Üritused

Õppeaasta alguse seminar, mida sisustavad akadeemikud Anu Raud ja rektor Mart Kalm ning TÜ õppeprorektor Mart Noorma.

PÄEVAKAVA

9.00 väljasõit EKA peahoone juurest

11.30-12.30 Heimtali muuseumi külastus – üheks giidiks Anu Raud

12.30-13.30 lõunasöök

13.30-14.15 rektor Mart Kalmu aasta alguse kõne

14.15-15.00 TÜ õppeprorektor, teaduse populariseerija Mart Noorma

15.00-15.45 arutelud

15.45-16.15 tervislikud ja vähemtervislikud suupisted

16.30-17.30 Anu Raua mõtted Akadeemia tuleviku teemadel ja Kääriku talu külastus

17.30 tagasisõit

19.30 orienteeruv kohalejõudmine

Seminarile tuleb kindlasti ennast registreerida, et saaks arvestada kohtadega bussis, toitlustuse ja muuseumi külastajate arvuga. 

Registreerimine on avatud kuni 17. augustini 2017.

REGISTREERU SIIN

Tänapäevases kõrghariduses on oluline õppimiskesksus, mille saavutamine on võimalik vaid kõigi haridusvaldkonnas tegutsevate inimeste koostöös. Õppimise ja õpetamise arendamisele pühendatud konverentsil leiavad käsitlemist õppimiskesksuse olemus, tänapäevased õppimist toetavad õppe- ja hindamismeetodid, valdkondlikud eripärad õpetamises ja õppimises ning juhtimise roll õppekvaliteedi tagamisel. Konverents annab võimaluse tutvustada oma õpetamise arendamist ja uurimist ning tutvuda kolleegide kogemustega. Osalema on oodatud kõik õppejõud, kes on huvitatud õppija arengu toetamisest ja õpetamise arendamisest kõrgkoolis.

Oodatakse ka ettepanekuid ettekanneteks ja esitlusteks tähtaajaga oktoober 2017.

Loomevaldkonna õppejõududele eraldi programm.

https://sisu.ut.ee/universityteaching2018/avaleht

Rahvusvahelisel konverentsil “Architectures, Natures & Data: The Politics of Environments” uuritakse poliitika ja ajaloo vaatenurgast seda, kuidas arhitektuurivaldkonnas on viimastel aastatel pöördutud loodusteaduste ja andmeanalüüsi poole. Eesti Kunstiakadeemia urbanistika osakonna korraldatav konverents leiab aset 21.-22. aprillil Kirjanike Maja saalis. Kõik huvilised on oodatud kuulama.

Ettekandmisele tuleb 24 teadustööd, mille autoriteks on arhitektid, linnageograafid, ajaloolased, ökoloogid ja kunstnikud 15 riigist. Konverentsi peaesinejad on Matthew Gandy ja Douglas Spencer Ühendkuningriigist. Konverentsi korraldab EKA koostöös Cambridge’i Ülikooli geograafia osakonnaga.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine, tähtaeg 15. aprill. Registreerida saab siin:
http://architecturesnaturesdata.com/Registration

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, European Research Council uurimisprojekti “Rethinking Urban Nature” raames, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.

Lisainfo: http://architecturesnaturesdata.com/
https://www.facebook.com/events/877292232410440/

30. märtsil kell 17

Kutsume kõiki kunstihuvilisi osa saama skulptuuriringkäigust Tallinna kesklinnas. Käiku veab EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna juhataja Taavi Talve üheskoos kunstnik Indrek Köstriga.

Osalemine on kõigile huvilistele tasuta, kuid vajalik on registreerumine SIIN!

EKA Õpilasakadeemia teiste ettevõtmiste kohta loe lähemalt https://www.artun.ee/sisseastumine/eka-opilasakadeemia/

Tere tulemast!

Suurel avatud uste päeval, 23. märtsil saab Pikal tänaval EKA arhitektuuri osakonnas vastused kõikidele küsimustele, mis sisseastujal tekkida võivad. Millised oskusi arhitekti ja linnaplaneerija haridus pakub? Mida EKA arhitektuuriosakonna lõpetanud arhitektid täna teevad? Mida osakonnas täpsemalt õpetatakse? Milline on arhitektikutse tulevik, millised võimalused lõpetanutele avanevad? Mille kallal tudengid EKAs õppides kätt saavad proovida? Kuidas näeb välja arhitektuuritudengi päev? Avatud uste päeval avame EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimishariduse erinevad tahud ja laseme kõigil huvilistel piiluda uste taha.

PROGRAMM

10.00-13.00

Tule istu arhitektuuritudengi kõrval loengus, seminaris või praktikatunnis. Kui sa praegu veel aru ei saa, mida mingi joonis või valem tähendab, ära muretse – ka tänaste kõrghoonete loojatel ja väändesse pööratud majade autoritel on kunagi olnud sama tunne.

Avatud tunnid leiad siit: https://www.artun.ee/x/avatuduksed2017/avatud-tunnid/

13.00-13.30

– Sissejuhatus EKA arhitektuuriharidusse, dekaan prof Toomas Tammis

– Arhitektuuritudengid võtavad jutuks arhitektiõpingud üliõpilase pilgu läbi

13.30-14.00: “arhitekt mikk digitaalmaailmas” – Arhitekt Mikk Meelak räägib arhitektuurihariduse universaalsusest

14.00-14.30: Sille Pihlak, Siim Tuksam arhitektuuribüroost Part OÜ: “Ruumikultuuri loomine digiühiskonnas”

14.30-15.00: Toitev arhitektuur: struktuurikompositsiooni maitsvaid alustõdesid jagab toidukunstnik Teele Nöps.

13.30-14.30: Arhitektuuritudengite korraldatud ekskursioonid Pika tänava majas: ülevaade sellest, mida kus tehakse ja hea võimalus tudengitelt küsimusi küsida;

Oled teretulnud!

Björn Koop on Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini vilistlane ja Saksamaal Frankfurdis töötav autodisainer.

Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi 23. märtsil avatud uste päevale! 

Avatud on kõik hooned, toimuvad erialatutvustused, loengud, näitused ja veel palju-palju muud põnevat. Tutvu toimuvaga ja registreeru avatud uste päevale SIIN ning saa osa loomingulisusest pakatavast elust!

„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar

Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”

Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).

Kirjandusajaloo perspektiiv

Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:

1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591

2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.

3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.

4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.

Registreerumine ja tekstid siin.