Tööstusdisaini suund

Tööstusdisaini valdkond on mitmekesine ning hõlmab tööd paljude materjalide ja tehnoloogiatega. Erinevalt digitootedisainerist teeb tööstusdisainer palju käelist tööd: ta ehitab ideede alusel makette ja prototüüpe. Selleks peab ta oskama visandada, valdama 3D-projekteerimist ja tundma muid nüüdisaegse tehnika võimalusi.

Valdkonna teevad põnevaks pidevad tehnoloogilised läbimurded. Näiteks on koos isejuhtivate sõidukite laiema levikuga tekkinud võimalus kujundada nii uut tüüpi sõidukeid kui ka visiooni tuleviku transpordist. Samuti vajavad iseloomu ja välist vormi värkvõrgu (ingl internet of things) seadmed ja robotid. Disainerid, kelle süda kuulub vormi ja värvi esteetikale, saavad keskenduda tarbeesemete kujundamisele.

Eesti esemelist kultuuri viivad edasi paljud meie vilistlased, kes on loonud oma brändi või töötavad tootmisettevõtetes. Näiteks Raili Keiv tegutseb omanimelises stuudios, Argo Tamm Softrendis, Lauri Hirvesaar Cleveronis, Ragnar Plinkner Milrem Rotobicsis ja Markus Marks omaloodud ettevõttes Bold Tuesday.

EKA tööstus- ja digitootedisaini bakalaureuseõppe õppekava kahe suuna üliõpilased õpivad esimesel semestril koos, seejärel saab valida suuna. 

Kõige olulisem aine õppekavas on erialaprojekt. Sellel kursusel õpitakse päris disaineritööga sarnanevas stuudioformaadis ja tehakse igal semestril üks-kaks toote või tootesarja kavandamise projekti. 

Paljud erialaprojektid viiakse ellu koostöös ettevõtetega. Üliõpilased loovad tooteid eri sihtrühmadele ning õpivad projekteerima mitmesugustest materjalidest ja tehnoloogiatest lähtudes. 

Tööstusdisaini üliõpilased saavad oma ideede teostamiseks kasutada kõiki EKA töökodasid ja tehnoloogiad alates klaasipuhumisest kuni virtuaalreaalsuses prototüüpimiseni.

Tööstusdisaini eriala lõpetajad leiavad tööd näiteks mööblidisaineri, tööstusdisaineri, pakendidisaineri, visualiseerija (3D), modelleerija (3D), disaineri-ettevõtja, keskkonnadisaineri ja disainijuhina.