Näitused

18.00–18.30
Kohalolemise harjutus „ “
Yuko Kinouchi, Tea Lemberpuu, Jane Muts, Maria Elise Remme, Jake Rhys Shepherd, Elo Vahtrik

Otsisime pausi, vaikust. Jooksime läbi metsade, magasime koobastes, järgnesime veele. Kõik selleks, et pääseda inimese tekitatud mürast. Meie kõrvu jõudis kuuldus inimese loodud ruumist, mis on pühendatud vaikusele. Kohtusime Johniga. Ta kinnitas, et mõne aja pärast on ruumis kuulda ainult meie sees voolavat verd. Südamelööke ja kõiki helisid, millest me koosneme. On asju, mida me ei saa välja lülitada.

„ “ palume teil meiega liituda, et koos teha paus, aeglustuda ja pöörata tähelepanu enda sisse.

P.S Palume ruumi sisenemisel jalanõud ja telefoni hetkeks maha jätta.

18.30–20.00
Töötuba „Lehetrükk“
Chloé Geinoz, Sven-Aleksander Mantsik, Vitor Pascal, Liza Tsindelian

„Lehetrükk“ (nii nimetatakse tehnikat, mille puhul taimi raiutakse paberile või kangale, et neid sellele printida) on ökoloogilisi ja jätkusuutlikke materjale kasutav trükkimise töötuba.

Meie töötuba on üles ehitatud grupi liikmete erinevatele praktikatele. Meie jaoks on oluline, et iga liikme kunstiline käekiri ja kogemus leiaksid projektis kajastamist: Liza töötab kasutatud materjalidega, Chloé kasutab oma töös sageli taimi, Vitori ja Sveni praktika seostub trükitehnikate ja kriitilise tekstiloomega.

18.30–20.00
Installatsioon „Mulle meeldib Maa ja Maale meeldin mina“
Eleftheria Kofidou, Jana Mätas, Caroline Pajusaar, KitKit Para, Kadri Vahar, Edgar Volkov

Lülisammas on meie keha ja vaimu, aga ka närvisüsteemi peamine tugistruktuur. Seljaaju rakud kannavad edasi kõiki signaale, mis on vajalikud organismi ülalpidamiseks. Need omavahel seotud süsteemid juhivad kõiki meie tegevusi; nad suunavad meie ärkvelolekut, unenägusid ja magamist; ning meie tasakaal sõltub nende edukast koostööst. Meie väsinud luud puhkavad, lamades sellel pinnasel. Ometi muutub Maa nahk üha hõivatumaks. Mis saab meie kehamaastikest? Meie tehisjäänused on Maa uus selgroog.

18.30–20.00
„Can I speak to the manager? It’s about the anthropocene“
Yvette Bathgate, Mihhail Boitsov, Katariina Kesküla, Merilin Põldsam, Kristi Vendelin

Uurime kollektiivselt omavahelisi ühenduspunkte, köites üheskoos käsitsi kokku raamatut, milles kohtuvad üksteisega kunstiteosed, pabermaterjal ja tekstilised mängud.

Meie individuaalsed praktikad seob kokku lühike manifesti stiilis tekst koos viie kunstiteosega, mida esitleme nii installatiivses vormis kui ka koos käsitsi kokku köidetud trükisena.

Neljapäeval, 14. detsembril kell 18.00 avaneb Marc Léger Sauvageot’ näitus “Kas mu vanaema on kolonialist?” Rae Kultuurikeskuses.

Kunstnik näitusest:
“Põhjus, miks ma otsustasin selle näituse teha, on seotud minu enda emotsionaalse reaktsiooniga, mis tekkis, kui uurisin oma vanaema elu. Mul on kurb, et ma teda kunagi ei tundnud ja et suur osa temaga seotud kultuuripärandist on minu jaoks kaduma läinud.
Osa minust igatseb aega, milles ma ei ole eksisteerinud. Ma igatsen ebaratsionaalselt olematut mineviku hiilgust. Minu igatsus tuleneb kaasaja keerukusest. Õnneks või kahjuks on ajaloo tegelikkus selle igatsuse vastand.”

Näitus on avatud 2. jaanuarini.

14.12.2023–26.05.2024, Kumus

Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.

Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.

Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.

„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.

Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.

Kuraator: Annika Toots


Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste


Näituse kujundaja: Villu Plink

Graafiline disain: Tuuli Aule

Koordinaator: Anastassia Langinen

Hanna Samoson avab debüütnäituse, 8. detsembril kell 18.00, Kunstihoone Lasnamäe paviljonis.

„Võlukunst on mõnikord väga lähedal eimillelegi“ on näitus suure kaotuse põhjustatud tulvaveest inimese sees. Selle kaotusega leppimisest, senisest maailmakorrast lahtilaskmisest ja möödunud elu rusudest uue maailma üles ehitamisest. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Kuidas muutuda sulgkergeks ja loobuda üleliigsest? Viimase aasta on Hanna Samoson veetnud selle küsimuse tähe all. Järgemööda on kogetust esile kerkinud mustrid, millesse teele juhtunud sümbolid langesid nagu pusletükid. Lasnamäe paviljonis satub külastaja videotest, kiviskulptuuridest ja installatsioonidest moodustuvale teekonnale, mis haarab kaasa, aga jätab ometi otsad lahti, peegeldades kunstniku taipamist, et iga lõpp on alati uue algus.

Tõukudes leinast, avab Samoson suurte inimlike kogemuste mõtestamise võimaluste ukse. Nentides, et tal on võimatu panna sõnadesse teise inimese kogemust, ütleb kuraator Siim Preiman: „Hanna ei ole lihtsalt kannatav kunstnik, vaid eelkõige uudishimulik ja empaatiline inimene. Kaotuse järel seadis ta sihiks leppimise, otsustades loobuda kõigest üleliigsest ja püüelda seisundini, kus miski poleks liiast, aga millestki poleks puudust. Näitusele eelnenud teekonnal kohtus Hanna erinevate inimeste ja loomadega, koges võimsaid loodusnähtusi ja teisi, pealtnäha väikseid, aga maagilisi kokkusattumusi.“

Hanna Samoson (1987) kompab kunsti piire ja püüab puudutada tundmatut. Püsides pidevas liikumises, on talle intuitiivse loojana omased kiired ja spontaansed otsused. Ta on õppinud fotokunsti Eesti kunstiakadeemias ja filmi Praha etenduskunstide akadeemias FAMU. Sügisel 2020 läbis ta kestus-performance’i käigus jalgsi Rail Balticu tulevase trassi Iklast Tallinna, mille tulemusena valmis koostöös Levilaga film „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ (2023). Viimaste etteastumiste hulgas on rühmanäitused „Mändfulness“ Tallinna Linnagaleriis (2021) ja Vana-Võromaa kultuurikojas (2022) ning „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“ Kunstihoone galeriis (2022).

Näituse valmimisele on kaasa aidanud hingeline teejuht Klara Hobza, kunstnikud ja kaasamõtlejad Helena Keskküla ja Johanna Ranne, helilooja Janek Murd, helikujundaja Martin Kikas ning projektijuht Hanna-Antheia Stern. Näituse on kujundanud Kairi Mändla.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publiku- ja haridusprogramm, mille kohta lisandub info Kunstihoone kodulehele https://www.kunstihoone.ee/programm/
Näitus jääb avatuks 25. veebruarini 2024.

Kunstihoone näitusepaviljon Lasnamäel asub Lindakivi keskuse kõrval aadressil Jaan Koorti 24 ja on avatud kolmapäevast reedeni kell 12–18 ning laupäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs on tasuta.

13. detsembril kell 12.00–18.00 toimub EKA stsengraafia magistrikursuse semestriprojektide väljapanek. 

Sügissemestril töötas tudengitega külalisprofessor Tomo Stanič (Academy of Fine Arts and Design, Ljubljana, Slovenia).

Oma töid näitavad Riin Maide, Liisamari Viik, Anita Kremm, Kristel Zimmer ja Linda Mai Kari. 

15. detsembril avab Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit Vana-Võromaa kultuurikojas taas “Suvenäituse”.

Teiste seas osalevad ka mitmed EKA vilistlased ja tudengid. Avamisele sõidab EKAst kunstibuss, kuhu saab end registreerida siin!

Inimtühjad rannad, reoveepuhastusjaama haisvad aga hädavajalikud väljad, üks linna kõrgeimaid mägesid, mis on prügist tehtud, garaažilinnaku vastupanu kants, ning poolsaare säravad tulevikuplaanid:

Paljassaare näib olevat just nimelt erinevate elementide igimuutuv jada – kaleidoskoop. Peale semestripikkust sukeldumist poolsaare eripäradesse, on Urbanistika magistriprogrammi esmakursuslaste kord näidata, mida on nemad selles kaleidoskoobis näinud.

Olete väga oodatud meiega matkale läbi lumise Paljassaare, kus tudengid loovad oma jada kunstilisse vormi pandud uurimustest poolsaare muutuvas maastikus.

Rännak toimub kahel päeval laupäeval, 9. detsembril (10:15-14:00) ja pühapäeval 10. detsembril (14:00-17:30). Laupäeval koguneme kell 10.15 Paljassaare ranna parklas ja sinna saab kohale bussiga nr 59. Pühapäeval kell 14:00 Laevastiku kvartalis. Kokku on kahel päeval viisteist erinevat teemat: laupäeval 8 peatuskoha ja pühapäeval 7. Täpsemat infot teekonna ning erinevate projektide kohta näeb Urban Studies Instagramist ja facebooki lehelt. 

EET/GMT+2 on Iisraeli-Palestiina konflikti teemaline mõtisklus-näitus Eestist.

Näitusele loodud teosed väljendavad kunstnike ja üliõpilaste kahetisi suhestumisi nii Eesti ühiskonnas kui Iisraeli-Palestiina konflikti enese sees- ja väljasolijatele.

Sõja, identiteedi, rände, kohalike seaduste ja Eesti meediamaastiku teemadel püüab käesolev näitus tõsta nii meie kollektiivset poliitilist kui ka sotsiaalset teadlikkust. Avame Vent Space’i õppimise, empaatia ja diskussiooni ruumina, et luua pinnas solidaarsusele ja mõistmisele.

Kaastöölised:

Augustas Lapinskas
Community in EKA for Palestine
Ditiya Ferdous
Fatima-Ezzahra El Khammas
Karolis Lasys
Kush Badhwar
Lara Brener
Martha Liise Kapsta
Nabeel Imtiaz
Noah Morrison
Rok Ifko
Rose Magee
Ryan Galer
Shubham Aggarwal

Neljapäeval, 7. detsembril kell 19 avab kunstnik Urmas Lüüs Tütar galeriis isikunäituse „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“.

Lüüsi näitus keskendub leidmaterjalide muundamisele ning lavalaadsele installatiivsusele. Lavastatud keskkonna üheks aluseks on kalmistukultuur, indiviidi traagika asemel läheneb Lüüs teemale aga märksa helgemates toonides, nähes siitilmast lahkumist kõrgeima kollektiivsuse astmega ühtesulamisena.

Kunstikriitik Hanno Soansi sõnul püstitab Lüüs klassikalises kunstis nii sagedasti esinenud, ent meie ajas taas tähtsustunud küsimuse: „Kuidas küsida kaduvalt?“. Lüüsi installatsiooni kontekstis esitatud väiksemaid töid iseloomustab sakramentaalsuse printsiip – nähtamatu ja spirituaalne on kohal nähtava ja materiaalse kaudu, mis omakorda muutub selle kohaloleku kaudu pühaks. Sellest lähtudes tõstatab Soans küsimuse: „Kes veel julgeb väita, et surma vastaskaldalt ei too keegi suveniire?“.

Urmas Lüüsi näitus Tütar galeriis jääb avatuks 14. jaanuarini ning on publikule tasuta. Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00 ning laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.

Näituse saatetekst: Hanno Soans
Kujundaja: Juss Heinsalu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Tehniline lahendus: Hans-Otto Ojaste

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn