaalsusega püüdnud mõtestada suundumisi kaasaegses teatris ja etenduskunstides.
Sirbi veergudel on ilmunud Eero Epneril ja Kaja Kannul 2021. aastal mõlemal artiklitesari “Uus teater”, Ott Karulinil 2019. aastal “ÜKT” (ühendkunstiteos). Urmas Lüüs on kordi mõtestanud noorte koreograafide ja pigem performance’i ning visuaalkunsti kohtumispunktides aset leidvaid sündmusi.
Vestlusel vaatame tagasi nende artiklitele ning arutleme, mis praegusel ajal kaasaegse teatri ja etenduskunsti maastikul toimub. Kes on tegijad, kes vaatajad; mida luuakse ja mida loomata jäetakse; mis kõnetab, puudutab, raputab – ja miks?
Vestluse küsimused ja teemad on loodud arutelude põhjal koos stsenograafia 2. aasta magistrantidega samanimelise aine raames.
01.12.2023
Vaskjala avatud uksed: Lauri Lest
Reedel, 1. detsembril astub teie ette Vaskjala resident, muusik ning kunstnik Lauri Lest.
Tema elektroonilise muusika live-kontserdil tuleb esitusele nii värsket ja veel avaldamata kui ka vanemat materjali. Kuulda saab residentuuri ajal salvestatud helidest komponeeritud helimaastikke ning Vaskjala legendidest inspireeritud muusikat.
Lauri Lest on muusik ning heli- ja performance’i-kunstnik. Muusikuna loob ja esitab ta atmosfäärilist elektroonilist muusikat ning on avaldanud kaks stuudioalbumit: ”Duality” (2020) ja “Affect/Reflect” (2022), ning muusikavideo singlile “Moulded” (2021). Ta on muuhulgas esinenud moeshow-l XVII Disainiöö & DiMa avapauk (2022), KUMU-s Kaarel Kurismaa näitusel “Kollase valguse orkester” (2018), Kukemuru Ambient festivalil (2019) ja KÕU elektroonilise muusika festivalil (2019). Lauri kui kunstniku peamisteks töövahenditeks on leidesemed, vibratsioonikõlarid ning heli- ja videotöötlustarkvara. Tema loomingut iseloomustab melanhoolsus, seisundilisus ja eksperimentaalsus, tihtipeale ka huumor. Aastal 2023 lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/355478630405795
Sissepääs tasuta
https://soundcloud.com/laurilest
https://www.youtube.com/@laurilest
https://www.instagram.com/laurilest/
https://www.facebook.com/LauriLestMusic
NB! Buss 135A väljub Balti jaamast kell 15.40!!!
Rohkem ühistranspordi võimalusi: https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus
Asukoht : https://goo.gl/maps/BNzrtKpxCjNP63Wm9
Vaskjala Loomeresidentuur: https://copperleg.rae.ee
Vaskjala avatud uksed: Lauri Lest
Reede 01 detsember, 2023
Reedel, 1. detsembril astub teie ette Vaskjala resident, muusik ning kunstnik Lauri Lest.
Tema elektroonilise muusika live-kontserdil tuleb esitusele nii värsket ja veel avaldamata kui ka vanemat materjali. Kuulda saab residentuuri ajal salvestatud helidest komponeeritud helimaastikke ning Vaskjala legendidest inspireeritud muusikat.
Lauri Lest on muusik ning heli- ja performance’i-kunstnik. Muusikuna loob ja esitab ta atmosfäärilist elektroonilist muusikat ning on avaldanud kaks stuudioalbumit: ”Duality” (2020) ja “Affect/Reflect” (2022), ning muusikavideo singlile “Moulded” (2021). Ta on muuhulgas esinenud moeshow-l XVII Disainiöö & DiMa avapauk (2022), KUMU-s Kaarel Kurismaa näitusel “Kollase valguse orkester” (2018), Kukemuru Ambient festivalil (2019) ja KÕU elektroonilise muusika festivalil (2019). Lauri kui kunstniku peamisteks töövahenditeks on leidesemed, vibratsioonikõlarid ning heli- ja videotöötlustarkvara. Tema loomingut iseloomustab melanhoolsus, seisundilisus ja eksperimentaalsus, tihtipeale ka huumor. Aastal 2023 lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala.
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/355478630405795
Sissepääs tasuta
https://soundcloud.com/laurilest
https://www.youtube.com/@laurilest
https://www.instagram.com/laurilest/
https://www.facebook.com/LauriLestMusic
NB! Buss 135A väljub Balti jaamast kell 15.40!!!
Rohkem ühistranspordi võimalusi: https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus
Asukoht : https://goo.gl/maps/BNzrtKpxCjNP63Wm9
Vaskjala Loomeresidentuur: https://copperleg.rae.ee
07.12.2023
Avatud arhitektuuriloeng: Laurens Bekemans
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.
BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni.
Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:
“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale.
Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”
*
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)
– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)
– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
Avatud arhitektuuriloeng: Laurens Bekemans
Neljapäev 07 detsember, 2023
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
7. detsembril kl 18.00 lõpeb loengute sügishooaeg arhitekti ja Brüsselis tegutseva arhitektuuribüroo, uurimiskeskuse ning materjalilabori BC architects & studies kaasasutaja Laurens Bekemansi loenguga “Ehitamise tegu”.
BC tähistab Brüsselit ja koostööd (cooperation). 2012. aastal alustanud BC on läbi oma tegutsemise püüdnud nihestada arhitektuuri piire. Toimetades paralleelselt kolme erineva juriidilise kehana (arhitektuuribüroo, uurimisinstituut ning materjalilabor) tegeleb nende meeskond mitmesuguste eksperimentaalsete projektidega, mis ulatuvad planeerimisest ringmajanduseni.
Laurens Bekemans tutvustab oma loengut järgmiste sõnadega:
“Oma loengus toetun lugudele, mis räägivad sellest, kuidas BC on tegelenud ehitamisega – olgu siis meie esimestest väljasõitudest Burundisse, kus disainisime raamatukogu kuni enam kui 150 osalejaga töötubadeni Belgias, kus ehitasime uue avaliku hoone. Ehitamine on meie jaoks nii füüsiline tegu kui maailma vaimselt kujundav diskursus. Oma lühiajalisusest hoolimata on ehitamine keeruline kollektiivne ettevõtmine, mille raames sünnib uus füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. BC-s usume, et arhitekti töö ei tohiks piirduda selle ameti kitsa definitsiooniga (ehitiste projekteerimine ning nende ehitamise suunamine), vaid ühiskonnale tõeliselt positiivse mõju avaldamiseks peavad arhitektid astuma mitu sammu kaugemale.
Seetõttu tegeleb BC nii materjalide tootmise, lepingute sõlmimise, jutuvestmise, teadmiste edastamise kui ka kogukondade organiseerimisega, mis kõik mõjutavad ühtviisi meie disainilahendusi. Ehitamise tegu on seega lai areaal, milles põimuvad mitmesugused väärtused ja ideed. Loengus toon välja mõningaid võtmehetki ja -projekte, läbi mille on BC kujunenud just selliseks hübriidseks praktikaks nagu ta seda on.”
*
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
2023 SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Römer (https://constructlab.net/)
– 30. novembril kl 18 Birgitte Svarre (https://b-a-r-k.dk/nyhed/birgitte-svarre-ny-direktoer-i-bark-raadgivning/)
– 7. detsembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
21.11.2023 — 24.11.2023
EKA interaktsioonidisain World Usability Dayl
EKA interaktsioonidisaini magistriõppe tudengid ja õppejõud panustavad loengu ja töötoaga World Usability Day Estonial (WUD).
Ülemaailmne kasutatavuse päev Eestis toimub juba 16. korda. World Usability Day Estonia (WUD) on iga-aastane UX-i, veebi- ja interaktsioonidisaini konverents, mis on Baltikumi suurim.
WUD 2023 teema on “Koostöö ja koostoime” (Collaboration and Cooperation).
Selle aasta WUD-teema hõlmab tõhusa meeskonnatöö ja sujuva suhtluse olemust kasutajakogemuse (UX) valdkonnas. Meie eesmärk on valgustada sünergia ja ühiste jõupingutuste tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ühtse UX kogukonna edendamisel.
Üritus on inglise keeles ja sel aastal jätkame hübriidformaadiga, mis ühendab otseürituse Kultuurikatlas veebiüritusega.
21.–23. november – töötoad
23. november – eelüritus Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn)
24. november – konverentsipäev – hübriidformaat – ühendab otseürituse (Kultuurikatel, Põhja puiestee 27a, Tallinn, EESTI) veebiüritusega
Konverentsi saab jälgida 2023. aasta lõpuni!
Rohkem infot ürituse kodulehel: https://wud.ee/
#wud2023 #ux #konverents
EKA interaktsioonidisain World Usability Dayl
Teisipäev 21 november, 2023 — Reede 24 november, 2023
EKA interaktsioonidisaini magistriõppe tudengid ja õppejõud panustavad loengu ja töötoaga World Usability Day Estonial (WUD).
Ülemaailmne kasutatavuse päev Eestis toimub juba 16. korda. World Usability Day Estonia (WUD) on iga-aastane UX-i, veebi- ja interaktsioonidisaini konverents, mis on Baltikumi suurim.
WUD 2023 teema on “Koostöö ja koostoime” (Collaboration and Cooperation).
Selle aasta WUD-teema hõlmab tõhusa meeskonnatöö ja sujuva suhtluse olemust kasutajakogemuse (UX) valdkonnas. Meie eesmärk on valgustada sünergia ja ühiste jõupingutuste tähtsust innovatsiooni edendamisel ja ühtse UX kogukonna edendamisel.
Üritus on inglise keeles ja sel aastal jätkame hübriidformaadiga, mis ühendab otseürituse Kultuurikatlas veebiüritusega.
21.–23. november – töötoad
23. november – eelüritus Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn)
24. november – konverentsipäev – hübriidformaat – ühendab otseürituse (Kultuurikatel, Põhja puiestee 27a, Tallinn, EESTI) veebiüritusega
Konverentsi saab jälgida 2023. aasta lõpuni!
Rohkem infot ürituse kodulehel: https://wud.ee/
#wud2023 #ux #konverents
23.11.2023 — 25.11.2023
EKA tudengite videomängud ja videomapping Composter festivalil
NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.
Videomängud
Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud
Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein
Video mapping
Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:
EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus
Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)
Rohkem infot Vene Teatri veebis:
https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685
Veel rohkem infot Facebookis:
https://www.facebook.com/events/1380475442516984
EKA tudengite videomängud ja videomapping Composter festivalil
Neljapäev 23 november, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.
Videomängud
Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud
Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein
Video mapping
Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:
EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.
Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits
Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus
Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)
Rohkem infot Vene Teatri veebis:
https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685
Veel rohkem infot Facebookis:
https://www.facebook.com/events/1380475442516984
20.11.2023
Genevieve Yue avatud loeng “Girl Head: Feminism and Film Materiality”
20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.
Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.
Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.
Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.
Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.
Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.
Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm
Genevieve Yue avatud loeng “Girl Head: Feminism and Film Materiality”
Esmaspäev 20 november, 2023
20. novembril kell 17.30 annab kriitik ning filmivaldkonna kuraator Genevieve Yue (USA) avaliku loengu EKA auditooriumis A101 teemal “Girl Head: Feminism and Film Materiality”.
Genevieve Yue on üks PÖFF Expanded kavva kuuluva Tallinna Fotokuu 2023 kunstnikefilmide programmi “Pooluste koordinaadid” kuraatoritest. Oma hiljuti avaldatud raamatus “Girl Head: Femisnism and Film Materiality” (Fordham University Press, 2020) uurib Yue, kuidas sugu ja seksuaalne erinevus on sügavalt põimunud filmi materiaalsusesse.
Rikkaliku arhiivimaterjali ja tehniliste üksikasjade näitel vaatleb Yue kolme filmitootmise tehnilist valdkonda: filmilabor, montaažipraktikad ja filmiarhiiv. Iga valdkonna puhul tuvastab Yue ühise motiivi – haihtuva naisekeha, mille filmitegija omakorda muudab materjaliks enda filmi tegemisel.
Genevieve Yue loeng keskendub raamatus käsitletud soo ja filmi materiaalsusega seotud teooriatele ning autor arutleb muuhulgas narratiivse filmi, varajase kino, eksperimentaalse filmi ja liikuval pildil tugineva kunsti teemade üle.
Genevieve Yue on New Yorgis tegutsev filmikuraator, -kriitik ja -haritlane, kes töötab kultuuri- ja meediaõpingute dotsendina New Yorgi New School’is, kus juhib ka ekraanimeedia programmi.
Ta on koostanud arvukalt filmiprogramme, seehulgas Anthology Film Archives, Metrograph, MassArt jt.
Tema tekste on avaldatud paljudes väljaannetes, sh. Mubi, Film Comment, Film Quarterly, Reverse Shot; samuti on ta raamatu ‘Girl Head: Feminism and Film Materiality'(Fordham University Press, 2021) autor.
Loengut korraldab Tallinna Fotokuu koostöös Kaasaegse kunsti magistriprogrammiga.
Rohkem infot Tallinna Fotokuu filmiprogrammi kohta : https://mailchi.mp/fotokuu/23-filmiprogramm