Kunstiõpetaja

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstihariduse ühisõppekava eesmärk on ühendada teadlik, teaduspõhine ja loov kunstiharidus kaasaegse kunstimaailma mitmekesisusega. See tähendab, et kunstiõpetuses on esmatähtsad samad küsimused ja käsitlused, millega kohtume galeriis ja muuseumis, kus maailmapiltide, seisukohtade ja väljendusvahendite paljusus on käelise meisterlikkuse kõrval olulisel kohal. Kaasaegne maailm kasutab suhtlemisel üha enam piltide mõjusust ning just kunstiõpetusest saab inimene visuaalse keele mõistmiseks ja kasutamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Kunstiõpetaja ühisõppekavas on kombineeritud Tallinna Ülikoolile ja Eesti Kunstiakadeemiale omased tugevused: Tallinna Ülikooli uuenduslikud kasvatusteadused, erialadidaktika ja suure ülikooli mitmekesisus ning Eesti Kunstiakadeemia loominguline keskkond ja individuaalne lähenemine. Üliõpilane on mõlema kooli nimekirjas ja saab õppekava lõpetades mõlema ülikooli diplomi. Kunstihariduse magistriõppekava võimaldab eelnevalt bakalaureusetasemel eelkõige kunsti, disaini, arhitektuuri või kunstiteadust õppinutel omandada vajalikud teadmised ja oskused õpetajatööks ning omandada ka õpetajakutse (tase 7). Õppima oodatakse ka praeguseid kunstiõpetajaid enesetäienduseks ja kutsestandardile vastava kvalifikatsiooni omandamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiõpetaja ühisõppekava lähtub maailmas laialt õpetajate esmahariduses kasutatavast põhimõttest, kus üldkasvatusteaduslikud ained on tihedalt seotud erialadidaktika ja õpetajapraktikaga. Õpe on viidud vastavusse nii kasvatusteaduste ja psühholoogia uusimate teaduspõhiste teooriatega kui kaasaegse kunsti suundumustega.

Meie õppetöö toimub väikeses grupis, mis võimaldab individuaalset lähenemist, tihedat arutelu ja iga õppija panust. Eesmärgiks on kasvatada kolleege, kellega oleksid tihedad sidemed ka pärast eriala lõpetamist. Õppeaineid läbides omandatakse ka lai valik seostatud teadmisi ja oskusi kunstiteooriates ja -praktikas, psühholoogias, haridusteadustes, humanitaarias ning kommunikatsioonis. Õppekava raames omandatakse oskused ja teadmised koolis töötamiseks. Lisaks on meil praktikad nii muuseumis, üldhariduskoolis kui ka huvikoolis.

Pedagoogiline praktika on jagatud kolmeks osapraktikaks –  üldhariduskooli praktika, kunstikooli praktika ja muuseumipedagoogiline praktika – et võimaldada üliõpilastele reaalne õppeprotsessi planeerimise, juhtimise ja analüüsimise kogemus eri tüüpi praktikaasutustes. Teoreetilised ained ja kolm osapraktikat on omavahel seostatud, et toetada teaduspõhise arusaamise kujunemist eri kunstididaktilistest käsitlustest ja nende mõjust kunstihariduse praktikale. Kunstiõpetaja magistriõppekava on suunatud õppija akadeemilisele ja isiksuslikule arengule ning tööjõuturule. Lisaks toetab õpe valmisoleku kujunemist pidevaks professionaalseks enesearendamiseks ja jätkuõpinguteks doktoriõppes.

Eriala lõpetanud kaitsevad õpetaja kutse (tase 7) ja võivad tööd leida üldhariduskoolis põhikooli ja gümnaasiumi õpetajana, samuti kunstikooli kunstiõpetajana ning muuseumi hariduskuraatori või tunnijuhina.