Doktorandid

Arhitektuur tekstilise ja diagrammatilise abstraktsioonina – praksise järjestamise vormid.

ETIS

Juhendaja PhD Jüri Soolep

Doktoritöö teema on ülesehitatud teksti- ja loomepõhise uurimuse seostatud tervikuna, milles tegelen algsete ruumiideede ning põhimõtete esiletoomisega oma praktikas ja laiemas arhitektuuri kui distsipliiniga seotud kultuurilises kontekstis. Käsitlen seda uurimust diakroonilise protsessina, kus oluliseks kriteeriumiks pole niivõrd konkreetsed ajalised ja ruumilised piirangud vaid arhitektuurse idee arendamise viisid ning selle muutused aja jooksul. Läbiviimisel rakendan ühe alusmoodusena rekursiooni generatiivsetes süsteemides ehk asendamise ja ümberkirjutamise kaskaadi, mida lisaks ehitamisele suunatud arhitektuuri-praktikale hindan kriitiliselt nii uurimuse teooriapoolel kui eksperimentaalsetes projektides.

Landscape Architecture, Stewardship and the Swan Coastal Plain

Supervisor PhD Maroš Krivy

Landscape architecture’s declaration of  ‘stewardship’ within national and international institutions becomes the starting point for my research. This exploration will address a genealogy of  ‘stewardship’ more broadly, and then to trace the discipline’s understanding of and application of the concept across the Swan Coastal Plain of Western Australia. Where I will unpack the ‘how, why and for whom’ it is being performed.

If the ‘nature’ or environment that is strived to be stewarded is understood as a social construction set within its own particular human history, can ‘stewardship’ be reconceptualised to help formulate grounds for a more progressive landscape architecture practice?

Kestlik linnaplaneerimine 

Doktoritöö uurib ehitussektori süsinikujalajälje vähendamist läbi majanduslike, sotsiaalsete ning eetiliste küsimuste. Orienteerumaks käsitletavates teemades, on suur osa tööst pühendatud seadusandluse, regulatsioonide ja ruumi omavaheliste seoste analüüsil. Suure eraomandi osakaaluga Eesti ühiskonnas on kliimapoliitika valguses siiani peamiselt tegeletud hoone energiatõhususega, kuid puuduvad selged strateegiad, mis aitaks suuremal skaalal kliimaneutraalsust saavutada – strateegiad, mis puudutavad alternatiivset kinnisvara arendamise  mudeleid, renoveerimis- ja ehitamisvõimekust ning ringmajanduse põhimõtteid kaasavat arhitektuuri ja ruumiloomet. 

Doktoritöös uurin, milliseid ruumilisi ning süsinikujalajälge alandavaid kvaliteete loob inimeste ühiselt tegutsemine ühiste eesmärkide nimel. Sealhulgas küsin, mis defineerib naabruskonna ning mis hetkel tekib kogukond. Samuti kerkivad esile küsimused nagu kes ja mis eesmärkidel ning volitustel ruumilisi otsuseid vastu võtavad.

Juhendaja: Renee Puusepp

Doktoritöö uurib eluaseme väärtust: selle majanduslikku, ühiskondlikku ja keskkondlikku funktsiooni. Eluasemepoliitika on eesti kontekstis isemajanduv ning suuresti eraomanike kätes. Puudub kvaliteetne sotsiaaleluasemete taristu ning ühiselamise traditsioon. Selle tagajärjel on vähe plaane või strateegiaid, mis oleks valmis lahendama ajakriitilisi probleeme nagu eluaseme kättesaadavus või keskkonna probleemid. 

Doktoritöös küsin, kes peaks olema see, kes nende võitlustega võitleb? Kas elanik, omanik, ühistu, kogukond või riik? Milline on kogukonna vastutus ning mis toob inimesi kokku ühise eesmärgi nimel?  Vaatan seda Eesti kontekstis, kus vastanduvad pealinn, mille elanike arv on kasvanud viimase kümne aasta vältel keskmiselt 5000 inimese võrra aastas ning väikekohad, mis aastast aastasse väiksemaks jäävad.

Juhendaja: Renee Puusepp

Virtuaalne ruum: arhitektuur ja digitaalsus

Juhendaja: PhD Jüri Soolep

Doktoritöö teema võtab aluseks, et enamus meie ruumilistest kogemustest ei pea olema füüsilised. Piisab vähestest visuaalsetest vihjetest, mis baseeruvad varajasematel kogemustel ja üldisel kultuuritaustal, selleks et me suudame ennast paigutada erinevatesse ruumilistesse olukordadesse. Ja kui ruumilised kogemused ei nõua meie füüsilist kohalolu, kuidas see mõjutab arhitektuuri valdkonda pidevalt areneval digitaalajastul?

Kas arhitektidel on midagi öelda tekkivate digitaalsete keskkondade kohta, või kuulub see ainult kasutajaliidese disaini ja stsenograafia valdkonda?

Hetkel on arhitektuuri diskursuses vähe juttu digitaalse ruumi kogemustest ja võimalustest. Digitaalsus arhitektuuri erialal tähendab pigem kõike mis on seotud tootmisega või planeerimise optimiseerimisega, eesmärgiga ehitada füüsilist ruumi. Aga kui digitaalne kohalolu muutub järgnevatel dekaadidel aina olulisemaks, mis on arhitektidel panustada?

ETIS

Esimese tööstusrevolutsiooni ajal kerkis briti linnadesse sadu tuhandeid linnalisi ridaelamuid. Peatselt võivad kliimamuutused tuua kaasa vajaduse tihendada Põhja-Euroopa linnade asustuse tihedust kordades. Töö uurib, millised on linnalise ridamaja sotsiaal-ruumilised kvaliteedid ja kas tüpoloogia on alternatiiv kõrghoonetele, võimaldades suurt tihedust ent enam kestlikku arengut nii majanduslikus, keskkondlikus ja eelkõige sotsiaalses mõttes. Lisaks kaardistab töö, mida on vaja muuta ruumilistes valikutes (nii seaduses kui kultuuris), et linnalise ridamaja tüpoloogia jõuaks Eesti linnadesse.

Juhendajad: Matti Kuittinen, Veronika Valk-Siska

Esteetika roll modernismiperioodi ehituskonstruktorite disainifilosoofias: August Komendant ja Ove Arup

Juhendaja PhD Andres Kurg

August Komendant (1906–1992) ja Sir Ove Arup (1895–1988) olid ehituskonstruktorid, kes koostöös Louis Kahni, Moshe Safdie, Eero Saarineni, Berthold Lubetkini, Jørn Utzoni ja teiste andekate arhitektidega kavandasid mitu 20. sajandi arhitektuuri meistriteost. Nii Komendandi kui ka Arupi erialane karjäär vältas üle poole sajandi maailmasõdade vahelisest perioodist 1980. aastateni ja kattus ajastuga, mida iseloomustab moderniseerumine, linnastumine ja tehnoloogia kiire areng.

Doktoritöö uurib Komendandi ja Arupi disainifilosoofiat ja selle peegeldumist nende projektides ja ehitistes. Ehituskonstruktoritena rõhutasid nad mõlemad loomingulise kujutlusvõime, usaldusliku meeskonnatöö ja ehituskvaliteedi tähtsust. Nende erialaseid tõekspidamisi, mis toetusid suuresti loodusteadustele, täiendas lihvitud esteetikatunnetus.

Tipptunnita linn

Tipukoormused ja -olukorrad on süsteemides ja linnades ebaefektiivsuse põhjustajateks, mille vältimiseks on vajalik tipukoormuste tasandamine ja hajutamine. Linnadel ja linnaosadel on eeldatavalt olemas teatav kohanemisvõime väiksema liikuvuse / ressursiga olukordades toimimiseks. Doktoritöö uurib linna kui erinevate võrgustike kompleksset süsteemi. Linnade planeerimine tipukoormuste järgi muudab elukeskkonna ja avaliku ruumi üha vähem inimsõbralikuks ning ei arvesta energia- ja kliimakriisiga kohanemise vajadustega. Tippude tasandamise ja hajutamise meetodite rakendamine võimaldab eelduslikult linnade efektiivsust suurendada, sh kulutusi vähendada ning aidata kaasa kompaktsema ja inimmõõdulise linnaruumi loomisele. Töö üheks eesmärgiks on välja tuua erinevad tippude vältimise võimalused ja erinevate süsteemide üksteist tasakaalustav või kumuleeriv mõju. Doktoritöö võiks anda uue vaatenurga linnade planeerimisele lähtuvalt piiratud ressursi- ja liikuvuse tingimustest ja/või eesmärkidest, sh et ligipääsetavuse või ressursside puudumist ei maksa planeerimisel karta sest see võib teatud juhtudel muuta linnu paremaks, kliimasõbralikumaks ja tõhusamaks.

Juhendajad: Siim Tuksam ja Priit-Kalev Parts

CV ETISES

 Urbanizing degrowth: ethnic minorities and urban nature in Tallinn

Juhendaja: Maroš Krivy

Co-opted ideals–complicit spaces: a critical analysis and theoretical exploration of right-wing urbanism.

Juhendaja Maroš Krivy.

CV ETISes

This dissertation investigates the interaction between right-wing populism and the field of urbanism. Against the backdrop of today’s resurgence of the political right, it identifies a notable trend whereby contemporary right-wing movements leverage urban environments to advance their agendas. The research is based on the hypothesis that the notion of ‘the public’ has been co-opted by right-wing politics, aided by neoliberal processes of normalisation and mainstreaming. This has opened a gateway for right-wing political sentiments to permeate spatial disciplines, which in turn manifest homogeneous, restrictive visions of the world in built form–thus, implying the complicity of urbanism in this process.

The dissertation introduces the theory of right-wing urbanism, illustrating how urbanism becomes an ideological shortcut to cement right-wing populist agendas into ever new-presents. Ultimately, the research highlights the urgency of examining spatial disciplines as a conduit for ideological narratives.

CV ETISEs

Õppimise ruum. Nüüdisaegse õpikäsituse ja õuesõppe pedagoogika põhimõtete ülekandmine kooliarhitektuuri

Juhendajad: Ingrid Ruudi ja Mart Laanpere

Advancing Timber Construction for Ukraine’s Recovery: Developing Open-Source Building Systems

Juhendaja Renee Puusepp.

CV ETISes

The research aims to advance open-source industrial systems for mass-customizable wooden buildings as part of Ukraine’s reconstruction efforts. While the country faces the most extensive destruction in Europe since World War II, developing timber construction will be crucial to reduce the potential carbon footprint from new facilities. Focusing on priority typologies for community needs, the project will not only contribute to academia, but also offer practical solutions for rebuilding war-affected regions. Furthermore, it seeks to develop digital tools that enhance design, decision-making, and construction processes, with the potential to realize prototypical building(s) in cooperation with local authorities.

Building Together: Redefining the Architect’s Role in Built Commons through Community
Engagement, Collective Ownership, and Governance

Juhendaja: Gregor Taul

Latvian female architects of the 20th century / 20. sajandi Läti naisarhitektid

Juhendaja: Ingrid Ruudi

ETIS

“Urban meta-morphology: new principles of urban structure”

Supervisors PhD Mart Kalm, PhD Panu Lehtovuori

The PhD is about developing a new method to map and reveal the invisible image of the city using social media data and activity patterns. It is believed that spatial accessibility is the main attractor of social interactions (activities) and economic transaction (businesses) but in my case studies I present how the shape of the city is no longer related to activity patterns and use of certain space. This means that the practice of planning has to be updated and upgraded with this new understanding of urban phenomenology. Through the work of SPIN Unit I have used this new methodology (urban-metamorphology) to influence the planning and education practice in the US, Europe and Russia.

ETIS

Linna trükkimine. Printing the City

Juhendaja: Epp Lankots

Kureeritud elurikkus linnakeskkonna globaalmuutuste leevendajana: väärtussüsteemide suunamine maastikuarhitektuuri lahendustega (tööpealkiri)

ETIS

Juhendaja PhD Urve Sinijärv

Doktoritöö ülesanne on mõtestada maastikuarhitektuuri distsipliinina positsioonis, kus vastavate võtetega on sel võimalik toimida leevendavate meetmete kogumina. Globaalmuutuste põhjused on lokaalsed ehk et saanud alguse kohalikul tasandil tehtud otsustest ja tegevustest. Nende muutustega tegelemine peab samuti algama kohalikest otsustest. Kuigi muutused on olemuselt reaalteaduslikud, siis lahendused neile peituvad järjest enam humanitaarteadustes ehk tuleb tegeleda inimeste suhtumiste ja veendumustega. Globaalmuutuste põhjuseks ei ole halvad kavatsused, vaid üldsuse tahtlik teadmatus. Sellest on saanud majandusressurss, mille pinnalt saab teha majandusest juhitud otsuseid, hoolimata olulistest väärtussüsteemidest.

Globaalprobleemidele lahenduste otsimine lokaalsel tasandil ei lahenda loomulikult globaalprobleeme endid (kliima, õhusaaste), kuid tervendab süsteemi osi (elurikkus, vee- ja pinnaseveesaaste) ning kui kõik tegelevad oma lokaalprobleemidega kohalikult, terveneb süsteem tervikuna.

Milline väärtussüsteem takistab meil siduda linna loodusega üheks tervikuks, lõikamata teda sealt välja? Millises väärtusruumis me liigume, millised on peamised draiverid ja motivaatorid moraalsete otsuste tegemiseks elukeskkonna osas? Mitteantropotsentriliste väärtusotsuste tegemiseks tuleb  väärtusruum lahti mõtestada, kollektiivset väärtussüsteemi analüüsida ja põhjendada, leida alternatiivid pragmatismist ja majanduskasvust juhitud väärtusotsustele, et leida tasakaal ratsionaalse suhtumise ja keskkonnateadlikkuse vahel, võttes arvesse kõiki heaks inimeluks vajalikke aspekte. Kuna keskkonna olukord on juba nii halb, tuleb esikohale seada mitte indiviidi heaolu, vaid inimeste kui liigi, mis tähendab hoopis teistsuguseid otsuseid igal tasandil. Inimene kui liik sõltub looduse hüvedest, ilma ta hukkub. Seega tuleb bioloogilisest vaatepunktist käsitlemist leidvale probleemile töötada välja sotsiaalsed lahendused, mille kaudu mõjutada inimeste väärtussüsteeme. Nende pealt tekivad väärtushinnangud, mis on omakorda aluseks moraalsete ja eetiliste otsuste langetamisel, väärtushierarhia tekkel.

karin.bachmann.x@artun.ee

ETIS

Supervisor PhD Maroš Krivy

The spatial order of the world is urban and its history is one of circulation. Therefore, researching mobility infrastructure can offer particularly valuable insights for urban studies, revealing geometries of power. My thesis delves into the particular controversies around planning and delivering Rail Baltica, analysing the economic and political context of the particular time and location. Considering capital and circulation as the defining agents of urbanisation, my research investigates the motivation of various stakeholders against the global challenges as well as local impacts of large scale infrastructural renewal by combining a topological mapping of the planning process with qualitative case studies.

info@mattiasmalk.com

ETIS

„Animating future scenarios for public space”

Supervisors PhD Andres Kurg, PhD Maroš Krivy

Public space has become a widespread agenda for architects. The „space between the architecture“ has become subject to political correctness. Yet the notion of public space goes far beyond generous gestures in the built environments. In a global market economy, the public extends to geopolitics in planetary scale, yet very few spatial factors have been subject to environmental thinking as a public domain. With policies like the Paris Agreement, the first steps have been made in understanding the potential of a global public space, yet spatial practitioners stand far from being at the core of these debates, while their tools of projecting scenarios can potentially be the most effective in animating future developments.